Eesti ettevõtetele oli 2004. aasta jätkuvalt edukas

Riikliku
statistika tegemiseks kogub Statistikaamet asutustelt ja ettevõtetelt
andmeid, mille põhjal tehakse statistikat Eesti majanduse,
rahvastiku, sotsiaalelu ja keskkonna kohta.

Ettevõtlusstatistika tootmisel on ettevõtete raamatupidajate ja finantsjuhtide panus sellesse määrava tähtsusega ning Statistikaamet tänab kõiki andmeesitajaid nähtud vaeva ning meeldiva koostöö eest. Usaldusväärset riiklikku statistikat vajatakse otsuste langetamiseks nii Eestis kui ka välisriikides, nii ettevõtte, riigi kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide tasandil. Selle alusel saab võrrelda ettevõtluse olukorda meil ja kogu Euroopas või lihtsalt jälgida ettevõtte positsiooni tegevusalal või kõigi ettevõtete hulgas.

Raamatupidajad tegelevad praegu 2005. majandusaasta ja statistiliste aastaaruannete koostamisega, kuid järgnev ülevaade tugineb eelmise aasta kohta esitatud statistilistele andmetele ning iseloomustab kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvaid äriühinguid (edaspidi nimetatud ettevõtted). Detailsemad andmetabelid on saadaval Statistikaameti veebilehel (www.stat.ee) statistika andmebaasis.

2004. aasta oli Eesti ettevõtetele jätkuvalt edukas. Käibe­kasv oli kiirem kui eelmisel aastal, mis tulenes nii sisenõudlusest kui ka ekspordi kasvust. Ettevõtete puhaskasum oli viimaste aastate suurim — üle 31 miljardi krooni, s.o neljandik suurem kui 2003. aastal. Ettevõtete loodud lisandväärtus kasvas 16%.

Lisandväärtus
Ettevõtete sektor on Eesti sisemajanduse koguprodukti loomisel suurim lisandväärtuse tootja. 2004. aastal oli ettevõtete loodud lisandväärtus 16% suurem kui 2003. aastal, ulatudes ligi 86 miljardi kroonini. Kesk­miselt tootis üks ettevõte lisandväärtust üle 2 miljoni krooni, s.o 8% rohkem kui aasta varem. Iga ettevõtlu­ses hõivatud töötaja kohta toodeti lisandväärtust keskmiselt 205 000 krooni, 13% enam kui 2003. aastal.

Suurimat mõju majanduskasvule avaldasid ettevõtete sektoris töötlev tööstus, kaubandus, kinnisvara ja äritegevus, veondus, laondus ja side ning ehitus. Need viis tegevusala andsid 2004. aastal 84% ettevõtete loodud lisandväärtusest. Kõige rohkem toodavad lisandväärtust töötleva tööstuse ettevõtted. 2004. aastal oli nende osatähtsus kõigi ettevõtete lisandväärtuses 26%. Eelmise aastaga võrreldes suurenes töötleva tööstuse lisandväärtus ligi kümnendiku nii sisenõudlusest kui ka ekspordi kasvust tuleneva käibekasvu kiirenemise ja tootlikkuse suurenemise tulemusel. Lisandväärtus kasvas kõige kiiremini kinnisvaras ja äritegevuses seoses kinnisvaraettevõtete kasvanud tulude ja kiiresti suurenenud kasumlikkusega.

Eestis oli 2004. aastal 39 623 tegutsevat ettevõtet. 81% nendest olid rahvusvahelise klassifikaatori järgi mikroettevõtted, s.t neis töötas alla 10 tööga hõivatud isiku. Keskmisi (50–249 hõivatuga) ja suurettevõtteid (250 ja enama hõivatuga) oli alla 4%. 2004. aastal alustas või taasalustas tegevust üle 2700 ettevõtte, mis olid valdavalt mikroettevõtted. Viimastel aastatel on suurenenud just mikroettevõtete arv, nende osatähtsus on tõusnud nii tööhõives kui majandustulemustes. Mikroettevõtetel on Eesti ette­võtluses oluline osa, andes tööd viiendikule ettevõtetes hõivatud isikutest.

Tööhõive
Eesti ettevõtetes töötas 2004. aastal 428 000 tööga hõivatut, s.o 11 000 isikut enam kui eelmisel aastal. Enim annavad tööd töötleva tööstuse ettevõtted, kus on rakendatud 31% kõigist ettevõtluses hõivatud isikutest. Viiendik töötajatest töötab kaubanduses. 2003. aastaga võrreldes suurenes tööhõive mikroettevõtetes, aga ka suuremates 100 ja enama hõivatuga ettevõtetes, kuid vähenes 10–99 hõivatuga ettevõtetes. Uusi töökohti loodi enam hulgikaubandus- ja äriteenindus­ettevõtetes. Teistest tegevusaladest rohkem suurenes tööhõive ka jätkuvalt arenevas ehitussektoris ja mõnes töötleva tööstuse harus. Tööhõive vähenes mäetööstuses, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus­ettevõtetes, raudtee- ja veetranspordis.

Eesti ettevõttes töötas 2004. aastal keskmiselt 11 inimest. Keskmisest suuremad ettevõtted olid mäetööstuses, mitmel töötleva tööstuse tegevusalal, energeetikas, aga ka transpordis ja sides ning mõnel äriteeninduse tegevusalal, nagu turvatöö, personaliotsing, puhastustegevus. Keskmisest kolm korda väiksemad olid masinate ja seadmete rendi- ja üürimisettevõtted.

Vara

Ettevõtetel oli 2004. aasta 31. det­sembri seisuga varasid üle 361 miljardi krooni väärtuses, neljandik rohkem kui aasta alguses.

Käibevara hõlmas aasta lõpul 37% ettevõtete varadest ja oli üle 135 miljardi krooni. Võrreldes aasta algusega suurenes käibe­vara 21%. Lühiajalised nõuded hõlmasid käibevarast peaaegu poole. Varusid oli ettevõtetel 41 miljardi krooni eest, s.o 30% käibevarast. Suurim osa ettevõtete varudes oli edasimüügiks ostetud kaubavarudel, mis olid aasta algusega võrreldes kolmandiku suuremad.

Ettevõtete põhivara väärtus ulatus 2004. aasta lõpul 226 miljardi kroonini, olles neljandiku suurem kui aasta algul. Tänu ettevõtete investeerimis­aktiivsusele on põhivara kasv viimastel aastatel jätkuvalt kiirenenud. Eelnenud aastaga võrreldes suurenes põhi­vara kasv 8 protsendipunkti. Ettevõtete pika­ajalised finantsinvesteeringud olid aasta lõpul poole suuremad kui aasta algul, seda mõjutas osaluse kasv tütar- ja sidus­ettevõtetes, teiste ettevõtete aktsiate ja osade omandamine, samuti muud pika­ajalised nõuded. 2003. aasta raamatu­pidamise aasta­aruannetes esimest korda kajastamist leidnud kinnisvara­investeeringud hõlmasid aasta lõpul ettevõtete põhivaras 14% ja nende kasv oli materiaalse põhivara kasvust kiirem. See on tingitud ka 2004. aastal jätkunud protsessist renditulu teenimise või turuväärtuse suurenemise eesmärgil hoitava materiaalse põhivara ümberklassifitseerimisel kinnisvara­investeeringuks. Seetõttu vähenes materiaalse põhivara osakaal põhivaras aasta algusega võrreldes 5 protsendi­punkti ja aastane kasv oli 10 protsendipunkti aeglasem kui kinnisvara­investeeringutel. Siiski on materiaalsel põhivaral olulisim osa ettevõtete põhivaras, hõlmates aasta lõpul sellest 57%.

Kohustused ja omakapital
Ettevõtetel oli 2004. aasta lõpu seisuga kohustusi enam kui 179 miljardi krooni eest, s.o 23% rohkem kui aasta algul. Kohustustest 45% olid pikaajalised ja 55% lühiajalised. Ettevõtted võtsid aasta jooksul rohkem pikaajalisi kohustusi, mida oli aasta lõpul kolmandiku rohkem kui aasta algul. Samal ajal suurenesid lühiajalised kohustused 15%.

Ettevõtete omakapital kasvas kohustustest kiiremini ja oli aasta lõpul 182 miljardit krooni. Eelmiste aastate jaotamata kasumi ja aruandeaasta suure puhaskasumi tulemusel suurenes omakapital aasta algusega võrreldes neljandiku. Eelmiste perioodide jaotamata kasumi kasvu mõjutas ka materiaalse põhivara ümberhindlus. Ette­võtete põhikapital oli aasta lõpus 48 miljardit krooni. Ettevõtte soliidsuskordaja, mis näitab omakapitali arvel soetatud varade osatähtsust, oli 51%. Omakapitali juurde­kasv oli varade juurdekasvust protsendipunkti võrra kiirem ja käibe­kasvust 7 protsendipunkti kiirem. Niisiis suurenes ettevõttes loodud finantseerimisallikate ulatus, mõjutades varadesse tehtavate investeeringute kasvu.

Ettevõtte keskmine oma­kapitali ja vara puhas­rentaablus jäid eelmise aasta tasemele, olles vastavalt 19% ja 10%. Omakapitali puhas­rentaablus iseloomustab, millisel tasemel teenib tulu omanike kapital. Varade puhasrentaabluse kasv näitab, et ettevõtte varadesse tehtud investeeringud on hakanud suuremat puhaskasumit tootma.


Likviidsus

Ettevõtete maksevõime on tänu likviidsete varade kasvule viimastel aastatel pidevalt paranenud. Käibekapital, mis võimaldab hinnata likviidsete varade reservi ettevõttes, oli aasta lõpul 40% suurem kui aasta algul. Mida suurem on käibekapital, seda suurem on ettevõtte maksevõime. Käibekapitali osatähtsus varas oli aasta lõpus 10%. Maksevõimet iseloomusta­vad ka lühiajaliste kohustuste kattekordaja ja maksevõime­kordaja. Need suhtarvud näitavad, kuivõrd on lähemal ajal tasumisele kuuluvad kohustused kaetud suhteliselt kergemini rahaks muudetava varaga. Eesti ettevõtete keskmine lühiajaliste kohustuste katte­kordaja oli 2004. aastal 1,36, mida hinnatakse rahuldavaks tulemuseks. Ettevõtete keskmine maksevõime­kordaja oli aasta lõpul 0,95. Ettevõtetel oli 2004. aasta lõpu seisuga piisavalt käibevara, sealhulgas ka likviidsemaid käibevahendeid, nagu raha, lühiajalised väärtpaberid ja lühiajalised nõuded, jooksvate maksekohustuste täitmiseks.

Realiseerimise netokäive
Ettevõtete realiseerimise netokäive oli 2004. aastal üle 417 miljardi krooni, s.o 18% suurem kui eelnenud aastal. Ettevõtete käibekasv kiirenes pärast 2000. aastale järgnenud stabiilset majanduskasvu. Keskmine käive ettevõtte kohta oli 10,5 miljonit krooni, mis oli kümnendik suurem kui aasta varem.

Pärast 2003. aasta rekordiliselt madalat inflatsiooni kiirenes 2004. aastal hinnatõus, mis tulenes Euroopa Liiduga ühinemisega kaasnenud muutustest maksupoliitikas ja väliskaubanduses. Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2004. aastal eelnenud aastaga võrreldes 3,0%, mida mõjutasid peamiselt kallinenud mootorikü­tus, eluasemeteenused ja suhkur. Kaupade hinnad muutusid sealhulgas 2,9% ning teenuste hinnad 3,3%.

Kolm tegevusala — kaubandus, töötlev tööstus ning veondus, laondus ja side —, andsid 2004. aasta kõigi ettevõtete müügitulust 75%. Kaubanduse osa oli Eesti ettevõtete kogukäibes suurim, hõlmates 42%. Kaubandusettevõtete reali­seerimise netokäive oli 2004. aastal 175 mil­jardit krooni, viiendik suurem kui 2003. aastal. 60% kaubanduse käibest andsid põhitegevusalana hulgimüügiga tegelevad ettevõtted, 24% jaemüügiettevõtted ning 16% mootorsõidukite ja mootorikütuse müügi ettevõtted. Aasta oli edukas kõigile kaubanduse allharudele. Kaubanduskäibe kasvu mõjutas kaupade tarbijahindade tõus. Toidukaubad kallinesid eelmise aastaga võrreldes 3,7% ja tööstuskaubad 2,2%. Mootorikütuse hinnatõus ja aktiivne uute autode müük suurendasid mootorsõidukite ja mootorikütuse müügi ettevõtete käivet 23%. Ehitustegevuse laienemine tagas ehitusmaterjalide hulgimüügi kasvu, mida mõjutasid ka ehitusmaterjali kallinenud hinnad. Jaekaubandus­ettevõtete müügitulu suurenes aastaga 16%. Kiiremini kasvas farmaatsiakaupade jaemüük. Euroopa Liiduga ühinemine tõi kaasa seadusandlikud muudatused ravimite sisse- ja väljaveol ning registreerimisel, millega kaasnes ravimituru korrastumine ja laienemine.

Töötleva tööstuse realiseerimise netokäive oli poole väiksem kui kaubandusel, kuid andis viiendiku kõigi ettevõtete käibest. Töötleva tööstuse ettevõtete käive suurenes 2003. aastaga võrreldes 15%, see saavutati nii toodangu ekspordi kui ka kodumaise nõudluse kasvu tulemusel. Tööstusharudest toetasid toodangu müügikasvu enam puidutöötlemine, toiduainetööstus, raadio-, tele- ja sideseadmete tootmine ning metalltoodete tootmine. Keskmisest kiiremini suurenes netokäive keemiatööstuses, piimatoodete tootmises ning ehitusmaterjali tootmise ette­võtetes. Mitteresidentidele müüdud tööstustoodang hõlmas toodangu kogumüügitulust 54% — 15% rohkem kui 2003. aastal. Välisturgudele müüki toetasid enam raadio-, tele- ja sideseadmete tootmine, puidu-, keemiatööstus, metall­toodete tootmine. Kohalikul turul püsis nõudlus ehitusega seotud tööstusharudes, nagu ehitusmaterjali ja metalltoodete tootmises ja puidutööstuses.

Realiseerimise netokäibelt oli kolmas suur tegevusala veondus, laondus ja side. Selle tegevusala ettevõtete realiseerimise netokäive oli 2004. aastal ligi 53 miljardit krooni, 15% suurem kui eelmisel aastal. Enam tingisid tegevusala käibekasvu transpordi abitegevusaladel tegutsevad ja kaupade maismaa­veondusega tegelevad ettevõtted.

Käibekasv oli 2004. aastal kiireim põllumajanduses — 23%, selle põhjustasid põllumajandustoodangu suurenemine, toodangu kallinenud müügihinnad ja Euroopa Liidu tootetoetused taime- ja loomakasvatusele.

2004. aastal jätkus ehitustegevuse hoogne kasv, mida soodustas üldine stabiilne majandusareng. Ettevõtete püsiv investeerimisaktiivsus, pankade soodsad laenu­tingimused, inimeste laienenud võimalused elamistingimusi parandada on taganud püsiva nõudluse ehitustööde järele. Euroopa Liidu finantsvahendite toel jätkuvad teede ja tänavate rekonstrueerimis- ja remonditööd.

Viimaste aastate üks püsivalt arenevaid tegevusalasid on kinnisvara, rentimine ja äritegevus, mille peamine kasvumootor on mitmekülgne äriteeninduse valdkond ja majanduse üldisest stabiilsest arengust sõltuv kinnisvaraturg. Tegevusala 2004. aasta käibekasvu tagas kinnisvara hinnatõusust tulenev tulude kasv kinnisvaraettevõtetes.

Puhaskasum (-kahjum)

Ettevõtted lõpetasid 2004. aasta viimaste aastate suurima, üle 31 miljardi kroonise puhas­kasumiga, mis oli neljandik suurem kui 2003. aastal. Kõik tegevusalad, v.a kalapüük ning teadus- ja arendustegevus, lõpetasid majandusaasta kasumiga. Tegevusaladest oli aasta suurim puhaskasum kinnisvaras, rentimises ja äritegevuses — 9,7 miljardit krooni. Kaubandusettevõtted lõpetasid aasta 7,3 miljardi kroonise kasumi­ga. Ligi 5 miljardi kroonine puhaskasum oli majandustegevuse tulemuseks nii veonduse, laonduse ja side tegevusalal kui ka töötlevas tööstuses. Nimetatud neli tegevusala andsid kõigi ettevõtete 2004. aasta puhaskasumist 84%. Kasumiga lõpetas 2004. aasta 73% ettevõtetest. Kahjumiga töötas 10 783 ettevõtet.

Ettevõtete majandustegevuse kasumlikkus paranes 2004. aastal jätkuvalt, kuid eelmiste aastatega võrreldes kasv aeglustus. Ettevõtete keskmine puhas­rentaablus realiseerimise netokäibe järgi oli 7,5%. Käibe puhas­rentaablus oli suurim kinnisvara, rentimise ja äritegevuse alal, kus puhaskasumi osatähtsus netokäibes oli 36%. Sealhulgas oli kinnisvaraettevõtetel puhaskasumi osatähtsus netokäibes 47%, 2003. aastaga võrreldes 15 protsendipunkti suurem, mille põhjustas peamiselt kiirest kinnisvara hinnatõusust tingitud tulude kasv.


Investeeringud põhivarasse
2004. aasta inves­teerimis­aktiivsust soodustasid nii ettevõtete kasumlikkuse tõus kui ka madalad intressimäärad. Suuri investeeringuid põhjustas ka liitumine Euroopa Liiduga.

2004. aastal inves­teerisid ettevõtted põhivarasse 32 miljardit krooni — 16% rohkem kui eelmisel aastal. Suurima panuse investeeringute kasvu andis kinnisvara, rentimise ja äritegevuse tegevusala, mis suurendas investeeringuid enam kui poole võrra. Selle tegevusala ettevõtted andsid investeeringute kasvust kokku 62%. Üle neljandiku suurenesid investeeringud ehituses. Kinnisvara ja ehituse investeeringute kasvu taga oli kinnisvaraturu jätkuv tõus. Pärast kaheaastast madalseisu suurenesid taas märgatavalt investeeringud kaubanduses, töötlevas tööstuses ning muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteeninduse alal.

Investeeringute kasvu tingisid põhiliselt investeeringud uusehitusse ja ehitiste rekonstrueerimisse — need suurenesid aastaga 38%. Investeeringud ehitiste soetamisse kasvasid veel kiiremini — 62%. Selle tule­musel suurenes investeeringutes ehitiste osa aastaga 10 protsendipunkti ja oli 2004. aastal 53%. Pärast eelmiste aastate pidevat kasvu vähenesid investeeringud masinatesse ja seadmetesse. Viiendiku võrra vähem soetati transpordivahendeid. Ettevõtted hakkasid rohkem kasutama renditud transpordi­vahendeid.


Kapitalirent

Liisingu kasutamine põhivara soetamiseks on Eestis viimasel ajal kiiresti laienenud. Soodsad liisingutingimused suurendasid ettevõtete võimalusi soetada põhivara kapitalirendiga. Levinumad liisingu­objektid olid tootmis- ja transpordivahendid. Ettevõtted sõlmisid 2004. aastal kapitalirendi­lepinguid 7,4 miljardi krooni eest — 28% rohkem kui eelmisel aastal. Sellest ligi poole hõlmasid liisingulepingud transpordivahendite soetamiseks, 30% masinate ja seadmete ning viiendiku ehitiste ja maa soetamiseks.

Kõige enam kasutasid põhivara soetamisel liisingut endiselt veondus-, laondus- ja sideettevõtted, valdavalt transpordivahendite soetamiseks.



Osale arutelus

  • Reet Nestor

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

e-arveldaja – raamatupidamise tarkvara alustavale ja väikeettevõtjale (esimene aasta tasuta)

e-arveldaja on veebipõhine tarkvara, mis sobib hästi just alustavale ja väikeettevõtjale, aga ka mittetulundusühingule ning sihtasutusele. Sellel on tänaseks juba üle 5300 kasutaja.

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

Valdkonna tööpakkumised

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

22. detsember 2017

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Uudised

Tööriistad