Äriühingute tulumaksustamise suunad Euroopa Liidus

Äriühingute tulumaksusüsteemide arengut Euroopa Liidus mõjutavad faktorid võib jagada laias laastus kolmeks. Me võime rääkida ühelt poolt maksuseaduste spontaansest ühtlustumisest, mis tuleneb maksukonkurentsist liikmesriikide vahel. Liikmesriigid on teineteisega konkureerides sunnitud madaldama maksumäärasid, mis riigieelarvelisest aspektist toob kaasa ka surve maksubaasi laiendamiseks. Teisalt mõjutab liikmesriikide maksusüsteeme “negatiivne harmoneerimine” ehk Euroopa Kohtu otsustele tuginedes tehtavad muudatused seadustes. “Negatiivseks” nimetatakse seda seetõttu, et kohus tuvastab tavaliselt Euroopa Ühenduse asutamislepingu sätetele tuginedes liikmesriikide seadusandlustes diskrimineerivaid ning vaba liikumist takistavaid sätteid ning kohustab liikmesriike neist loobuma. Kolmandaks harmoneerimise viisiks on “positiivne harmoneerimine” ehk liikmesriikide enda kokkuleppel põhinevad otsused õigusaktide vastuvõtmiseks Euroopa tasandil. Viimane on ka teema, mis on käesoleva lühiartikli sisuks.

Viimasel ajal on korduvalt ajakirjandusest jooksnud läbi uudiseid Euroopa Komisjoni algatuste kohta äriühingute maksubaaside harmoneerimiseks. Kahe paralleelselt arutatava ettepaneku nimetusteks on koduriigipõhine maksustamine (ingl. k. Home State Taxation) ning ühte konsolideeritud äriühingute maksubaas (ingl. k. Common Consolidated Corporate Tax Base)
(viide jaluses 1)
. Mis on nende ideede tegelik taust? Kas tegemist on Euroopa Ühenduse pahatahtliku sooviga kaotada ära liikmesriikide siseriiklikud maksusüsteemid haarates kogu pädevus maksuseaduste osas omale või hoopis heatahtlik soov lahendada piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate maksuprobleemid?

Kui lugeda Komisjoni algatusi, laskmata end samaaegselt häirida liikmesriikide esindajate poliitilistest sõnavõttudest, kumab sellest selgelt läbi soov ettevõtjaid nende püüdlustes abistada. Eks ole ka mõlemad eelpoolnimetatud Komisjoni algatused tegelikult pakutud välja just ettevõtjate ning mitte liikmesriikide endi poolt. Ettevõtjate sooviks on olnud jõuda Euroopa Liidus olukorrani, kus piiriüleselt oleks võimalik tegutseda sama lihtsalt kui ühe liikmesriigi siseselt. Ehk Tallinnas peakontorit omaval ettevõtjal ei tohiks maksunduslikult olla filiaali või tütarühingu loomine Helsingisse või Riiga koormavam kui selle loomine Pärnusse.

Praeguses olukorras eksisteerib Euroopa Liidu siseturul aga hulgaliselt maksunduslikke takistusi, millega vaid siseriiklikult tegutsevad ettevõtjad kokku ei puutu, pärssides selle kaudu ettevõtjate võimalust paigutada oma ressursse majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Välja on toodud järgmiseid probleeme. Esiteks vajadus tunda 25 riigi maksuseaduseid, haldus- ning kohtupraktikat ning suhelda 25 riigi maksuhalduriga. Niipea kui ettevõtja teeb esimese sammu riigist välja, suureneb koheselt tema halduskoormus seoses vajadusega küsida nõu ka sihtkohariigi maksueksperdilt.

Teiseks võib tuua siirdehindade määratlemisega seonduva, mis tavaliselt siseriiklikult ei ole probleemiks. Seotud isikutega tehinguid tehes, nt. välisriigis asuvale tütarühingule kaupa edastades, peab ettevõtja tagama, et tehingu tegemisel oleks kasutatud selliseid väärtuseid, mida oleks samasuguses tehingus kasutanud omavahel mitteseotud isikud. Kui maksuhalduril on kahtlusi, et seotud isikute vahel pole kasutatud turuväärtusele vastavaid tingimusi, on tal õigus isiku maksustatav tulu ümber arvutada. Seetõttu peab ettevõtja olema alati valmis tõendama ning omama dokumentatsiooni, mis tõendab, et ta rakendas õiglaseid tehinguväärtuseid. Kuna Eesti maksuhaldur pole siiani veel aktiivselt antud valdkonda käsile võtnud ei kujuta Eesti ettevõtjad ehk kaasnevat koormust endale veel ette. Ei tasu unustada, et signaal võib saabuda ka välisriigi maksuhalduri algatusel.

Ettevõtjate taotluseks on ka maksuarvestusliku konsolideerimise võimalus, mida hetkel piiriüleselt valdaval juhul ei lubata. Eesmärgiks tagada maksuseaduste neutraalsus ehk see, et maksud ei mängiks rolli tsiviilõiguslike vormide valikul. Maksud peaksid mängima võimalikult vähe rolli selles, kas ettevõtja otsustab tegevuse laiendamiseks valida filiaali või äriühingu. Tulemuse saavutamiseks lubataksegi paljudes riikides seetõttu äriühinguid ka tulumaksuarvestuses ühise maksukohustuslasena arvele võtta või muul viisil grupi siseselt kasumeid ning kahjumeid tasaarvestada. Piiriüleselt konsolideerimise lubamisel on riigid tagasihoidlikud seoses kartusega kaotada oma eelarvetulusid.

Lisaks võib tuua probleemidena veel piiriülese reorganiseerimisega seonduva. Ühendamised, jagunemised, varade üleandmised, jne toovad tihtipeale kaasa kasu vara võõrandamisest ning sellega seonduva maksukohustuse ning samuti võimaluse reserve või kahjumeid uude äriühingusse kaasa võtta. Ka 1990-ndatel vastuvõetud ühinemisdirektiiv (90/434/EMÜ) ei lahenda kõiki probleeme. Eelpooltoodu on vaid suurematest teemadest, kuid Euroopa Kohtu praktikat jälgides on selge, et liikmesriikide seadusandlustes on veel hulgaliselt diskrimineeriva ning takistusliku iseloomuga sätteid, mis muudavad piiriülese tegevuse ettevõtjate jaoks koormavamaks kui ühe liikmesriigi piires tegutsemise.

Eelpool kirjeldatud probleemidele erinevate lahenduste leidmist on ettevõtjate palvel Euroopas juba aastaid uuritud. Laiemamastaabilistest lahendustest on jäänud sõelale koduriigipõhine maksustamine ning ühtne konsolideeritud äriühingute maksubaas.

Koduriigipõhine maksustamine näeks ettevõtjatele ette võimaluse võtta kogu oma grupi maksustatava tulu arvutamisel aluseks peakontori asukohariigi maksuseadused. Eestis peakontorit, kuid Leedus ning Hollandis tütarühinguid omav ettevõtja võiks kogu grupi maksustatava tulu arvutamisel võtta aluseks ainult Eesti maksuseadused ning esitada oma maksudeklaratsioon ainult Eesti maksuhaldurile. Äriühing, kes loob teises liikmesriigis tütarühingu või püsiva tegevuskoha, saab seetõttu jätkuvalt tegutseda ühe ning talle juba tuntud maksuseaduse alusel.

Koduriigipõhise maksustamise rakendamise kasuks räägib poliitiline lihtsus selle kehtestamisel. See ei eelda ühehäälsuse nõudele tuginedes uue reeglistiku vastuvõtmist Euroopa Liidu tasemel vaid põhineb liikmesriikide poolt teineteise maksusüsteemide vastastikusel tunnustamisel. Koduriigipõhist maksustamist saavad liikmesriigid seega rakendada vastavalt kas teiste liikmesriikidega sõlmitavate kahe- või mitmepoolsete lepingute näol või täiendades olemasolevaid tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise maksulepinguid.

Edaspidine jätkub juba riikide tasemel. Peakontori asukohariigi seaduste alusel väljaarvestatud maksubaas jaotatakse liikmesriikide vahel vastavalt eelnevalt kokkulepitud valemile (näiteks liikmesriigis toimuva käibe või tööjõukulude suhe äriühingute grupi kogukäibesse või tööjõukuludesse). Iga liikmesriik säilitab omale õiguse rakendada oma tuluosa suhtes enda tulumaksumäära. Eelpooltoodust tulenevalt erinevate liikmesriikide maksuseaduseid ei harmoniseerita. Nii maksubaasi- kui ka maksumäärade määratlemise osas jäävad liikmesriikidele vabad käed. Ettevõtjale jääb võimalus oma peakontori asukohariigi valikuga mõjutada enda maksubaasi. Samas ei tooks koduriigipõhine maksustamine lahendust kõigile eelpoolnimetatud ettevõtjate probleemidele kuna palju sõltub sellest, mida peakontori asukohariigi maksuseadused võimaldavad.

Koduriigipõhisest maksustamisest samm edasi oleks ühtse konsolideeritud äriühingute tulumaksubaasi kehtestamine. Erinevus koduriigipõhisest maksustamisest seisneks selles, et maksustatava tulu arvestus toimuks täiesti uue Euroopa Liidu tasemel väljatöötatud maksubaasi alusel. Muu toimiks samaselt koduriigipõhisele maksustamisele. Ettevõtja esitab terve grupi maksudeklaratsiooni riigile, kus asub tema peakontor ning ühtse maksubaasi alusel väljaarvutatud maksutulu jaotatakse liikmesriikide vahel vastavalt riikide poolt eelnevalt kokkulepitud valemile. Iga riik saab jätkuvalt talle omistatud tulu osas rakendada enda maksumäära. Euroopa Komisjoni esialgse idee kohaselt peaks ühtse konsolideeritud maksubaasi rakendamine olema ettevõtjatele pigem võimaluseks, mitte kohustuseks. Ehk see peaks olema vahendiks, mis lahendaks piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate senised maksunduslikud takistused. Seetõttu ühe riigi piires tegutsevad ettevõtjad ei peaks seda rakendama ning võiksid jätkata tegevust liikmesriigi siseriikliku seaduse alusel.

Mis on siis peamised sõlmküsimused, mille taga eelpoolnimetatud ideede rakendamine seisab? Kuna koduriigipõhise maksustamise idee oleks vaid osaline lahendus probleemidele, on Komisjon pakkunud välja selle rakendamise esialgu viieaastase pilootprojekti raames vaid väikese- ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks. Sõltuvalt pilootprojekti edukusest võiks otsustada, kas rakendada koduriigipõhist maksustamist ka edaspidiselt ning laiendada seda kõigile ettevõtjatele. Iga liikmesriik võib ise otsustada, kas ta soovib koduriigipõhise maksustamise algatusega kaasa minna ning milliste riikidega ta soovib kahe- ja mitmepoolsetesse suhetesse astuda. Kindlasti on koduriigipõhise maksustamise rakendamine lihtsam eelkõige nende riikide vahel, kelle maksusüsteemid juba praegu sarnased on. On keeruline kujutada ette, palju oleks neid riike, kes sooviksid Eesti omataolist äriühingute tulumaksusüsteemi arvestades sellistesse lepingutesse astuda. Samuti on Eesti jaoks kindlasti takistuseks ebaselgus tulumaksuseaduse tuleviku osas ehk paljuräägitud kuid senini lahendust mitteleidnud 2009. aasta probleem. Maksulepinguid sõlmitakse kehtiva õiguse pinnalt ning menetlus kestab tavaliselt paar-kolm aastat. Kas oleks üldse otstarbekas alustada lepingute osas läbirääkimisi kui me võime juba praegu ette eeldada, et kahe-kolme aasta pärast peame lepinguid ümber vaatama hakkama.

Ühtse konsolideeritud äriühingute maksubaasi puhul on Komisjon pannud kokku tehnilise töögrupi, kes peaks 2008. aastaks uue maksubaasi eelnõu ette valmistama. Üliambitsioonikas projekt eeldab suuri kokkuleppeid nii tehnilistes küsimustes (nt. mis on tulu, millised mahaarvamised peaksid olema lubatud, mis valemi alusel jagatakse riikide vahel maksutulu, kohtualluvus jne.) kui ka poliitilistes küsimustes. Just poliitilised küsimused on need, kus osa liikmesriike soovivad tuua mängu küsimusi, mis Komisjoni algses idees ei kajastu nt. kas maksubaas peaks olema liikmesriikidele kohustuslik või vabatahtlik, kas ta peaks ettevõtjaile olema kohustuslik või vabatahtlik või kas peaks ehk maksubaasi vastuvõtmise siduma ka kohustusliku maksumääraga. Komisjoni esialgne ettepanek iseenesest näeb ette, et süsteem oleks riikidele kohustuslik, ettevõtjaile vabatahtlik ning maksumäär jääks riikide endi otsustada.

Eesti pilgu läbi võiks komisjoni püüdlused ettevõtjate administratiivse koormuse vähendamiseks olla kindlasti toetatavad, kuid loodav maksubaas ei tohiks kindlasti muuta üheski riigis maksusüsteemi ettevõtjate jaoks koormavamaks ehk lõpptulemus ei tohiks olla ebaefektiivsuse harmoneerimine. Olgugi, et maksubaasi rakendamine vabatahtlikkuse alusel võib olla ettevõtjaile küll soodne, toob 25+1 maksusüsteemi rakendamine kaasa suureneva maksukonkurentsi ning surve riigieelarvetele. Väikestele riikidele on omaette koormuseks kahe maksusüsteemi paralleelne administreerimine. Pole üldse välistatud, et paari-kolme ettevõtja jaoks paralleelse maksusüsteemi rakendamine Eestis võib tuua riigile kaasa rohkem kulusid kui need ettevõtjad ühtsest maksubaasist kasu lõikavad.

Lõpetuseks tahaks öelda, et Komisjoni visioon maksutakistuste ärakaotamiseks väljapakutud lahenduste näol tundub õilsana, kuid lõpptulemus sõltub paljuski sellest, kuidas liikmesriigid detailide osas kokkuleppele jõuavad. Ka ühtse maksubaasi tõelist mõju ettevõtjatele, liikmesriikidele ning Euroopa Liidule saab analüüsida vaid seejärel kui Komisjoni ettepanekud põhjalikult detailide pinnal läbi töötatud on.

viide 1. Kõige ajakohasemat informatsiooni nende algatuste suhtes on huvilistel võimalik leida Euroopa Komisjoni 23. detsembri 2005 teatisest COM(2005) 702 final,
mis käsitleb siseturul väike- ja keskmise suurusega ettevõtete tulumaksutakistustega võitlemist - koduriigipõhise maksustamise võimaliku pilootskeemi ülevaade ning 5. aprilli 2006 teatisest COM(2006) 157 final Ühenduse Lissaboni Programmi täitmise kohta: ühtse konsolideeritud äriühingute tulumaksubaasi käekäik ning järgnevad sammud.

Osale arutelus

  • Erki Uustalu

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Books 8 on uue põlvkonna äritarkvara väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Põhipakett sisaldab kõike majandusarvestuseks esmatarvilikku võimaldades registreerida ostu ja müügitehinguid, jälgida klientide võlgnevusi ning enda võlgnevusi tarnijatele. Kõikidest sisestatud toimingutest tehakse automaatselt kanne pearaamatusse.

Valdkonna tööpakkumised

METSÄ GROUP`S FINANCE TEAM is looking for ASSISTANT CONTROLLER

Tammiste Personalibüroo OÜ

05. november 2017

Uudised

Tööriistad