9. aprill 2006
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Iseseisvalt Soome tööle? Tea oma õigusi ja sõlmi tööleping!

Kogemus näitab, et Soome tööle minejad ei sõlmi konkreetseid töölepinguid. Käesolev selgitus puudutab põhiliselt iseseisvalt Soome tööle minejaid.

Pärast 1. maid tuleb Soome tööle minnes ja töölepingut sõlmides tähelepanu pöörata mitmele asjaolule. Meie kogemus on, et töötajad, kes Soome tööle lähevad, ei sõlmi korrektseid töölepinguid.

Töölepinguga tähistatakse töösuhte algust, kuid töölepinguga saab muuta tingimusi ka juba toimiva töösuhte käigus. Töölepingu allkirjastamisega kohustuvad lepingu osapooled täitma töölepingu seadust ja teatud juhtudel ka kollektiivlepingu seadust.

Kollektiivlepingu all mõistetakse sellist lepingut, mille sõlmivad omavahel üks või enam tööandjat või registreeritud tööandjate ühendust. Kollektiivlepingu pooleks ei saa olla üksik töötaja, kuid võib olla üksik tööandja.

Tööandja võib kollektiivlepinguga olla seotud kas tööandjate ühenduse kaudu, kuhu ta kuulub, või tuleb tal seda täita seaduse alusel. See tähendab, et vastaval alal tuleb minimaalseid kollektiivlepingust tulenevaid kohustusi täita ka nendel ettevõtetel, kes pole end otseselt nende täitmisega sidunud.

Kollektiivlepingus on tavaliselt täpsemalt kokku lepitud nendes töötajaid puudutavates tingimustes, mis on seadusega vähem reguleeritud. Tavaliselt on need tingimused, mis on kollektiivlepingus tööandjale soodsamad kui töölepingu seadus ette näeb.

Töötaja seisukohast on kollektiivlepingute suurim tähtsus selles, et neis on kokku lepitud antud valdkonnas töötajate miinimumpalk. Lisaks võivad kollektiivlepingus olla sätestatud haigusrahade suuruse tingimused ja lühem tööaeg. Kollektiivlepingud peavad olema avalikult kättesaadavad. Praegu on Soomes üle 150 registreeritud ja kehtivat kollektiivlepingut.

Tööleping Soomes

Tööleping on põhimõtteliselt vabalt formuleeritav leping, mille võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või elektrooniliselt. Parim viis on sõlmida tööleping kirjalikult, kuna suulise lepingu sisu hilisem tõestamine on keeruline. Soomes pole aga seadusevastane isegi tähtajatu töölepingu suuline sõlmimine. Kuigi töölepingus võib põhimõtteliselt igasugustes tingimustes kokku leppida, on töölepingu seaduses kirjas teatud tingimused, milles on soovitatav töölepingu sõlmimisel kokku leppida. Erinevus Eesti töölepingu seadusest seisneb selles, et viimases on need tingimused kohustuslikud. Lisaks infokastis toodule peab tööandja viivitamatult teavitama töötajat kirjalikus töölepingus kokkulepitud tingimuste muudatustest, kui see ei tulene seaduse või kollektiivlepingu muutmisest.

Autor: Pille Lember

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700