Finantsanalüüs hoiab laeva kursil

Kes meist ei teaks, et igasuguse äritegevuse liikumapanevaks jõuks on kasum. Sageli on aga raske vastata küsimustele, kuidas kasumisse jõuda, saavutatud tulemust hoida või suurendada. Hästi korraldatud finantsjuhtimisest on kindlasti abi ettevõtte eesmärkide saavutamisel. Paljudel Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel ei ole aga alati võimalik palgata eraldi finantsjuhti, kes aitaks juhil "laeva kursil hoida“. Töötades raamatupidajana tuleb ilmselt paljudele tuttav ette olukord, kus juhid-omanikud vaatavad lootusrikkalt just raamatupidajate poole, et viimased aitaksid ja oskaksid selgitada, milline on siis ikkagi tegelik ettevõtte finantsiline olukord, kuidas kajastuvad tehtud juhtimisotsused aruannetes ja millise pilguga vaatavad finantsnäitajaid teised ettevõttest huvitatud (laenuandjad, äripartnerid, konkurendid).

Majandusaasta aruannete koostamise perioodil, kui tehakse kokkuvõtteid möödunud aasta tulemustest, tasub meelde tuletada seda, et tänapäeval ei ole majandusaasta aruanne pelgalt tõend ettevõtte majandustegevuse toimumise kohta. Ajal, mil majandusaasta aruanded on avalikud ja neid võimalik tellida erinevatest internetiportaalidest, tuleb aastaaruande koostamisse suhtuda kui firma visiitkaardi loomisesse. Aastaaruannetes esitatud raamatupidamisaruandluse abil saab välja selgitada ettevõtte finantsolukorda, kuid lisaks peab majandusaasta aruannetes olema piisavalt välja toodud ka mittefinantsilist informatsiooni, mis on abiks ettevõttevälistele huvigruppidele adekvaatsel otsustamisel ettevõtte edukuse üle.

Finantsanalüüs on finantsjuhtimise üks osa ja see kujutab endast finantsinformatsiooni alusel ettevõtte möödunud, käesoleva ja tulevikus oodatava finantsolukorra hindamist. Finantsanalüüs on osa kogu ettevõtte majandustegevusega seotud majandusnäitajate analüüsist, mis on suunatud nii kassapõhiste kui ka tekkepõhiste finantsnäitajate analüüsimisele. Peamised raamatupidamisaruanded, mida analüüsitakse on bilanss, kasumiaruanne ja rahavoogude aruanne ning samuti eelarvestatud aruanded. Väga hoolikalt tuleb lugeda lisasid.

Finantsanalüüs on vajalik erinevatel põhjustel:

Omanike huvi – kui suur on investeeritud kapitali tulukus; kas ettevõte on finantsiliselt stabiilne; milline on ettevõtte võime genereerida tulevasi rahavoogusid; kuidas tulevikus maksimeerida kasumit.Tegevjuhtkonna soov aruandluse analüüsi põhjal mõõta oma tegevuse efektiivsust, sest just nemad vastutavad igapäevaselt omanike tuluootuse täitumise eest pikas perspektiivis. Tegevjuhtkonda huvitab varade rentaablus, puhas käibekapital ära hoidmaks võimalikke makseraskusi.Laenu taotlemine – krediidi pakkujad püüavad välja selgitada, kas ettevõttel on üldse vaja lisavahendeid; jälgivad kuidas juhtkond on minevikus katnud lühi-ja pikaajaliste vahendite nappust; hindavad ettevõtte tulevast võimet täita laenukohustust ja suutlikust tasuda laenuintresse.Potentsiaalsete investorite huvi ettevõtte tegevustulemuste, kapitali struktuuri, jätkusuutlikkuse või selle kohta, milline on ettevõtte seis teiste samal tegevusaladel tegutsevate firmadega võrreldes.

Kuna erinevatel huvigruppidel on erisugused huvid ja vajadused analüüsimiseks, siis enne kui alustada finantsanalüüsiga, on vaja täpsustada:

Analüüsi eesmärgist oleneb meetod, vajalike andmete valik ja järelduste iseloom.

Analüüsi meetodid

Äritegevuse analüüsimiseks kasutatakse mitmeid erinevaid meetodeid. Kõigil on omad head ja vead – kallis ja keeruline meetod ei pruugi anda oodatud tulemust; lihtsam analüüs võib osutuda tõhusamaks, sest tulemustest saab enamik asjaosalisi aru. Üldine põhimõte analüüsil on samm-sammuline üleminek üldiselt üksikule. Enamkasutatavad analüüsimeetodid on peamiselt kvantitatiivsed.

Samas tuleks ettevõtte aruandluse analüüsi näha laiemas kontekstis, kui lihtsalt meetodite kogumit. Järelduste tegemisel tuleks arvestada ka:

Finantsaruandluse analüüsimise tuntumad meetodid on:

Muutuste ehk hälbeanalüüs, mis omakorda jaguneb:

Finantsnäitajate vaheliste seoste analüüs:

Horisontaalanalüüs

Horisontaalanalüüsi puhul võrreldakse mitme erineva perioodi näitajaid ja tuuakse välja aruandekirjete muutused kas rahalisel või protsentuaalsel kujul. Teisisõnu horisontaalanalüüs näitabki iga aruandekirje muutust aastast aastasse.

Bilansi horisontaalanalüüs võimaldab analüüsida, millised on toimunud muutused ettevõtte varade kirjetel, kuidas on lood ettevõtte kohustustega – kas ettevõte on suurendanud või vähendanud laenukohustusi ja kas need muutused on olnud ettevõttele soodsad või mitte.

Kasumiaruande horisontaalanalüüs näitab kulude ja tulude kasvu või vähenemist, samuti milline kulukirje on oluliselt mõjutanud kasumit (kas on suurenenud materjalikulu, tööjõu- või rendikulu).

Rahavoogude aruande horisontaalanalüüs annab ülevaate, kuidas on muutunud ettevõtte rahajääk ja erinevad maksed aastate lõikes. Rahavoogude aruande analüüsi käigus ei jälgita rahakäibe muutusi kõikide kirjete osas, vaid pööratakse tähelepanu olulisemate kirjete muutustele. Näiteks rahavoole põhitegevusest, mis peaks andma väga suure osa kogu ettevõtte sissetulevatest rahavoogudest.

Horisontaalanalüüsil võib leida ka nn trendinäitajad – valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega. Trendinäitajad toovad hästi esile arengutrende ja aitavad otsustada, kuivõrd olulised on toimunud muutused ettevõtte jaoks. Trendinäitajate leidmisel on soovitav vaatluse alla võtta vähemalt 3 aasta näitajad.

Näiteid erinevatest horisontaalanalüüsi võtetest vaata ajakirja RP. märtsi numbrist!

Kirjandus:

Ettevõtte aruandluse analüüs. TÜ Pärnu Kolledž Ärijuhtimise lektoraat loengukonspekt. Pärnu, 2005.

Finantsanalüüs. Finantsjuhtimine. Kapitaliturud ja intressimäärad. Finantsaruanded. Finantssuhtarvud. Tallinn, Külim, 2000

Finantsplaanimine. Finantsprognoosimine. Finantside kavandamine. Raha ajaldatud väärtus. Risk ja tulunormid. Tallinn, Külim, 2001

Finantsjuhtimine ja arvestus. Loengukonspekt Tallinna Tehnikagümnaasium: [http://www.laborint.com/12a/uploads/files/finantsarvestusjuhtimine.doc]

Haldma, T. jt Aastaaruande analüüs ja ettevõttesisene aruandlussüsteem. Raamatupidaja.ee OÜ, 2003

Illisson, R. Finantsanalüüs ja – planeerimine. OÜ Nõu, 2004

Karu, S. Rahakäibe juhtimine II osa. Tartu, Rafiko, 2001

Rünkla, J. Ärianalüüs, Tallinn, Külim 2003

Teearu, A. Ettevõtte finantsjuhtimine. Tallinn, Pegasus, 2005



Osale arutelus

  • Ursula Udras

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad