21. märts 2006
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tutvustades üht eriti põnevat ametit

Eelmises uudiskirjas ilmus tutvustav lugu Ameerikas raamatuäris „Sixth Chamber“ mänedzherina töötavast Eric Silvernale’st. Tänane intervjuu on jätkuvalt eriline, sest räägib samuti Ameerikast ja seal töötamisest. Nimelt on viimaste aastate jooksul väga paljud Eesti tudengid, sealhulgas nii Tartu Ülikoolist, Eesti Põllumajandusakadeemiast, Tallinna Tehnikaülikoolist kui ka Tallinna Ülikoolist sõitnud uute kogemuste jahil suviti Ameerikasse raamatuid müüma. Suvine töö raamatutega ja teisel mandril pole tõenäoliselt just kergemate ja tavalisemate ametite killast. Loo lõpust võite lugeda lisaks ka arvamust kahelt raamatupidajalt – et kas nad üldse on ka kunagi Ameerikas töötamisest unistanud.

„Hommikune luuletus“

Tere,kuidas läheb? Olen tudeng Euroopast ja olen rääkinudkõikide peredega siin Jacksonville’i, Floridas ja näidanudneile hariduslikke raamatuid ja CD-sid,” kordavad raamatumüügipraktiseerijad oma tervitust ameeriklastele nagu väikestluuletust päevas vähemasti 40 kuni 70 korda. Ukselt-ukselekäiva müügimehe amet tähendab Ameerikas ikka jaainult tööd ning mitte puhkamist. Kuigi tegemised ontõepoolest rasked, võivad edukalt suvise äriteeläbinud noored olla uute ja kogu eluks omandatud kogemuste eesttänulikud.

Ennesuve ei kujuta ilmselt keegi raamatumüüjatest täpseltette, mis neid seal täpselt ootab. Samas selle elamuse võrrajuba rikkamate tegijate arvates on raamatumüük kahtlemataparim võimalus, kuidas õppida ookeanitagusel mandrilnäiteks enesemotivatsiooni. Raamatumüük õpetabka eneseusaldust ja oskust tulla välja igast olukorrastvõitjana. Päevaplaan näeb seal välja järgmine:hommikul kell kuus äratus, jooksuga külma duši alla, etvaim kähku virgeks saab. Seejärel sõithommikusöögikohta, toitev eine ning kell 7.59 tööpostile,et käia kõigepealt läbi need majad, kuhu eelmiselõhtupoolikul sisse ei saanud. 12.30 lõunane võileib,mis kodust kaasa võetud. 17.30 ülevaade tehtud tööstja plaan, keda õhtupoolikul külastada. 21.31 koputusviimasele uksele ja kell 23.00 rampväsinuna voodisse, et seitsmetunniga koguda energiat uueks tegusaks päevaks. Selline oliraamatumüüja päevaplaan, millest kinnipidamine ükseduka suve garantii.

Noortetegijate endi sõnul oli kõige olulisem hoida endasüleval positiivset mõtlemist ja tööindu. Isegisiis, kui uks nina ees kinni löödi, tuli edasi minna.Oluline oli õppida igas situatsioonis midagi uut ja head.Paljud tudengid kinnitavad ise suve lõpus, et tegemist polemitte igava suvetööga, vaid elukooliga.

Väike koduigatsus

Üksstiimul, mis Ameerikasse tööle viib, on kindlastiasendamatu elukogemuse omandamine. Teine ajend, mis Ameerikassetõmbab, on tublile tööle vastav tasu. Kui seal ikkakorralikult ja järjepidevalt töötada, teenib ka headraha, kinnitab Kaido Kubri, USA firma Southwestern Eestis tegutsevtudengimänedžer, kes ise korduvalt suviti raamatumüügigaAmeerikas leiba teeninud.Kaido,tollane Tartu Ülikooli majandustudeng sai Ameerikasse raamatuidmüüma mineku võimalusest teada ülikooli listikaudu rohkem kui viie aasta eest. Praegu on tema elukogemustepagasisette näidata viis raamatumüügi töösuve.Esimesel suvel oli ta tavaline müügimees, teisel jakolmandal aga juba tudengimänedžer, kes pani Tartu tudengitestkokku oma meeskonna ja seetõttu sai ka kõrgemat tasu.

Kuipalju teenib raamatumüüja? Kuidas töö, nõndapalk. Näiteks ligi 400-dollarilise raamatukomplekti müügistsaab tudeng endale umbes 100 dollarit. Tasu sõltub täielikultläbimüügist, läbimüük täielikultsellest, kui paljudele peredele jõuab tudeng raamatuidtutvustada. Oluline on seega kiirus, mitte “pähemäärimisvõime”,nagu esmapilgul arvata oleks võinud.

Kaidotunnistab, et enne esimest sõitu olid tal väikesedeelarvamused. “Esimest korda Ameerikasse tööle minna oliküllalt hirmutav ja olid omad eelarvamused, mis seal küllkohe ümber lükati. Aga üks otsus, mida juba enneminekut tegin, oli see, et lähen Ameerikasse kogu suve töötama,mitte lõbutsema.” Võõrsil olles kipubloomulikult hinge väike kojuigatsus ning raskematessituatsioonides - näiteks, kui mõni klient rõõmsatervituskõne vastusena ukse nina ees pauguga kinni lükkab- tahaks Kaido sõnul vahepeal sõpradele helistada, ettuge leida. Samas on väga oluline just nendes„kriisiolukordades“ kindel tahe ja järjepidevus, sest kuiüks uks kinni pannakse, siis järgmise kodu ukse taga võibelada pere, kellest saab parim klient.

TriinuMeren, Tartu Ülikooli õigusteaduse tudeng võttisesimest korda Southwesterni programmist osa 2002. aasta suvel. Triinutunnistab, et esimesel aastal jõudis temani selle töögateadmine, et kõike on võimalik saavutada, kui ainultise sellesse uskuda, tööd teha ja aina uusi eesmärkesaada.

Raamatute müümine õpetas,et kui üldse midagi elus saada, tuleb eesmärkide nimeltegutsema asuda kohe.

Üks

mu eesmärkidest esimesel suvel olienesekindlust juurde saada. Varem, kui pidin avalikus kohas esinema,tundsin alati end ebakindlana. Suve jooksul rääkisin ülekolme tuhande erineva inimesega. Iga asi on alguses raske jaharjumatu, sest mõni päev pidin rääkimainimestega, kes olid minust niivõrd palju ilusamad, rikkamad,targemad, ja siis jällegi pidin oskama suhelda inimestega,kellel oli vaid 8-klassiline haridus. Arvan, et oma edaspidiseskarjääris tuleb see oskus kindlasti mulle kasuks. Mõnipäev kujutasin ette, nagu oleksin rahuläbirääkimistel– küll ameeriklaste, prantslaste, sakslaste, inglaste,iirlaste, indialaste, venelaste, poolakate ja mehhiklastega. Suveltuleb paljude inimestega rääkida, ja mitte alati ei lõppesee „läbirääkimine“ „jah- sõnaga“.

Kokkuvõttespositiivne kogemus

Enamikmüügikatseid on siiski tore ja positiivne kogemus. Eritivahva on noorte raamatumüüjate sõnul näidataraamatuid neis peredes, kus kõik liikmed vanavanematestbeebideni kogunevad elutuppa tundmatust Euroopa riigist päritnoort uudistama. Väiksemate laste jaoks on kümnekilosenäidisraamatute komplektiga raamatumüüjal tutvuda andalasteraamatuid, mis toredate värviliste piltide abil õpetavadselgeks kujundeid, numbreid ja lihtsamaid sõnu. Nii mõnelgipool aitavad lapsed ise läbimüügile kaasa, tutvudesrõõmsal ilmel neile meeldivate raamatutega.

Southwestern’i150-aasta vanuse firma kaudu müüvadki tudengid otsemüügiteel raamatuid, mis on suunatud ennekõike vanematele, kes onhuvitatud oma laste hariduskäigust. Peatootena pakutakseviie-raamatulist komplekti, mis on kokku pandud lihtsustamaks lasteligapäevaste koolitükkide tegemist ning äratamaks huvipärast keskkooli lõppu kõrghariduse omandamisevastu. Kogu komplekt maksab ligi 400 dollarit, kuid ameeriklasteelustandardit arvestades on see summa nii suurt informatsioonihulkasisaldavate raamatute eest üsna väike.

Vaatamataraskustele, peitub selles töös Kaido Kubri sõnulmiski, mis seiklushimulisi tudengeid raamatuid müüma veelmitmeid aastaid tagasi kutsub. Olles esimese suve omapäi hakkamasaanud, pakub firma tublimatele võimaluse koos vastava mahukakoolitusega minna tagasi ning panna end proovile ka meeskonnajuhinaehk tudengimänedžerina.

Küsimustelevastab Southwesterni Eestis tegutsev tudengimänedzher KaidoKubri:

Kasraamatumüügiga saavad tegeleda vaid tudengiseisusesinimesed? Kui näiteks antud loo põhjal tekib mõnelnii-öelda "mitte tudengil" huvi antud ameti vastu, kas saate ka neid Ameerikasse tööle läkitada?

Southwesterniprogrammis saavad osaleda põhimõtteliselt kõik,kes intervjuud edukalt läbivad. Seal vanuselisi ega muidpiiranguid ei ole. Piirangud meie jaoks seavad USA-s töötamiselvajalike tööloa ja viisa saamise nõuded. Samuti ontudengitel üldjuhul suved vabad, kui vanematel kooli lõpetanudinimestel on üldjuhul juba "päristöö"olemas ja kohustused Eestis, mille eest ei anna 3,5 kuuks ärapõgeneda.”

Oletame, et mõni raamatupidaja, kes hetkeltööd otsib, oleks ka huvitatud - kuidas ja kas saaks tateie kaudu Ameerikasse tööle? Mis on vajalik tööloaks?

K

uikeegi on asjast huvitatud, siis võib minuga isiklikultühendust võtta ja ma saan pikemalt rääkidatuginedes just selle inimese spetsiifilisele olukorrale. Ja edasiselhuvil kutsuda inimese ühele infotundidest, mis meil iga nädalTartus ja Tallinnas on.”

Kas naisterahvale on see töö raskem? Kuipalju raamatuid tuleb korraga kaasas kanda?

Eioska öelda, kas töö on naisterahvale raskem - sedapeaks ilmselt naisterahva käest küsima. Korraga ei peaühtegi raamatut kaasas kandma, kui ei taha. Iga tudeng juhibsuvel oma äri ja otsustab ise, kuidas ta oma äri juhtidatahab. Ja raamatuid on võimalik müüa ka ilmanäidisteta. Soovitatav on siiski kaasas kanda vähemaltnäidisraamatut põhitoote sarjast ning ühte-kahtelasteraamatu näidist.”

Küsimustelevastavad Scania Eesti AS-i raamatupidaja Kaile Kruuse ja TÜKliinikumi raamatupidaja Jane Lepik:

Kas olete kunagimõelnud Ameerikasse tööle minemisest? Kui, siis kunaja millest unistasite?

Kaile:„Ameerika on arvatavasti paljude unistuste maa, aga mina ei olekunagi tundnud soovi sinna tööle minna.”

Jane: „

Mida arvaksitesellest, kui teil oleks võimalus töötada Ameerikasüks suvi ja müüa seal kohalikele elanikele raamatuid?Kas läheksite?

Kaile:„Kõigepealt tutvuksin põhjalikult sinna sõidu,seal elamise ja töötamisega seotud tingimustega, mis peavadpraegustest paremad olema, et see sõit üldse ette võtta.Kui need tingimused on vastuvõetavad, siis ma arvatavastiläheksin. See oleks suur vaheldus ja põnev kindlasti,näha ja kogeda sealset elu.”

Jane: “Ma ei oska nüüdkindlalt öelda. Raamatute müük pole ilmselt erititulus tegevus? Ma ei ole ka eriti hea \'\'pähemäärija\'\',aga mingitel tingimustel isegi prooviksin. Sealt saaks nimeltsellise hea keeletunni, mis kindlasti kasuks tuleb, võibollaka mõne põneva tuttava. Loeb kindlasti seegi, kui paljuselle eest raha saaks, sest hetkel on igasuguseid väljaminekuidpäris palju ja mingite pennide eest ma seda kohe kindlasti eiteeks.”

Kasraamatumüügitöö oleks teie arvates kergetevõi raskemate killast?

Kaile:„Oleneb müügitöö formaadist. Telefoni teelsuvalistele inimestele pakkuda on arvatavasti väga raske, isegimasendav, seda tööd ei tahaks küll kunagi teha. Kuskilteada-tuntud poekeses raamatuhuvilistele vahetult müüaon aga kindlasti üsna lihtne. Raamatute vastu huvi tundminesõltub ühiskonna üldisest ja inimeseenda elatustasemest, kui esmavajadused rahuldatud, siishuvitutakse ka meelelahutusest rohkem. Seega - arvatavasti lihtsamon raamatuid müüa heaoluühiskonnas, raskemarengumaades.”

Jane: „

Autor: Aive Antsov

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700