Autor: Raamatupidaja.ee • 19. märts 2006
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

RTJ 17 Avaliku ja erasektori partnerlusprojektid - muudetud 2008

Kinnitatud Raamatupidamise Toimkonna28. jaanuari 2005. a otsusega nr 1

RTJ 17 AVALIKU JA ERASEKTORI PARTNERLUSPROJEKTID

SISUKORD
paragrahvid
EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED1–3
RAKENDUSALA4–5
MÕISTED6–9
AVALIKU JA ERASEKTORI PARTNERLUSPROJEKTIDE KAJASTAMINE JA RISKIANALÜÜS10–24
Üldpõhimõtted10–14
Ehitusrisk15–16
Kasutusvalmiduse risk17–18
Nõudluse risk19–20
Muud riskianalüüsi mõjutavad asjaolud21–24
KAJASTAMINE AVALIKU SEKTORI ÜKSUSE ARUANNETES25–26
KAJASTAMINE ERASEKTORI ÜKSUSE ARUANNETES27–28
LISADES AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON29–30
JÕUSTUMINE31–32
VÕRDLUS RAHVUSVAHELISTE FINANTSARUANDLUSE STANDARDITEGA (IFRS)33
LISA – NÄITED RISKIANALÜÜSI KOHTAN/A

EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED

1. Käesoleva Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 17 «Avaliku ja erasektori partnerlusprojektid» eesmärgiks on kirjeldada arvestuspõhimõtteid avaliku ja erasektori partnerlusprojektide klassifitseerimisel ja kajastamisel nii erasektori kui ka avaliku sektori raamatupidamiskohustuslaste Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatavates aruannetes. Eesti hea raamatupidamistava on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid.

2. Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid ei reguleeri spetsiifiliselt avaliku ja erasektori partnerlusprojektide arvestust. Käesoleva juhendi RTJ 17 koostamisel on lähtutud üldistest IFRSis kirjeldatud põhimõtetest (eelkõige sarnaseid valdkondi reguleerivatest standarditest nagu IAS 17 «Rendid» («Leases») ja IAS 18 «Tulu» («Revenue»)) ning Eurostati1 vastavatest juhenditest. Valdkondades, kus RTJ 17 ei täpsusta mingit spetsiifilist arvestusmeetodit, kuid see on reguleeritud mõnes IFRSis, on soovitatav lähtuda vastavas IFRSis kirjeldatud arvestusmeetodist.

3. Raamatupidamise aruannete koostamisel tuleb lähtuda olulisuse printsiibist. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruannetes kajastada lihtsustatud viisil.

RAKENDUSALA

4. Raamatupidamise Toimkonna juhendit RTJ 17 «Avaliku ja erasektori partnerlusprojektid» tuleb rakendada avaliku ja erasektori partnerlusprojektide klassi fitseerimisel ja kajastamisel nii erasektori ettevõtete kui ka avaliku sektori raamatu pidamiskohustuslaste Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatavates raamatu pidamise aastaaruannetes.

5. Avaliku sektori raamatupidamiskohustuslased peavad lisaks käesolevast juhendist tulenevatele nõuetele järgima ka riigi raamatupidamise üldeeskirjast tulenevaid nõudeid.

MÕISTED

6. Käesolevas juhendis kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:

Avaliku ja erasektori partnerlusprojektid (PPP-projektid) on sellised lepingul tuginevad pikaajalised koostööprojektid avaliku sektori üksuse ja erasektori üksuse vahel, mille kohaselt: erasektori üksus: ehitab, renoveerib või soetab spetsiaalselt antud projekti eesmärgil loodava vara (PPP-vara); ja osutab kokkulepitud ulatuses ja kvaliteediga teenuseid, mis tuginevad loodud vara kasutusel; avaliku sektori üksus on põhiliseks erasektori üksuse poolt osutatavate teenuste ostjaks.

(a)

(i)

(ii)

(b)

Avaliku sektori üksus on riik, riigiraamatupidamiskohustuslane, kohaliku omavalitsuse üksus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik ja nende otsese või kaudse valit seva mõju all olev muu juriidiline isik, välja arvatud äriühing.

Erasektori üksus on äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu juriidiline isik, kes ei ole avaliku sektori üksus 2 .

Rent on kokkulepe, mille kohaselt rendileandja annab ühe makse või rea maksete eest rentnikule õiguse kasutada vara kokkulepitud perioodi jooksul.

Kapitalirent on rent, mille puhul kõik olulised vara omandiõigusega seotud riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Omandiõigus võib, kuid ei pruugi, lõppkokkuvõttes rentnikule üle minna.

Kasutusrent on rent, mis ei ole kapitalirent.

Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.

7. Avaliku ja erasektori partnerlusprojekte nimetatakse sageli nende ingliskeelse lühendi järgi ka «PPP-projektideks»3. PPP-projekte viiakse enamasti läbi sellistes avalike teenuste valdkondades, mis on traditsiooniliselt riigi poolt reguleeritavad ja mis nõuavad suurt alginvesteeringut, nagu näiteks teede, sildade, haiglate, koolimajade ja vanglate ehitamine ja nende edasine opereerimine lepingus ettenähtud aja jooksul. PPP-projektide läbiviimise eesmärkideks võivad olla näiteks erasektori kompetentsi ärakasutamine, teenuse kvaliteedi tõstmine, kulude kokkuhoid, riskide jagamine või muud põhjused.

8. PPP-projekte eristab rendilepingutest asjaolu, et lisaks vara kasutada andmisele on lepingu üheks tingimuseks ka sama varaga seotud teenuste osutamine erasektori üksuse poolt lepingus fikseeritud aja jooksul, mahus ja kvaliteedis.

9. PPP-projekte iseloomustab asjaolu, et üldjuhul eeldavad nad konkreetselt antud projekti eesmärgil loodava vara ehitamist või soetamist või olemasoleva vara rekonstrueerimist erasektori partneri poolt. PPP-vara ehitamisel on erasektori üksus üldjuhul kohustatud lähtuma avaliku sektori üksuse poolt ette kirjutatud kvaliteedi kriteeriumitest.

AVALIKU JA ERASEKTORI PARTNERLUSPROJEKTIDE KAJASTAMINE JA RISKIANALÜÜS

Üldpõhimõtted

10. PPP-projekti käigus loodud vara kajastatakse selle üksuse bilansis, kes kannab põhilisi PPP-projekti lepingust tulenevaid riske.

11. PPP-projektide kajastamise põhiküsimuseks on, millise üksuse (kas avaliku või erasektori üksuse) bilansis kajastada PPP-projekti eesmärgil loodud vara. Kui avaliku sektori üksus kannab põhilisi PPP-projekti lepingust tulenevaid riske, kajastatakse PPP-varasid avaliku sektori üksuse bilansis ning vastasel juhul erasektori üksuse bilansis. Riskide hindamisel tuleb arvesse võtta kõiki lepingu aspekte. Tavapäraselt on suurema tähtsusega:

(a) ehitusrisk;(b) kasutusvalmiduse risk; ja(c) nõudluse risk.

12. Kui avaliku sektori üksus kannab valdava osa ehitusriskist, siis kajastatakse PPP-varasid üldjuhul avaliku sektori üksuse bilansis. Avaliku sektori üksuse bilansis kajastatakse PPP-varasid üldjuhul ka siis, kui avaliku sektori üksus ei kanna valdavat osa ehitusriskist, kuid kannab valdava osa nii kasutusvalmiduse kui ka nõudluse riskist.

13. Ehitus-, kasutusvalmiduse ja nõudluse riski hindamisel tuleb võtta arvesse nende riskide erinevate komponentide olulisust ja esinemistõenäosust (ehk nende komponentide võimalikku mõju PPP-projektist tulenevatele rahavoogudele). Suuremat tähelepanu tuleb pöörata nendele riskikomponentidele, mille võimalik mõju PPP-projektist tulenevatele rahavoogudele on suurem. Riskikomponente, mille võimalik mõju kogu PPP-projekti rahavoogude suhtes on ebaoluline või mille esinemistõenäosus on äärmiselt väike, tuleb riskianalüüsis arvesse võtta väiksema kaaluga.

14. PPP-projektide riskide hindamiseks tuleb läbi viia detailne riskianalüüs. Selleks võib kasutada näiteks tundlikkuseanalüüsi, stsenaariumianalüüsi või Monte Carlo simulatsiooni. Riskianalüüsi läbiviimiseks tuleb kaasata vastava ala finantsspetsialiste.

Ehitusrisk

15. Ehitusrisk kujutab endast PPP-projekti eesmärgil loodava vara projekteerimise ja valmistamisega seotud riske. Ehitusriski määramisel tuleb hinnata, kumb üksus kannab põhilise osa alljärgnevatest PPP-vara ehitusprotsessiga seotud riskidest:

(a) objekti mittetähtaegne valmimine;(b) objekti mittevastavus PPP-projekti lepingus kindlaksmääratud tingimustele ja standarditele;(c) objekti ehitusmaksumuse kujunemine oluliselt kallimaks lepingus algselt ette nähtust;(d) muud objekti ehitusega seoses üles kerkida võivad riskid (näiteks keskkonnakahjustuste risk, võimalikud kompensatsiooninõuded kolmandatelt osapooltelt, maapinna risk jne).

16. Kui erasektori üksus on kohustatud maksma olulisi trahve, kuna objekt ei valmi lepingus ettenähtud tähtajaks või ei vasta lepingus kindlaksmääratud tingimustele, ning võtma enda kanda võimaliku ülekulu, viitab see asjaolule, et erasektori üksus kannab ehitusriski. Kui osa eelmises paragrahvis nimetatud ehitusriski komponentidest on avaliku sektori üksuse ja osa erasektori üksuse kanda, tuleb hinnata, milliste riskikomponentide võimalik mõju ja esinemistõenäosus on suuremad.

Kasutusvalmiduse risk

17. Kasutusvalmiduse risk kujutab endast PPP-vara ebarahuldavast haldamisest tulenevaid riske. Kasutusvalmiduse riski määramisel tuleb hinnata, kumb üksus kannab põhilise osa alljärgnevatest PPP-vara kasutusvalmidust mõjutavatest riskidest:

(a) erasektori üksus ei ole suuteline osutama lepingus kokkulepitud ulatuses ja kvaliteediga teenuseid; ja(b) erasektori üksus ei suuda tagada PPP-varade vastavust lepingus ettenähtud kvaliteedi või ohutuse kriteeriumitele.

18. Kui avaliku sektori üksusel on õigus nõuda olulisi trahve, kuna erasektori üksus ei suuda tagada PPP-varade kasutusvalmidust lepingus kindlaksmääratud ulatuses ja kvaliteediga, viitab see asjaolule, et erasektori üksus kannab kasutusvalmiduse riski. Kui leping ei näe selliseid trahve ette või need on ebaolulised võrreldes kogu PPP-projekti rahavoogudega, kannab avaliku sektori üksus kasutusvalmiduse riski.

Nõudluse risk

19. Nõudluse risk kujutab endast PPP-projekti raames osutatava teenuse nõudluse kõikumisest (nii nõudluse suurenemisest kui vähenemisest) tulenevaid riske. Nõudluse riski määramisel tuleb hinnata, kumb üksus kannab põhilise osa teenuse nõudlust mõjutavatest riskidest, milleks võivad näiteks olla:

(a) nõudluse muutus seoses uute turutrendidega;(b) nõudluse muutus seoses konkurentsi muutusega;(c) nõudluse muutus seoses PPP-vara tehnoloogilise iganemisega.

20. Kui avaliku sektori poolt tehtavad maksed sõltuvad olulisel määral nõudluse tasemest PPP-projekti raames osutatava teenuse järele, viitab see asjaolule, et erasektori üksus kannab nõudluse riski. Kui erasektori üksusel on nõudluse vähenedes õigus kasutada PPP-varasid ka PPP-projekti välistel eesmärkidel (ja teenida nii lisatulu), annab see tavaliselt samuti tunnistust sellest, et erasektori üksus kannab olulist nõudluse riski. Kui PPP-varade opereerimisest saadav tasu ei sõltu üldse või sõltub ainult vähesel määral nõudlusest nende järele, kannab avaliku sektori üksus nõudluse riski.

Muud riskianalüüsi mõjutavad asjaolud

21. Kuigi enamasti piisab PPP-projekti lepingust tulenevate riskide hindamiseks ehitus-, kasutusvalmiduse ja nõudluse riski hindamisest, tuleb hinnata ka muid PPP-projektiga seonduvaid asjaolusid, nagu näiteks:

(a) kes kannab PPP-varade lõppväärtusega seonduvat riski,(b) kes kannab projekti finantseerimisega kaasnevat riski;(c) kes kannab hinnariski.

22. Kui PPP-projekti lõppedes jäävad PPP-varad erasektori üksuse omandusse ning neil on sel hetkel oluline majanduslik väärtus, viitab see asjaolule, et erasektori üksus kannab olulisi PPP-varadega seotud riske. Kui avaliku sektori üksusel on kohustus osta PPP-varad projekti lõppedes välja varem kindlaksmääratud hinna eest (mis ei sõltu oluliselt PPP-varade tegelikust turuväärtusest projekti lõppemise hetkel), viitab see asjaolule, et avaliku sektori üksus kannab olulisi PPP-varadega seotud riske.

23. Kui PPP-varade algne finantseerimine ehitamise ajal toimub põhiliselt avaliku sektori üksuse poolt või nende ehitamise finantseerimist garanteeritakse avaliku sektori üksuse poolt, võib see viidata olukorrale, et avaliku sektori üksus kannab põhilisi PPP-varadega seotud riske.

24. Kui avaliku sektori üksuse poolt makstav tasu on fikseeritud või muutub sõltuvalt üldisest inflatsioonimäärast, kuulub hinnarisk erasektori üksusele. Kui tasu suurus sõltub spetsiifilisest hinnaindeksist, mis kajastab erasektori tegelikku kulu (nt palgad, ehitusmaterjalide hinnad), kuulub hinnarisk avaliku sektori üksusele.

KAJASTAMINE AVALIKU SEKTORI ÜKSUSE ARUANNETES

25. Kui avaliku sektori üksus kannab põhilisi PPP-projekti lepingust tulenevaid riske, kajastatakse PPP-varasid avaliku sektori üksuse bilansis, lähtudes juhendis RTJ 9 kehtestatud põhimõtetest kapitalirendi kajastamise kohta rentniku aruannetes. PPP-projekti raames avaliku sektori üksuse poolt tehtavad maksed jagatakse:

(a) makseteks erasektori üksuselt ostetava teenuse eest; ja(b) rendimakseteks PPP-vara eest, mis jagunevad omakorda:(i) kapitalirendi kohustuse põhiosa vähendamiseks; ja(ii) finantskuluks.

26. Kui erasektori üksus kannab põhilisi PPP-projekti lepingust tulenevaid riske, kajastatakse PPP-varasid erasektori bilansis. Avaliku sektori üksus kajastab tekkepõhiselt erasektori üksuselt ostetavat teenust analoogiliselt juhendis RTJ 9 kehtestatud põhimõtetele kasutusrendi arvestuse kohta rentniku aruannetes.

KAJASTAMINE ERASEKTORI ÜKSUSE ARUANNETES

27. Kui erasektori üksus kannab põhilisi PPP-projekti lepingust tulenevaid riske, kajastatakse PPP-varasid erasektori üksuse bilansis. Erasektori üksus kajastab tekkepõhiselt avaliku sektori üksuselt saadavaid tasusid ja arvestab PPP-varadelt amortisatsiooni analoogiliselt juhendis RTJ 9 kehtestatud põhimõtetele kasutusrendi arvestuse kohta rendileandja aruannetes.

28. Kui avaliku sektori üksus kannab põhilisi PPP-projekti lepingust tulenevaid riske, kajastatakse PPP-varasid avaliku sektori üksuse bilansis. Erasektori üksus kajastab oma bilansis nõuet, lähtudes juhendis RTJ 9 kehtestatud põhimõtetest kapitalirendi kajastamise kohta rendileandja aruannetes. PPP-projekti raames avaliku sektori üksuse käest saadavad maksed jagatakse:

(a) makseteks avaliku sektori üksusele osutatava teenuse eest (müügitulu); ja(b) rendimakseteks PPP-vara eest, mis jagunevad omakorda:(i) kapitalirendi nõude põhiosa vähendamiseks; ja(ii) finantstuluks.

LISADES AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON

29. Lisades avalikustatakse kogu oluline informatsioon, mis on vajalik avaliku ja erasektori partnerlusprojektide kajastamise mõistmiseks raamatupidamiskohustuslase aruannetes, sealhulgas:

(a) PPP-projekti üldine kirjeldus, sh millise üksuse bilansis on kajastatud PPP-varad;(b) aruandeperioodil PPP-projekti raames arvestatud tulud ja kulud põhiliste tulu- ja kululiikide kaupa (näit. teenuse ost/müük, intress, PPP-varade amortisatsioon jne); ja(c) aruandeperioodil PPP-projekti raames makstud ja saadud raha põhiliste rahavoogude liikide (näit. PPP-vara ost/müük; teenuse ost/müük, intress jne) lõikes.

30. Üksus, kelle bilansis kajastatakse PPP-varasid, avaldab lisades PPP-varade kohta kogu informatsiooni, mis on juhendis RTJ 5 nõutud materiaalse põhivara kohta (käsitledes PPP-varasid eraldi materiaalse põhivara rühmana).

JÕUSTUMINE

31. Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 17 «Avaliku ja erasektori partnerlusprojektid» rakendamine on kohustuslik raamatupidamise aastaaruannetele, mida koostatakse 1.01.2005 ja hiljem algavate aruandeperioodide kohta.

32. Juhendit RTJ 17 tuleb rakendada tagasiulatuvalt. Kui käesoleva juhendi rakendamine põhjustab muudatusi varem PPP-projektide arvestusel kasutusel olnud põhimõtetes, tuleb võrdlusandmeid tagasiulatuvalt korrigeerida nii, nagu oleks alati lähtutud käesoleva juhendi nõuetest.

VÕRDLUS RAHVUSVAHELISTE FINANTSARUANDLUSE STANDARDITEGA (IFRS)

33. Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid ei reguleeri eraldi avaliku ja erasektori partnerlusprojektide arvestust. Juhendis RTJ 17 sätestatud põhimõtted on kooskõlas IFRSi üldiste põhimõtetega.1 Eurostat – Euroopa Liidu Statistikaamet. Avaliku ja erasektori partnerlusprojektide kajastamist on kirjeldatud ESA 95 peatükis 4.2 «Long term contracts between governement units and non-governement partners».2 Käesolevas juhendis ei loeta avaliku sektori üksuseks äriühinguid. Kui partnerlusprojektis osalevad kahe erineva avaliku sektori üksuse konsolideerimisgrupi liikmed, kusjuures üks neist on avalikku sektorisse kuuluv äriühing (näiteks osalevad kohalik omavalitsus ja riigile kuuluv äriühing), siis rakendatakse PPP-juhendit, kusjuures äriühingule kehtivad käesolevas juhendis erasektori üksusele esitatud arvestuspõhimõtted.3 PPP – public-private partnership.

LISA – NÄITED RISKIANALÜÜSI KOHTA

Näide 1

Kohalik omavalitsus (KOV – avaliku sektori üksus) sõlmib operaatorfirmaga (erasektori üksus) PPP-lepingu. Lepingu kohaselt ehitab operaatorfirma silla ning kohustub seda järgneva 30 aasta jooksul hooldama ja opereerima.

KOV maksab operaatorile silla ehitamise, hooldamise ja opereerimise eest 30 aasta jooksul igal aastal eeldatavasti ligikaudu 30–40 miljonit krooni ehk kokku 900–1,200 miljonit krooni (maksete täpne suurus sõltub liikluskoormusest, liiklusohutusest jne). Silla soetusmaksumus selle valmimise hetkel on 300 miljonit krooni.

Stsenaariumianalüüs

I. Määrata kummalegi osapoolele kuuluvad riskid

Risk/põhitegur
Avaliku sektori üksuse risk
Erasektori üksuse risk
Nõudluse risk
Ehitusrisk
Kasutusvalmiduse risk
Vara jääkväärtus

II. Hinnata erasektori üksuse riskidest tulenevaid potentsiaalseid mõjusid PPP-varaga seotud rahavoole nüüdispuhasväärtusena (NPV)

Risk/põhitegur
Negatiivne stsenaarium
Suurim tõenäosus
Positiivne stsenaarium
Ehitusrisk–15–10 –5
Kasutusvalmiduse risk–60–30–10
Kokku–75–40–15

Kulu (–) / Tulu NPV mln kr

Kulu (–) / Tulu NPV mln kr

Kulu (–) / Tulu NPV mln kr

III. Hinnata avaliku sektori üksuse riskidest tulenevaid potentsiaalseid mõjusid PPP-varaga seotud rahavoole nüüdispuhasväärtusena (NPV)

Risk/põhitegur
Negatiivne stsenaarium
Suurim tõenäosus
Positiivnestsenaarium
Nõudluse risk–30–15
Ehitusrisk–15–10–5
Vara jääkväärtus2040
Kokku–45–535

Kulu (–) / Tulu NPV mln kr

Kulu (–) / Tulu NPV mln kr

Kulu (–) / Tulu NPV mln kr

IV. Võrrelda erinevatest riskistsenaariumitest tulenevaid mõjusid nii erasektori üksusele kui avaliku sektori üksuse rahavoole.

Erasektori üksus

Oodatav riskide mõju projekti rahavoole NPVs (stsenaariumite keskväärtus)
–43 mln kr
95% alumine usalduspiir–104 mln kr
95% ülemine usalduspiir17 mln kr
Erinevate stsenaariumite standardhälve30 mln kr
Kõikumine keskväärtusest (2 * standardhälve)+/–60 mln kr

95% tõenäosusega mõjutavad riskid erasektori üksuse rahavoogu +/–60 mln krooni ulatuses.

Avaliku sektori üksus

Oodatav riskide mõju projekti rahavoole NPVs (stsenaariumite keskväärtus)
–5 mln kr
95% alumine usalduspiir–85 mln kr
95% ülemine usalduspiir75 mln kr
Erinevate stsenaariumite standardhälve40 mln kr
Kõikumine keskväärtusest (2 * standardhälve)+/–80 mln kr

Kogu projekti summaarne risk ehk võimalik rahavoogude kõikumine on +/–140 mln kr, millest erasektor kannab 60 mln kr (43%) ja avaliku sektori üksus 80 mln kr (57%). Seega on projektist tulenevad mõõdetavad riskid suuremas osas avaliku sektori üksuse kanda. Samas tuleb alati arvesse võtta ka PPP-projektiga seotud teisi riske, mida on raske mõõta (nt finantseerimisega kaasnev risk), mis võivad oluliselt mõjutada järeldust osapoolte bilansis kajastamise osas.

Kui läbiviidud riskianalüüs näitab, et KOV kannab põhilisi PPP-projekti lepingust tulenevaid riske, kajastatakse PPP-varasid avaliku sektori üksuse bilansis. Lähtudes eeldusest, et silla valmimise hetkel on tema soetusmaksumus ligilähedane silla õiglasele väärtusele, kajastab KOV silla (PPP-vara) oma bilansis summas 300 miljonit krooni; samas summas kajastatakse ka kohustus teha tulevikumakseid PPP-vara eest. KOV-i poolt tehtavad iga-aastased maksed jagatakse kolmeks komponendiks: teenustasu silla korrashoiu ja opereerimise eest (kajastatakse perioodikuluna analoogiliselt muudele teenuste ostmistele); vara eest tehtav makse (vähendab bilansis kajastatud PPP-kohustuse summat) ja intressikulu (arvutatakse lähtudes kohustuse bilansilisest jääkmaksumusest ja rendi sisemisest intressimäärast).

Näide 2

Ringhäälinguteenustega tegelev avalik-õiguslik juriidiline isik (avaliku sektori üksus) sõlmib operaatorfirmaga (erasektori üksus) PPP-lepingu. Lepingu kohaselt ehitab operaatorfirma ringhäälingukeskuse, sisustab selle vajaliku tehnoloogiaga ja kohustub seda järgneva 25 aasta jooksul hooldama ja opereerima. Lepingu kohaselt omab operaatorfirma õigust anda osa ruume ja seadmeid kasutusele erasektorisse kuuluvatele firmadele.

Avalik-õiguslik juriidiline isik maksab operaatorile ringhäälingukeskuse ruumide ja seadmete kasutamise eest 25 aasta jooksul igal aastal eeldatavasti ligikaudu 30 miljonit krooni ehk kokku ligikaudu 650 miljonit krooni (maksete täpne suurus sõltub kasutusajast ja tehnoloogia kvaliteedi tasemest). Hoone ja seadmete soetusmaksumus kasutusse võtmise hetkel on 350 miljonit krooni.

Stsenaariumianalüüs

I. Määrata kummalegi osapoolele kuuluvad riskid

Risk/põhitegur
Avaliku sektori üksuse risk
Erasektori üksuse risk
Nõudluse risk
Tulu kolmandatelt isikutelt (erasektori üksuse nõudluse risk)
Ehitusrisk
Kasutusvalmiduse risk
Vara jääkväärtus

II. Hinnata erasektori üksuse riskidest tulenevaid potentsiaalseid mõjusid PPP-varaga seotud rahavoole nüüdispuhasväärtusena (NPV)

Risk/põhitegur
Negatiivne stsenaarium
Suurim tõenäosus
Positiivne stsenaarium
Tulu kolmandatelt isikutelt2040
Ehitusrisk–30–25–10
Kasutusvalmiduse risk–150–95–30
Kokku–180–1000

Kulu (–) / Tulu NPV mln kr

Kulu (–) / Tulu NPV mln kr

Kulu (–) / Tulu NPV mln kr

III. Hinnata avaliku sektori üksuse riskidest tulenevaid potentsiaalseid mõjusid PPP-varaga seotud rahavoole nüüdispuhasväärtusena (NPV)

Risk/põhitegur
Negatiivne stsenaarium
Suurim tõenäosus
Positiivne stsenaarium
Nõudluse risk–20–10
Vara jääkväärtus1020
Kokku–20020

Kulu (–) / Tulu NPV mln kr

Kulu (–) / Tulu NPV mln kr

Kulu (–) / Tulu NPV mln kr

IV. Võrrelda erinevatest riskistsenaariumitest tulenevaid mõjusid nii erasektori üksusele kui avaliku sektori üksuse rahavoole.

Erasektori üksus

Oodatav riskide mõju projekti rahavoole NPVs (stsenaariumite keskväärtus)
–93 mln kr
95% alumine usalduspiir–274 mln kr
95% ülemine usalduspiir87 mln kr
Erinevate stsenaariumite standardhälve90 mln kr
Kõikumine keskväärtusest (2 * standardhälve)+/–180 mln kr

95% tõenäosusega mõjutavad riskid erasektori üksuse rahavoogu +/–180 mln krooni ulatuses.

Avaliku sektori üksus

Oodatav riskide mõju projekti rahavoole NPVs (stsenaariumite keskväärtus)
0 kr
95% alumine usalduspiir–40 mln kr
95% ülemine usalduspiir40 mln kr
Erinevate stsenaariumite standardhälve20 mln kr
Kõikumine keskväärtusest (2 * standardhälve)+/–40 mln kr

Kogu projekti summaarne risk ehk võimalik rahavoogude kõikumine on +/–220 mln kr, millest erasektori üksus kannab 180 mln kr (82%) ja avaliku sektori üksus 40 mln kr (18%). Seega on projektist tulenevad mõõdetavad riskid suuremas osas erasektori üksuse kanda. Samas tuleb alati arvesse võtta ka PPP-projektiga seotud teisi riske, mida on raske mõõta (nt finantseerimisega kaasnev risk), mis võivad oluliselt mõjutada järeldust osapoolte bilansis kajastamise osas.

Kui läbiviidud riskianalüüs näitab, et operaatorfirma kannab põhilisi PPP-projekti lepingust tulenevaid riske, kajastatakse PPP-varasid erasektori üksuse bilansis. Sellisel juhul kajastab avalik-õiguslik juriidiline isik iga-aastaseid PPP-projekti raames tehtavaid makseid tekkepõhiselt kui teenuse ostmist, analoogiliselt kasutusrendile.

Operaatorfirma kajastab ehitatud hoone ja seadmed (PPP-vara) oma bilansis (kasutuselevõtmise hetkel 350 miljonit krooni) ja iga-aastaseid PPP-projekti raames tehtavaid makseid tekkepõhiselt kasutusrendi ja teenuste müügi tuluna.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700