RTJ 15 Vahearuanded

RTJ 15 VAHEARUANDED

Sisukord paragrahvid
EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1–3
RAKENDUSALA 4–6
MÕISTED 7
VAHEARUANDE ESITUSVIIS JA AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON 8–22
Vahearuande koostisosad ja vormistamise üldnõuded 8–14
Vahearuandes esitatavad perioodid 14–16
Valitud lisades avalikustatav informatsioon 17–20
Olulisuse printsiibi rakendamine vahearuandes 21–22
VAHEARUANDES RAKENDATAVAD ARVESTUSPÕHIMÕTTED 23–27
JÕUSTUMINE 28–29
VÕRDLUS RAHVUSVAHELISTE FINANTSARUANDLUSE STANDARDITEGA (IFRS) 30

EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED

1. Käesoleva Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 15 «Vahearuanded» eesmärgiks on sätestada miinimumnõuded vahearuannetes esitatavale informatsioonile ja vahearuannetes rakendatavatele arvestuspõhimõtetele. Õigeaegne ja usaldusväärne vahearuanne võimaldab investoritel, kreeditoridel ja teistel aruande kasutajatel paremini mõista ettevõtte võimet genereerida kasumit ja rahavoogusid ning ettevõtte finantsseisundit ja maksevõimelisust.

2. Juhend RTJ 15 lähtub rahvusvahelisest finantsaruandluse standardist IAS 34 «Vahearuandlus» («Interim Finnacial Reporting»). Juhend sisaldab viiteid konkreetsetele IASi paragrahvidele, millel juhendi nõuded tuginevad. RTJ 15 võrdlus rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega on toodud paragrahvis 30. Valdkondades, kus RTJ 15 ei täpsusta mingit spetsiifilist arvestuspõhimõtet, kuid see on reguleeritud mõnes IFRSs, on soovitatav lähtuda vastavas IFRSs kirjeldatud arvestuspõhimõttest.

3. Raamatupidamise aruannete koostamisel tuleb lähtuda olulisuse printsiibist. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruannetes kajastada lihtsustatud viisil.

RAKENDUSALA

4. Raamatupidamise Toimkonna juhendit RTJ 15 «Vahearuanded» tuleb rakendada Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatavate avalike vahearuannete koostamisel.

5. Käesolev juhend ei kohusta ühtegi raamatupidamiskohustuslast koostama ega esitama vahearuandeid. Käesolevat juhendit tuleb järgida juhul, kui raamatupidamiskohustuslane koostab ja avalikustab vahearuanded kas tulenevalt seadusandlusest või omal soovil. Nii näiteks peavad vastavalt seadusandlusele vahearuandeid koostama krediidiasutused, kindlustusandjad ja äriühingud, kelle aktsiad on börsil noteeritud. Käesolevat juhendit tuleb järgida ka juhul, kui raamatupidamiskohustuslane koostab ja esitab avalikkusele Eesti heale raamatupidamistavale vastavaid vahearuandeid omal soovil.

6. Raamatupidamiskohustuslased, kes koostavad oma vahearuandeid vastavalt rahvusvahelisele raamatupidamise standardile IAS 34, ei ole kohustatud järgima käesoleva juhendi nõudeid. Raamatupidamiskohustuslased ei ole kohustatud järgima käesolevat juhendit ka sisemiseks otstarbeks mõeldud mitteavalike vahearuannete koostamisel.

MÕISTED

7. Käesolevas juhendis kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses (IAS 34 p 4):

Vahearuanne on vahearuande perioodi kohta koostatud raamatupidamisaruanne, mis sisaldab kas:
(a) täismahus raamatupidamisaruannet, mis vastab samadele kriteeri umitele nagu raamatupidamise aastaaruanne; või
(b) lühendatud raamatupidamisaruannet, mis vastab käesolevas juhendis kirjeldatud kriteeriumitele.

Vahearuande periood on aruandeperiood, mis on lühem kui terve majandusaasta.

VAHEARUANDE ESITUSVIIS JA AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON

Vahearuande koostisosad ja vormistamise üldnõuded

8. Juhul kui raamatupidamiskohustuslane esitab vahearuandena täismahus raamatupidamisaruande, siis peab see vastama samasugustele nõuetele informatsiooni esitusviisi ja mahu osas nagu raamatupidamise aastaaruanne (vt RTJ 2 «Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes»). (IAS 34 p 9.)

9. Juhul kui raamatupidamiskohustuslane esitab vahearuandena lühendatud raamatupidamisaruande, siis see peab sisaldama vähemalt järgmisi koostisosasid (IAS 34 p 8):
(a) Lühendatud bilanss;
(b) Lühendatud kasumiaruanne;
(c) Lühendatud rahavoogude aruanne;
(d) Lühendatud omakapitali muutuste aruanne; ja
(e) Valitud lisad.

10. Lühendatud põhiaruanded (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) peavad sisaldama vähemalt kõiki alalõike ja koondeid, mis sisaldusid viimases raamatupidamise aastaaruandes esitatud põhiaruannetes. Täiendavaid kirjeid peab lisama juhul, kui nende puudumisel oleksid raamatupidamise vahearuanded eksitavad (IAS 34 p 10).

11. Täismahus või lühendatud kasumiaruandes tuleb esitada kõigi kasumiaruandes esitatud perioodide kohta finantsnäitajad – tavaline kasum aktsia kohta ja lahustatud kasum aktsia kohta –, mis on arvestatud vastavalt juhendile RTJ 17. (IAS 34 p 11.)

12. Valitud lisad peavad vastama käesolevas juhendis toodud miinimumnõuetele. Täiendava informatsiooni avalikustamine lisades on soovitatav, kui see aitab aruande tarbijatel paremini mõista raamatupidamiskohustuslase tegevust vahearuande perioodi jooksul.

13. Vahearuanne koostatakse konsolideeritud baasil. Juhul kui ettevõtte majandusaasta aruanne sisaldab lisaks konsolideeritud raamatupidamisaruannetele ka emaettevõtte kui eraldiseisva majandusüksuse raamatupidamisaruandeid, siis käesolev juhend ei nõua ega keela emaettevõtte eraldiseisvate aruannete lisamist ettevõtte vahearuandesse.

14. Vahearuanne koostatakse eesti keeles ja Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus, tuues välja arvnäitajate puhul kasutatud täpsusaste (näiteks tuhandetes vääringu ühikutes).

Vahearuandes esitatavad perioodid

15. Vahearuandes esitatud põhiaruanded peavad sisaldama (lühendatud või täismahus) informatsiooni järgmiste perioodide kohta (IAS 34 p 20):
(a) Bilanss vahearuande perioodi lõpu seisuga ja võrdlev bilanss eelneva majandusaasta lõpu seisuga;
(b) Kasumiaruanne vahearuande perioodi kohta ja kumulatiivselt majandusaasta algusest vahearuande bilansipäevani ning võrreldavad kasumiaruanded eelneva majandusaasta samade perioodide kohta;
(c) Rahavoogude aruanne kumulatiivselt majandusaasta algusest vahearuande bilansipäevani ja võrreldav rahavoogude aruanne eelneva majandusaasta sama perioodi kohta; ja
(d) Omakapitali muutuste aruanne kumulatiivselt majandusaasta algusest vahearuande bilansipäevani ja võrreldav omakapitali muutuste aruanne eelneva majandusaasta sama perioodi kohta.

Näide – vahearuandes esitatavad perioodid

1. Vahearuandes esitatavad perioodid juhul, kui ettevõte koostab ja avaldab vahearuandeid poolaasta kaupa

Ettevõtte majandusaasta lõpeb 31. detsembril 2004. Ettevõte esitab oma poolaasta vahearuandes seisuga 30. juuni 2004 informatsiooni (lühendatult või täismahus) järgmiste perioodide kohta:

Bilanss:

Seisuga 30. juuni 2004 31. detsember 2003
Kasumiaruanne:

6-kuuline periood kuni 30. juuni 2004 30. juuni 2003
Rahavoogude aruanne:

6-kuuline periood kuni 30. juuni 2004 30. juuni 2003
Omakapitali muutuste aruanne:

6-kuuline periood kuni 30. juuni 2004 30. juuni 2003

2. Vahearuandes esitatavad perioodid juhul, kui ettevõte koostab ja avaldab vahearuandeid kvartaalselt

Ettevõtte majandusaasta lõpeb 31. detsembril 2004. Ettevõte esitab oma kvartali vahearuandes seisuga 30. juuni 2004 informatsiooni (lühendatult või täismahus) järgmiste perioodide kohta:

Bilanss:

Seisuga 30. juuni 2004 31. detsember 2003
Kasumiaruanne:

3-kuuline periood 1. aprill kuni 30. juuni 2004 1. aprill kuni 30. juuni 2003
6-kuuline periood kuni 30. juuni 2004 30. juuni 2003
Rahavoogude aruanne:

6-kuuline periood kuni 30. juuni 2004 30. juuni 2003
Omakapitali muutuste aruanne:

6-kuuline periood kuni 30. juuni 2004 30. juuni 2003

16. Ettevõtetel, mille äritegevus on tugevalt sesoonse iseloomuga, on soovitatav esitada lisaks eespool nõutule ka finantsinformatsiooni vahearuande bilansipäevale eelneva kaheteistkuulise perioodi kohta ja sellele eelneva võrdleva kaheteistkuulise perioodi kohta. (IAS 34 p 21.)

Valitud lisades avalikustatav informatsioon

17. Vahearuande eesmärgiks on täiendada viimast täismahus majandusaasta aruannet. Sellest tulenevalt on tähelepanu uutel, viimase vahearuande perioodi jooksul toimunud tegevustel, sündmustel ja asjaoludel ning eelnevalt esitatud informatsiooni ei dubleerita (IAS 34 p 15).

18. Vahearuande lisades peab ettevõte esitama järgmise informatsiooni, juhul kui see on oluline ja seda ei ole avalikustatud vahearuande muudes osades (IAS 34 p 16):
(a) kinnitus selle kohta, millisest raamatupidamise seaduse paragrahvis 17 lubatud raamatupidamistavast lähtuvalt on vahearuanne koostatud (s.o kas Eesti hea raamatupidamistava, mille reeglid vahearuannete kohta on sätestatud juhendis RTJ 15 või IFRS, mille reeglid vahearuannete kohta on sätestatud standardis IAS 34);
(b) kinnitus selle kohta, et raamatupidamise vahearuandes järgitakse samu arvestuspõhimõtteid, mida kasutati viimase raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Juhul kui arvestuspõhimõtteid on muudetud, lisatakse kirjeldus muudatuse olemusest ja mõjust;
(c) selgitavad kommentaarid vahearuande perioodi tegevuse sesoonsusest või tsüklilisusest;
(d) oma olemuselt, suuruselt või esinemissageduselt erandlike vahearuande perioodi varasid, kohustusi, omakapitali, kasumit või rahavoogusid mõjutavate sündmuste ja asjaolude kirjeldus ja mõju;
(e) oluliste vahearuande perioodil aset leidnud raamatupidamishinnangute muutuste kirjeldus ja mõju (näiteks olulised alla- ja üleshindlused või muutused hinnangutes eraldistele);
(f) võlakirjade ja aktsiate emiteerimine, lunastamine ja tagasiostmine;
(g) väljakuulutatud ja makstud dividendid (kogusummas või aktsia kohta) eraldi lihtaktsiate ja teiste aktsiate lõikes;
(h) tehingud seotud osapooltega;
(i) segmendi tulud ja segmendi ärikasum ärisegmentide või geograafiliste segmentide kaupa, sõltuvalt sellest, milline on ettevõtte esmane alus segmendiaruandluseks (segmendiinfo avalikustamine vahearuandes on nõutud vaid siis, kui RTJ 16 «Segmendiaruandlus» nõuab ettevõttelt segmendiinfo avalikustamist majandusaasta aruandes);
(j) olulised sündmused pärast vahearuande bilansipäeva;
(k) vahearuande perioodil ettevõtte koosseisus ja tegevuses toimunud olulised muutused ja nende mõju, sealhulgas äriühendused, tütarettevõtete ja pikaajaliste investeeringute soetamine või realiseerimine, ettevõtte ümberstruktureerimine ja lõpetatavad tegevusalad; ja
(l) muutused potentsiaalsetes kohustustes ja potentsiaalsetes varades alates eelmise majandusaasta bilansipäevast.

19. Üldjuhul esitatakse vahearuandes informatsiooni kumulatiivselt majandusaasta algusest vahearuande bilansipäevani. Samas tuleb avalikustada ka kõik need sündmused ja tehingud, mis on olulised käesoleva vahearuande perioodi tulemuste mõistmiseks.

20. Juhul kui majandusaasta viimase vahearuande perioodi jooksul muudetakse oluliselt varasematel vahearuande perioodidel tehtud raamatupidamishinnanguid, kuid selle viimase vaheperioodi kohta eraldi aruannet ei avaldata, tuleb hinnangutes tehtud muutuste sisu ja summa avalikustada raamatupidamise aastaaruande lisades. (IAS 34 p 26.)

Olulisuse printsiibi rakendamine vahearuandes

21. Majandustehingute mõõtmisel ja kajastamisel ning vastava informatsiooni esitamisel vahearuannetes tuleb hinnata antud informatsiooni olulisust vahearu ande kui terviku suhtes. Olulisuse printsiibi rakendamisel vahearuandes tuleb võtta arvesse, et vahearuanded võivad tugineda suuremal määral raamatupidamishinnan gutele kui aastaaruanded. (IAS 34 p 23.)

22. Kuigi vahearuandes avalikustatava informatsiooni maht ning täpsusaste võivad olla väiksemad kui aastaaruandes, ei tohi need olla ebapiisavad mõistmaks olulisi arenguid ettevõtte majandustegevuses pärast viimase aastaaruande bilansipäeva. Vahearuande läbiv eesmärk on kindlustada, et see sisaldab kogu informatsiooni, mis on oluline ettevõtte finantsseisundi, majandustulemuse ja rahavoogude mõistmiseks vahearuande perioodil. (IAS 34 p 25; 34 p 41).

VAHEARUANDES RAKENDATAVAD ARVESTUSPÕHIMÕTTED

23. Vahearuande koostamisel tuleb rakendada samu arvestuspõhimõtteid nagu viimase raamatupidamise aastaaruande koostamisel, välja arvatud juhul, ku i arvestuspõhimõtteid on muudetud pärast viimase raamatupidamise aastaaruande kuupäeva ning neid uusi põhimõtteid rakendatakse järgmise raamatupidamise aastaaruande koostamisel. (IAS 34 p 28.)

24. Arvestuspõhimõtete muutuse mõju kajastatakse tagasiulatuvalt, välja arvatud juhul, kui arvestuspõhimõtte muutus on tingitud uuest Raamatupidamise Toimkonna juhendist ning selles on sätestatud teistsugused uuele meetodile ülemineku reeglid.

25. Kuigi vahearuandes rakendatakse samu arvestuspõhimõtteid nagu aastaaruandes, võib nende põhimõtete rakendamisel tugineda suuremal määral hinnangutele kui aastaaruande koostamisel. Nii näiteks ei pea ettevõte vahearuannete koostamiseks viima läbi detailset varude inventuuri, vaid ta võib tugineda eelmiste perioodide kogemusele ja piiratud ulatusega testidele. (IAS 34 p 41.)

26. Majandusaasta jooksul saadavat sesoonset, tsüklilist või juhuslikku tulu tuleb kajastada selle tekkimise momendil. Tulu periodiseerimine vahearuannetes (s.o jagamine erinevate vahearuande perioodide vahel) on aktsepteeritav ainult juhul, kui analoogilise tulu periodiseerimine oleks aktsepteeritav aastaaruande koostamisel. (IAS 34 p 37.)

27. Majandusaasta jooksul ebaühtlaselt tekkivaid kulusid tuleb vahearuannetes periodiseerida (s.o jagada erinevate vahearuande perioodide vahel) ainult juhul, kui selline periodiseerimine on aktsepteeritav aastaaruande koostamisel (IAS 34 p 39).

Näited.

(a) Küsimus: Ettevõte kulutab enamiku oma aastaks ette nähtud reklaamieelarvest esimeses kvartalis. Kas on aktsepteeritav kajastada esimese kvartali vahearuandes osa tehtud reklaamikulutustest tulevaste perioodide kuluna ning kajastada seda kuluna kasumiaruandes ülejäänud kvartalite jooksul?

Vastus: Reklaamikulutuste periodiseerimine vahearuannetes ei ole aktsepteeritav, kuna see ei oleks aktsepteeritav ka majandusaasta lõpus. Kogu reklaami eesmärgil tehtud väljaminek kajastatakse kuluna siis, kui reklaam on toimunud.

(b) Küsimus: Ettevõte on planeerinud neljandasse kvartalisse ulatusliku remondi läbiviimise, mis läheb maksma ligikaudu 8 miljonit krooni. Kas on aktsepteeritav remondikulude ühtlane jagamine vahearuande perioodidele, kajastades igas kvartalis kuluna 2 miljonit krooni?

Vastus: Remondikulude jagamine kogu aastale ja vastava eraldise moodustamine esimeste kvartalite aruannetes ei ole aktsepteeritav, kuna see ei oleks aktsepteeritav ka aastaaruandes. Kogu remondikulu kajastatakse selle toimumise hetkel (s.o neljandas kvartalis) ning vajadusel kirjeldatakse selle mõju vahearuande perioodi tulemustele neljanda kvartali vahearuandes.

(c) Küsimus: Ettevõte maksab oma juhtkonnale boonust 10% ettevõtte puhaskasumist. Kas tuleks moodustada boonuse eraldis ja kajastada vastavat kulu ettevõtte vahearuannetes.

Vastus: Ettevõte peab moodustama eraldise ja kajastama kuluna summat, mis vastab 10 protsendile vahearuande kuupäevaks teenitud ettevõtte kasumist (samasuguse eraldise moodustamine oleks kohustuslik ka aastaaruande koostamisel).

(d) Küsimus: Ettevõtte tootmiskulud, tegevusmahud ja hinnad muutuvad oluliselt vahearuande perioodide lõikes. Kas on aktsepteeritav tootmiskulude ja tulude ühtlane jaotamine (periodiseerimine) vahearuande perioodidele, kajastades igas kvartalis nimetatud näitajaid ühesugustes suurustes?

Vastus: Tootmiskulude ja tulude ühtlane jagamine kogu aastale ja vastav kajastamine vahearuannetes ei ole aktsepteeritav, kuna see ei oleks aktsepteeritav ka aastaaruandes. Ettevõtte tootmiskulud ja tulud kajastatakse selle toimumise hetkel (s.o vastavas vahearuande perioodis). Vastasel juhul ei jaotu vahearuande perioodi tootmiskulutused objektiivselt vahearuande perioodi lõpu varude maksumuse ja perioodi müüdud toodangu kulude vahel.

(e) Küsimus: Ettevõtte aktsionäride üldkoosolekul, mis toimus teises kvartalis, kuulutatakse välja dividendid 100 000 krooni. Kas võib dividendide tulumaksu 35 000 krooni periodiseerida vahearuande perioodidele kogu aasta jooksul ja kajastada vastavat kulu teise kvartali ja järgnevate perioodide vahearuannetes?

Vastus: Dividendide tulumaks kajastatakse tulumaksukuluna kasumiaruandes samal perioodil, kui dividend välja kuulutatakse (vt RTJ 8 «Eraldised, potentsiaalsed kohustused ja potentsiaalsed varad», p 44). Seega kajastatakse dividendide tulumaks kohustuse ja kuluna teist kvartalit hõlmavas vahearuandes.

JÕUSTUMINE

28. Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 15 «Vahearuanded» rakendamine on kohustuslik vahearuannetele, mida koostatakse 1.01.2004 ja hiljem algavate majandusaastate vahearuande perioodide kohta.

29. Juhul kui käesoleva juhendi rakendamine toob endaga kaasa muudatusi võrreldes ettevõtte vahearuannetes seni rakendatud arvestuspõhimõtete või informatsiooni esitusviisiga, kajastatakse muudatuste mõju tagasiulatuvalt, s.t nii nagu oleks uus põhimõte kogu aeg kehtinud. Eelmise perioodi võrdlusandmed viiakse vastavusse uue arvestus- või esituspõhimõttega.

VÕRDLUS RAHVUSVAHELISTE FINANTSARUANDLUSE
STANDARDITEGA (IFRS)

30. Juhendis RTJ 15 sätestatud nõuded vahearuannetes esitatavale informatsioonile ja vahearuannetes rakendatavatele arvestuspõhimõtetele on kooskõlas standardis IAS 34 sätestatud nõuetega.

Kinnitatud Raamatupidamise Toimkonna
25. novembri 2003. a otsusega nr 12-1

Osale arutelus

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

SmartAccounts - lihtsaim ja kiireim raamatupidamistarkvara pilves

SmartAccounts on majandustarkvara, mis on suunatud väikese ja keskmise suurusega uuendusmeelsetele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline lihtsus ja mugavus.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad