Kutsehaiged püsivad tööl tervisehädadest hoolimata

Eestis on kutsehaiguste diagnoosimine kuue aastaga neli korda vähenenud. Kui 1999. aastal registreeriti Eestis 359 haigusjuhtu, siis eelmisel aastal
vaid 97.

Liisi töötas 14 aastat keemiaettevõttes tehnoloogiainsenerina. Mõnikord pidi ta katsete tõttu avatud kemikaale täis aparaatide juures töötama mitu ööpäeva. Kutsehaiguse diagnoosiga õnnestus tal saada tööd tehase kontorisse. Mürgitusest tingitud nõrkus sundis teda vahel laua taga tukastama, liigesed tegid pidevat valu. Mõned aastad enne pensioniiga ettevõte likvideeriti ja Liisi jäi pensioni eel töötuks. Ajapikku on tema enesetunne paranenud, kuid keemiakauplusesse sisse astudes hakkab tal siiani halb.

Eesti kutsehaigete liidu tegevjuhi Aino Muru sõnul kaotavad paljud kutsehaiged töö, sest tööandjal pole osaliselt töövõime kaotanud inimesele seaduse järgi nõutavat kergemat tööd sageli pakkuda. Nii leitakse võimalus töötaja ametikohale mittevastava tervise tõttu vallandada.

“Ka haigena ei taha keegi aktiivsest elust loobuda,” ütles kutsehaiguste- ja töötervishoiukeskuse juhataja Viive Pille. “Eestis puuduvad kutshaigetele sobivamat tööd võimaldavad ümberõppevõimalused,” toob Pille veel põhjuseid, miks tervisehädade käes vaevlevad inimesed viimase võimaluseni tööl käivad ja ei lase kutsehaigust diagnoosida. “Kui nad lõpuks abi otsivad, on haigus juba kaugemale arenenud ja ravi tulemused halvemad.”
Pille sõnul on kutsehaigustega seotud seadusandlus puudulik, kuna ei määra kutsehaige edasist käekäiku pärast diagnoosi saamist ning tekitab probleeme nii tööandjale kui ka töötajale. Suurim probleem on Viive Pille sõnul inimestega, kelle töövõime kadu on töötervishoiu arsti hinnangul alla 40 protsendi. Nemad ei saa haigekassakindlustust, neil pole õigust taotleda töövõimetuspensioni ega tööandjalt töövõimetushüvitist. Pille sõnul pöördus kutsehaiguste kliinikusse just inimene, kelle töövõimekaoks oli töötervishoiu arst määranud 30 protsenti. Tööandja pankroti tõttu töötuks jäänud inimene pidi kõigi terviseuuringute eest ise tasuma.

Puuduv kindlustus

Kui inimese töövõime kadu on üle 40 protsendi või kui kutsehaige tööandja on tegevuse lõpetanud, maksab keskmisest palgast tuleneva töövõimetushüvitise riik. Väiksema töövõimekao korral peab maksma
tööandja.

Eesti on üks väheseid riike Euroopas, kus puudub kutsehaiguskindlustus. “Meil on nõukogude-aegne kutsehaiguste süüdlaste otsimine – tööandja peab kindlasti süüdi olema, kuid mõnedel kutsehaigustel (nt allergial), ei ole kellegi süüd,” peab Pille kindlustuse väljatöötamist vajalikuks.

Sotsiaalministeeriumis valmistatakse ette tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse eelnõu. Mujal Euroopas sõltub kohustusliku kindlustusmaksu protsent ettevõtte tüübist: tööstusettevõtted, kus kutsehaigusesse haigestumise risk on suurem, maksvad rohkem ettevõtetest, kus on ainult kontoritöötajad.

Pooled kutsehaigustest tingutud ülekoormusest

Osale arutelus

  • Anu Mägi

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Parima juhtimisaruandluse ja automatiseeritud raamatupidamisega majandustarkvara Suno365

Columbus Eesti on toonud turule uue täisfunktsionaalse majandustarkvara Suno365. Tegu on pilvepõhise ja kuutasulise majandustarkvaraga (ERP) ettevõtetele, kes hindavad kaasaegseid lahendusi taskukohaste kuludega.

Valdkonna tööpakkumised

RAMIRENT otsib oma AR osakonda SOOME GRUPI JUHTI

Ramirent Shared Services AS

02. oktoober 2018

TALOT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Talot AS

30. september 2018

BALTIC CONNEXIONS OÜ otsib OSTUASSISTENT-RAAMATUPIDAJAT

Baltic Connexions OÜ

28. september 2018

Uudised

Tööriistad