Autor: Toomas Liiva • 30. august 2005
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kas parkimistasu on lõiv või maks?

Riigikohtu poolt 7. detsembril 2001. a. tehtud otsus haldusõiguserikkumise asjas nr 3-1-1-37-01 on mõnes mõttes ajalooline.

Esiteks, seoses 1. veebruaril 2001. jõustunud seadusemuudatusega olid haldusõiguserikkumise asjad läinud halduskolleegiumide käest kriminaalkolleegiumide lahendada. Kui haldusõiguserikkumise asi nr 3-1-1-37-01 oleks olnud riigikohtu halduskolleegiumi lahendada, siis peaks Tallinna linn võibolla praegu parkijatele tagantjärele hüvitama kolme aasta jooksul ebaseaduslikult kogutud parkimistasusid. Kuid kriminaalkolleegiumi kätte läinuna suunati asi üldkogu lahendada, ja seal hääletati teisiti. Nagu öeldakse: vaidluses ei selgu mitte tõde, vaidluses selgub võitja.

Teiseks, esmakordselt peeti ühes ja samas kaasuses maha suisa kaks üldkogu istungit, kuivõrd asja lahendamine läks poole pealt üle põhiseaduslikkuse järelvalve menetluseks. Selline võimalus oli riigikohtu üldkogu reglemendi poolt reguleerimata, sestap loodi nimetatud kaasusega uut praktikat menetlusõiguses.

Kolmandaks, riigikohus on nüüdsest andnud mõningatele maksuõiguse terminitele täiesti uue sisu.

Eerik Kergandberg analüüsis oma eriarvamuses üldkogu otsust absurdi vaatevinklist. Kui parkimistasu pidada teenustasuks, siis "ilma parkimistasu kui väidetava teenuse pakkumiseta ei oleks üldse võimalik kesklinnas sõita ja seal parkida. See ei vasta aga kindlasti tegelikkusele: parkimistasu ei loo ju iseenesest parkimisvõimalust."

Riigikohtu üldkogu arutluskäik meenutabki keskaegset skolastilist arutlust selle üle, millise üldmõiste alla parkimistasu liigitada. Üldkogu otsus saab mõistetavaks, kui seda kõrvutada maksuametnike väändunud mõttekäiguga. Ühel seminaril teatas maksuameti peadirektori asetäitja, et maksuamet osutab kodanikele teenust. Kui maksuameti poolt maksumaksjale osutatavaks \'teenuseks\' on raha ära võtmine maksumaksjalt, siis parkimisteenus tähendab raha äravõtmist parkijatelt. Asi on moondunud iseenda vastandiks.

Võib üsna julgelt väita, et rahvas ei oota poliitikutelt selliseid \'teenuseid\'. Siit äri-idee erakondadele: suure tõenäosusega haaraks Tallinnas võimu see erakond, kes muudab kesklinna taas tasuta parkimise tsooniks. Küsimus on ju üksnes mõnekümnest miljonist kroonist aastas!

Juura.ee avaldab käesolevaga kõik haldusõiguserikkumise asja nr 3-1-1-37-01 materjalid, kuivõrd riigikohtu lahendis jäeti käsitlemata kassaatori argumendid selles osas, miks ei saa parkimistasu liigitada teenustasude hulka. Mõningal määral käsitletakse nimetatud probleemistikku eriarvamustes riigikohtu lahendi juurde.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700