Autor: Maksu- ja Tolliamet • 21. august 2005
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Töötuskindlustusmakse mõisted

Töötuskindlustuse seaduse (TKS) jõustumisega 1.jaanuarist 2002.a. käivitati sissemaksetest finantseeritav töötuskindlustushüvitiste süsteem. Töötuskindlustuse finantseerimiseks kehtestati sundkindlustusmakse - töötuskindlustusmakse (edaspidi makse).

Makse kogumise efektiivsuse tagamiseks tegeleb makse haldamisega Maksu- ja Tolliamet. Maksu- ja Tolliametil on maksete kogumisel ja sanktsioonide rakendamisel maksukorralduse seaduses sätestatud maksuhalduri õigused ja kohustused, makse maksmise kohustuse rikkumise korral kohaldatakse makse maksja ja makse kinnipidaja suhtes maksukorralduse seaduses sätestatud vastutust.

MAKSE OBJEKT (§ 40)

Töötuskindlustusmakset makstakse:

töötajale töö- või teenistuslepingu alusel ja avalikule teenistujale makstud palgalt ja muudelt tasudelt, välja arvatud töölepingu lõpetamisel Eesti Vabariigi töölepingu seaduse alusel makstud hüvitistelt või teenistusest vabastamisel avaliku teenistuse seaduse alusel makstud hüvitifüüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt, välja arvatud juhul, kui tasu saaja on kantud äriregistrisse või registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses füüsilisest isikust ettevõtjana ja tasu on saaja ettevõtlustulu.

Töötuskindlustusmakset ei maksta:

ettevõtlustuludeltjuriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme tasudelt *Vabariigi Presidendile, Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele, riigikontrolörile, õiguskantslerile ja kohtunikele makstud palgalt ja muudelt tasudelterisoodustusteltsotsiaalmaksuseaduse §-s 3 nimetatud summadelt*Kui juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige on samaaegselt töölepingulistes suhetes vastava juriidilise isikuga, siis palk ja muud tasud, mis makstakse sellele isikule töölepingu alusel maksustatakse töötuskindlustusmaksega TSK § 40 lg 1 p1 alusel. See tähendab,et teda käsitletakse kindlustatuna, kui töölepingu alusel tasu saavat isikut.

MAKSE MAKSJA (§ 4)

Vastavalt TKS § 4 maksavad töötuskindlustusmakset:

kindlustatu (antud mõiste hõlmab töötajat, avaliku teenistujat ja töövõtjat)tööandja.

Tööandja töötuskindlustuse seaduse tähenduses on isik, kes teeb kindlustatule töötuskindlustusmaksega maksustatavaid väljamakseid:

residendist juriidiline isik;riigi ja kohaliku omavalitsuse asutus;füüsilisest isikust tööandja;Eesti püsivat tegevuskohta omav või Eestis tööandjana tegutsev mitteresident.

Töötuskindlustuse subjektide (kindlustatute) ringi ei kuulu (TKS § 3 lg 2):

füüsilisest isikust ettevõtjad;

juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmed;põhiseaduslike institutsioonide ametnikud (Vabariigi President, Riigikogu liikmed, Vabariigi Valitsuse liikmed, kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed, riigikontrolör, õiguskantsler ja kohtunikud);riikliku pensionikindlustuse seaduse (RT I 2001, 100, 648; 2002, 53, 336, 338; 61, 375) § 7 lõikes 1 või 2 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud isik;isik, kellele on määratud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 9 sätestatud ennetähtaegne vanaduspension.

MAKSE MÄÄR

x
§ 41
2002. aastaks - § 52 lg 6
2003, 2004 ja 2005 a
kindlustatu makse määr0,5 - 2%1% maksustatavatelt summadelt1% maksustatavatelt summadelt
tööandja makse määr0,25 - 1%0,5% maksustatavatelt summadelt0,5% maksustatavatelt summadelt

Makse määr võib muutuda TKS §-s 41 kehtestatud piirides. 2002.a makse määrad on kehtestatud TKS § 52 lõikes. Iga järgmise aasta makse määrad kehtestab Vabariigi Valitsus hiljemalt jooksva aasta 1.detsembriks. 2003.a. maksemäärad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 19.11.2002 määrusega nr 351 (RTI 2002, 95, 557). 2004.a. maksemäärad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 21.11.2003.a. määrusega nr 287 (RTL, 26.11.2003, 74, 492). 2005.a. maksemäärad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 22.11.2004.a. määrusega nr 333 (RTI, 2004, 81, 545).

MAKSE ARVESTAMISE, TASUMINE JA DEKLAREERIMINE (TKS § 42)

Makse kogumine toimub paralleelselt kinnipeetud tulumaksu ja isikustatud sotsiaalmaksu kogumisega. Makse deklareerimiseks on kehtestatud rahandusministri 24. detsembri 2003.a määrusega nr 107 ühine deklaratsioon TSD.

Kindlustatu makse kinnipidamisel ja tööandja makse arvestamisel kasutatakse kassapõhist arvestusprintsiipi, mis kehtib ka tulumaksu kinnipidamisel ja sotsiaalmaksu arvestamisel. See tähendab, et makset arvestatakse ja peetakse kinni kalendrikuus tehtud väljamaksetelt, olenemata sellest millise kuu eest tasu on arvestatud.

TÖÖANDJA KOHUSTUSED (TKS § 42 lg 1)

Tööandja peab:

1) Arvestama ja pidama kindlustatule makstud tasudelt kinni töötuskindlustusmakse maksemääraga 1%. Kindlustatu töötuskindlustusmaksete arvestamise ja kinnipidamise kohustus lõpeb kindlustatu vanaduspensioniikka jõudmise kuu viimasel kuupäeval.

Näide: 15.mail 1940.a. sündinud meessoost töötaja saab 63-aastaseks 15.mail 2003. Temalt ei peeta enam töötuskindlustusmakset 1% määraga kinni alates 1.juunist 2003.a.

Kindlustatu makse osas peetakse personaalset arvestust, seetõttu deklareeritakse kinnipeetud makse iga kindlustatu kohta eraldi deklaratsiooni TSD lisa 1 veerus 8 ja lisa 2 veerus 14. Vanaduspensionieas isikute ja ennetähtaegsete pensionäride kohta näidatakse nendes veergudes 0.

Makse peetakse kinni lisa 1 veerus 9 näidatud summadelt ja lisa 2 veerus 15 näidatud summadelt väljamakse tegemisel. Makse peetakse maksustatavalt summalt kinni enne mahaarvamiste tegemist ja tulumaksu kinnipidamist.

Kinnipeetava tulumaksu arvestamisel arvatakse residendist füüsilisele isikule makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt ning töövõtu- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt maha kinnipeetud töötuskindlustusmakse. Kui makse peetakse kinni mitteresidendile makstud tasudelt, siis kinnipeetud töötuskindlustusmakset tulumaksu kinnipidamisel maha arvata ei tohi.

Vormi TSD lisadel 1 ja 2 kinnipeetud töötuskindlustusmaksete kogusumma deklareeritakse TSD põhivormi real 4.

2) Arvestama töötuskindlustusmakse töö-andjale kehtestatud 0,5% maksemääraga. Tööandja makse (0,5%) arvutatakse antud kuus tehtud väljamaksete kogusummalt (lisa 1 veerg 9 kokku pluss lisa 2 veerg 14) ja deklareeritakse TSD põhivormi A osa real 5. Tööandja makset ei jaotata kindlustatute vahel, st ei peeta personaalset arvestust. Tööandja peab maksma töötuskindlustusmakset 0,5% määraga kindlustatutele ning vanaduspensionieas isikutele ja ennetähtaegsete pensionäridele makstud summadelt, st. et lisa 1 veerus 9 ja lisa 2 veerus 15 näidatakse ka viimati nimetatud isikutele makstud summad.

3) Kandma väljamaksetelt arvestatud tööandja makse ja kinnipeetud kindlustatu makse üle Maksu- ja Tolliameti ameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks ning esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele deklaratsiooni TSD.Deklaratsiooni TSD järgi tasumisele kuuluvad töötuskindlustusmaksed kantakse Maksu- ja Tolliameti kontole nr 10220020230015 Eesti Ühispangas või kontole nr 22 101 798 7351 Hansapangas. Töötuskindlustusmaksete maksmiseks on igal tööandjal eraldi viitenumber, mis tuleb näidata maksedokumendil. Viitenumbrid avaldatakse Maksu- ja Tolliameti veebilehel www.emta.ee , samuti saab viitenumbreid teada Maksu- ja Tolliameti piirkondlike maksukeskuste teenindusbüroodest

4) Andma kindlustatu nõudmisel talle tõendi väljamaksetelt kinni peetud töötuskindlustusmaksete kohta kalendriaastale järgneva aasta 1.veebruariks või kindlustatuga töösuhte lõppemisel koos lõpparvega. Tõendi vorm TSM ja TSM1 2005 .aastaks on kehtestatud 24.detsembri 2002.a määrusega nr 107. Antud vormil kajastatud andmeid kasutatakse füüsilise isiku tuludeklaratsiooni täitmiseks.

5) andma kindlustatu nõudmisel talle töösuhte lõpetamisel tõendi viimasel 12 töötatud kalendrikuul makstud tasude liikide, suuruste ja tasudelt kinni peetud töötuskindlustusmakse kohta kalendrikuude lõikes. Tõendi vorm on kehtestatud sotsiaalministri 3.01.2003 määrusega nr 3 töötuskindlustuse seaduse § 42 lk 21 alusel. Antud vormi esitab kindlustatu vajadusel Töötukassale töötuskindlustushüvitise taotlemisel ning seda ei kasutata füüsilise isiku tuludeklaratsiooni täitmisel.

Iga kindlustatu kohta arvutatud ja tööandja poolt maksmisele kuuluvad töötuskindlustusmaksete summad ümardatakse täiskroonideks. Summat alla 50 sendi ei arvestata ning 50 senti ja üle selle ümardatakse kroonini.

Näide

a) Kindlustatu töötuskindlustusmakse arvestamine

Töötajale arvestati 2004.a detsembrikuu eest palka 5300 krooni. Palk makstakse välja 2005.a jaanuaris. Töötuskindlustusmakse peetakse kinni palga välja-maksmisel ehk jaanuaris.. Töötaja esitas tööandjale avalduse tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu rakendamise kohta.

Töötaja palk (bruto) 5300 krooni

Kinnipeetud töötuskindlustusmakse 1%(5300 x 1%) 53 krooniKinnipeetud tulumaks(5300 - 1700 - 53 = 3547x 24%) = 851 krooniTöötaja saab kätte (neto)(5300 - 851 - 53)= 4396 krooni+ 1 kuu töötuskindlustusstaaži

b) Tööandja makse arvestamine

Tööandja tegi jaanuarikuus töötuskindlustusmaksega maksustatavaid väljamakseid kokku 100 000 krooni. Sellelt summalt arvestab tööandja töötuskindlustus-makse tööandjale kehtestatud määras 0,5%.

Tööandja töötuskindlustusmakse 0,5%

(100000 x 0,5%) 500 krooni

Tööandja kannab jaanuarikuus kinnipeetud kindlustatu makse (1%) ja arvestatud tööandja makse (0,5%) Maksu- ja Tolliameti pangakontole üle 10. veebruariks ning esitab samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele deklaratsiooni TSD jaanuarikuu eest.Maksu- ja Tolliamet kannab tööandja ja kindlustatu maksetest laekuvad vahendid üle avalik-õigusliku juriidilise isiku Eesti Töötukassa arvele ühe pangapäeva jooksul nende laekumisest Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Samuti annab Maksu- ja Tolliamet Töötukassale andmeid kindlustatu ja tööandja makstud töötuskindlustusmaksete kohta (TKS § 35). Töötukassa määrab ja maksab töötuskindlustus-hüvitisi alates 01.01.2003.a.

SISSEMAKSETE JA VÄLJAMAKSETE MAKSUSTAMINE

Tööandja töötuskindlustusmakse (eeltoodud näite puhul 500 krooni) on ettevõtlusega seotud kulu (avaliku sektori asutuse puhul osa asutuse ülalpidamiskuludest) ning ei kuulu maksustamisele tulu- ega sotsiaalmaksuga, kuna tegemist on seadusest tuleneva kohustusega. *Kindlustatu töötuskindlustusmakse (eeltoodud näite puhul 53 krooni) on tema tasu osaks, millelt tööandja tasub sotsiaalmaksu. Samas vähendab töötaja makse tema tulumaksuga maksustatavat tulu (eeltoodud näite puhul lahutatakse enne brutosummast maksuvaba tulu ja töötuskindlustusmakse, alles siis maksustatakse tulem tulumaksuga: 5300 - 1700 - 53= 3547; 3547 x 24 % = 851 krooni). *Töötuskindlustuse seaduse alusel saadud hüvitised on töötu tulu- ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, seejuures rakendab isiku avalduse alusel väljamakse tegija (Töötukassa) hüvitiselt tulumaksu kinnipidamisel tulumaksuvaba miinimumi ning maksab sotsiaalmaksu.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700