Autor: Maksu- ja Tolliamet • 19. august 2005
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maamaksu Korduma Kippuvad Küsimused

22.-25.11 2004 KOVide infopäeval esitatud küsimused ja nende vastused.

1. Kas surnud isikute kohta tuleb andmeid esitada? Kuidas on reguleeritud surnud maaomanike ja tulevaste pärijate maksustamine? Kas surnud maaomaniku tähtajaks tasumata maksusummalt arvutatakse ka intresse? Iga toimingu kohta oleks vaja seaduslikku alust kandev seadus või muu õigusakt.

Vastus: Kohalikud omavalitsused peaksid ka edaspidi surnud isiku maavalduste kohta andmeid esitama. Surnud isikule maksuteadet ei väljastata. Kui tulevane pärija või muu perekonna liige soovib oma surnud vanemale kuulunud kinnistult maamaksu tasuda, võib elukohajärgne Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroo talle väljastada surnud isiku nimel tehtud maksuteate. Enne, kui pärand pole vastu võetud, ei saa pärijat maksumaksjana näidata. Ei ole õige näidata pärijat või mõnda teist isikut maksumaksjana ka siis, kui isik esitab kohalikule omavalitsusele sellekohase kirjaliku avaldus.Pärandaja maksuvõlg, mille maksmise kohustus läheb pärandi vastuvõtmisega üle pärijale, arvutatakse kuni pärandi avamiseni (surma kuupäevani), intressid kaasa arvatud. Pärijalt pärandaja maksuvõla sissenõudmiseks tuleb teha otsus.

Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 36 kohaselt lähevad maksuseadusest tulenevad nõuded ja kohustused - muu hulgas maksukohustus, õigus saada tagasi ettenähtust rohkem makstud maksusumma, kohustus tasuda maksumaksja maksuvõlg, kohustus tasuda intress - pärandajalt üle pärijale pärimisseaduses sätestatud korras.

MKS § 8 lg-te 1 ja 5 kohaselt täidab pärandvara vastuvõtmiseni või sellest keeldumiseni pärandaja nimel MKS-st ja maksuseadusest tulenevaid rahalisi kohustusi testamenditäitja, pärandvara hooldaja või nende puudumise korral pärandvara inventuuritegija. Rahalised kohustused täidetakse sel juhul pärandvara arvel

Pärimisseaduse § 130 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Sama seaduse § 135 lg 1 kohaselt vabaneb pärija pärandvara inventuuri korral pärandit vastuvõttes pärandaja võlgade tasumisest oma vara arvel. Seega juhul, kui pärandavara on inventeeritud, ei lähe pärandaja maksukohustus üle pärijale, vaid see tasutakse pärandvara arvelt. Juhtudel, kus isik on surnud ja tema vara on pärijate vahel ilma inventeerimata ära jaotatud, rakendub MKS §-s 36 toodud maksukohustuste pärimise põhimõte.

Kui pärija on pärandi vastu võtnud ja kui kinnistu on kinnistusraamatus kantud pärija nimele, siis maamaks, arvates pärandi avamisest, kuulub maksmisele pärija poolt, kui maks pole varem tasutud. Kui maks on tasumata, siis võib maamaksu maksjaks näidata kinnistu pärija omandamise kuupäevaga pärandi avanemise kuupäev (surma kuupäev). Pärijale saadetakse uus maksuteade (mitte enam surnud isiku maksuteade) uute tasumistähtaegadega, seega surnud isiku intressid, mis on arvutatud surma päevast alates, pärijale üle ei lähe

Maksuhaldur saab maksuteate väljastada aegumistähtaja jooksul vastavalt MKS §-le 98 lg 2.Iga pärimisega seotud juhtumit tuleb vaadata eraldi.

2. Kas saaks juba nüüd liita kõik isiku kasutuses olevate maatükkide maksusummad ja kui see summa tuleb alla 20 kr, siis maksuteadet ei väljastata?

Vastus: 2005.a sellist liitmist lubada ei saa. Kui uus maamaksuseadus sellise põhimõtte selgelt sõnastab, siis tehakse muudatus seaduse jõustumisel. Maksu- ja Tolliamet lähtub kõikide maksumaksjate võrdse kohtlemise põhimõttest, jättes maksustatama maatükid, mille maksusumma on alla 20 kr.

3. Kas riigimaal hoonestusõiguse kasutaja kohta esitab kohalik omavalitsus andmed hoonete omaniku kohta või nagu riigimaa kohta Rahandusministeeriumile?

Vastus: Riigimaa koormamisel hoonestusõigusega maksab maamaksu hoonestaja, seega hoonete omanik, mitte Rahandusministeerium (MMS § 10 lg 2). Sama kehtib riigimaa kasutusvaldaja kohta.

4. Kust saada kinnistute ostu-müügi korral uue omaniku postiaadressi?

Vastus: Notarid kirjutavad ostu-müügilepingusse ja asjaõiguslepingusse kindlasti ostja elu- või asukoha, nagu ka küsija ise mainib. Mida teha siis, kui kinnistusraamatus või elanike registris näidatud aadress on vananenud, selle kohta täna ammendav vastus puudub.

Kui maksumaksja teatab Maksu- ja Tolliametile oma postiaadressi, kuhu ta maksuteadet soovib saada, siis saadetakse maksuteade sellel aadressil. Kui maksumaksja teatab kohalikule omavalitsusele uue aadressi, siis kirjutatakse see aadress maksustamise andmetesse, kuid samaaegselt tuleb uus aadress teatada ka maksuhaldurile (avaldus, e-maksuameti kaudu). Maksumaksja kõik maamaksuteated saadetakse ühel aadressil. Sama kehtib ka välismaalaste kohta.

Kohalik omavalitsus saab e-maksuametist vaadata, millisel aadressil maksuteade on saadetud.

5. Kas välisriikidesse saadetakse maksuteated?

Vastus: Jah saadetakse. Lisaks välismaa aadressile on vaja välismaalase (mitteresidendi) isikukoodi, mille annab kohalik teenindusbüroo, mitte maksuhalduri keskasutus.

6. Kinnistusraamatu baasis puudub kuupäevaline otsing, mis ei võimalda õigeaegselt muudatusi sisse viia. Kas oleks võimalik see küsimus Teiepoolse abiga lahendada?

Vastus: ei ole võimalik.

7. 2004.a juhtunud apsaka tõttu on osad kodanikud saanud topelt maamaksuteate, hiljem on tehtud parandused. Kas on selgunud, kuidas antakse neile teada, et vale maksuteade on tühistatud?

Vastus: Kõikidele nendele isikutele kirja teel teatamiseks täna võimalus puudub. Teatavasti tühistab kohaliku omavalitsuse poolt e-maksuameti kaudu vastava paranduse tegemine koheselt maksumaksja maksukohustuse tema maamaksu kontol. Kui inimesed küsivad oma maamaksu kohustuse kohta kas kohalikust teenindusbüroost või keskasutusest, siis öeldakse neile, millised maksuteated (maksusummad) on tühistatud ja millised on jõus. Kui on vajalik kirjalik vastus, siis oleme teatanud kirjalikult e-postiga. Maksumaksjad saavad ka ise maamaksu määramisi ja laekumisi vaadata e-maksuametit kasutades.

8. Kas 2005. aastaks tuleb saata ainult 2004.a. II poolel tehtud parandused või terve nimekiri?

Vastus: Kui 2004.a maksubaasi viib 2005.aastasse üle Maksu- ja Tolliamet, siis esitate juurde 2005.a maamaksu määramist mõjutavad parandused, mis 2004.a baasis ei olnud tehtud. Kui Maksu- ja Tolliamet maksubaasi üle ei vii, siis tuleb e-maksuameti kaudu laadida 2005. a algul kogu baas, välja arvatud need read, kus võõrandamise kuupäevaks on 2004.a kuupäevad (maakasutus lõppes 2004.aastal). Muudatused tuleb teha järjepidevalt. Pärast baasi üleviimist tuleb jälgida, et muudatused, mis mõjutavad nii 2004.a kui 2005.a maksu, tuleb teha mõlemates aastates eraldi. Andmete üleviimisest teatada [email protected].

Andmeid saab 2005.aastasse üle kanda või uuesti laadida pärast Maksu- ja Tolliameti poolt 2005.a maksumäärade sisestamist. Volikogu määrus maamaksumäärade kehtestamise kohta tuleb saata Maksu- ja Tolliameti keskasutusele aadressil Narva mnt 9j või Lõkke 5, Tallinn.

9. MAKSUSTAMISHINNA AKTE PUUDUTAVAD KÜSIMUSED

Maksustamishinna akt ja selle väljastamine maaomanikule. Kas see tähendab maksustamishinna akti või vallavalitsuse korraldust ja kas siis tuleb iga akt korraldusega kinnitada või võib seda teha ühe korraldusega?

Vastus: Valiku erinevate võimaluste vahel teeb kohalik omavalitsus. Vajadus saata maa omanikule või kasutajale maksustamishinna arvutamist kajastav nn eelhaldusakt tuleneb Riigikohtu otsustest.

Riigikohtu varasemad seisukohad:

valla- või linnavalitsusel tuleb teha maatüki maksustamishinna määramiseks otsustus, mis eeldab üksikakti vastuvõtmist.kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 7 lg 2 kohaselt tuleb maatüki maksustamishinna määramise otsustuse tegemiseks anda korraldus ning sama seaduse § 31 lg 5 alusel tuleb korraldus saata täitjatele ja teistele kaasosalistele.maatüki maksustamishinna määramise otsustuseks on haldusakt, täpsemalt on tegemist eelhaldusaktiga.

Hilisem seisukoht (19.mai 2003 otsuse nr3-3-1-41-03 p 15): "Praegu kehtiv õiguslik regulatsioon ei nõua enam selgesõnaliselt, et maa maksustamishinna määrajaks oleks valla- või linnavalitsus. Järelikult ei ole välistatud selle haldusakti vormistamine kohaliku omavalitsuse ametniku poolt näiteks kirja või muu haldusdokumendina, kui ametnikule on kohaliku omavalitsuse poolt antud vastav pädevus. Oluline on aga, et selle haldusdokumendi vormistamisel oleks järgitud HMS §-des 54-57 haldusaktile sätestatud nõudeid."

Miks RMK-le ei sobi taoline haldusakt, mis teistele maaomanikele?

Vastus: Kuna paljud vallad küsisid, milliseid andmeid aktil kajastada, siis edastasime RMK poolt ettepandud akti vormi näidise. Edastatud näidis ei ole vallale kohustuslik.

RMK aktide juures on kohustuslik teha maksustamishinna arvutus eraldi iga katastriüksuse kohta ja näidata ära vastavad katastriüksuse tunnused. Aktis tuleb kajastada andmeid, mis osalevad maksustamishinna arvutamisel ja mida on vajalik teada arvutuse õigsuse kontrollimiseks, nagu maatüki sihtotstarve, vastava hinnatsooni nr, hinnatsoonile vastav ühiku hind, pindala jm. Vald, kes on RMK-le nõuetekohased aktid saatnud, millega RMK on nõustunud, ei pea akte uuesti saatma.

Mis on ja mida peab sisaldama nn "resolutiivosa", mis tuleb Maksu- ja Tolliametile esitada, kui vald ise akte maaomanikule ei väljasta?

Vastus: praegu vastus puudub. Küsimus puudutab uue maamaksuseadusega koos muudetavat rahandusministri määruse eelnõud. Maksu- ja Tolliamet on teinud Rahandusministeeriumile ettepaneku maksustamishinna arvutamise akti ühtse vormi väljatöötamiseks ja akti "resolutiivosa" sisu üheselt määratlemiseks.

10. RMK andmete kajastamine 2005.aastal.

Aluseks tuleb võtta Maksu- ja Tolliameti 06.sept 2004.a kiri nr 9-2.1/10892, millega saab tutvuda maksuhalduri koduleheküljel www.emta.ee.

Viidatud kiri saadeti ainult nendele omavalitsustele, kelle osas RMK-le suunatud maksuteated ei olnud veel teistkordselt välja saadetud (andmed staatuses OK). Eesmärgiks oli, et need vallad, kelle osas RMK-le suunatud maksuteated olid selleks ajaks juba trükitud (andmed staatuses TR), ei hakkaks uuesti andmeid parandama. Paari valla osas parandati veel andmeid ilma maksuteateid vaidlustamata ja väljastati uued maksuteated.

Käesoleval ajal on 27 valla osas RMK-le suunatud maamaksu andmed veel parandamata ja maksuteated saatmata. Maksuteated saadetakse välja 2005.a tasumistähtpäevadega pärast seda, kui vallad on e-posti aadressil [email protected] teatanud andmete parandamisest ja RMK-le aktide saatmisest.

Nõuded 2005.a andmetele

Need vallad, kes asendasid 2004.a. andmetes maaüksuste koodid (KKOOD) katastritunnustega ja saatsid RMK-le maksustamishinna aktid katastriüksuste lõikes, esitavad andmeid samamoodi ka 2005. aastal.Need vallad, kes esitasid maksustamishinna arvutamise aktid katastriüksuste lõikes, kuid andmetesse ja maksuteatele jäid koondread, peavad 2005.a andmed ümber tegema katastriüksuste kaupa ja näitama KKOOD-iks katastritunnuse. Et valdades kasutusel olevad programmid seda võimaldaks, oleme programmide autoritega programmi muudatuste osas läbirääkinud. Need vallad, kes kirjutasid katastritunnuse maaüksuse nimetuse veergu, tuleb katastritunnus ümber tõsta maaüksuse koodi veergu.Need vallad, kelle koostatud aktides on maksustamishind arvutatud üldsummas, mitte katastriüksuste lõikes, saadavad uued aktid, kus maksustamishind arvutatakse igale katastriüksusele eraldi.MTA-le esitatavates andmetes kajastatavad pindala ja maksustamishind peavad olema identsed vastavate katastriüksuste pindala ja maksustamishinnaga aktides.Katastrisse kandmata metsamaa (puudub katastritunnus), maamaksu maksjaks on Rahandusministeerium.Riigimetsamaa tunnuseks tuleb näidata "RM"Maksustamishinnad tuleb näidata 100 kr täpsusega.

11. Küsimused, mis puudutavad maamaksuseaduse eelnõud, tuleks esitada otse Rahandusministeeriumile.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700