Muudatused pakendialases seadusandluses

Eestis tekib hinnanguliselt 120 000 tonni pakendijäätmeid aastas. Järelikul
tuleb pakendeid ja pakendijäätmeid koguda ja taaskasutada vähemalt 60 000 tonni
aastas. Sihtmäära saavutamiseks on olulisel kohal elanikkonna teadlikkuse
kasvatamine ja nende kaasamine kogumise ja sorteerimise süsteemi, sest ainult
seeläbi suudame säilitada järgnevatele põlvkondadele puhta elukeskkonna.

Pakendijäätmete kogumist ja taaskasutamist reguleerib pakendiseadus, mille uus redaktsioon hakkas kehtima alates 01. juunist 2004. Pakendiseaduse eesmärgiks on esmalt vähendada pakendite koguseid ja nende keskkonnaohtlikkust, teiseks tagada võimalikult suure koguse kasutatud pakendite kokkukogumine ja taaskasutamine.

Pakendiseadus rakendub tootja vastutuse põhimõttel, mis paneb kaupade tootjad, maaletoojad, hulgi- ja jaemüüjad vastutama toodete keskkonnahoidliku käibelt kõrvaldamise eest ning mõtlema juba toodete kavandamisel ning valmistamise ja jaotusketis toodetest tulevikus tekkivate jäätmete keskkonnaaspektidele, nii et vastutus ei langeks ‘toote viimasele omanikule’ või avalikule sektorile.

Alates 1. maist 2004 on kõik pakendiettevõtjad kohustatud tagama oma pakendatud kauba ja sisseveetud pakendatud kauba pakendijäätmete taaskasutamise kogumassist vähemalt 50 protsenti ulatuses aastas. Täna taaskasutamisele suunatud kogus jääb alla 20 protsendi.

Taaskasutamise sihtarvude täitmiseks on kogumissüsteemi vajalik kaasata kõik pakendite ning pakendimaterjalide liigid. Pakendid liigitakse kolme gruppi:

Müügipakend on lõppkasutajale või tarbijale müügikohas üleandmiseks ettenähtud müügiühiku osa. Rühmapakend on mõeldud teatud hulga müügiühikute rühmitamiseks müügikohas. Veopakend on mõeldud rühmapakendis kaupade käsitsemiseks ja veoks, et vältida veol kauba füüsilisi kahjustusi.

Pakendimaterjali liigid, mida peab taaskasutama on klaas; plastik; paber ja kartong; metall; puit.

Pakendite kogumissüsteemi arengut reguleerivad majandusmeetmetena tagatisraha, pakendiaktsiis ja tagasivõtmise kohustus:

Tagatisraha kehtestatakse õlle, vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi ning karastusjoogi klaasist, plastist ja metallist pakendile. Pakendiaktsiis hakkab alates 01.juulist 2005 kehtima kõikidele müügipakenditele. Rühma- ja veopakendi kogumist ning taaskasutamist motiveerib tagasivõtmise kohustus.

Pakendiaktsiisi laienemine alates 1. juulist 2005 kõikidele müügipakenditel toob kaasa laiaulatusliku pakendijäätmete kogumise elanikkonnalt. 1997 aastast kehtib pakendiaktsiis joogipakendile ning taaskasutamise määr on 60%. Muu müügipakendi iga materjali liigist peab taaskasutama vähemalt 15 %. Müügipakendi kogumisel tuleb lähtuda pakendi materjalist, mitte tootjast ega tooteliigist. See tähendab, et kogumisel asetakse panus pakenditele, mida on kõige hõlpsam taaskasutada. Pakendimaterjalid, mida pole võimalik uude elutsüklisse lülitada, jäetakse süsteemist välja. Näiteks jäätisepaber on materjal, millel puudub taaskasutamise võimalus ning see ei kuulu kogumis- ega taaskasutussüsteemi. Kokkuvõttes on tähtis, et taaskasutatakse paberpakendi kogumassist 15% ning millistest tooteliikidest see kogus koosneb ei ole oluline.

Pakendijäätmete taaskasutus toimub pakendijäätmete ringlussevõtuna või energiakasutusena. Pakendijäätmete ringlussevõtt on pakendi materjali töötlemine tootmisprotsessis eesmärgiga kasutada materjali kas esialgsel või muul otstarbel. Pakendijäätmete energiakasutus on põletuskõlbliku pakendimaterjali kasutamine energia tootmiseks, kasutades ära põletamisel tekkinud soojuse. Toiduainega määrdunud plastpakendit on keeruline töödelda, seega on vajalik Eestis leida suurele plastpakendi jäätmetekkele energiakasutamise võimalused. Keerulised taaskasutamise protsessid viivad materjali käitlemise hinna kõrgeks. Viimasest asjaolust lähtuvalt on pakendiettevõtetel motivatsioon kasutada võimalikult keskkonnasõbralikke pakendimaterjale oma toodete pakendamisel.

Pakendite kogumis- ja taaskasutussüsteemi efektiivseks toimimiseks on vajalik ka taaskasutusorganisatsioonide loomine. Kõikidel pakendiettevõtetel on võimalus liituda nn katusorganisatsioonidega, mis võtavad tootjatelt pakendite kogumise ja taaskasutamise kohustused enda kanda. Organisatsioonid sõlmivad lepingud jäätmekäitlus- ning pakendite ümbertöötlemist teostavate ettevõtetega, kes teostavad pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise seaduses ettemääratud tingimustel ja ulatuses.

Kõige efektiivsem on pakendijäätmete liigiti kogumine nende tekkekohas. Müügipakend tekib lõpptarbija elukohas ning pakendite kogumiskastid peavad paiknema võimalikult elukoha lähedal. Rühma- ja veopakendist loobutakse tööstusprotsessi käigus ning hulgi- ja jaekaubanduses. Mahukad rühma- ja veopakendid nõuavad suuremõõtmelisemaid ja erilahendustega kogumisvahendeid kui müügipakendid.

Osale arutelus

  • Ragn-Sells AS

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Majandustarkvara RAPID

Tarkvaraga RAPID saate korraldada keskmise või väikese ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestuse - laoarvestus, palgaarvestus, teenindus, üüriarvestus, jm. RAPIDi tasuta versiooniga saab töö tehtud üksikettevõtja, alustav ettevõte või mittetulundusühing.

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Valdkonna tööpakkumised

MAXIMA EESTI OÜ otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Fontes PMP OÜ

22. oktoober 2018

Uudised

Tööriistad