Maa väärtuse loob ühiskond

Demokraatlikus
õigusriigis on heaks tavaks kokku leppida, et inimene ei kuulu
kellelegi ega ole kellegi omand. Seepärast ei pea ta ühiskonnale maksma
maksu, ostmaks endale õigust maa peal eksisteerida.

Maamaks on üles kütnud suuri sisepingeid. Maaomanikud küsivad, miks peavad nad maa eest kaks korda maksma.
Seejuures aga unustatakse, et maa tegelikku väärtust ei loo omanikule
mitte maa hind kinnisvaraturul ega ostja või müüja, vaid maa väärtuse
loob ühiskond oma kohalolekuga.

Nii laekubki maaomanikule peale omanikutulu lisaks veel ka ühiskonna
poolt loodud maarent, mille riik peab ära korjama maamaksuga.

Inimesel on õigus elada maa peal

Maamaks peab olema täpses vastavuses tegeliku maarendiga. Riik peab
mõistma, et õigus maa peal elada ja kodu omada on igal inimesel. Kui
üks riik seda õigust tunnistada ei taha ja üha kasvava maksuga ahistama
hakkab, on lood kurjad. Ei riigil ega eraisikul pole õigust maksustada
inimese võõrandamatuid õigusi - õigust elule, õnnele ja vabadusele.
Demokraatlikes õigusriikides on heaks tavaks aktsepteerida, et inimene
ei kuulu kellelegi ega ole kellegi omand ning ei pea seetõttu
maksmaühiskonnale maksu, ostmaks omale õigust maa peal eksisteerida.
Hoopis teine lugu on aga maaga. Maa on riigi territoorium, mille eest
vastutab kogu rahvas. Ehkki maale on hea, kui tal on peremees, on maa
kui looduse looming üldisemas mõistes kogu ühiskonna ühisomand.

Rent on teenimatu tulu

Kui lugeja on õppinud poliitökonoomiat, peaks rendi mõiste talle
arusaadav olema. Kui keegi aga arvab, et rent tähendab maksu, siis ta
eksib rängalt selle sõna tähenduse vastu. Rendi mõistet peab aga
mõistma ja tundma, sest õiglase maamaksu ainsaks elemendiks saab olla
vaid rent.
Kitsamas mõistes tähistab sõna “rent” maa kasutamisest saadavat
teenimatut tulu, ehkki renti tekib mujalgi. Eestis on halvaks tavaks
saanud manipuleerida sõna väärkasutuse abil inimeste teadvusega. Nii on
ka sõna “rent” väärkasutus andnud sellele sõnale vigase varjundi isegi
Eesti seaduste tekstides. On aeg tõdeda, et mõiste “rent” on Eesti
jurisprudentsis korrektselt avamata.
Maa on üks kõige olulisem vahend igasuguse tulu saamisel - nii teenitud
tulu kui ka rendi puhul. Rent on tululiik, mida saadakse ilma
kulutusteta. Ilmselt mõistab lugeja ka seda, et rent ei ole mingi
kuritegelik kriteerium. Halb on asi vaid siis, kui valitsus on
ebakompetentne ja riik seda tulu ei kogu.

Kinnisvaraturg ei pea põhinema orjapidamisel

Demokraatlikus ühiskonnas ei tohi maa müüjal olla õigust nõuda ostjalt
ettemaksu tulevikus maatükilt laekuma hakkava tulu ulatuses. Kahjuks on
see aga tänane reaalsus. Sellistel tingimustel maad ostnud inimene ei
ole enam sisuliselt mitte maaomanik, vaid rentnik, kes pole mitte
ainult kogu rendi ette ära maksnud, vaid on müünud ka ennast orjusesse.
Kogemused näitavad, et maaomanik sooviks lähtuda maa hindamisel just
sellest, kui tulus saaks maatükk ostjale olema. Selline maa hind pole
aga õiglane ja takistab maa efektiivset kasutamist. Nii rakendub
kinnisvaraturul põhimõte, et raha tuleb võtta sealt, kus seda on, ja
maa müüjal on õigus tunda end kinnisvaraturul tõelise orjapidajana.
Lihtsameelne ostja, kes sellise ahviäriga nõustub ja niisuguse hinna ja
maksutingimuste juures maad ostab, kogeb peagi ärilist ebaõnnestumist.
Kinnisvaraturul surub rendi täielik ärakorjamine maa hinna madalaks,
sest nii müüjal kui ostjal on ette teada, et rendi korjab ära riik.
Valitsus peab kindlustama, et maa omamine oleks tulus. On ilmne, et ei
ole ei õiglane ega kasulik põhimõte võtta raha sealt, kus seda on, ja
seda rohkem, mida rohkem seda on. Selle nimel tasub mõtelda ja töötada,
et maksud, mida me maksma peame, oleks õiglased ka meie endi suhtes.

Maarendist peavad kõik osa saama

Lootused, et inimesed praegust Eesti riigi maksukogumise põhimõtet
kunagi respekteeriksid, on asjatud. Rahval on õigus nõuda, et riik
oleks hoolas ja õiglane selle tulu kokkukogumisel, millest meil kõigil
on õigus osa saada. Õigluse nimel tasub alati pingutada.
Demokraatlikus ühiskonnas peab maarendi ümberjaotamist teostama
valitsus. Maa kasutamine on ainult siis tõhus ja vastab ühiskonna
huvidele, kui riik oma koduülesannetega hakkama saab.
Kui aga riik maarenti ei kogu, on riigis mitte ainult majanduslik, vaid
ka poliitiline olukord ebastabiilne ja ebaõiglane ka maaomanike endi
suhtes, ning kinnisvaraturul valitseb orjanduslikule ühiskondlikule
formatsioonile viitavate tunnustega situatsioon.

Osale arutelus

  • FEJA RÄIM

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Parima juhtimisaruandluse ja automatiseeritud raamatupidamisega majandustarkvara Suno365

Columbus Eesti on toonud turule uue täisfunktsionaalse majandustarkvara Suno365. Tegu on pilvepõhise ja kuutasulise majandustarkvaraga (ERP) ettevõtetele, kes hindavad kaasaegseid lahendusi taskukohaste kuludega.

Vabaned rutiinsest paberitööst ja saad pühendada oma aja inimestele!

Me usume, et tarkvara peab kiirendama ja lihtsustama tööd ning vältima inimlikke vigu. Et seda saavutada palgaarvestuses, on mõistlik teha arvestus samas programmis, kus on selle aluseks olevad andmed – palk, koormus, puhkused, haiguslehed, lisatasud, töögraafikud jne.

Valdkonna tööpakkumised

PLAYTECH ESTONIA OÜ is hiring a SENIOR ACCOUNTANT in Tartu

Playtech Estonia OÜ

04. jaanuar 2019

Uudised

Tööriistad