Käibemaksuseaduse selgitused vastavalt maksukorralduse seaduse paragrahvile 15.

1. Riigiasutuste tegevuse käibemaksustamine

Asutuste tegevust käsitatakse ettevõtlusena siis, kui see tegevus kujutab endast Euroopa Ühenduse Kuuenda Direktiivi lisas D sätestatud majandustegevust või selliseid toiminguid ja tehinguid, mille maksustamata jätmine mõjutab oluliselt konkurentsi. Asutuste vaheline teenuste osutamine, mida finantseeritakse riigieelarvest, ei ole üldjuhul ettevõtlus.

Kui asutus võtab mingi teenuse eest tasu, ei muuda üksnes tasu võtmise fakt veel seda tegevust ettevõtluseks. Võetava tasu näol on enamasti tegemist sisuliselt riigilõivu asendamisega olukorras, kus riigilõivuseadusest tulenevate riigilõivu tingimuste täitmine on võimatu (N: tasu suurus seaduses kindlaks määratud, tasu maksmine enne teenuse saamist jne.).

Kuigi põhimõtteliselt ei ole majandustegevuse kasumlikkus käibemaksu kontekstis määrav, on asutuste tegevuse hindamisel (kas ettevõtlus või riikliku funktsiooni täitmine) oluline vaadata just kas tegevuse eesmärgiks on kasumi teenimine, st. kas on üldse ette näha, et saadav tasu kataks teenuse omahinnagi. Tihti nii ei ole ja tasu katab vaid tühise osa tehtud ja tehtavatest kulutustest.

Renditeenuste maksustamisel tuleb lähtuda sellest, kas asutus konkureerib pindade rentimisega turul või mitte. Kui asutus võtab end maksukohustuslaseks ning maksustab rendi, siis tuleb tal arvestada kinnisasja käibemaksu 10 aastase ümberarvestuse perioodiga ja maksustada pind turuhinna järgi.
Asutus peab põhjendama taotlemisel oma käibemaksukohustuslaseks hakkamist.

Kommunaalkulude arve edastamisel rentnikule maksmiseks ei ole üldjuhul tegemist käibega. Ruumide rentijal reeglina puudub õigus nende teenuste osutamiseks, seega on tegemist kulude katmisega. Samas kui rendihinnas sisalduvad ka kommunaalteenused, siis on kogu rent maksustatav käive.

2. Koolipiim

Tasuta koolides jagatava piima eest maksmisel ostavad kohalikud omavalitsused ettevõtetelt kaupa ning ettevõtja jaoks on tegemist tavalise ettevõtlusega. Seega makstav tasu sisaldab käibemaksu. Ettevõte deklareerib tavalise maksustatava käibe ja maksab 18% ning on sisendkäibemaksu maha arvamise õigus.

3. Omatarve

3.1. Mittemaksukohustuslane ja omatarve
Kauba või teenuse kasutamine eraotstarbeks ei tekita maksukohustuslasena registreerimata isikul (näiteks asutusel) registreerimiskohustust olenemata mahust, kuna tegemist ei ole omatarbega. Vastavalt omatarbe mõistele on omatarbega tegemist üksnes juhul, kui maksukohustuslane on selle kauba sisendkäibemaksu maha arvanud.

3.2. Omatarve ja sisendkäibemaksu mahaarvamine
Omatarvet maksustatakse ainult juhul, kui omatarbeks antud kauba sisendkäibemaks on mahaarvatud. Kui omatarbeks antud kauba sisendkäibemaksu maha ei arvatud või kaup soetatigi ilma käibemaksuta, siis omatarvet ei maksustata.

3.3. Sõiduautode omatarve
Käibemaksuseadus (KMS) § 12 lõige 7 - omatarbe maksustamine katab ära kõik sõiduautoga seotud kulud.
KMS § 29 lõige 4 – sõiduauto sisendkäibemaks arvatakse maha täies ulatuses olenemata ettevõtluses kasutamise osatähtsusest, kuid arvestada tuleb maksustatava ja maksuvaba käibe proportsiooni.
Sõiduauto puhul, mis on soetatud enne 1. maid ja millelt on sisendkäibemaks mahaarvatud 2/3 ulatuses, siis omatarbe maksustamise keeldu ei ole. Seaduse § 46 lõike 8 mõte on mitte kohustada isikut omatarvet maksustama.

Kui sõiduk on soetatud enne 1.05, siis kütuse (ka muude sõiduautoga seotud kulude) sisendkäibemaksu mahaarvamisel tuleb rakendada ettevõtluse ja mitteettevõtluse proportsiooni, kui ei maksustata omatarvet.

3.4. FIE sõiduauto
FIE arvab sõiduauto soetamisel sisendkäibemaksu maha vastavalt ettevõtluse ja mitteettevõtluse proportsioonile, nagu ka kõigi teiste kaupade soetamise ja teenuste saamise puhul. FIE ei maksusta omatarvet.

4. Kapitalirendi intress enne 1. maid sõlmitud lepingu alusel

Intress arvatakse kauba maksustatava väärtuse hulka, kuna KMS üleminekusätte § 46 lg 7 kohaselt kohaldatakse enne 1. maid kehtinud seadust, kui kaup on võõrandatud enne 1.maid. Enne 1. maid kehtinud seaduse kohaselt on kapitalirendi korras kauba võõrandamise maksustatav väärtus koos intressiga (§ 14 lg 3 – kuni 30.04.2004. kehtinud käibemaksuseadus).

5. KMS § 29 lg 8 – kapitalirendi katkestamine

KMS § 29 lg 8 reguleerib olukorda, kus müüja võib füüsilise isikuga sõlmitud kapitalirendi katkestamisel korrigeerida kauba tagastamise maksustamisperioodi eest tasumisele kuuluvat käibemaksusummat ostjale tagastatud käibemaksusumma võrra. Maksukohustuslasega sõlmitud ja katkestatud kapitalirendi tehingu suhtes rakendatakse sarnases situatsioonis § 29 lg 7, mis võimaldab tehingut korrigeerida kreeditarvega.

6. Ettemaksuarve ühendusesisese kauba käibe puhul

KMS § 11 lg 2 on arve juures täpsustus, et tegemist on just kauba arvega, mitte ettemaksuarvega – ühendusesisene käive on tekkinud või kaup on ühendusesiseselt soetatud kauba lähetamise või kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu 15. kuupäeval või kauba eest arve väljastamise päeval, kui kauba arve väljastatakse enne kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu 15. kuupäeva.
Ettemaks ühendusesisest käivet ei tekita.

7. Ekspordiarve

Ekspordiarvele ei tule märkida kauba saaja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit. Samas tuleb lisada viide Kuuendale Direktiivile või käibemaksuseaduse sättele, mis on nullmäära rakendamise aluseks.

8. Faksiga saadetud arve

Faksiga saadetud arve, mis on viseeritud arve saaja poolt, on aktsepteeritav.
Kui väljastatud dokument vastab arve nõuetele, kuid ei ole pealkirjastatud arvena vaid mõne muu dokumendina, näiteks kviitungina, on dokument aktsepteeritav arvena.

9. Kaubavedu

9.1. Ühendusesisese kauba veo kohta on eraldi säte § 10 lg 5 punktides 5 ja 7, kus on sätestatud veoteenuse käibe tekkimise koht olenevalt veoteenuse saajast (kui on registreeritud maksukohustuslasena) või veo alustamise kohast (kui ei ole registreeritud). Kuna § 10 lg 1 p 4 välistab ühendusesisese kauba veo, siis siin § 10 lg 5 p 4 sätestatud reegel (kui osa veost toimub välisriigis) ei rakendu. Maksustamist ei mõjuta antud juhul see, kui kaup läbib ühenduseväliseid riike, kuna olulised on üksnes lähteriik ja sihtkohariik ning tehingu pooled.

9.2. Kaubavedu Eestist teise liikmesriiki – nullmääraga siseriiklik vedu kui siseriiklik vedu moodustab ühendusesisese veo osa (teenust osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele).
Kaubaveoteenus maksustatakse olenevalt tellimusest (lepingust). Kui kaubavedu on tellitud näiteks Valgast Helsingisse, siis ei mõjuta maksustamist see, et vahepeal toimub selle kauba ladustamine või ümberlaadimine Tallinnas. Valgast Tallinnasse vedu on antud juhul ka nullmääraga, kuna see on osa ühendusesisesest veost. Kui aga veofirmalt telliti lepinguga üksnes vedu Tallinnani ja sealt edasi tellitakse uus vedu Helsingisse, siis on vedu Tallinnasse siseriiklik vedu, mis maksustatakse 18% käibemaksuga.

10. Piiratud maksukohustuslasena registreerimine ja maksukohustus

10.1. Maksuvabade teenuste saamisel ei pea teenuse saaja end registreerima piiratud maksukohustuslaseks, sest piiratud maksukohustuslaseks registreeritakse isikuid üksnes käibemaksu maksmise eesmärgil.

10.2. Piiratud maksukohustust ei tekita teisest liikmesriigist maksukohustuslasena registreerimata isikult kaupade soetamine.

11. Kolmnurktehingute deklareerimine

Edasimüüja (B) deklareerib tehingu kauba ühendusesisese käibe aruandes kolmnurktehingu veerus. Võõrandaja (A) deklareerib kauba müügi tavalise ühendusesisese käibena nii käibedeklaratsioonil kui ka kauba ühendusesisesel käibe aruandel. Soetaja (C) jaoks on kauba soetamine kolmnurktehingus maksustatav tehing (pöördmaksustamine). C märgib kauba soetamise ka käibedeklaratsiooni lahtris 7, mis on informatiivne. Lahtris 1 või 2 märgib maksustatava käibe, lahtris 4 käibemaksu kokku ja lahtris 5 sisendkäibemaksu, mille võib maha arvata.

Edasimüüja puhul on sisuliselt tegemist tema käibega riigis (C), kus asub soetaja.
Kolmnurktehingu deklareerimisel deklareerib ainult B tehingu ainult ühendusesisese käibe aruandes kolmnurktehinguveerus ja käibedeklaratsioonil ei deklareeri.

12. Majutusteenuste vahenduse maksustamine

Majutusteenuse müük majutusettevõtte poolt on maksustatud 5%-lise määraga. Vahendus on maksustatud 18 %-lise määraga.
Kui reisibüroo osutab majutusettevõttele majutusteenuse vahenduse teenust, siis reisibüroo esitab kliendile majutusettevõtte eest majutusteenuse arve 5 %-lise määraga ning majutusettevõttele eraldi arve vahenduse kohta 18 %-lise määraga.
Kliendile esitataval arvel eraldab reisibüroo käibemaksumäärade kaupa majutuse (5%) ja vahendamise (18%).

13. Ekspordi tõendamise kord alates 1.05

Kui kaubasaadetis on alla 1000 euro ja alla 1000 kg, siis puudub kohustus esitada kirjalik tollideklaratsiooni. Eksporti tõendavateks dokumentideks deklaratsiooni asemel on veodokumendid ja ostu-müügi dokumendid.
Kauba omanik võib soovi korral kauba deklareerida tollideklaratsioonil.

14. Taxfree müük eraisikutele

Kauba ostmisel tasutud käibemaksu tagastamiseks on vajalik tolli kinnitusega (pitsatiga) dokument.
Rahandusministri määrusega nr 70 kehtestatakse nõuded käibemaksu tagastamise aluseks olevatele dokumentidele, käibemaksu tagastamisega tegelevatele firmadele ja tollile. Käibemaksu tagastamise blanketid trükib käibemaksu tagastamisega tegelev firma.
Käibedeklaratsiooni on lisatud kauba ekspordi alaliigina lisarida 3.2.1. taxfree käibe kohta. See tähendab, et deklareerida tuleb nii real 3; 3.2 kui ka 3.2.1.

15. Eksport

Ekspordi puhul on käibe tekkimise koha määratlemisel oluline, kust alustatakse ekspordi protseduuri.
Käibe toimumise koht on Eesti, kui ekspordi protseduur on alustatud Eestis. Juhul kui teise liikmesriigi isik on alustanud ekspordi protseduuri teises liikmesriigis ning ekspordib kaubad Eestist, ei ole käibe tekkimise kohaks Eesti vaid liikmesriik, kus ekspordi protseduur alustati.
Kui Eesti isik alustab ekspordi protseduuri Eestis, aga ekspordib kaubad teisest liikmesriigist on käibe tekkimise koht Eesti. Kui eksporti pärast protseduuri alustamist 2 kuu jooksul ei toimu, on maksustatava käibe tekkimise aeg nullmääraga maksustamise aluse äralangemise päev (KMS § 7 lõige 3 – ühendusesisene käive). Vastavalt KMS § 7 lõikele 4 tuleb tõendada kauba teise liikmesriiki toimetamist. Kui Eestist väljavedu on tõendamata, siis ei loeta seda kauba ühendusesiseseks käibeks.

16. Vagunite rent mitteresidendile

Vastavalt KMS § 10 lõikele 4 on transpordivahendi üürile rendile ja kasutusvaldusesse andmise koht Eesti, kui teenust osutatakse Eestis asuva asukoha või püsiva tegevuskoha kaudu.

Kuni 30.04.2004 kehtinud käibemaksuseaduse alusel ei ole käibe tekkimise koht Eesti juhul, kui osutatakse vallasasja renditeenust mitteresidendile. Kui leping ühendusevälise riigi isikuga on sõlmitud enne 1.05.2004 rakendatakse seda põhimõtet maksustamisel kuni lepingu lõppemiseni ka pärast 1.05.2004 (KMS § 46 lg 9). Kui rendileping näeb ette lepingu uuendamise võimaluse, siis uuendatud lepingut ei loeta uueks lepinguks.
Liikmesriigi isikule osutatav transpordivahendi renditeenus maksustatakse 18 %-lise määraga.

Vastavalt KMS § 35 lõikele 9 tagastatakse käibemaks maksukohustuslasele, kes annab transpordivahendi rendile ühendusevälise riigi isikule, kui ta tõendab, et transpordivahendit kasutati ühendusevälises riigis ning sellelt teenuselt on makstud käibemaks ka ühendusevälises riigis.

Eesti maksukohustuslane peaks käibedeklaratsiooni esitamisel esitama taotluse mitteresidendist maksukohustuslasele transpordivahendi rentimisel tasutud käibemaksu tagastamise kohta. Taotlusele tuleb märkida viide KMS vastavale sättele (§ 35 lg 9). Lisaks tuleb esitada välisriigi maksuhalduri tõend selle kohta, et selle riigi seaduste kohaselt tuleb teenuse saajal käibemaks tasuda selles riigis ning teenuse saaja on käibemaksukohustuslane. Tõendi peab esitama taotleja kord aastas.

17. KMS § 10 lõige 1 p 3 – vallasasja remontimine, hindamine, töötlemine, kokkupanemine.

Käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui vallasasi on toimetatud remontimiseks, hindamiseks, töötlemiseks või kokkupanemiseks teisest liikmesriigist Eestisse ajutiselt ning teenust osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele.

Sätte tõlgendamisel on oluline, et vallasasi on füüsiliselt toimetatud Eestisse. Kui vallasasi asub Eestis, mitte ei ole toimetatud Eestisse ja Eesti maksukohustuslane osutab mitteresidendile selle vallasasja remontimise, hindamise, töötlemise või kokkupanemise teenust, siis teenus maksustatakse Eestis.
Näiteks sõidukite remont, kui sõidukit ei ole selleks Eestisse toimetatud, vaid see on Eestis muudel eesmärkidel, siis maksustatakse see remontimine 18 %-ga.

Kui materjal vms toimetatakse Eestisse töötlemiseks, ei ole tegemist ühendusesisese käibe ega soetamisega. Kui Eestisse toimetatakse nt ainult nööbid ja Eesti maksukohustuslane saadab tagasi ülikonna, ei ole tegemist Eestisse toimetatud vallasasja (nööpide) töötlemisega. Ülikondade Eestist teise liikmesriigi maksukohustuslasele saatmine on sel juhul kauba ühendusesisene käive.

18. FIE erikord.

FIE, kes on valinud käibemaksuseaduse § 44 sätestatud käibemaksuga maksustamise erikorra, rakendab seda ka ühendusesisese käibe puhul.

19. Vabatsoonid

Vabatsoonis Eestis registreerimata isiku poolt üksnes müügitehingu tegemine ei tekita püsivat tegevuskohta, kuna pole kontorit, töötajaid jms.

Kauba ekspordi tõendamise kohustus on isikul, kes kauba vabatsooni toimetas. Ekspordi eesmärgil vabatsooni toimetatud ühenduse kaup tuleb eksportida 15 päeva jooksul vabatsooni toimetamisest.
Võõrandamist vabatsoonis loetakse nullmääraga maksustatavaks siseriiklikuks käibeks, mis deklareeritakse käibedeklaratsiooni lahtris 3. Seega mitteresidendil tekib registreerimise kohustus, ei saa rakendada pöördmaksu.

20. Kunstnikud

Kunstnikud on ettevõtjad. Tasude maksustamisel tuleb lähtuda majandustegevuse mõistest. Aktiivsed tasud st. oma tegevuse käigus saadud autoritasud maksustatakse käibemaksuga. Passiivsed tasud (n. tasud pärijatele) ei ole otseselt seotud ettevõtlusega ning käibemaksuga maksustamisele ei kuulu.

21. Kauba ajutine import, millele järgneb import vabaks ringluseks

KMS § 6 sätestab kauba impordi käibemaksuseaduse mõistes, mis sisaldab kauba imporditollimaksudest osalise vabastusega ajutist importimist. Kui käibemaksuseaduse mõistes on import toimunud, siis ei maksustata seda kaupa teistkordselt, kui toimub import tolli mõistes.

22. Komisjonitasud

Direktiivi ja ka käibemaksuseaduse kohaselt on komisjoni müük kauba müük (KMS § 2 lg 5) ning müügitehingute tegemisel eraldi komisjonitasu välja ei tooda ega maksustata nagu vahenduse korral. Komisjonär ei tegutse käibemaksuseaduse mõttes vahendajana.

23. Import vabaks ringluseks koos edasi toimetamisega teise liikmesriiki või väljapoole ühenduse käibemaksuterritooriumi.

Sellistel juhtudel maksuvabastuse kohaldamist käibemaksuseadus ette ei näe. Import kuulub maksustamisele ka juhul, kui kaup viiakse pärast impordi tolliformaalsuste teostamist Eestist välja ehk toimub ühendusesisene käive. Ühenduse territooriumilt, mis ei ole käibemaksuterritoorium, kauba Eestisse toimetamisel vormistatakse impordi tollideklaratsioon ning tasutakse käibemaks (KMS § 38 lg 2).

24. Sadamateenus

KMS § 15 lõike 4 punkti 3 kohaselt on 0-protsendilise määraga maksustatud rahvusvahelistes vetes sõitva laeva teenindamisega otseselt seotud sadamateenus. Kõik teenused, mis osutatakse sadamas selle laevaga seotult maksustatakse selle sätte alusel. Näiteks kaupade laeva laadimine.

25. Välisabi

Maksuvabastust kohaldatakse ainult maksuhalduri otsuse alusel. Alates 1. maist kehtiva käibemaksuseaduse kohaselt välisabile (v.a PHARE) maksusoodustusi ei kohaldata (otsuseid ei tehta). Kui leping on sõlmitud enne 1.05., ei ole see aluseks maksusoodustuse kohaldamiseks. Aluseks on maksuhalduri otsus, juhul, kui soetus on tehtud enne 1. maid, võib otsuse tagastamise osas ka hiljem teha.

Lähtudes liitumislepingust, tuleb PHARE projektidele kohaldada maksuvabastust. PHARE projektide raames tasutud käibemaksu hakatakse tagastama kui enammakset maksukorralduse seaduse alusel.

26. Mahaarvamine § 29 lg 5 kohaselt

KMS § 29 lõike 5 kohaselt on maksukohustuslasel, kes on soetanud kaupu võõrandatavate kaupade tootmiseks, maksuvabaks käibeks, külaliste vastuvõtuks, oma töötajate toitlustamiseks või majutamiseks, õigus maha arvata nende kaupade sisendkäibemaks, mil need kaubad maksustatava käibena võõrandati.

Seaduse mõtte kohaselt on sellised kaubad nn. “äratarvitatavad kaubad” (võõrandatavate kaupade tootmiseks soetatud materjalid ning kaubad külaliste vastuvõtuks, oma töötajate toitlustamiseks, majutamiseks). Näiteks ei hõlma see säte mööblit. Samuti ei käi see säte sõiduautode kohta.

27. Notari teenuste maksustamine

Notari teenused maksustatakse olenevalt teenuse osutaja asukohast, st. 18 %lise määraga. (Notari teenus ei kuulu KMS § 10 lõike 2 loetellu).

28. Kinnisvara müügi üleminekusäte

Ehitamise alustamiseks loetakse kas ehitusloa olemasolu või reaalset ehitamise alustamist, mille maksumaksja peab tõendama (nt kuludokumentidega).

29. Kauba müük Eestis teise liikmesriigi maksukohustuslasele ja eksport

Kui kaup müüakse Eestis teise liikmesriigi maksukohustuslasele ja kaupa teise liikmesriiki ei toimetata, on tegemist Eesti siseriikliku käibega. Pärast kauba müüki saab kauba kolmandasse riiki eksportida kauba uus omanik. Isik peab ennast kauba eksportimiseks registreerima maksukohustuslaseks.

30. Sponsorlus ja annetus

Reegel on, et kui raha andmise näol on tegemist reklaamiteenuse eest maksmisega (reklaamitakse firma nime, logot vms), on tegemist teenuse ostmisega (sponsorlus). Kui vastuteenet või muud hüve ei saada, on tegemist annetusega ja käibemaksuga ei maksustata.
Igat juhtumit tuleb siiski käsitleda eraldi ning vaadata ka, kuidas firma ise oma raha andmist käsitleb (sh tulumaksu maksmise osas). Samuti, kas antud raha suurus vastab reklaamiteenuse turuhinnale. Kui antud raha on märgatavalt suurem, võib olla tegemist osaliselt teenuse ostmisega ja osaliselt annetusega.

31. Püsiv tegevuskoht ja pöördkäibemaks

Igale juhtumile tuleb läheneda sisuliselt. Kui teise liikmesriigi maksukohustuslasel on Eestis ainult esindus või püsiv tegevuskoht ja Eesti maksukohustuslasele osutab teenuse teises liikmesriigis asuv peakontor, siis saab pöördkäibemaksu rakendada. KMS § 3 lg 4 punkti 5 kohaselt üldine pöördkäibemaksu reegel ei rakendu, kui teenust osutav välisriigi maksukohustuslane on Eestis maksukohustuslasena registreeritud.

32. Konsignatsioonilaod

Teise liikmesriigi maksukohustuslane toob oma kaubad Eestisse lattu. Eelnevalt on kaupade ostja Eestis teada. Kui kaup antakse laopidajale üle, siis saab seda lugeda laopidaja ühendusesiseseks soetuseks, mille laopidaja peab deklareerima kaupade Eestisse toimetamisel (omandiõigus ei ole veel üle läinud) ja välisfirma Eestis maksukohustuslasena registreerima ei pea. Kui laopidaja ei soeta Eestisse toimetatud kaupa, siis peab välisfirma Eestis end registreerima ja deklareerima kauba ühendusesisese soetuse.

33. Garantiiremont

Praakkauba vahetamine garantii korras.
Kaubakäive, sh. ühendusesisene kauba käive peab olema seotud ettevõtlusega. Praakkauba (samuti osade) vahetamine garantii korras ei ole ettevõtluse käigus kauba üleandmine või toimetamine teise liikmesriiki. Tõendatakse vahetatud kauba mahakandmisaktiga.

Kui tootja teises liikmesriigist varustab toote edasimüüjat ja garantiiremondi tegijat Eestis garantiiremondiks vajaliku kaubaga on tegemist kauba ühendusesisese soetamisega. Vastavalt sellele, kui palju garantiiremondi tegija kasutab tootja poolt saadetud kaupu garantiiremondi või tavalise remonditeenuse teostamiseks, deklareerib ta ka kauba ühendusesisest soetamist (soetamine üksnes tavalise remondi teostamiseks kasutatud kaupade osas).

Kui garantiiremondi teostaja ostab varuosad Eestist, siis esitab tootjale arve garantiiremondi kohta nii varuosa kui teenuse kulu hüvitamiseks koos käibemaksuga või kasutades vahekontot võib esitada arve üksnes garantiiremondi teenuse (+ 18%) hüvitamiseks.

34. Kinnisasi

34.1. Pooleliolev ehitis
Pooleliolev ehitis ei ole ehitis ning maksustamisel järgitakse krundi maksustamise reegleid.

34.2. Pööningute väljaehitamine
Väljaehitatud pööningute müüki maksustatakse kui kinnisasja või selle osa müüki(KMS § 16 lg 2 p3).

34.3. Maa müük
Näiteks, kui detailplaneering on alustatud, kuid ei ole lõpetatud, siis ei ole tegemist krundiga ning maa müük on maksuvaba, välja arvatud juhul, kui müüja on kohustatud planeeringu ka lõpetama.

34.4. Käibe tekkimise aeg kinnisvara müügil
Käibe tekkimise aja üldreegli kohaselt on käive tekkinud kauba üleandmisel või kättesaadavaks tegemisel. Kinnisasjade müügi puhul on käive tekkinud võlaõigusliku lepingu sõlmimisest koos valduse üleandmisega. Asjaõiguslik leping ei ole oluline (oluline on valduse üleminek, mitte kinnistu kande tegemine).

34.5. Renoveeritud kinnisasja võõrandamine
Renoveeritud kinnisasja võõrandamist käsitatakse 18 %-ga maksustatava kinnisasja käibena (kui ehitise võõrandmine enne esmast kasutuselevõttu) juhul, kui põhivarana kapitaliseeritavad ehitise rekonstureerimise või renoveerimise kulutused (sh. Eraldi objektidena kapitaliseeritavad kulutused) moodustavad 60 % või rohkem ehitise müügihinnast ilma kasumimarginaalita.

35. Kalade müük teise liikmesriiki, kui kalad ei ole toimetatud teise liikmesriiki Eestist vaid on püütud teiste riikide vetest või neutraalvetest

Kui tolli jaoks on kaup ühenduse kaup, siis selle kauba võõrandamine teise liikmesriigi isikule on kauba ühendusesisene käive.

36. Laevadel toimuvate koolituste maksustamine

Maksustatakse selle riigi seaduse kohaselt, millise riigi lipu all laev sõidab.

37. Kauba toimetamine ühe liikmesriigi vabatsoonist teise liikmesriigi vabatsooni

Kauba toimetamine vabatsoonist teise liikmesriigi vabatsooni on kauba ühendusesisene käive. Kui kaup tuuakse teise liikmesriigi vabatsoonist Eesti vabatsooni, siis on kauba ühendusesisene soetamine maksustatud nullmääraga. Välja arvatud, kui kaup on eksporditud lähteriigist.

38. Vahendusteenus

Vahendusteenuse maksustamisel on teenuse käibe tekkimise koht Eestis § 10 lg 4 alusel ja maksumäär 18% välja arvatud § 10 lg 2 punktis 10 toodud juhul ja kauba ekspordi vahendamisel.

Vahendusteenus ei ole vahetult seotud teenus § 15 lg 4 p 7 mõistes. Vahetult seotud teenuse määratlemisel tuleb tuvastada selle vahetu seos ehk sõltuvus põhiteenusest – nt ilma seotud teenuseta on põhiteenuse osutamine võimatu. Lähtuda tuleb teenuse sisust igal üksikjuhtumil eraldi, kas ta moodustab osa põhiteenusest ja on sellega orgaaniliselt seotud või mitte. Teenuse määratlemisel on tähtis tegusõna ehk see, mida tehakse, mitte see, kuidas seda nimetatakse.
Veoteenusega vahetult seotud teenused on kõrvalteenused § 10 lõikes 7.

Osale arutelus

  • Rahandusministeerium

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Valdkonna tööpakkumised

AIANDUSKESKUS HANSAPLANT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Hansaplant Hulgi OÜ

31. mai 2018

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

30. mai 2018

LIDL is looking for SENIOR PAYROLL CONSULTANT

Fontes PMP OÜ

31. mai 2018

Uudised

Tööriistad