Maksuvaba käive

Maksuvaba käibe puhul kauba või teenuse hinnale käibemaksu ei lisata, kuid erinevalt käibemaksumääraga 0% maksustatavast käibest, mille puhul samuti kauba või teenuse hinnale käibemaksu ei lisata, puudub maksukohustuslasel maksuvaba käibe tarbeks soetatud kaupade ja saadud teenuste sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. See on sätestatud käibemaksuseaduse § 29 lõikes 1, mille kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud, tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks.

Sellel reeglil on siiski kaks erandit.

I) Iga maksukohustuslane saab maha arvata käibemaksuseaduse § 16 lõike 2 punktis 1, 5 või 6 nimetatud maksuvaba teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu, kui see teenus osutatakse ühendusevälise riigi isikule (§ 29 lõige 1). Eespool nimetatud teenusteks on:

1) kindlustusteenus, sealhulgas kindlustusmaakleri või kindlustusagendi osutatav kindlustusteenus, mille hulka arvatakse ka edasikindlustus;
2) teenus krediidiasutuste seaduse § 6 lõike 1 punktides 1-8, 10-12 ja 14 nimetatud tehingute ja toimingute teostamiseks, välja arvatud faktooring (krediidiasutuste seaduse nendes sätetes nimetatud finantsteenuste loetelu on toodud maksuvaba käibe vastava punkti selgituses); 3) väärtpaber. (Kuna väärtpaber kujutab endast varalist õigust, loetakse ka väärtpaberi võõrandamist teenuse osutamiseks.)

II) Investeeringukulla maksuvaba käivet teostav maksukohustuslane saab maha arvata käibemaksuseaduse § 16 lõike 3 punktis 4 nimetatud õigust kasutanud maksukohustuslaselt investeeringukulla ostmisel makstud sisendkäibemaksu, samuti tema imporditud, ühendusesiseselt soetatud või teiselt maksukohustuslaselt soetatud investeeringukullana mittekasutatavalt kullalt makstud sisendkäibemaksu, kui ta muudab selle kulla investeeringukullaks, ning kulla vormi, massi või kullasisalduse muutmisega seotud teenuse saamisel makstud sisendkäibemaksu (§ 32 lõige 7). Eespool nimetatud õiguseks on:

1) maksukohustuslase, kes oma ettevõtluse käigus teostab tavaliselt tööstusliku toorainena kasutatava kulla käivet, või maksukohustuslase, kes toodab investeeringukulda või muudab muul otstarbel kasutatavat kulda investeeringukullaks, õigus lisada käibemaks investeeringukulla käibe maksustatavale väärtusele, või
2) teise isiku nimel ja arvel tegutsev agendi õigus lisada käibemaks investeeringukulla käibega seotud teenuse käibe maksustatavale väärtusele, tingimusel, et maksukohustuslane on enne käibe toimumist samal maksustamisperioodil või varem sellest maksuhalduri piirkondlikku maksukeskust kirjalikult teavitanud.

Maksuvaba käibe loetelu annab käibemaksuseaduse § 16, kusjuures oma iseloomu järgi on maksuvaba käive jagatud sotsiaalset laadi kaupade ja teenuste maksuvabaks käibeks (§ 16 lõige 1) ning muude kaupade ja teenuste maksuvabaks käibeks (§ 16 lõige 2).

Sotsiaalset laadi kaubad ja teenused, mille käive on maksuvaba, on järgmised.

1. Universaalne postiteenus postiseaduse tähenduses ja riikliku pensionikindlustuse seadusega ettenähtud korras riiklike pensionide, abirahade, toetuste ja hüvitiste posti vahendusel väljamaksmine.Universaalne postiteenus vastavalt postiseaduse § 3 lõikele 2 on:

1) kuni 2 kg kaaluvate kirjade siseriiklik edastamine;
2) kuni 10 kg kaaluvate postipakkide siseriiklik edastamine;
3) tähtsaadetiste ja väärtsaadetiste edastamine;
4) välisriiki saadetavate ja välisriigist saabuvate kuni 2 kg kaaluvate kirjade ja kuni 20 kg kaaluvate postipakkide edastamine (rahvusvaheline postiteenus).

2. Tervishoiuteenus tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses ning sotsiaalministri määrusega kinnitatud nimekirjas nimetatud inimorgan või -kude, inimveri või inimverest valmistatud veretoode ning rinnapiim.

Tervishoiuteenuste loetelu sätestab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel sotsiaalministri 10. jaanuari 2002. a määrus nr 13 ja selles punktis nimetatud kaupade loetelu sotsiaalministri 20. novembri 2001. a määrus nr 108.

3. Teenus, mida mittetulundusühing tasuta või liikmemaksu eest osutab oma liikmele, ning spordirajatise või spordivahendite kasutamise teenus, mida mittetulundusühing osutab füüsilisele isikule.

4. Sotsiaalhoolekande seaduse § 10 punktis 1, 3, 4, 5 või 6 nimetatud sotsiaalteenus.

Maksuvabad sotsiaalteenused on:

1) sotsiaalnõustamine;
2) koduteenused;
3) eluasemeteenused;
4) hooldamine perekonnas;
5) hooldamine ja rehabilitatsioon hoolekandeasutuses.

5. Laste ja noorukite kaitsega seotud turvakoduteenus.

6. Alus-, põhi-, kesk- ja kõrghariduskoolitus, sealhulgas õppevahend, mille koolitusteenuse osutaja võõrandab teenuse saajale, üldhariduskoolitusega seotud eraõppetunni andmine ja muu koolitus, välja arvatud äriühingu või füüsilisest isikust ettevõtja antav muu koolitus. Seega maksustatakse alates 1. maist käibemaksumääraga 18% äriühingu või FIE antav täiendus- või vabahariduskoolitus, kuid mittetulundusühingu antav täiendus- või vabahariduskoolitus on endiselt maksuvaba.

7. Haige, vigastatu või puudega inimese vedu selleks kohandatud sõidukiga, mis vastab liiklusseaduse alusel kehtestatud nõuetele.

Muud kaubad ja teenused, mille käive on maksuvaba, on järgmised.

1. Kindlustusteenus, sealhulgas kindlustusmaakleri või kindlustusagendi osutatav kindlustusteenus, mille hulka arvatakse ka edasikindlustus.

2. Kinnisasja või selle osa üürile, rendile või kasutusvaldusse andmine ning eluruumi hooldusteenuse osutamine eluruumi omanikule, samuti maamaksu- ja hoonekindlustuskulud, mida teenuse saajalt nõuab eluruumi üürileandja või hooldusteenuse osutaja. Majutusteenuse osutamisele ning sõidukite parkimismaja või parkimiskoha, statsionaarselt paigaldatud seadme või masina või seifi üürile, rendile või kasutusvaldusse andmisele maksuvabastust ei kohaldata.

Kinnisasi on vastavalt käibemaksuseaduse § 2 lõike 3 punktile 1:

1) kinnisasi tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses;
2) hoonestusõigus ja tehnovõrk või -rajatis asjaõigusseaduse tähenduses;
3) ehitis kui vallasasi asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses;
4) korteriomand ning korterihoonestusõigus korteriomandiseaduse tähenduses.

3. Kinnisasi või selle osa. Ehitisele või ehitise osale ehitusseaduse tähenduses ja selle alusele maale, mis võõrandatakse enne ehitise esmast kasutuselevõttu, ning krundile planeerimisseaduse tähenduses, kui sellel ei asu ehitist, maksuvabastust ei kohaldata.

Käibemaksuseaduse rakendussätetega on siin kehtestatud kaks üleminekuperioodi.

Käibemaksuga ei maksustata:

1) ehitise ja selle aluse maa võõrandamist enne nende esmast kasutuselevõttu juhul, kui ehitamist on alustatud (st ehitusluba on saadud) enne 2004. aasta 1. maid;
2) krundi, millel ei asu ehitist, võõrandamist juhul, kui maatükk on soetatud enne 2004. aasta 1. maid (§ 46 lõige 3).

4. Eesti Vabariigi kehtiv postimaksevahend, kui seda müüakse nimiväärtuses.

5. Teenus krediidiasutuste seaduse § 6 lõike 1 punktides 1-8, 10-12 ja 14 nimetatud tehingute ja toimingute teostamiseks, välja arvatud faktooring.

Maksuvabad finantsteenused on:

1) hoiustamistehingud avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks;
2) laenutehingud;
3) liisingutehingud;
4) arveldustehingud;
5) mittesularahaliste maksevahendite emiteerimine ja teenindamine;
6) tagatis- ja garantiitehingud ning mud bilansiväliste kohustustega seotud tehingud;
7) tehingud nii oma arvel kui klientide nimel välisvaluutaga, finantsfutuuride ja -optsioonidega, vahetuskursi- ja intressiinstrumentidega, turukõlblike väärtpaberitega, muude rahaturu instrumentidega;
8) väärtpaberite emiteerimise ja müügiga seotud teenused;
9) rahamaakleri tegevus;
10) vara valitsemine;
11) väärtpaberite hoidmine;
12) depootehingud.

Võrreldes varasema käibemaksuseadusega on maksuvabade finantsteenuste hulka lisandunud liisingutehingud.

6. Väärtpaber.

7. Hasartmängu, sealhulgas loterii korraldamine ja loteriipilet.

8. Investeeringukuld, investeeringukulla võõrandamise või võõrandamislepingu sõlmimisega seotud teenus või nende käibega seotud teenus, mida osutab teise isiku nimel ja arvel tegutsev agent.

Investeeringukuld on vastavalt käibemaksuseaduse § 2 lõikele 10 kullakang või kullatahvel, mille puhta kulla sisaldus on vähemalt 995 tuhandikku kaaluosa, ning pärast 1800. aastat münditud ja ametliku maksevahendina käibel olev või käibel olnud kuldmünt, mille puhta kulla sisaldus on vähemalt 900 tuhandikku kaaluosa ja mida ei müüda numismaatilisel eesmärgil.

Käibemaksuga ei maksustata ka selliste eespool nimetatud kaupade ja teenuste käivet, mis on käsitatavad elektrooniliselt osutatava teenuse käibena (§ 16 lõige 5). Näiteks elektroonsel teel hasartmängu (sh loterii) korraldamine.

Mõnel juhul sätestab ka uus käibemaksuseadus endiselt nn vabatahtliku maksustamise võimaluse. Vastavalt käibemaksuseaduse § 16 lõikele 3 lisab enne käibe toimumist samal maksustamisperioodil või varem sellest maksuhalduri piirkondlikku maksukeskust kirjalikult teavitanud maksukohustuslane käibemaksu järgmiste kaupade ja teenuste maksustatavale väärtusele:

1) kinnisasja või selle osa, välja arvatud eluruumi üürile või rendile andmine;
2) kinnisasi või selle osa, välja arvatud eluruum;
3) teenus krediidiasutuste seaduse § 6 lõike 1 punktides 1-8, 10-12 ja 14 nimetatud tehingute ja toimingute teostamiseks, välja arvatud faktooring;
4) väärtpaber;
5) investeeringukuld, mille teisele maksukohustuslasele võõrandab maksukohustuslane, kes oma ettevõtluse käigus teostab tavaliselt tööstusliku toorainena kasutatava kulla käivet, või maksukohustuslane, kes toodab investeeringukulda või muudab muul otstarbel kasutatavat kulda investeeringukullaks, või sellise käibega seotud teenus, mida osutab teise isiku nimel ja arvel tegutsev agent.

Varasem käibemaksuseadus võimaldas vabatahtlikult maksustada ka eluruumi ja selle üürile või rendile andmise käivet, seetõttu on käibemaksuseaduse § 46 lõikes 4 sätestatud üleminekuperiood: maksukohustuslasel, kes enne 2004. aasta 1. jaanuari on maksuhaldurit kirjalikult teavitanud oma soovist, et maksustataks tema eluruumi käivet või eluruumi üürile andmise teenust ning tema kui eluruumi üürileandja poolt teenuse saajalt nõutavate maamaksu- ja hoonekindlustuskulude käivet, võidakse nimetatud käivete maksustamist jätkata kuni 2014. aasta 1. maini.

Uue tingimusena, mida varasemas käibemaksuseaduses ei olnud, on nüüd sätestatud, et kui maksukohustuslane lisab maksuhaldurit eelnevalt teavitades eespool nimetatud kaupade ja teenuste maksustatavale väärtusele käibemaksu, maksustatakse sellist käivet esimesest maksustamisperioodist alates vähemalt kahe aasta jooksul (§ 16 lõige 4).

Osale arutelus

  • Maksu- ja Tolliamet

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Valdkonna tööpakkumised

PLAYTECH ESTONIA OÜ is hiring a SENIOR ACCOUNTANT in Tartu

Playtech Estonia OÜ

04. jaanuar 2019

Uudised

Tööriistad