Maksustatav väärtus

Käibe maksustatav väärtus, kauba ühendusesisese soetamise ja saadava teenuse maksustatav väärtus on summa, mis tuleb kauba müüjale või teenuse osutajale tasuda, välja arvatud käibemaks ise (KMS § 12 lg 1). Kauba võõrandamisel makstavat intressi kauba maksustatava väärtuse hulka ei arvata.

KMS § 12 lg 2 kohaselt arvatakse maksustatava väärtuse hulka ka kauba või teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandmiseks riigi-, valla- või linnaeelarvest maksukohustuslasele antav sihtotstarbeline toetus. Sihtotstarbeline toetus arvatakse kauba või teenuse maksustatava väärtuse hulka juhul, kui see antakse maksukohustuslasele kauba või teenuse müügihinna alandamiseks. Sihtotstarbeline toetus, mis on ette nähtud riigi-, valla- või linnaeelarves, arvatakse kauba või teenuse maksustatava väärtuse hulka vaid juhul, kui toetuse andmine on ette nähtud konkreetsele isikule konkreetse kauba või teenuse müügihinna alandamiseks.

Kauba tasuta võõrandamise või kauba ühendusesisese käibena käsitletava kauba teise liikmesriiki toimetamise korral või kauba harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamisel loetakse käibe maksustatavaks väärtuseks võõrandatava kauba soetusmaksumus või selle puudumisel kauba omahind (KMS §12 lg3, lg 4). Siiski, teatud juhtudel, kui kauba harilik väärtus on soetusmaksumusest või omahinnast madalam (näit. kergelt riknenud puuviljade-, põhivara, mille harilik väärtus on väiksem kui soetusmaksumus, müügil) loetakse maksustatavaks väärtuseks kauba harilik väärtus (KMS §12 lg 4, lg 5).

Teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga osutamise korral on maksustatav väärtus teenuse müügihind ning muud summad, mis tuleb teenuse saajal või kolmandal isikul seoses teenuse saamisega maksta teenuse osutajale. Kui müügihind koos muude summadega on madalam kui teenuse ostuhind või selle puudumisel omahind ilma käibemaksuta, siis on teenuse maksustatav väärtus teenuse ostuhind või selle puudumisel omahind. Teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga osutamise korral, kui teenuse harilik väärtus on madalam kui teenuse ostuhind või selle puudumisel omahind, on maksustatav väärtus teenuse harilik väärtus (KMS § 12 lg 5).

Omatarbe korral loetakse maksustatavaks väärtuseks üldjuhul kauba soetusmaksumus või teenuse omahind (KMS §12 lg 6).

Juhul kui omatarbe moodustab ettevõtluses kasutatava sõiduauto kasutamine isiklikuks otstarbeks, on maksustatav väärtus võrdne tulumaksuseaduse §48 lõikes 7 alusel arvutatud erisoodustuse hinnaga (KMS § 12 lg 7). Omatarve deklareeritakse käibedeklaratsioonil koos muu maksustatava käibega.

Sõiduauto omatarbe maksustamisel on võimalik kasutada mitut varianti:

Kui sõiduauto kasutamisel ei peeta sõidupäevikut ning erisoodustuse hinnaks on Tulumaksuseaduse § 48 lg 8 alusel 2000 krooni, siis on omatarbe maksustatavaks väärtuseks 1695 krooni (2000/1,18), sellelt tasumisele kuuluv käibemaks on 305 krooni (2000/1,18*0,18).Sõidupäeviku pidamisel:kui autot kasutatakse osaliselt ettevõtlusega mitteseotud otstarbeks ning töötaja ei hüvita eraotstarbeks kasutatavat osa, siis on omatarbe maksustatav väärtus võrdne erisoodustuse hinnaga ning eratarbeks kasutatavalt osalt makstakse käibemaksu 18%.kui töötaja hüvitab sõiduauto eratarbeks kasutatava osa, siis omatarve puudub ning tegemist on ettevõtte poolt töötajale osutatava teenusega, millelt tuleb maksta käibemaks. Töötaja poolt makstav nn hüvitis sõiduauto kasutamise eest on käsitletav tasuna teenuse eest, mis sisaldab käibemaksu. Seega vähendab ettevõtja maksustatava väärtuse arvutamisel töötaja poolt makstud hüvitist selles sisalduva käibemaksu võrra, st jagades hüvitise summa 1,18-ga.

Näide:

Kui töötaja poolt makstav hüvitis on 1500 krooni, on ettevõtte poolt osutatava teenuse maksustatavaks väärtuseks 1271 krooni (1500/1,18) ning osutatud teenuselt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on 229 krooni (1271*18%).

KMS § 46 lõikes 8 toodud üleminekusäte vabastab vana KMS alusel osaliselt sisendkäibemaksu mahaarvamise puhul uue KMS alusel autode kasutamise maksustamisest omatarbena. See tähendab, et auto soetamisel vana KMS § 21 lg 2 alusel üksnes 2/3 sisendkäibemaksu maha arvanud maksukohustuslane ei maksusta uue KMS alusel auto kasutust omatarbena. Samas tuleb märkida, et nt ostetud kütuse osas peab maksukohustuslane sisendkäibemaksu mahaarvamisel rakendama § 29 lõikest 4 tulenevat ettevõtluse ja mitteettevõtluse proportsiooni (st maha ei saa arvata sisendkäibemaksu kütuse osas, mida kasutatakse ettevõtlusega mitteseotud otstarbel). Kui kütust eraotstarbeks ei kasutata, siis sisendkäibemaksu mahaarvamisel piirangut ei rakendata.

Kui sõiduauto soetatakse kapitalirendi tingimustel ja leping ei ole uue KMS jõustumise ajaks lõppenud, on maksumaksjal võimalik valida, kas maksustada sõiduauto omatarvet täies ulatuses, arvestades omatarbe maksustatava väärtuse vastavalt §12 lõikele 7, või maksustada sõiduauto omatarve proportsiooniga võrreldes perioodi kapitalirendilepingu sõlmimise algusest kuni uue KMS jõustumise päevani (mil maksumaksja pidi rakendama 2/3 piirangut sisendkäibemaksu mahaarvamisel) perioodiga KMS jõustumise päevast kuni lepingu lõpuni.

Näide:

Kui sõiduauto kapitalirendileping sõlmiti neljaks aastaks ja 1. maiks 2004 on jäänud lepingu lõpuni veel kaks aastat, siis maksustatakse sõiduauto omatarvet 50% proportsiooniga.

Maksustatava väärtuse hulka ei loeta hinnasoodustusi, mida kohaldatakse käibe toimumise ajal. Hinnasoodustus peab olema seotud ettevõtlusega, st olema tehtud ärilisel eesmärgil (KMS § 12 lg 8). Kauba või teenuse hind võib sõltuda kliendirühmast (näit. edasimüüjad, püsikliendid), ostetavast kauba kogusest jms.

Näide:

Kui kauba käibemaksuta hind on 10 000 krooni ja püsikliendile antav hinnasoodustus 500 krooni, on kauba maksustatavaks väärtuseks püsikliendile müügi korral 9 500 krooni. Oluline on, et seda soodustust antakse kauba müümise ja teenuse osutamise ajal, see tähendab, et nimetatud soodustus märgitakse arvele.

KMS § 12 lg 8 sätet ei rakendata, kui hinnasoodustust antakse pärast kauba müümist või teenuse osutamist. Näiteks, kui ettevõttele antakse boonust 25 000 krooni seetõttu, et ta ostis aasta jooksul kaupu maksumuses üle 500 000 krooni. Ülalnimetatud 25000 krooni võrra ei saa maksustatavat käivet vähendada, kuna soodustust ei antud koheselt kauba müümisel või teenuse osutamisel. Nimetatud soodustus ei kajastunud konkreetsetel arvetel ning kauba ostja tasus müüjale kogu kauba maksumuse ilma soodustuseta.

Maksustatav väärtus ei sisalda ka kauba ostjalt või teenuse saajalt tema nimel ja arvel tehtud kulude katteks tagasimaksena saadud summasid, mis on raamatupidamises kajastatud vahekontol (KMS § 12 lg 9). Maksukohustuslase poolt kauba ostja või teenuse saaja nimel ja arvel tehtud tehingud peavad olema tõendatud ning maksukohustuslane ei või maha arvata nende kuludega seotud sisendkäibemaksu, kuna arvates vastavad kulud välja oma käibe maksustatavast väärtusest, ei ole need enam seotud tema maksustatava käibega.

Faktooringuteenuse maksustatavaks väärtuseks on lepingutasu ja arvete käitlemise tasu (KMS § 12 lg 10).

Paragrahvis 13 sätestatakse imporditava kauba maksustatav väärtus. Endiselt tulenevad imporditava kauba maksustatava väärtuse määramise põhimõtted otseselt tolliregulatsioonist. Seega reeglina võrdub imporditava kauba maksustatav väärtus tolliväärtusega, mis määratakse tolliväärtuse määramise meetodeid kasutades. Paragrahvi 13 sõnastus (tolliprotseduuride nimetused) on vastavusse viidud ühenduse tolliseadustiku terminoloogiaga.

Juhul kui tolliväärtus ei sisalda kõiki importimisega soetud kulutusi (nt vahendustasu, pakkimis-, veo- ja kindlustuskulud) kuni § 13 lõikes 2 defineeritud esimese sihtkohani, tuleb nimetatud kulud imporditava kauba maksustatavasse väärtusse siiski lisada (§ 13 lg 1). Maksustatavasse väärtusesse ei lisata imporditava kauba veokulu, kui veoteenus on tellitud eraldi ja maksustatud eraldi teenusena, mitte kogu veokorralduse osana (st kui kaup tuuakse piirile ja Eesti-sisene vedu tellitakse eraldi, siis on viimane juba maksustatud ning seda ei arvata kauba maksustatava väärtuse hulka).

Eksporditava kauba maksustatava väärtuse (§ 14) määramisel kohaldatakse kauba maksustatava väärtuse § 12 sätteid, st reeglina võetakse aluseks kauba müügihind. On lisatud täpsustus, mille kohaselt ei tohi kaupa piiramatult nn "üles hinnata", st kui kauba müügihind on oluliselt kõrgem tema harilikust väärtusest, tuleb nullmääraga maksustatava kauba ekspordi maksustatavaks väärtuseks deklareerimisel võtta kauba harilik väärtus. Endiselt ei arvata töötlemiseks sissetoodud kauba väärtust eksporditava kauba maksustatava väärtuse hulka peatamissüsteemiga seestöötlemise protseduuriga Eestisse sissetoodud kauba taasväljaveol.

Osale arutelus

  • Maksu- ja Tolliamet

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Majandustarkvara RAPID

Tarkvaraga RAPID saate korraldada keskmise või väikese ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestuse - laoarvestus, palgaarvestus, teenindus, üüriarvestus, jm. RAPIDi tasuta versiooniga saab töö tehtud üksikettevõtja, alustav ettevõte või mittetulundusühing.

Valdkonna tööpakkumised

MAXIMA EESTI OÜ otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Fontes PMP OÜ

22. oktoober 2018

Uudised

Tööriistad