Margus Metstak versus Tallinna Füüsiliste Isikute Maksuamet

Haldusasi nr 3-223/2004

K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel

1.märtsil 2004.a. Tallinnas

6.veebruaril 2004.a. Tallinna Halduskohtu kohtunik S.Tromp sekretär S.Lokki juuresolekul
ning kaebuse esitaja M.Metstak’i ja tema volitatud esindaja advokaat K.Kägi ning Maksu- ja
Tolliameti Põhja Maksukeskuse volitatud esindaja I.Hoyer’i osavõtul arutas avalikul
kohtuistungil M.Metstaki kaebust Tallinna Füüsiliste Isikute Maksuameti 25.04.2003
maksuotsuse nr 6.3-01.3/108.1162 tühistamise nõudes.

Kaevatava maksuotsuse sisu
Tallinna Füüsiliste Isikute Maksuameti (edaspidi – TFIMA) 25.04.2003 maksuotsusega nr
6.3-01.3/108.1162 tuvastati, et Margus Metstak (ik 36402190258) on jätnud 1999.a. ja
2000.a. tuludeklaratsioonides deklareerimata tulu vara võõrandamisest ning 2000.a.
tuludeklaratsioonis maha arvanud eluasemelaenu intresse, kuigi intresside mahaarvamise
õigus puudus. Kokku jättis M.Metstak 1999-2000 maksustamisperioodil deklareerimata tulu
summas 1 314 452 krooni ning 1999.a. ja 2000.a. maksustamisperioodidel tasumata
riigieelarvesse tulumaksu summas 342 258 krooni.

TFIMA on leidnud, et M.Metstak on ehitanud aastatel 1998-1999 Harjumaal Harku vallas
asuvatele Lõokese 4 ja Sarapuu 60A kinnistutele kaks pooleliolevat elumaja
krediidiasutustelt saadud laenuraha eest summas 968 814 krooni, millest on tasunud kinnistu
müüjale 138 000 kooni ja kahele äriühingule (OÜ-tele Bellito ja Union Bros) eramute
ehitamise eest sularahas kokku 1 400 300 krooni. Kahe poolelioleva eramu müügist on
M.Metstak kokku saanud 1 715 000 krooni.

M.Metstaki poolt tasutud sularaha üleandmise tehingute teine pool ei ole tuvastatav, mistõttu
ei ole tõendatud kulutuste tegemine eramute soetamismaksumuse suurendamiseks.
TFIMA on leidnud, et M.Metstaki tulud ei ole saanud olla piisavad, et tasuda kahe eramu
ehitamiskulusid väidetavates summades. M.Metstak on 1999.a. füüsilise isikuna
deklareerinud tulu 52 970 krooni ja 2000.a. 11 524 krooni. 2000.a. tuludeklaratsioonis on
M.Metstak maksustatavast tulust maha arvanud 88 858 krooni laenulepingu nr 652-1127
alusel tasutud laenuintresside näol. Laenuleping on sõlmitud elamu ehitamiseks Lõokese 4
kinnistule. M.Metstak pooleliolevat eramut eluasemena ei kasutanud ning eramu müüdi
28.10.99. Laenuleping vormistati ümber Sarapuu 60A kinnistu laenuks. M.Metstak ei
kasutanud ka Sarapuu 60A eramut eluasemena ning pooleliolev elamu müüdi 08.08.2000.
Kuna M.Metstak on ehitanud krediidiasutusest saadud laenu eest kahel kinnistul kahte
elumaja, mida ta ei soetanud endale eluasemeks, ning on pooleliolevad elamud võõrandanud,
siis on TFIMA leidnud, et eluasemelaenu intressid summas 88 858 krooni ei ole käsitletavad
eluasemelaenu intressidena tulumaksuseaduse (TMS) §25 mõistes ja neid ei saa
tuludeklaratsioonis maha arvata.

TFIMA on kaevatavas maksuotsuses leidnud, et M.Metstak on 1999.a. maksustamisperioodil rikkunud kuni 31.12.99 kehtinud TMS §27 lg 3 ja 2000.a. maksustamisperioodil alates 01.01.2000 kehtinud TMS §44 lg 1, mis sätestavad, et füüsiline isik on kohustatud esitama elukohajärgsele maksuameti kohalikule asutusele tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi tulude kohta.

2000.a. on M.Metstak rikkunud TMS §25 lg 2, mis sätestab, et residendist füüsilisel isikul on
õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata endale, oma vanematele või lastele eluasemeks
elamu või korteri soetamiseks võetud laenu ja kapitalirendi intressid, mis on
maksustamisperioodil tasutud residendist krediidi- või finantseerimisasutusele.
Eelpooltoodud asjaolusid arvesse võttes on TFIMA maksuotsusega kohustatud M.Metstaki
maksma 1999.a. tulumaksu 173 060 krooni, 2000.a. tulumaksu 169 198 krooni (kokku
342 258 krooni) ja tulumaksu intressi seisuga 25.04.2003 61 401 krooni.
Kuna täiendavalt kogutud tõenditest ja uutest asjaoludest selgus, et M.Metstak on 1997.a.
Lõokese 4 kinnistu omandamiseks tasunud riigilõivu ning lepingu- ja notaritasudena kokku
16 571 krooni ning 1999.a. Sarapuu 60A kinnistu eest riigilõivu 2280 krooni, korrigeeris
TFIMA oma 25.07.2003 maksuotsusega nr 4-04/118.406 25.04.2003 maksuotsust nr 6.3-
01.3/108.1162 ning vähendas 1999.a. maksustatavat tulu 16 571 krooni ja tulumaksu 4 308
krooni võrra, 2000.a. maksustatavat tulu 2280 krooni ja tulumaksu 593 krooni võrra ning
arvutatud intressi 879 krooni võrra. 25.07.2003 maksuotsuse nr 4-04/118.406 kohaselt
moodustas M.Metstaki korrigeeritud maksuvõlg 337 357 krooni ning sellelt arvutatud intress
60 522 krooni.

Kaebuse asjaolud:
Kaebuse kohaselt omandas kaebuse esitaja M.Metstak 09.10.97 138 000 krooni eest
M.Kallas’elt Tabasalus Lõokese 4 asuva kinnistu. 16.10.97 sõlmis kaebuse esitaja Tallinna
Pangaga laenulepingu nr 652-1127 eesmärgiga rajada soetatud kinnistule eramu.
Laenulepingu järgselt moodustas laen 800 000 krooni. 13.02.98 sõlmis M.Metstak Lõokese elamu ehitamiseks täiendava laenulepingu summale 180 000 krooni. Kuna ehitus osutus liiga
suureks ning selle lõpetamine finantsiliselt ülejõukäivaks, müüs kaebaja 28.10.99 Lõokese 4
kinnistu koos sellel asuva poolelioleva ehitisega Pille-Triin Mihelsonile. Tehingu hinnaks oli
825 000 krooni.

1998.a. soetas M.Metstak Tabasallu teise kinnistu aadressil Sarapuu 60A eesmärgiga rajada
sellele perekonna vajadustele vastav väiksem elamu. Ostu-müügileping sõlmiti R.Salliga
09.10.98 ja kinnistu hinnaks oli 132 000 krooni. 16.10.97 Tallinna Pangalt võetud laenu
tagatised vormistati ümber uuele ehitatavale objektile Sarapuu 60A. 31.05.99 vormistas
M.Metstak laenulepingu Lõokese 4 asuva elamu ehitamiseks ümber Sarapuu 60A asuvale
kinnistule, sõlmides selleks Eesti Ühispangaga lepingu hüpoteegi seadmise kohta. 08.08.2000
võõrandas M.Metstak Sarapuu 60A kinnistu koos sellel asuva poolelioleva ehitisega
M.Kreininile. Tehingu hinnaks oli 890 000 krooni.

Kaebuse motiivid:
Kaebuse esitaja leiab, et TFIMA 25.04.2003 maksuotsus nr 6.3-01.3/108.1162 on
õigusevastane järgmistel motiividel:
1. Kaebaja on esitanud dokumendid Lõokese 4 kinnistu omandamise ja ehitusmaksumuse
tõendamiseks. Ehitisealuse maa omandamiseks kulutas kaebuse esitaja 138 000 krooni.
Kinnistu omandamiseks on kaebuse esitaja riigilõivude ja lepingutasudena maksnud kokku
19 618, 80 krooni, millest maksuotsuses on arvesse võetud vaid 1 545,80 krooni. Ülejäänud
summade arvestamata jätmine on vastuolus TMS §2 punktis 8 väljendatud põhimõttega.

Eramu ehitamiseks sõlmis kaebuse esitaja 20.12.97 tööettevõtu lepingu nr 97/12-1 OÜ-ga
Bellito. Lepingu kohaselt võttis OÜ Bellito endale kohustuse teostada lepingus toodud
tähtaegadel, tingimustel ja mahus individuaalmaja ehitus Tabasalus, aadressil Lõokese 4
vastavalt projektdokumentatsioonile ja hinnapakkumisele. M.Metstak kohustus tasuma tehtud
tööde eest lepingus toodud tingimustel ja tähtaegadel. Leping lõpetati poolte vahel 31.07.98.
Teostatud tööde lõplikuks maksumuseks fikseeriti 663 000 krooni. Tehtud tööde eest esitas
OÜ Bellito M.Metstakile arved, millised viimane ka sularahas tasus. Sularaha vastuvõtmist
M.Metstakilt tõendavad OÜ Bellito kviitungid kassa sissetuleku orderite juurde.
Kaebuse esitaja ei nõustu TFIMA poolt kaevatavas maksuotsuses tehtud järeldusega, et
M.Metstaki kulutused OÜ- le Bellito ei ole tõendatud, kuna tegemist ei ole majanduslikult
tegutseva firmaga. TFIMA järeldused tulenevad valdavalt OÜ Bellito juhatuse liikme
P.Saarna ütlustest, mille kohaselt ei ole ta M.Metstaki kunagi kohanud ega temalt Lõokese 4
eramu ehitustööde teostamise eest raha saanud. TsÜS §31 lg 5 kohaselt loetakse juriidilise
isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Kuna P.Saarna on Lõokese 4 ehitamise ajal
kuulunud juriidilise isiku OÜ Bellito juhtorganisse, siis tuleb tema tegevust käsitleda selle
juriidilise isiku tegevusena.

P.Saarna väited ei lükka iseenesest ümber OÜ Bellito poolt Lõokese 4 eramu ehitamist,
arvete esitamist ega raha saamist. Asjaolu, et isik eitab tehtud toiminguid, ei muuda
olematuks juriidilise isiku toimingute tulemusena loodud materiaalseid väärtusi ega vähenda
tehingute kaalukust. Kuna kinnistu soetati 1997.a. 138 000 krooni eest ja müüdi 1999.a.
825 000 krooni eest ning ostja poolt hinna suhtes pretensioone ei esitatud, siis tõendab
kaebaja arvates ka see asjaolu poolelioleva ehitise vastavust soetusdokumentides toodud
hinnale. Maksuotsuse järeldused, nagu ei olekski ehitisel mingit soetushinda, on
põhjendamatud.
Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda TMS §2 p 8 alusel tõendatuks Lõokese 4 kinnistu
soetusmaksumus M.Metstaki poolt summas 840 360,25 krooni. Kinnistu võõrandamisel
saadud 825 000 krooni vahe annab kahjuks 15 360,25 krooni. Tekkinud kahju tulumaksuga ei maksustata.
2. Kaebaja on esitanud dokumendid Sarapuu 60A kinnistu omandamise ja ehitusmaksumuse
tõendamiseks. Ehitisealuse maa omandamiseks kulutas kaebuse esitaja 132 000 krooni.
Sarapuu 60A kinnistu omandamiseks on kaebuse esitaja riigilõivude ja lepingutasudena
maksnud kokku 7 020,90 krooni, millest maksuotsuses on loetud tõendatuks 5 160, 90 krooni.
Ülejäänud summade arvestamata jätmine on vastuolus TMS §2 punktis 8 väljendatud
põhimõttega.
Maksuotsuses puudub õiguslik ja faktiline põhjendus selle kohta, mis on võimaldanud
maksuhalduril M.Metstaki laenu Parkland OÜ-le summas 230 000 arvestada Sarapuu 60A
soetamismaksumusse. Maksuotsuses toodud asjaoludega, mida ei ole õiguslikult ega
faktiliselt põhjendatud, ei ole maksumaksjal võimalik nõustuda ega neid ümber lükata.
Sarapuu 60A kinnistule eramu ehitamiseks sõlmis M.Metstak 01.10.98 tööettevõtu lepingu nr
8-89 OÜ-ga Union Bros. Lepingutingimuste kohaselt pidi OÜ Union Bros tegema ehitustöid
kilpmaja ehitamisel Tabasalus, aadressil Sarapuu 60A objektil. Tasumine töö eest toimus
sularahas vastavalt ehitaja poolt esitatud arvetele. Kokku teostas OÜ Union Bros ehituslikke
töid M.Metstakile kuuluval objektil summas 737 300 krooni.

Maksuotsuse kohaselt ei loe TFIMA OÜ Union Bros poolt tehtud tehinguid, teostatud töid ja
teenuseid ega töö eest raha maksmist tõendatuks, kuna juhatuse liige Madis Oja väidab end
olevat üllatunud, kui ta sai teada, et Keskäriregistri andmetel oli ta perioodil 03.07.98 –
14.06.2000 OÜ Union Bros juha tuse liige. TsÜS §31 lg 5 kohaselt loetakse juriidilise isiku
organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Kuna M.Oja on Sarapuu 60A ehitamise ajal
kuulunud juriidilise isiku OÜ Union Bros juhtorganisse, siis tuleb tema tegevust käsitleda
selle juriidilise isiku tegevusena. Asjaolu, et isik väidab end olevat mitteteadliku sõlmitud
lepingutest ning eitab tehtud toiminguid, ei muuda olematuks juriidilise isiku toimingute
tulemusena loodud materiaalseid väärtusi ega vähenda tehingute kaalukust.
Ainuüksi ühe isiku seletuse arvestamine teise suhtes maksustamise alusena on vastuolus MKS
§-s 11 sätestatuga. Uurimispõhimõttest lähtudes on maksuhalduril kohustus arvestada
maksustamisel kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid, sh maksukohustust vähendavaid.
Antud asjas on maksuhalduri poolt täielikult kõrvale jäetud maksumaksja seletus.
Asjas ei ole vaidlust selle üle, et M.Metstak asus Sarapuu 60A kinnistule eramut rajama.
Kinnistu soetati 1998.a. 132 000 krooni eest ning müüdi 2000.aastal 890 000 krooni eest.
Ostja poolt hinna suhtes pretensioone ei esitatud. Seega on kaebaja arvates ka sel viisil
tõendatud poolelioleva ehitise maksumuse vastavus soetusdokumentidele. Sarapuu 60A
võõrandati M.Kreininile, kes asus M.Metstaki poolt võetud pangalaenu jätkama. Ühispangal
ei tekkinud poolelioleva ehitise ehitusliku maksumuse suhtes kahtlusi, milline asjaolu tõendab
veelkord, et ehitise väärtus oli vastavuses selle ehitamiseks tehtud kulutustega. Maksuotsuse
järeldused, nagu ei olekski ehitisel mingit soetushinda, on põhjendamatud.
Eeltoodust tulenevalt kaebuse esitaja leiab, et tuleb lugeda tõendatuks Sarapuu 60A kinnistu
soetusmaksumus summas 882 320,90 krooni. Kinnistu võõrandamisel saadud 890 000 krooni
vahe annab kasuks 7 679,10 krooni, milliselt summalt tulumaks moodustab 1 997 krooni.
3. Põhjendamata ja õiguslikult tõendamata on maksuotsuse väide maksumaksja tahtluses
maksude tasumisest kõrvalehoidumiseks. Tahtlusena maksude tasumisest
kõrvalehoidumisena ei saa käsitleda antud asjas tekkinud olukorda, kus maksuhaldur on
rajanud oma maksuotsuse järeldused ühe isiku ütlustele ning jätnud kõrvale teised
hindamisele kuuluvad asjaolud.
4. 10.07.2003 esitatud kaebuse täienduses leiab kaebuse esitaja, et kaevatav maksuotsus tuleb
tunnistada õigusevastaseks, kuna selle on andnud pädevust mitteomav haldusorgan.
Maksuameti ja tema kohalike asutuste põhimäärused ning struktuurid ja koosseisud kinnitati
rahandusministri 09.12.99 määrusega nr 104. Teiste hulgas kinnitati ka TFIMA põhimäärus.
25.03.2003 rahandusministri määrusega nr 54 „Maksuameti ja tema kohalike asutuste
struktuur ning teenistujate koosseis“. Määruse §-s 2 tunnistati kehtetuks 09.12.99 määrusega
nr 104 kinnitatud Maksuameti ja tema kohalike asutuste struktuur ja teenistujate koosseis.
Rahandusministri 25.03.2003 määrus nr 54 jõustus 07.04.2003 ja seda rakendatakse alates
01.03.2003 (väljatrükk Riigi Teataja elektroonilisest andmebaasist seisuga 07.07.2003).
Seisuga 10.06.2003 on 09.12.99 määrus nr 104 ja selle alusel kinnitatud Maksuameti ja tema
kohalike asutuste põhimäärused, sh TFIMA põhimäärus, kehtetud. Kehtivad on ainult sama
määrusega kinnitatud Maksuameti ja tema kohalike asutuste struktuur ja teenistujate koosseis.
Seega leiab kaebuse esitaja, et M.Metstaki 1999.a. ja 2000.a. tulumaksukohustuse
suurendamiseks puudus TFIMA-l Maksuameti kohaliku asutusena 25.04.2003 õigus
haldusakti andmiseks, sest vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) §-le 39 lg 3 on
valitsusasutuseks ministeeriumide, Riigikantselei ja maavalitsuste kõrval ka ametid.
Valitsusasutusena tegutsemiseks peab ametil VVS §42 lg 1 alusel olema põhimäärus. Seega
on amet ja tema kohalik asutus õigustatud tegutsema üksnes juhul, kui minister, kelle
haldusalas vastav amet asub, on kinnitanud tema põhimääruse. Kuna alates 01.03.2003 kuni
käesoleva ajani (so 07.07.2003) Maksuametil ja tema kohalikel asutustel kehtivat põhimäärust ei ole, siis ei olnud TFIMA valitsusasutusena pädev tegema toiminguid ega välja andma isiku õigusi piiravaid ja täiendavaid koormisi kaasa toonud haldusakti. Haldusakt on tühine, kui selle on andnud pädevust mitteomav haldusorgan. Kehtetut haldusakti ei pea kohus tühistama, vaid tunnistab selle õigusevastaseks, kui kaebuse esitajal on selliseks
konstateeringuks põhjendatud huvi. Kaebuse esitaja põhjendatud huvi väljendub kehtetu
haldusakti tühisuse tunnustamises.

Kaebuse esitaja taotleb seega Tallinna Füüsiliste Isikute Maksuameti 25.04.2003 maksuotsuse nr 6.3-01.3/108.1162 tühistamist kaebuse motiivide punktides 1-3 kirjeldatud alustel ning maksuotsuse õigusvastasuse kindlakstegemist kaebuse motiivide punktis 4 märgitud alusel.
Samuti palub kaebuse esitaja vastustajalt tema kasuks välja mõista kaebaja poolt kantud
kohtukulud summas 23 172 krooni vastavalt AB Kaljo Kägi poolt esitatud kohtukulude
nimekirjale.

Vastustaja seisukoht
Tallinna Füüsiliste Isikute Maksuamet vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et see on
põhjendamatu.
TFIMA kontrollis M.Metstaki maksude tasumise õigsust aastatel 1999-2000, mille
tulemusena kuulus 20.01.2003 maksuotsusega nr 6.3-01.3/108.238 juurdemääramisele
tulumaksu 368 016 krooni ja intresse 182 452 krooni. Juurdemääramise tingis vara müügilt
saadud kasu ning soetamismaksumuse kuludokumentide puudumine. Kontrolli tulemusi
tutvustati kaebajale ja tema esindajale TFIMA-s 15.01.2003. Mingeid täiendavaid dokumente ja seisukohti M.Metstak ei esitanud. 06.03.2003 esitas M.Metstak vaide maksuotsusele nr
6.3-01.3/108.238, taotledes selle kehtetuks tunnistamist. Vaide aluseks olid uued,
kontrollimise ajal esitamata 71 dokumenti 107-l lehel, sh ka vara soetamismaksumust
tõendavad dokumendid. Esitatud tõendid vajasid täiendavat kontrolli, mida MKS §-s 145
ettenähtud 7-päevase tähtaja jooksul oli võimatu teostada. Seetõttu M.Metstaki vaie rahuldati
ja 03.04.2003 otsusega nr 6-02/147.5-3 maksuotsus nr 6.3-01.3/108.238 tühistati.
Esitatud dokumentide kontrollimisel selgus, et vara soetamismaksumuse tõendamiseks
esitatud dokumendid (lepingud, arved, kassadokumendid) on fabritseeritud. 25.04.2003 esitati
M.Metstakile uus maksuotsus nr 6.3-01.3/108.1162 tulumaksu tasumise nõudega 342 258
krooni ja intressi tasumise nõudega 61 401 krooni.
Lõokese 4 kinnistu osas on M.Metstak väidetavalt tasunud OÜ-le Bellito ehitustööde
teostamise eest 663 000 krooni. Nimetatud tööde teostamine OÜ Bellito poolt Lõokese 4
objektil nimetatud summas ei ole tõendatud. Kontrollimisel on leidnud kinnitamist asjaolu,
et M.Metstaki poolt esitatud dokumendid on fabritseeritud. Varasemalt oli M.Metstak
kinnitanud, et Lõokese 4 soetamismaksumuse kuludokumente esitada ei ole (26.11.2002
seletus). Dokumendid esitati alles märtsis 2003.a. Töid väidetavalt teostanud OÜ Bellito
nimel on tööettevõtu lepingu 20.12.97 sõlminud, arved väljastanud ja kassadokumendid
sularaha vastuvõtmise kohta allkirjastanud Priit Saarna, kes TFIMA- le antud seletustes kõike
eelpoolnimetatut eitab. Ta ei tunne M.Metstaki, ei ole temaga kunagi kohtunud, tehinguid
teinud ega raha vastu võtnud. Dokumentidel ei ole tema allkiri. OÜ Bellito suhtes on Tartu
Politseiprefektuuris algatatud kriminaalasi nr 98292761 KrK §1481 lg 7 tunnustel. Kindlaks
on tehtud, et P.Saarna oli OÜ Bellito variisikust juhatuse liige. Mainimist väärib ka, et
P.Saarnal ei olnud midagi ühist OÜ- ga Bellito 1997.a. sügisel, kuna teda kasutati äriühingu
ostmiseks alles 1998.a.märtsis, mida kinnitab ka äriregistri andmebaas. Samuti ei kuulu OÜ
Bellito tegevusalade hulka ehitus. Ehitustegevus on litsenseeritud tegevusala, mis eeldab
6
kvalifitseeritud tööjõudu, mida OÜ-l Bellito ei olnud. Maksuameti andmetel puudus OÜ-l
Bellito majandustegevus, sest aruandlust ei esitatud ja riigimakse ei tasutud. Firma
arvelduskonto kajastab aprillist kuni augustini 1998.a. puidu müüki (selles osas on algatatud
kriminaalasi).
TFIMA on tõendeid kogumis hinnates jõudnud järeldusele, et OÜ Bellito ei ole faktiliselt
mingeid töid Lõokese 4 objektil teostanud, mistõttu on M.Metstakil täitmata MKS §150 lg 1
sätestatud tõendamiskohustus. Sellest tulenevalt on täiendav tulumaks 173 060 krooni
(miinus vähendus 4 308 krooni) määratud seaduslikult ning kaebaja väited ei saa olla aluseks
selle tühistamisele.
Seoses Sarapuu 60A kinnistuga selgus kontrollimise käigus, et OÜ Parkland oli tasunud
M.Metstaki isiklike kulutuste eest (kinnistu Sarapuu 60A maa eest 132 000 krooni,
elektrivõrkudega liitumise eest 16 166 krooni ja kilpmaja eest 156 000 krooni). 230 000
kroonise laenu tagasimaksega luges TFIMA selles summas kulutused M.Metstaki omadeks.
Kuna antud juhul on tegemist maksumaksjale soodsama variandiga, siis puudub alus
vaidluseks. 230 000 krooni arvestamisega Sarapuu 60A soetusmaksumuse kulude hulka ei ole piiratud kaebaja õigusi ega ole talle pandud ka kohustusi MKS §46 lg 2 mõistes.
Sarapuu 60A kinnistu osas on M.Metstak väidetavalt tasunud OÜ- le Union Bros ehitustööde teostamise eest 737 300 krooni. TFIMA leiab, et nimetatud tööde teostamine OÜ Union Bros poolt Sarapuu 60A objektil nimetatud summas ei ole tõendatud. Kontrollimisel on leidnud kinnitamist asjaolu, et M.Metstaki poolt esitatud dokumendid on fabritseeritud. Varasemalt oli M.Metstak kinnitanud, et Sarapuu 60A soetamismaksumuse kuludokumente tal esitada ei ole (26.11.2002 seletus). Dokumendid esitati alles märtsis 2003.a. Töid väidetavalt teostanud OÜ Union Bros nimel on tööettevõtu lepingu 01.10.98 sõlminud, arved väljastanud ja kassadokumentide järgi sularaha vastu võtnud Madis Oja, kes TFIMA- le antud seletustes eitab kõike eelpooltoodut. Ta oli OÜ Union Bros omanik ja juhatuse liige 1998.a. vaid mõned nädalad, ostes firma kevadel ja müües selle 25.06.98 äriprojekti mittekäivitumise tõttu. Ühtegi tehingut firma nimel ta teinud ei ole, samuti ei ole sõlminud lepinguid.
M.Metstaki M.Oja ei tunne, raha temalt vastu võtnud ei ole. Dokumentidel ei ole tema
allkirjad. OÜ Union Bros ehitustegevusega ei tegelenud. Maksuameti ja äriregistri andmetel
firmal majandustegevus puudus (deklaratsioone ei esitatud, riigimakse ei tasutud).
TFIMA on tõendeid kogumis hinnates jõudnud järeldusele, et OÜ Union Bros ei ole faktiliselt
mingeid töid Sarapuu 60 A objektil teostanud, mistõttu on M.Metstakil täitmata MKS §150 lg 1 sätestatud tõendamiskohustus. Sellest tulenevalt on täiendav tulumaks 2000.a. eest summas 69 198 krooni (miinus vähendus 593 krooni) määratud seaduslikult ning kaebaja väited ei saa olla aluseks selle tühistamisele.
Eeltoodu põhjal leiab vastustaja, et M.Metstak ei ehitanud endale eluaset, vaid tegemist oli
kasu saamise eesmärgil äriprojekti realiseerimisega. Selleks kasutas M.Metstak talle kuuluvat
osaühingut Parkland. Tulude varjamiseks on kaebaja fabritseerinud kuludokumente, kasutades
selleks nüüdseks likvideeritud riiulifirmasid. Seda, et tegemist ei olnud eluaseme
ehitamisega, tõendab asjaolu, et eramuid ehitati paralleelselt (Lõokese 4 ehitus algas
detsembris 1997.a. ja lõppes jaanuaris 1999.a., Sarapuu 60A ehitus algas oktoobris 1998.a. ja
lõppes juulis 1999.a.). Kumbagi eramut ei ole kasutatud eluasemena, vaid mõlemad on
pooleliolevatena edasi müüdud.
Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et TFIMA-l puudus kaevatava maksuotsuse
väljaandmise ajal kehtiv põhimäärus. TFIMA põhimäärus kinnitati 09.12.99 rahandusministri
määrusega nr 104. Rahandusministri 25.03.2003 määrusega nr 54 kinnitati TFIMA uus
struktuur ja teenistujate koosseis (§1) ning samas tunnistati kehtetuks 09.12.99 määrusega nr
104 kinnitatud TFIMA struktuur ja teenistujate koosseis (§2). Seega on TFIMA põhimäärus
kehtiv ning M.Metstaki maksude tasumise õigsuse kontroll on toimunud volituste piires.
Vastustaja palub jätta M.Metstaki kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebuse esitaja kanda.
Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused, tunnistajate P.Saarna ja M.Oja ütlused ja
hinnanud haldusasjas kogutud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses,

l e i d i s :
M.Metstaki kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele.
M.Metstaki maksustamisel tulumaksuga Lõokese 4 kinnistu osas on TFIMA õigesti
juhindunud kuni 31.12.99 kehtinud TMS §9 lõike 1 punktist 3, mille kohaselt residendist
maksumaksja tulu käesoleva seaduse tähenduses on kogu tema poolt maksustamisperioodil
kõigist tuluallikatest saadud tulu, sh vara võõrandamisest saadud kasu.
Vara soetamismaksumuse definitsioon oli ära toodud TMS nimetatud redaktsiooni §2 punktis
8, mille kohaselt oli vara soetamismaksumus vara omandamiseks tehtud kulutused, sh
makstud komisjonitasud ja lõivud. Omavalmistatud vara soetamismaksumus on selle vara
tootmiseks tehtud kulutuste summa.
Kasu oli TMS §2 punkti 6 kohaselt vara müügihinna ja korrigeeritud maksumuse vahe. Vara
korrigeeritud maksumuseks oli vastavalt TMS §2 punktile 7 vara soetamismaksumus, mida
oli vähendatud amortisatsiooni (TMS §17) ja suurendatud vara parendamiseks tehtud
kulutuste võrra (TMS §18).
M.Metstaki maksustamisel tulumaksuga Sarapuu 60A kinnistu osas on TFIMA juhindunud
alates 01.01.2000 jõustunud TMS redaktsiooni §12 lg 1 p 3, mille kohaselt tulumaksuga
maksustatakse residendist füüsilise isiku maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit
kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sh tulu vara võõrandamisest (TMS § 15); TMS §37 lg 1,
mille kohaselt kasu või kahju vara müügist on müüdud vara soetamismaksumuse ja
müügihinna vahe; TMS §38 lg 1, mille kohaselt on soetamismaksumus kõik maksumaksja
poolt vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselt
tõendatud kulud, sh makstud komisjonitasud ja lõivud, ja TMS §38 lg 3, mille kohaselt
omavalmistatud asja soetamismaksumuseks on selle asja valmistamiseks tehtud
dokumentaalselt tõendatud kulude summa.
Eeltoodust nähtuvalt ei ole TMS varasemas ja praegu kehtivas redaktsioonis põhimõttelisi
erinevusi vara soetamismaksumuse käsitlemise osas, kuid alates 01.01.2000 kehtivas TMS-s
tehtud täpsustused rõhutavad seda, et kulud peavad olema tehtud maksumaksja poolt ning
olema dokumentaalselt tõendatud.
Kaebuse esitaja on oma kaebuses vaidlustanud Tallinna Füüsiliste Isikute Maksuameti
25.04.2003 maksuotsuse nr 6.3-01.3/108.1162 põhiliselt motiivil, et TFIMA ei ole
maksuotsuse tegemisel ja täiendava maksukohustuse määramisel arvesse võtnud kaebaja poolt
Lõokese 4 ja Sarapuu 60A kinnistute kohta esitatud vara soetamismaksumust tõendavaid
dokumente, mis on seotud nimetatud kinnistutel asunud eramute ehitamisega vastavalt OÜ
Bellito ja OÜ Union Bros poolt.
TFIMA poolt läbiviidud maksude tasumise õigsuse kontrollimisel aastatel 1999-2000 ilmnes,
et M.Metstak oli saanud kasu vara müügist, kuid vara soetamismaksumuse kuludokumente,
mis oleksid tõendanud Lõokese 4 ja Sarapuu 60 A kinnistutel asuvate eramute ehitamist
OÜ-te Bellito ja Union Bros poolt, M.Metstak kontrollimise ajal ei esitanud. Temaga
26.11.2002 maksuametis läbiviidud vestlusel kinnitas M.Metstak, et tal soetamismaksumuse
kuludokumente esitada ei ole. Dokumentide mitteesitamist põhjendas M.Metstak asjaoluga,
et need olid üle antud elamute uutele omanikele, kuid mingeid tõendeid selle väite
kinnitamiseks esitatud ei ole. Nimetatud dokumendid esitas M.Metstak alles märtsis
2003.a., kui ta vaidlustas TFIMA 20.01.2003 maksuotsuse nr 6.3-01.3/108.238, millega
kuulus juurdemääramisele tulumaksu 368 016 krooni ja intresse 182 452 krooni.
Dokumentidena esitas M.Metstak 20.12.97 OÜ-ga Bellito sõlmitud tööettevõtulepingu nr
97/12-1, OÜ Bellito arve-saatelehed ja kviitungid kassasissetuleku orderite juurde sularaha
vastuvõtmise kohta, mis olid allkirjastatud OÜ Bellito esindaja Priit Saarna poolt, samuti
01.10.98 OÜ-ga Union Bros sõlmitud ehituse tööettevõtulepingu nr 8-98; Union Bros OÜ
arved ja kviitungi orderid sularaha vastuvõtmise kohta, mis olid allkirjastatud OÜ Union
Brosi esindaja Madis Oja poolt.
Nii maksuametile antud seletustes kui ka kohtuistungil antud ütlustes eitavad Priit Saarna ja
Madis Oja oma seotust eelpoolnimetatud dokumentidega ning kinnitavad, et nad ei tunne
M.Metstaki, ei ole temaga enne kohtuistungit kohtunud ega ole teinud temaga mingeid
tehinguid, sõlminud lepinguid ega temalt vastu võtnud raha.
P. Saarna on küll tunnistanud, et teda kasutati variisikuna OÜ Bellito ostmisel 1998.a. märtsis
(seda kinnitab ka äriregistri andmebaas), kuid tal ei olnud mingit seost nimetatud äriühinguga
1997.a. detsembris, kui väidetavalt tema ja M.Metstaki vahel sõlmiti tööettevõtuleping nr
97/12-1 Lõokese 4 eramu ehitamiseks. OÜ Bellito ei ole kunagi tegelenud ehitustegevusega
ning tal puudus selleks vajalik tööjõud. Äriregistris puuduvad andmed OÜ Bellito
majandustegevuse kohta, sest aruandlust ei ole esitatud, samuti ei ole tasutud riigimakse.
Firma arvelduskonto kajastab puidu müüki perioodil aprill kuni august 1998.a. (selles osas on
OÜ Bellito suhtes Tartu Politseiprefektuuris algatatud kriminaalasi nr 98292761).
M.Oja oli OÜ Union Bros omanik ja juhatuse liige 1998.a. lühikest aega, ostes nimetatud
riiulifirma 1998.a. kevadel koos venna P.Ojaga H.Reiterilt. Kuna kavandatud äriprojekt
(toitlustuse korraldamine) ei käivitunud, müüsid nad osaühingu 25.06.98 H.Reiterile tagasi.
M.Oja ei oska seletada, mis põhjusel ei tehtud äriregistris kande muudatust omaniku osas,
ning miks oli ta äriregistri andmete kohaselt endiselt OÜ Union Bros juhatuse liige kuni
14.06.2000. Maksuameti ja äriregistri andmetel puudus OÜ-l Union Bros majandustegevus,
deklaratsioone ei esitatud, riigimakse ei tasutud.
Nii P.Saarna kui ka M.Oja on oma ütlustes kinnitanud, et nad ei ole alla kirjutanud ühelegi
eelpoolnimetatud dokumendile, mis on seotud OÜ-tega Bellito ja Union Bros. Nimetatud
asjaolu selgitamiseks määras kohus maksuameti taotluse alusel 15.10.2003 kohtumäärusega
käekirja- ja dokumendiekspertiisi.
Vastavalt Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse 14.11.2003 ekspertiisiaktile nr DK-
0553-03/8702 on kindlaks tehtud, et OÜ Bellito ja OÜ Union Bros poolt väljastatud
tööettevõtulepingule, arvetele ja kviitungitele kassasissetuleku orderite juurde ei ole alla
kirjutanud Priit Saarna ja Madis Oja.
Ekspertiisiaktis nr DM-0554-03/8732 tuvastatu kohaselt ei ole võimalik ekspertiisiks esitatud
dokumentide paberkandjate absoluutset vanust võimalik kindlaks määrata, kuid eksperdi
arvamuse kohaselt rea OÜ Bellito ja OÜ Union Bros dokumentide paberis ja kasutatud
kirjutusvahendi värvaine omadustes erinevusi ei leitud, mis viitab nende dokumentide
samaaegsele valmistamisele. OÜ Bellito tööettevõtuleping nr 97/12-1 20.12.97 ja OÜ Union
Bros ehituse tööettevõtuleping nr 8-98 01.10.98 on samade väljatrükidefektidega, mis samuti
viitab nende samaaegsele valmistamisele.
Tulumaksuarvestuse põhinõue on see, et kuludokument peab võimaldama adekvaatselt
tuvastada majandustehingu toimumise poolte vahel. Kirjalikust kuludokumendist peab
nähtuma kulutuse sisu, selle tegemise aeg ning raha saaja. Kulu peab olema tehtud
maksumaksja poolt.
Mittenõuetekohase kuludokumendi alusel tehtud väljamaksest saab rääkida siis, kui tasutakse
sularaha tundmatule füüsilisele isikule. Antud juhul on kaebuse esitaja M.Metstaki oma väite
kohaselt nii Lõokese 4 kui ka Sarapuu 60A eramute ehitustööde eest tasunud sularahas käest
kätte tundmatutele füüsilistele isikutele, keda ei ole siiani tuvastatud. Kohus loeb üheselt
tõendatuks, et nendeks isikuteks ei olnud Priit Saarna ja Madis Oja. Seega ei saa nimetatud
isikute poolt allkirjastatud soetamismaksumuse kuludokumentide alusel tuvastada
majandustehingute toimumist kaebuse esitaja ning OÜ-te Bellito ja Union Bros vahel.
Eeltoodu alusel on TFIMA põhjendatult asunud seisukohale, et kaebaja poolt esitatud
dokumendid ei tõenda ehitustööde teostamist OÜ Bellito poolt Lõokese 4 kinnistul 663 000
krooni ulatuses ja OÜ Union Bros poolt Sarapuu 60 A kinnistul 737 300 krooni ulatuses.
Seega ei ole maksumaksja poolt vara ehitamiseks tehtud kulud, mis kuuluvad
soetamismaksumuse hulka, dokumentaalselt tõendatud, nagu seda nõuab TMS §38 lg 1 (kuni
31.12.99 kehtinud TMS §2 p 8).
Kaebaja väide, et eramute ehitamise fakti suhtes puudub vaidlus ning et eramud omandanud
isikutel ei olnud pretensioone nende müügihinna suhtes, tõendab nende soetamismaksumuse
olemasolu, on iseenesest õige, kuid soetamismaksumuse tõendamise kohustus on tulenevalt
TMS-st pandud maksumaksjale ning viimane ei ole seda teinud. Sellega ei ole kaebuse
esitaja täitnud temale MKS §-ga 150 pandud tõendamiskoormust, mille kohaselt
maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel
kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti.
Seega on M.Metstakile täiendav tulumaks 1999.a. ja 2000.a eest määratud seaduslikult.
Kohus ei analüüsi kaebuses toodud väiteid riigilõivude ning notari- ja lepingutasude
mittearvestamise kohta soetamismaksumuse määramisel, kuna nimetatud osas on TFIMA
oma 25.04.2003 maksuotsust korrigeerinud 25.07.2003 maksuotsusega nr 4-04/118.406.
Nimetatud maksuotsust ei ole kaebuse esitaja vaidlustanud.
25.07.2003 maksuotsusega nr 4-04/118.406 on TFIMA vähendanud M.Metstaki 1999.a.
maksustatavat tulu 16 571 krooni ja tulumaksu 4 308 krooni võrra, 2000.a. maksustatavat tulu
2280 krooni ja tulumaksu 593 krooni võrra ning arvutatud intressi 879 krooni võrra.
Maksuotsuse nr 4-04/118.406 kohaselt moodustab M.Metstaki korrigeeritud maksuvõlg
337 357 krooni ning sellelt arvutatud intress 60 522 krooni.
Kohus jätab tähelepanuta ka kaebuse esitaja väite, et maksuotsuses ei ole põhjendatud OÜ
Parkland poolt M.Metstaki eest tasutud 230 000 krooni arvessevõtmist soetusmaksumuse
kulude määramisel M.Metstaki isiklike kulutustena, kuna kaebusest ei tulene, et nimetatud
sammuga oleks TFIMA rikkunud kaebuse esitaja õigusi või pannud talle täiendavaid
kohustusi.
Alusetu on kaebuse esitaja nõue kaevatava maksuotsuse õigusevastaseks tunnistamiseks
seetõttu, et Maksuametil ja tema kohalikel asutustel, sh ka TFIMA-l, puudus kaevatava
maksuotsuse väljaandmise ajal kehtiv põhimäärus.
VVS §41 lg 5 kohaselt kehtestatakse valitsusasutuse pädevus seadusega või seaduse alusel
selle asutaja poolt. Nimetatud paragrahvi 6.lõike kohaselt annavad valitsusasutused akte ja
sooritavad toiminguid oma pädevuse piires seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või
korralduse või ministri määruse või käskkirja alusel ning täitmiseks. Maksuamet riiklike
maksude maksuhaldurina tegutseb maksukorralduse seaduse alusel. MKS-s on sätestatud
maksuhalduri õigused ja kohustused maksude kogumisel. Maksuhaldur annab talle seadusega
pandud ülesannete täitmiseks haldusakte (MKS §46). MKS §10 lg 1 kohaselt kontrollib
maksuhaldur maksukorralduse seaduse ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle seadusega
antud pädevust. Seega tulenes TFIMA pädevus vaidlusaluse maksuotsuse tegemisel MKS-st,
mitte aga põhimäärusest. Sellisele seisukohale on asunud ka Rahandusministeerium, kes oli
antud asjas kaasatud riigiasutusena arvamuse andmiseks.
Rahandusministeeriumi 25.03.2003 määruse nr 54 „Maksuameti ja tema kohalike asutuste
struktuuri ning teenistujate koosseisu kinnitamine“ §-s 2 tunnistati kehtetuks
rahandusministri 09.12.99 määrus nr 104 Maksuameti ja tema kohalike asutuste struktuuri ja
teenistujate koosseisu osas, mitte aga tervikuna, st koos kõigi lisadega (sh Maksuameti enda
ja tema kohalike asutuste põhimäärused). Kehtetuks tunnistati määrus nr 104 lisade nr 15-28
osas. Rahandusministri 26.06.2003 määrusega nr 77 „Maksuameti ja tema kohalike asutuste
põhimääruste muutmine“ ei taaskehtestatud Maksuameti ja tema kohale asutuste põhimäärusi,
vaid viidi kehtivatesse põhimäärustesse sisse vajalikud muudatused.
Nii rahandusministri 25.03.2003 määrust nr 54 (struktuur ja koosseis) kui ka rahandusministri
26.06.2003 määrust nr 77 (põhimääruse muudatused) rakendatakse tagasiulatuvalt alates
01.03.2003. Vastavasisulised rakendussätted ei tähenda aga, et määrused jõustusid
tagasiulatuvalt. Määrused jõustusid Riigi Teataja seaduses sätestatud tähtajal.
Seega on meelevaldne ja põhjendamatu kaebaja järeldus, et muudetav õigusakt mingil
perioodil ei kehtinud ning et TFIMA-l maksuhaldurina puudus kaevatava maksuotsuse
tegemise ajal kehtiv põhimäärus.
Eeltoodu alusel kohus leiab, et M.Metstaki kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb tervikuna
jätta rahuldamata.
Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS §26 lg.1 p.6 ja §31 lõigetest 1, 4 ja 5 kohus

o t s u s t a s :
Jätta Margus Metstak’i kaebus rahuldamata.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna
Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest.
Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada 10
päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate
esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus.

S.Tromp
kohtunik

Osale arutelus

  • S.Tromp

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Valdkonna tööpakkumised

BonBon Lingerie otsib RAAMATUPIDAJAT

BonBon Lingerie OÜ

26. mai 2018

LIDL is looking for SENIOR PAYROLL CONSULTANT

Fontes PMP OÜ

31. mai 2018

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

30. mai 2018

Uudised

Tööriistad