Käibe toimumise aeg

Käive on tekkinud (välja arvatud ühendusesisene käive) või teenus on saadud päeval, mil esimesena sooritati üks alljärgnevaist toiminguist (KMS § 11 lg 1):

Kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine;
Kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine;
Omatarbe puhul kauba andmine või teenuse osutamine maksukohustuslase poolt oma töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele ning teenuse kasutamine või ettevõtluses kasutatava vara hulka kuuluva kauba kasutuselevõtmine maksukohustuslase või tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt ettevõtlusega mitteseotud otstarbel.

Käibe tekkimise ajaks ei loeta arve väljastamist. Sellele vaatamata ei tähenda vastav muudatus arve väljastamise osatähtsuse vähenemist, sest arve on oluline sisendkäibemaksu mahaarvamisel.

Käibe toimumise aeg määratletakse eelpooltoodud üldreegli alusel ka kapitalirendi puhul. Seega tekib kapitalirendilepingute alusel käibemaksuga maksustamise kohustus kauba müügihinnalt kauba üleandmisel, mitte enam perioodilistelt maksetelt. Kapitalirendi üleminekusätte (§ 46 lg 7) kohaselt ei teki enne seaduse jõustumist sõlmitud kapitalirendi lepingute alusel kohustust tasuda käibemaksu kauba üleandmisel kogu müügihinnalt, vaid jätkatakse tasumist perioodilistelt maksetelt. Lisatingimuseks on, et kaup peab enne seaduse jõustumist olema kasutajale üle antud, vastasel juhul tuleb kauba üleandmisel tasuda kogu käibemaks.

Kui käibe tekkimise ajaks on § 11 lõike 1 kohaselt kauba või teenuse eest maksmine, on käive tekkinud makstud osa ulatuses. Kauba või teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamiseks sihtotstarbelise toetuse saamist ei käsitata selle kauba või teenuse eest makse laekumisena (KMS 11 lg 3).

Käibemaks arvutatakse laekunud summalt, kusjuures 18% käibemaksumääraga maksustatava tehingu puhul leitakse käibemaksusumma laekunud summa jagamisel 1,18-ga ja saadud tulemuse korrutamisel 0,18-ga. 5% käibemaksumääraga maksustatava tehingu puhul jagatakse laekunud summa 1,05-ga ja saadud tulemus korrutatakse 0,05-ga.

Käive tervikuna loetakse tekkinuks kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päeval. Käibemaksuna deklareeritakse sel juhul summa, mis leitakse kauba või teenuse maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaksusumma ja raha laekumisel arvutatud käibemaksusumma vahena.

Näide:

Kui kaup maksumusega 1180 krooni (1000 krooni + 180 krooni käibemaks) lähetatakse juunis, kauba eest tasutakse osaliselt (800 krooni ) mais ning arve selle eest esitatakse mais, tuleb käivet deklareerida maikuus 678 krooni (800/1,18), käibemaksu sellelt 122 krooni (678*0,18) ning juunikuus deklareeritav käive on 322 (380/1,18) krooni ja käibemaks sellelt 58 krooni (322*0,18). Käive kokku 1000 krooni.

Juhime siinkohal tähelepanu, et KMS § 37 lg 2 kohaselt tuleb maksukohustuslasel juhul, kui käive tekib kauba või teenuse eest makse laekumisel, väljastada seitsme kalendripäeva jooksul makse laekumise päevast arve (nn ettemaksuarve).

Teenus, mille osutamine kestab kauem kui maksustamisperiood, loetakse osutatuks maksustamisperioodil, mil selle teenuse osutamine lõpeb (KMS § 11 lg 4).

Näide:

Juhul, kui teenust osutatakse 22. maist kuni 5. juulini 2004, loetakse teenuse osutamise ajaks juuli 2004. Kui aga juunis tehti ettemaks, tuleb käivet deklareerida varaseima momendi kohaselt juunikuus.

Samale ostjale teenuste osutamisel või kaupade võõrandamisel regulaarselt loetakse kaup ostjale lähetatuks või kättesaadavaks tehtuks või teenus osutatuks maksustamisperioodil, mil lõpeb ajavahemik, mille kohta arve esitatakse või mille kestel saadud kaupade või teenuste eest on kokku lepitud tasumine.

Näide:

Kui sõiduk antakse rendile ning lepitakse kokku, et rendi eest tuleb tasuda kalendriaasta iga kvartali viimasel kuul, siis esimese kvartali renditeenus loetakse osutatuks märtsikuul. Kui näiteks teenuse eest esitati arve märtsis, kuid teenuse eest tasuti veebruaris, loetakse käive toimunuks veebruaris.

Kui teenuse eest on arve kvartali kohta esitatud nt veebruaris, tuleb käibemaks deklareerida märtsis (kokkulepe tasumise kohta on endiselt kvartali viimane kuu).

Kui mõni KMS § 11 lg 1 nimetatud toiminguist oli tehtud enne maksukohustuslase kohustuste tekkimist (§ 24), peab maksukohustuslane arvestama tehingu maksustatavalt väärtuselt käibemaksu vaid juhul, kui kaup lähetati ostjale või tehti talle kättesaadavaks või teenus osutati eelnimetatud kohustuste kehtimise ajal (KMS § 11 lg 5).

Näide:

Kui isik registreeriti käibemaksukohustuslasena alates 1.juunist ja ta väljastab mais lähetatud kauba eest arve juunis, ei kuulu tehing käibemaksuga maksustamisele. Kui aga arve väljastati mais, tasumine oli mais ning kaup lähetatakse juunis, tuleb tehingult arvestada käibemaks.

Ühendusesisese käibe tekkimise ja kauba soetamise aeg erineb KMS § 11 lõikes 1 sätestatud kriteeriumitest. Nii ühendusesisene käive kui ühendusesisene kauba soetamine loetakse tekkinuks kauba lähetamisele või kättesaadavaks tegemisele järgneva kuu 15. kuupäeval või arve väljastamise kuupäeval, kui see on varasem eelnimetatud 15. kuupäevast (KMS § 11 lg 2). Ühendusesisene kauba käibe aruanne esitatakse kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Ettemaks kauba ühendusesisest käivet ega soetust ei tekita.

Näide 1:

Kui Eesti ettevõtja on müünud kaupa Saksamaale ja kaup lähetati teele augustis, tuleb müük deklareerida septembri eest esitatavas käibedeklaratsioonis. Kui arve kauba eest esitati varem - näiteks juulis, ja kaup lähetati teele augustis, on käibe toimumise aeg juuli ja deklareerida tuleb juulikuu käibedeklaratsioonis. Mõlemal juhul tuleb kauba müüki deklareerida ühendusesiseses kauba käibe aruandes, mis esitatakse maksuhaldurile 20. oktoobriks.

Näide 2:

Kui Rootsi ettevõte toimetas Eesti ettevõttele kauba juunis ja selle eest ei olnud varasemal perioodil arvet esitatud, on käive tekkinud 15.juulil ja ühendusesisene kaupade soetamine tuleb deklareerida ja käibemaks tasuda juulikuu deklaratsiooniga, mis esitatakse 20.augustiks.

Kauba importimisel KMS § 6 punktides 1 ja 2 nimetatud juhtudel on käibe tekkimise ajaks päev, mil kaup vabastatakse ühenduse tolliseadustiku tähenduses; KMS § 6 punktis 3 nimetatud juhtudel tollivõla tekkimise päev; KMS § 6 punktis 4 nimetatud juhul päev, mil kaup toimetati Eestisse (KMS § 11 lg 6).

Kauba eksportimisel määratletakse käibe toimumise aeg vastavalt KMS § 11 lõikes 1 nimetatud üldalustele.

KMS §-s 44 on sätestatud füüsilisest isikust ettevõtja käibemaksuga maksustamise erikord, mille kohaselt on füüsilisest isikust ettevõtjal võimalus lähtuda käibe arvestamisel kassapõhisest printsiibist, võttes käibe tekkimise aja määramisel aluseks kauba või teenuse eest osalise või täieliku maksmise. Oma valikust peab füüsilisest isikust ettevõtja kirjalikult teavitama maksuhaldurit, märkides maksustamisperioodi, millest alates ta hakkab valikut rakendama. Kui valikut rakendav füüsilisest isikust ettevõtja võõrandab kauba tasuta, on käibe tekkimise ajaks päev, mil kaup ostjale lähetatakse või kättesaadavaks tehakse.

Juhul kui kauba või teenuse eest tasumist ei toimu võõrandamisele järgneva kahe maksustamisperioodi jooksul, loetakse käibe toimumise ajaks kolmanda maksustamisperioodi esimene päev.

KMS § 45 sätestab enne seaduse jõustumist sõlmitud lepingu alusel toimuva käibe maksustamise. Nimetatud sätte põhimõtte kohaselt käibe tekkimisel peale uue KMS jõustumist maksustatakse see uue KMS kohaselt ka juhul kui käibe toimumise aluseks olev leping on sõlmitud enne uue seaduse jõustumist.

Olukorras, kus käibe tekkimise aeg on erinev vanas ja uues seaduses, tuleb lähtuda põhimõttest, et juba maksustatud käivet uuesti maksustama ei hakata ka juhul, kui uue seaduse kohaselt käive seaduse jõustumisel veel tekkinud ei ole.

Näide:

Kauba eest on arve esitatud aprillis (enne kauba lähetamist) - vana KMS kohaselt tekib sellest käive. Kaup lähetatakse mais - uue KMS kohaselt tekiks käive mais (arve väljastamine ei ole enam käibe toimumise aja määratlemisel varaseimaks hetkeks). Aprillis juba maksustatud käivet maikuus enam ei maksustata.

Seega, reeglina rakendatakse seadust, mis kehtis käibe tekkimise hetkel. Kui käibe tekkimise aeg uue ja vana seaduse kohaselt on erinev, maksustatakse käivet kuni 30.aprillini 2004 kehtiva käibemaksuseaduse järgi.

Osale arutelus

  • Maksu- ja Tolliamet

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad