Kalev Laube versus Rapla Maksuamet

K O H T U O T S U SEesti Vabariigi nimel

Tallinnas 29.mail 2002.a. Haldusasi nr 3-686/2002

 

Kalev Laube kaebuse läbivaatamine Rapla Maksuameti 20.02.2002.a ettekirjutuse nr 5-
03/224 tühistamise nõudes

Tallinna Halduskohtu kohtunik Indrek Paukðtys arutas esitatud kaebust 23.05.2002.a
toimunud avalikul kohtuistungil sekretär Lilian Värton’i juuresolekul ning kaebuse esitaja
Kalev Laube esindaja Maire Köösel’i ja vastustaja Rapla Maksuameti esindaja Veljo Väärsi
osavõtul.

I Asjaolud
Kaebuse esitaja oli ajavahemikul 01.01.1997.a kuni 31.12.1999.a registreeritud füüsilisest
isikust ettevõtjana. Sellel ajavahemikul tegeles kaebuse esitaja ettevõtlusega ja deklareeris
maksuametile 1999.a ettevõtlustuluna 5659 krooni.
Rapla Maksuamet tegi 20.02.2002.a kaebuse esitajale ettekirjutuse nr 5-03/224, millega
kohustati kaebuse esitajat tasuma 1999.a maksuvõla: füüsilisest isikust ettevõtja
sotsiaalmaksu 4950 krooni ja sellelt arvestatud intress 2835 krooni. Ettekirjutuse kohaselt on
27.05.2000.a kaebuse esitajale saadetud maksuteade nr 716 füüsilisest isikust ettevõtja
sotsiaalmaksu tasumise kohta ning seisuga 20.02.2002.a on kaebuse esitaja poolt tasumata
füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaks summas 4950 krooni ja arvestatud intress 2835
krooni.

II Kaebuse sisu ja taotlus
Kaebuses taotletakse Rapla Maksuameti 20.02.2002.a ettekirjutuse nr 5-03/224 tühistamist.
Kaebuse esitaja leiab, et ettekirjutuses nõutavat summat ei ole füüsiliselt võimalik tasuda,
kuna kogu tulu kulus enda ülalpidamiseks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.12.1998.a
määrusega nr 305 kehtestatud toimetulekupiiriga üheliikmelise perekonna kohta 500 krooni
kuus, s.o 6000 krooni aastas, on antud riiklik arvestuslik piir, millest allapoole toimetulek ei
olnud võimalik. Seega rikub ettekirjutus Eesti Vabariigi põhiseaduses (edaspidi PS)
sätestatud igaühe õigust elule.

III Vastustaja seisukoht
Vastustaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
Vastustaja leiab, et kaebuses märgitud põhjendused ei anna sotsiaalmaksuseadusest (edaspidi
SMS) tulenevat alust kaebajalt sotsiaalmaksu mitte nõuda. Sisuliselt soovitakse ettekirjutuse
tühistamisega teha kaebaja suhtes erand seaduse kohaldamisel. Antud juhul ei ole seadusest
ja muudest asjaoludest tulenevalt võimalik rikkuda võrdse kohtlemise printsiipi.
Mittetoimetuleku korral peab kaebaja pöörduma kohaliku omavalitsuse poole.

IV Kohtu põhjendused ja otsus
Kohus, kuulanud ära protsessiosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning
hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta
rahuldamata. Vaidlustatud ettekirjutus on seaduslik järgmistel põhjustel:
Kuni 31.12.2000.a kehtinud SMS (alates 01.04.1999.a kehtinud redaktsioonis) § 2 lg 1 p 4
kohaselt makstakse sotsiaalmaksu ettevõtlusega tegeleva füüsilise isiku ettevõtluselt saadud
tulult, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised,
arvestades käsitletava paragrahvi lõikes 4 sätestatut. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt
ettevõtlusega tegelev füüsiline isik maksab sotsiaalmaksu aastas mitte vähem kui
maksustamisperioodi kuude palga alammäärade summalt, välja arvatud juhul, kui
ettevõtlusega tegelev isik on samaaegselt riikliku pensioni saaja, käsitletava paragrahvi
lõikes 5 sätestatud juhul (s.o juhul, kui ettevõtlusega tegeleva füüsilise isiku eest maksab
sotsiaalmaksu ka tööandja) ning juhul, kui ettevõtlusega tegelev füüsiline isik alustas
tegevust või lõpetas tegevuse maksustamisperioodi kestel. SMS § 7 kohaselt on
sotsiaalmaksu määraks 33 protsenti maksustatavalt tulult. SMS § 8 lg 2 kohaselt on füüsilise
isiku ettevõtlusest saadud tulu sotsiaalmaksuga maksustamise perioodiks kalendriaasta. SMS
§ 10 lg 2 p 1 kohaselt on ettevõtlusega tegelev füüsiline isik kohustatud maksma
maksustamisperioodi kestel sotsiaalmaksu avansiliste maksetena kvartalile järgneva kuu
25. kuupäevaks iga kuu eest vähemalt kuupalga alammääralt arvutatud summas, välja
arvatud käsitletava paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul (s.o juhul, kui ettevõtlusega tegeleva
füüsilise isiku eest maksab sotsiaalmaksu ka tööandja).

Seega on ettevõtlusega tegelev füüsiline isik kohustatud maksma oma ettevõtluselt saadud
tulult sotsiaalmaksu ning kui ettevõtluse tulu on maksustamisperioodi kuude palga
alammäärade summast väiksem, siis on füüsiliselt isikust ettevõtja kohustatud maksma
sotsiaalmaksu maksustamisperioodi kuude palga alammäärade summalt. Vabariigi Valitsuse
08.12.1998.a määruse nr 270 “Palga alammäära kehtestamine” p-ga 1 kehtestati alates
01.01.1999.a kuupalga alamääraks (miinimumpalk) täistööaja korral 1250 krooni. Seega oli
1999.a-l kuupalga alamäärade summaks 15000 krooni.

Kuna kaebuse esitaja ettevõtlustulu 1999.a-l oli 5660 krooni, mis on väiksem, kui
maksustamisperioodi kuude palga alammäärade summa, siis on kaebuse esitaja kohustatud
maksma 1999.a eest sotsiaalmaksu 4950 krooni.

Seega on kaebuse esitajale määratud 1999.a eest sotsiaalmaks õigesti.

Maksukorralduse seaduse § 28 lg 1 kohaselt kui maksumaksja poolt tasutud maksusumma on väiksem maksusummast, mida oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele, või
maksusumma ei ole tähtpäevaks tasutud, arvestatakse tasumata summalt intressi. Intressi
arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi
toimuma, kuni tasumise päevani, viimane kaasa arvatud. Kuna kaebuse esitaja ei täitnud
SMS § 10 lg 2 sätestatud kohustust maksta 1999.a sotsiaalmaksu avansiliste maksetena
kvartaline järgneva kuu 25.kuupäevaks iga kuu eest vähemalt kuupalga alammääralt
arvutatud summas, siis on ka tasumata sotsiaalmaksult intresside arvestamine õige.

Ebaõige on kaebuse esitaja seisukoht, et kaevatav ettekirjutus rikub PS § 16 sätestatud igaühe õigust elule (elu puutumatus). Viidatud põhiõigus paneb riigile kohustuse elu mitte võtta ja rakendada meetmeid elu kaitsmiseks rünnete eest, mis on suunatud elu võtmisele või mis
võivad endaga kaasa tuua elu võtmise. Seega ei ole viidatud põhiõigus asjassepuutuv.

Õige on vastustaja seisukoht, et mittetoimetuleku korral peab kaebuse esitaja pöörduma
kohaliku omavalitsuse poole. Sotsiaalhoolekande seadus sätestab isiku või perekonna
toimetuleku soodustamiseks muuhulgas ka sotsiaaltoetused, mille määramine ja maksmine
kuulub kohaliku omavalitsuse ülesannete hulka sotsiaalhoolekande korraldamisel. Seega
tuleb toimetulekuraskustes isikul pöörduda sotsiaaltoetuse saamiseks kohaliku omavalitsuse
poole.
Eeltoodu alusel ning juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 ja § 31 lg 1,
4, 5 halduskohus

o t s u s t a b:

Jätta kaebus rahuldamata.
Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna
Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb Tallinna Halduskohtule kirjalikult teatada 10
päeva jooksul, arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse võib
esitada üksnes teate esitanud isik.

Indrek Paukðtys
Kohtunik

Osale arutelus

  • Indrek Paukstys

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Vabaned rutiinsest paberitööst ja saad pühendada oma aja inimestele!

Me usume, et tarkvara peab kiirendama ja lihtsustama tööd ning vältima inimlikke vigu. Et seda saavutada palgaarvestuses, on mõistlik teha arvestus samas programmis, kus on selle aluseks olevad andmed – palk, koormus, puhkused, haiguslehed, lisatasud, töögraafikud jne.

Parima juhtimisaruandluse ja automatiseeritud raamatupidamisega majandustarkvara Suno365

Columbus Eesti on toonud turule uue täisfunktsionaalse majandustarkvara Suno365. Tegu on pilvepõhise ja kuutasulise majandustarkvaraga (ERP) ettevõtetele, kes hindavad kaasaegseid lahendusi taskukohaste kuludega.

Valdkonna tööpakkumised

PLAYTECH ESTONIA OÜ is hiring a SENIOR ACCOUNTANT in Tartu

Playtech Estonia OÜ

04. jaanuar 2019

Uudised

Tööriistad