25. juuli 2005
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

V Kassa, pank ja aruandvad isikud

Läbi nende kontode liigub firma sularaha. Samuti on vähemasti kassa ja panga puhul lihtne teha saldo võrdlust programmis kajastuvate numbritega. Mida siis jälgida tasuks?

Kustkohast ma saldo saan ehk millisest programmi osast kassa, aruandva isiku ja panga saldot otsida. Osades programmides on olemas eraldi moodulid: kassa, pank, aruandvad isikud, osades on võimalik teha ainult algdokumente ja tulemus jookseb kokku pearaamatu vastava konto peale. Millisest hetkest algdokument kajastuma hakkab ehk millal ta muudab vastava konto saldot aruandes. Mõnedes programmides toimub saldomuutus koheselt, kui vastavasisuline dokument, näiteks kassaorder, on salvestatud. Teised programmid eeldavad jälle spetsiaalset kinnitamist. Kui tegemist on teist tüüpi tarkvaraga, siis sattudes olukorda, kus dokumendid klapivad, programmi ja tegelik saldo aga mitte, tasub vea põhjuse otsimist alustada just kinnitamata dokumentidest. Kas dokumente tekib ka automaatselt ehk kas neid tekitab mõni teine moodul. Müügiarve laekumine sularahas, ostuarve tasumine sularahas, aruandvale isikule tasumine sularahas ? need tehingud eeldavad kohest kassakonto korrigeerimist. Kui tegemist on kassamooduliga, genereeritakse programmi poolt kas pool- või täisautomaatselt ka vastavasisuline kassaorder. Kui kassamoodul eraldi puudub, tuleb hoolikalt jälgida, et tehingu tulemusena tekiks korrektne lausend, mis õigesti korrigeeriks sularahakonto saldot. Arvete maksmine ja laekumine läbi panga ehk kuidas toimub arve ja pangatehingu sidumine. Sõltuvalt programmist tuleb ülesse leida koht, kus neid tegevusi tehakse. Selleks võib olla spetsiaalne pangamoodul, laekumiste/tasumiste tabelid arve moodulis või genereeritakse pangadokumente ühekaupa arve dokumentide pealt. Peamine, et arved ja laekumised omavahel ikka kindlasti kokku saaksid, ega tekiks piinlikku momenti, kus hakkate raha sisse nõudma kliendilt, kes selle juba enne tähtaega korrektselt Teie arvele kandnud on. Käibemaksu arvestuse kontroll ehk et ei toimuks topelt arvestust. Tavaliselt arvestatakse käibemaks välja müügiarvetel, aruandvate isikute avansiaruannetel jne. Tasumise/laekumise korral näidatakse ära ainult raha liikumine ja võlgnevuse vähendamine. Samas on enamikel programmidel ka kassaorderite juures võimalik näidata käibemaksu ning see koht kipub olema komistuskiviks just algajatele programmikasutajatele, kes igaksjuhuks käibemaksu veelkord ära näitavad ja sellega endale hiljem viga otsides korraliku peavalu põhjustavad. Panga päevasaldode võrdlus ehk kuidas tagada pangatehingute kiire leidmine pearaamatust. Retsept väga lihtne: tehingud tuleb sisestada õige kuupäevaga. Raamatupidamisteenuse firmades päris tihti praktiseeritav mugavusnipp, et panga kuuväljavõtte alusel sisestatakse vastava kuu panga tasumised/laekumised kõik kuu viimase kuupäevaga, muudab garanteeritult võimatuks programmist teada saada, palju Teil kuu keskel raha oli või kas klient pidas enda antud maksetähtajast kinni.

Vaata veel:

Eelmine peatükk

Järgmine peatükk

Autor: Janika Leoste

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700