IFRS 3 ET Äriühendused

 

 

 

Rahvusvaheline finantsaruandlusstandard 3
Äriühendused


Rahvusvaheline finantsaruandlusstandard IFRS 3

Äriühendused

EESMÄRK

1
         
Käesoleva IFRSi eesmärgiks on määratleda finantsaruandluse reeglid majandusüksusele äriühenduse kajastamiseks. Täpsemalt määratleb IFRS, et kõikide äriühenduste arvestamisel tuleb rakendada ostumeetodit. Seetõttu kajastab omandaja omandatava eristatavad varaobjektid, kohustised ja tingimuslikud kohustised nende õiglastes väärtustes omandamise kuupäeval; samuti kajastab ta firmaväärtust, mida edaspidi ei amortiseerita, vaid mille osas teostatakse vara väärtuse languse teste.

RAKENDUSALA

2
         
Majandusüksused peavad rakendama antud IFRSi äriühenduste arvestuses, välja arvatud paragrahvis 3 kirjeldatud juhtudel.

3
         
Antud IFRS ei kehti:

a)
        
äriühendustele, milles erinevad majandusüksused või ärid on ühendatud selleks, et moodustada ühisettevõtmine.

b)
        
äriühendustele, milles osalevad ühise kontrolli all olevad üksused või ärid.

(c)
       
äriühendustele, mis kaasavad kahte või enam ühist
majandusüksust
.

(d)
       
äriühendustele, milles majandusüksused või ärid on ühendatud üheks aruandavaks üksuseks ainult lepingus ilma omandisuhte tekkimiseta (näiteks ühendused, kus erinevad üksused on ühendatud lepingus, et moodustada kaasnoteeritud ettevõte).

Äriühenduse identifitseerimine

4
         
Äriühendus tähendab erinevate majandusüksuste või äride ühendamist ühte aruandvasse üksusesse. Peaaegu kõigi äriühenduste tulemusena saavutab üks majandusüksus, omandaja, kontrolli ühe või enama teise äri, omandatava, üle. Kui üks majandusüksus saavutab kontrolli ühe või enama teise majandusüksuse üle, mis ei ole ärid, siis ei ole selliste majandusüksuste ühendamine äriühendus. Kui üks majandusüksus omandab vararühma või netovarad, mis ei moodusta äri, peab ta soetusmaksumuse jaotama eraldiseisvatele eristatavatele varaobjektidele ja kohustistele vastavalt nende suhtelistele õiglastele väärtustele omandamiskuupäeval.
 

5
         
Äriühendus võib esineda mitmel erineval viisil, mis on tingitud õiguslikest, maksu- või muudest põhjustest. See võib sisaldada ühe majandusüksuse osaluse omandamist teise majandusüksuse omakapitalis, teise majandusüksuse kogu netovara ostmist, teise majandusüksuse kohustiste ülevõtmist või teise majandusüksuse osalise netovara , mis koos moodustavad ühe või rohkem ärisid, ostmist. See võib toimuda omakapitaliinstrumentide emiteerimise teel, raha, raha ekvivalentide või muude varade üleandmise teel või nende kombinatsioonina.
 
Tehing võib toimuda ühinevate majandusüksuste aktsionäride või ühe majandusüksuse ja teise majandusüksuse aktsionäride vahel.
 
Ühinemine võib kaasa tuua uue majandusüksuse loomise ühinevate majandusüksuste või ülekantud netovarade kontrollimiseks või ühe või enama ühineva majandusüksuse restruktureerimise.

6
         
Äriühenduse tulemusel võib tekkida ema-tütarettevõtte suhe, kus omandaja on emaettevõte ja omandatav selle tütarettevõte.
 
Sellisel juhul rakendab omandaja antud IFRSi oma konsolideeritud finantsaruannetes. Oma konsolideerimata finantsaruannetes kajastab omandaja oma osalust omandatavas kui investeeringut tütarettevõttesse (vaata IAS 27 Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded).

7
         
Äriühendus võib teise üksuse aktsiate ostmise asemel sisaldada teise üksuse netovarade , kaasa arvatud firmaväärtuse ostmist. Sellise äriühendusega ei kaasne ema-tütarettevõtte suhet.

8
         
Äriühenduse definitsioonis sisalduvad ja seega on ka antud IFRSi rakendusalas äriühendused, milles üks majandusüksus saavutab kontrolli teise majandusüksuse üle, kuid kontrolli saavutamise kuupäev (s.t omandamise kuupäev) ei lange kokku osaluse omandamise kuupäeva või kuupäevadega (s.t vahetuskuupäeva või vahetuskuupäevadega).
 
Selline olukord võib tekkida näiteks siis, kui mõni investeerimisobjekt sõlmib mõne oma investoriga aktsiate tagasiostu kokkuleppe ja selle tulemusena kontroll investeerimisobjekti üle muutub.

9
         
Käesolev IFRS ei kirjelda ühisettevõtjate arvestust osaluste osas ühisettevõtmistes (vaata IAS 31 Osalused ühisettevõtmistes).

Äriühendused ühise kontrolli all olevate majandusüksuste vahel

10
       
Ühise kontrolli all olevate majandusüksuste või äride vaheline äriühendus on selline äriühendus, milles kõikide ühinevate majandusüksuste või äride üle omab lõplikku kontrolli ni enne kui ka pärast äriühendust üks ja sama isik või samad isikud, ning see kontroll ei ole ajutine.

11
       
Isikute rühma tuleb pidada majandusüksust kontrollivaks siis, kui lepingupõhiste kokkulepete tulemusena on neil kollektiivselt võime mõjutada üksuse finants- ja tegevuspoliitikat nii, et saada selle tegevusest majanduslikku kasu.
 
Seepärast jääb antud IFRSi rakendusalast välja äriühendus, kui samal isikute rühmal on lepingupõhiste kokkulepete tulemusena lõplik kollektiivne võim iga ühineva majandusüksuse finants- ja tegevuspoliitika juhtimiseks nii, et saada kasu nende tegevusest ning see lõplik kollektiivne võim ei ole ajutine.

12
       
Majandusüksust võib kontrollida üksikisik või üksikisikute rühm, kes tegutseb koos lepingupõhise kokkuleppe alusel ning see üksikisik või üksikisikute grupp võib mitte olla IFRSi finantsaruandluse nõuete subjekt.
 
Seepärast ei pea ühinevad majandusüksused olema samade konsolideeritud finantsaruannete osad, et lugeda äriühendust ühise kontrolli all olevate majandusüksuste äriühenduseks.
 

13
       
Vähemusosaluse ulatus igas ühinevas majandusüksuses enne ja pärast äriühendust ei ole määrav, et otsustada, kas äriühendus hõlmab ühise kontrolli all olevaid majandusüksuseid.
 
Samuti fakt, et üks ühinevatest majandusüksustest on tütarettevõte, mis on välja jäetud kontserni konsolideeritud finantsaruannetest vastavalt IAS 27-le, ei ole oluline, et otsustada, kas äriühendus kaasab ühise kontrolli all olevaid majandusüksuseid.

ARVESTUSMEETOD

14
       
Kõikide äriühenduste arvestamisel tuleb rakendada ostumeetodit.
 

15
       
Ostumeetod käsitleb äriühendust omandajana määratletud ühineva majandusüksuse vaatepunktist.
 
Omandaja ostab netovarad ja kajastab omandatud varad ning ülevõetud kohustised ja tingimuslikud kohustised, kaasa arvatud need, mida omandatav eelnevalt ei kajastanud.
 
See tehing ei mõjuta omandaja varade ja kohustiste mõõtmist, samuti ei kajastata tehingu tulemusena täiendavalt ühtegi omandaja vara ega kohustist, kuna need pole tehingu subjektid.

OSTUMEETODI RAKENDAMINE

16
       
Ostumeetodi rakendamine sisaldab järgmisi samme:
 

a)
        
omandaja kindlaksmääramine;

b)
        
äriühenduse soetusmaksumuse mõõtmine; ja

(c)
       
äriühenduse maksumuse jaotamine omandamise kuupäeval omandatud varadele, ülevõetud kohustistele ja tingimuslikele kohustistele.

Omandaja kindlaksmääramine

17
       
Omandaja tuleb kindlaks määrata kõigi äriühenduste jaoks.
 
Omandaja on ühinev majandusüksus, mis saavutab kontrolli teiste ühinevate majandusüksuste või äride üle.

18
       
Kuna ostumeetod vaatleb äriühendust omandaja perspektiivist, siis eeldatakse, et ühte tehingu pooltest saab omandajana tuvastada.
 

19
       
Kontroll on võime mõjutad majandusüksuse või äri finants- ja tegevuspoliitikat nii, et saada selle tegevusest majanduslikku kasu.
 
Eeldatakse, et üks ühinev majandusüksus saavutab kontrolli teise ühineva majandusüksuse üle, kui ta omandab rohkem kui poole teise majandusüksuse hääleõigusest, välja arvatud juhul, kui saab tõestada, et sellise omandusega ei kaasne kontrolli. Isegi kui üks ühinevatest majandusüksustest ei omanda rohkem kui poolt teise ühineva majandusüksuse hääleõigusest, võib ta olla saavutanud kontrolli teise majandusüksuse üle, kui ta äriühenduse tulemusena saab:

a)
        
üle poole teise majandusüksuse hääleõigusest teiste investoritega sõlmitud kokkuleppe alusel; või

b)
        
võime mõjutada teise majandusüksuse finants- ja tegevuspoliitikat põhikirja või lepingu alusel; või

(c)
       
võime määrata või tagasi kutsuda enamikku teise majandusüksuse juhatuse või samaväärse juhtorgani liikmetest; või

(d)
       
võime saavutada häälteenamus teise majandusüksuse juhatuse
või samaväärse juhtorgani koosolekutel.

20
       
Ehkki omandaja tuvastamine võib mõnikord olla raske, on tavaliselt viiteid omandaja olemasolule.
Näiteks:

a)
        
kui ühe ühineva majandusüksuse õiglane väärtus on tunduvalt
suurem teise ühineva majandusüksuse omast, on tõenäoliselt omandajaks suurema õiglase väärtusega majandusüksus;

b)
        
kui äriühendus on toimunud hääleõigusega lihtaktsiate vahetamise teel raha või muude varade vastu, on tõenäoliselt omandajaks majandusüksus, mis annab ära raha või teisi varasid; ja

(c)
       
kui äriühenduse tulemusena ühe ühineva majandusüksuse juhtkond saab domineerida ühinenud majandusüksuse juhtkonna valimisel, on majandusüksus, kelle juhtkond saab niimoodi domineerida tõenäoliselt omandaja.

21
       
Äriühenduses, mis toimub omakapitali osaluste vahetamise teel, on tavaliselt omandajaks majandusüksus, mis emiteerib hääleõigusega aktsiaid. Siiski tuleb arvesse võtta kõik vastavad faktid ja asjaolud, et teha kindlaks, millisel ühinevatest majandusüksustest on võime mõjutada teise majandusüksuse (või üksuste) finants- ja tegevuspoliitikat nii, et saada selle (või nende) tegevusest majanduslikku kasu,.
 
Mõnes äriühenduses, mida tavaliselt nimetatakse pöördomandamiseks, on omandajaks see majandusüksus, kelle aktsiaid omandati ja emiteeriv majandusüksus on omandatav.
 
See võib juhtuda näiteks siis, kui börsil mitte noteeritud üksus korraldab enda „omandamise” väiksema börsil noteeritud üksus poolt, et saada börsinimekirja.
 
Kuigi juriidiliselt loetakse aktsiaid emiteerinud noteeritud äriüksust emaettevõtteks ja mitte noteeritud üksust tütarettevõtteks, on juriidiline tütarettevõte omandaja, kui tal on võime mõjutada juriidilise emaettevõtte finants- ja tegevuspoliitikat nii, et saada selle tegevusest majanduslikku kasu.
 
Tavaliselt on omandaja suurem majandusüksus; kuigi mõnikord viitavad äriühendust puudutavad faktid ja asjaolud, et väiksem majandusüksus omandab suurema majandusüksuse.
 
Pöördomandamise arvestuse kohta on toodud juhendmaterjal lisa B paragrahvides B1-B15.

22
       
Kui äriühenduse toimumiseks on loodud omakapitaliinstrumentide emiteerimisega uus majandusüksus, tuleb olemasolevate faktide alusel üks enne äriühendust eksisteerinud majandusüksustest, tuvastada omandajana.
 

23
       
Samuti kui äriühenduses osaleb enam kui kaks ühinevat majandusüksust, tuvastatakse olemasolevate faktide alusel üks enne äriühendust eksisteerinud majandusüksustest omandajana. Omandaja kindlaksmääramisel tuleb sellistel juhtudel arvestada muuhulgas, milline ühinevatest majandusüksustest algatas äriühenduse ning kas ühe ühineva majandusüksuse varad või tulud ületavad tunduvalt teiste omi.
 


Äriühenduse soetusmaksumus

24
       
Omandaja peab mõõtma äriühenduse soetusmaksumust summana:

a)
        
üleantud varade, tekkinud või ülevõetud kohustiste ja omandaja poolt omandatavas kontrolli omandamise eesmärgil emiteeritud omakapitaliinstrumentide õiglastest väärtustest vahetuskuupäeval, ning

b)
        
äriühendusega otseselt seotud väljaminekutest.

25
       
Omandamise kuupäev on kuupäev, mil omandaja saavutab tegelikult kontrolli omandatava üle.
 
Kui see toimub läbi ühe tehingu, langeb vahetuskuupäev kokku omandamise kuupäevaga. Kuid äriühendus võib sisaldada ka rohkem kui ühte vahetustehingut, näiteks kui kontroll saavutatakse etappidena läbi mitme järjestikuse aktsiate ostu. Sel juhul on:

a)
        
äriühenduse soetusmaksumuseks üksikute tehingute soetusmaksumuste summa; ja

b)
        
vahetuskuupäevaks iga tehingu kuupäev (s.t kuupäev, mil iga üksik investeering on kajastatud omandaja finantsaruannetes), samal ajal kui omandamise kuupäevaks on kuupäev, mil omandaja saavutab kontrolli omandatava üle.

26
       
Omandaja poolt, kontrolli eest omandatava üle, antud varasid ja
tekkinud või ülevõetud kohustisi tuleb vastavalt paragrahvile 24 mõõta nende õiglastes väärtustes vahetuskuupäeval.
 
Seetõttu kui äriühenduse
maksumuse täielik või osaline tasumine toimub pikema ajavahemiku jooksul, määratakse selle edasilükkunud osa õiglane väärtus diskonteerides makstavad summad nende nüüdisväärtuseni vahetuskuupäeval, võttes arvesse võimalikke ülekursse või allahindlusi,
mis
 
tõenäoliselt lisanduvad arvelduse käigus.
 

27
       
Õiglase väärtuse kõige paremaks näitajaks on avalikustatud noteeritud
omakapitaliinstrumendi hind vahetuskuupäeval ning seda näitajat tuleb kasutada, v.a mõnel harval juhul. Muude
 
tõendite ja hindamismeetodite kasutamist tuleb kaaluda vaid harvadel juhtudel, kui omandaja suudab tõestada, et vahetuskuupäeval avalikustatud hind ei ole usaldusväärne õiglase väärtuse indikaator ning teised tõendid ja hindamismeetodid võimaldavad usaldusväärsemalt mõõta omakapitaliinstrumendi õiglast väärtust. Turuhind vahetuskuupäeval ei ole usaldusväärne indikaator vaid siis, kui seda mõjutab turul toimuvate tehingute väike arv.
 
Kui turuhind vahetuskuupäeval ei ole usaldusväärne indikaator või kui omandaja poolt emiteeritud omakapitaliinstrumentidele puudub noteering, võib nende instrumentide õiglast väärtust hinnata näiteks lähtuvalt nende proportsionaalsest osast omandaja õiglases väärtuses või lähtuvalt proportsionaalsest osast omandatava õiglases väärtuses, olenevalt sellest, kumb neist on selgemini määratav. Rahaliste varade õiglane väärtus vahetuskuupäeval, mis anti omandatava aktsionäridele üle omakapitaliinstrumentide asemel, võib samuti anda informatsiooni kogu õiglase väärtuse kohta, mille omandaja andis kontrolli eest omandatava üle. Igal juhul tuleb arvesse võtta kõik äriühenduse aspektid, kaasa arvatud olulised läbirääkimisi mõjutavad tegurid. Täiendavad juhtnöörid omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse määramiseks on esitatud standardis IAS 39
Finantsinstrumendid
: Kajastamine ja mõõtmine
.

28
       
Äriühenduse soetusmaksumus sisaldab kontrolli eest omandatava üle omandaja poolt kantud või ülevõetud kohustisi. Tulevased kahjumid või muud kulutused, mis võivad tekkida ühinemise tagajärjel, ei ole kontrolli eest omandatava üle omandaja poolt kantud ega ülevõetud kohustised ning seetõttu ei ole need ka osa äriühenduse soetusmaksumusest.
 

29
       
Äriühenduse soetusmaksumus sisaldab kõiki väljaminekuid, mis on ühinemisega otseselt seotud, näiteks audiitoritele, juriidilistele nõustajatele, hindajatele ja teistele konsultantidele äriühenduse käigus makstud tasud. Üldised halduskulud, kaasa arvatud äriühendusega tegeleva osakonna ülalpidamiskulud, ning muud kulud, mida ei saa konkreetse äriühendusega otseselt seostada, ei sisaldu äriühenduse soetusmaksumuses: need kajastatakse kuluna nende tekkimisel.

30
       
Finantskohustiste sõlmimis- ja emiteerimiskulud on kohustiste emiteerimistehingu lahutamatuks osaks, isegi kui kohustised on emiteeritud äriühenduse läbiviimiseks, mitte aga ühinemisega otseselt seotud kulud. Seetõttu ei tohi majandusüksused selliseid kulutusi lisada äriühenduse soetusmaksumusele. Sellised kulutused võetakse vastavalt standardile IAS 39 arvesse kohustise esmasel mõõtmisel.
 

31
       
Sarnaselt on ka omakapitaliinstrumentide emiteerimise kulutused emiteerimistehingu lahutamatuks osaks, isegi kui omakapitaliinstrumendid on emiteeritud äriühenduse läbiviimiseks, mitte aga ühinemisega otseselt seotud kulutused. Seetõttu ei tohi majandusüksused selliseid kulutusi lisada äriühenduse soetusmaksumusele. Vastavalt standardile IAS 32
Finantsinstrumendid
:
avalikustamine ja esitusviis
vähendavad sellised kulutused emissioonist saadud laekumisi.
 

Äriühenduse soetusmaksumuse korrigeerimine sõltuvalt tuleviku sündmustest

32
       
Kui äriühenduse leping näeb ette äriühenduse soetusmaksumuse korrigeerimist sõltuvalt võimalikust tuleviku sündmustest, peab omandaja lisama selle korrigeerimise äriühenduse soetusmaksumusse omandamise kuupäeva seisuga, kui korrigeerimine on tõenäoline ning seda saab usaldusväärselt mõõta.
 

33
       
Äriühenduse leping võib ette näha äriühenduse soetusmaksumuse korrigeerimisi sõltuvalt ühest või mitmest võimalikust tuleviku sündmusest.
 
Korrigeerimine võib näiteks sõltuda tuleviku perioodide jooksul säilitatud või saavutatud kasumi teatud tasemest või emiteeritud instrumentide turuhinna säilimisest. Tavaliselt on korrigeerimise summat võimalik hinnata äriühenduse esmasel arvestamisel, kahjustamata seejuures informatsiooni usaldusväärsust, isegi kui see on seotud teatud ebakindlusega. Kui tuleviku sündmusi ei esine või kui tuleb hinnangut uuesti üle vaadata, siis peab vastavalt korrigeerima ka äriühenduse soetusmaksumust.
 

34
       
Kui äriühenduse leping näeb sellist korrigeerimist ette, ei lisata seda äriühenduse soetusmaksumusse selle esmasel arvestamisel, kui see korrigeerimine ei ole kas tõenäoline või ei saa seda usaldusväärselt mõõta. Kui hiljem see korrigeerimine muutub tõenäoliseks ja seda saab usaldusväärselt mõõta, tuleb täiendavat tasu käsitleda ühenduse soetusmaksumuse korrigeerimisena.

35
       
Mõnel juhul võib omandaja olla kohustatud maksma müüjale tagantjärele kompensatsiooni kontrolli eest omandatava üle omandaja poolt antud varade, emiteeritud omakapitaliinstrumentide või tekkinud või ülevõetud kohustiste väärtuse vähenemise eest. See võib juhtuda näiteks, kui omandaja garanteerib äriühenduse soetusmaksumuse osana emiteeritud omakapitali- või võlainstrumentide turuhinna ning peab emiteerima täiendavalt omakapitali- või võlainstrumente algselt määratud maksumuse taastamiseks. Sellistel juhtudel ei kajastata äriühenduse soetusmaksumuse suurenemist. Omakapitaliinstrumentide puhul tasaarvestatakse täiendava makse õiglane väärtus algselt emiteeritud instrumentide väärtuse samaväärse vähendamisega. Võlainstrumentide puhul käsitletakse täiendavat makset kui algse emissiooni ülekursi vähenemist või allahindluse suurenemist.

Äriühenduse soetusmaksumuse jaotamine soetatud varadele ning ülevõetud kohustistele ja tingimuslikele kohustistele

36
       
Omandaja peab omandamise kuupäeval jaotama äriühenduse soetusmaksumuse, kajastades omandatava eristatavaid varaobjekte, kohustisi ja tingimuslikke kohustisi, mis vastavad paragrahvis 37 toodud kajastamise kriteeriumitele, nende õiglastes väärtustes sellel kuupäeval, välja arvatud põhivarad (või võõrandatavad vararühmad), mis on klassifitseeritud müügi ootel olevaks vastavalt standardile IFRS 5
Müügi ootel põhivara ja lõpetatavad tegevused,
mida tuleb kajastada õiglases väärtuses miinus müügikulutused.
 
Kõiki erinevusi äriühenduse soetusmaksumuse ja omandaja osa eristatavate varaobjektide, kohustiste ja tingimuslike kohustiste neto õiglases väärtuses vahel, tuleb arvestada vastavalt paragrahvidele 51 - 57.
  

37
       
Omandaja kajastab eraldi omandatava eristatavad varaobjektid, kohustised ja tingimuslikud kohustised omandamise kuupäeval vaid siis, kui nad vastavad sellel kuupäeval järgmistele kriteeriumidele:

a)
        
vara, v.a immateriaalse vara, puhul on tõenäoline, et omandaja saab tulevikus varast majandusliku kasu ning vara õiglast väärtust saab usaldusväärselt määrata;

b)
        
kohustise, v.a tingimuslik kohustis, puhul on tõenäoline, et kohustise likvideerimine nõuab ressurssidest loobumist ning kohustise õiglast väärtust saab usaldusväärselt määrata;

(c)
       
immateriaalse vara või tingimusliku kohustise puhul saab nende õiglast väärtust usaldusväärselt määrata.

38
       
Omandaja kasumiaruandesse tuleb liita omandatava kasumiaruanne alates omandamise kuupäevast, lisades omandatava tulud ja kulud lähtuvalt äriühenduse soetusmaksumusest omandajale. Näiteks omandatava põhivaraga seotud amortisatsioonikulud, mis kajastuvad pärast omandamise kuupäeva omandaja kasumiaruandes, peavad põhinema nende amortiseeritavate varade õiglasel väärtusel omandamise kuupäeval, s.t nende soetusmaksumusel omandaja jaoks.
 

39
       
Ostumeetodi rakendamine algab omandamise kuupäevast, milleks on kuupäev, mil omandaja saavutab tegeliku kontrolli omandatava üle.
 
Kuna kontroll on võime mõjutada majandusüksuse või äri finants- ja tegevuspoliitikat nii, et saada selle tegevusest kasu, ei ole kontrolli saavutamiseks vajalik, et tehing oleks juriidiliselt sõlmitud või lõpetatud. Kõiki äriühendusse puutuvaid fakte ja asjaolusid tuleb arvesse võtta, et hinnata millal omandaja on saavutanud kontrolli.
 

40
       
Kuna omandaja kajastab omandatava eristatavaid varaobjekte, kohustisi ja tingimuslikke kohustisi, mis vastavad paragrahvis 37 toodud kajastamise kriteeriumidele, nende õiglastes väärtustes omandamise kuupäeval, on kõik vähemusosalused omandatavas esitatud vähemusosaluse proportsioonina nende objektide neto õiglasest väärtusest. Lisa B paragrahvides B16 ja B17 on toodud äriühenduse soetusmaksumuse jaotamise jaoksl juhtnöörid omandatava eristatavate varaobjektide, kohustiste ja tingimuslike kohustiste õiglase väärtuse määramise kohta

Omandatava eristatavad varaobjektid ja kohustised

41
       
Vastavalt paragrahvile 36 kajastab omandaja äriühenduse soetusmaksumuse jaotamisel eraldi vaid need eristatavad varaobjektid, kohustised ja tingimuslikud kohustised, mis olid olemas omandamise kuupäeval ja mis vastavad paragrahvis 37 väljatoodud kajastamise kriteeriumitele. Seepärast:

a)
        
peab omandaja kajastama kohustisi omandatava tegevuse lõpetamisest või vähendamisest äriühenduse soetusmaksumuse osana vaid siis, kui omandataval on omandamise kuupäeval restruktureerimiskohustis vastavalt standardile IAS 37
Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad
; ja

b)
        
jaotades äriühenduse soetusmaksumust ei tohi omandaja kajastada kohustisi seoses tulevaste kahjumitega või muude äriühenduse tulemusena
 
tekkida võivate kulutustega.

42
       
Väljamaksed, mida majandusüksus lepingu kohaselt peab tegema, näiteks oma töötajatele või hankijatele juhul, kui ta omandatakse äriühenduse kaudu, on majandusüksuse eksisteeriv kohustus, mida loetakse tingimuslikuks kohustiseks seni, kuni äriühenduse teostumine saab tõenäoliseks. Lepingulist kohustust kajastatakse majandusüksuse kohustisena vastavalt standardile IAS 37, kui äriühendus muutub tõenäoliseks ning kohustist on võimalik usaldusväärselt mõõta.
 
Järelikult, kui äriühendus on läbi viidud, kajastab omandaja seda omandatava kohustist objektina, millele äriühenduse soetusmaksumust jaotatakse.

43
       
Omandatava restruktureerimisplaan, mille teostumine sõltub tema omandamisest äriühenduses, ei ole vahetult enne äriühendust omandatava eksisteeriv kohustus. See ei ole ka omandatava jaoks tingimuslik kohustis vahetult enne äriühendust, kuna see ei ole mineviku sündmustest tekkinud võimalik kohustus, mille olemasolu kinnitab vaid ühe või mitme ebakindla omandatava poolt täielikult mittekontrollitava tuleviku sündmuse toimumine või mitte toimumine.
 
Seepärast ei tohi omandaja kajastada sellist restruktureerimisplaanidega seotud kohustist objektina, millele äriühenduse soetusmaksumust jaotatakse.

44
       
Eristatavad varaobjektid ja kohustised, mida kajastatakse vastavalt paragrahvile 36, sisaldavad kõiki omandatava varasid ja kohustisi, mida omandaja ostab või üle võtab, kaasa arvatud kõik selle finantsvarad ja finantskohustised. Need võivad sisaldada ka varasid ja kohustisi, mida omandatava finantsaruannetes ei ole eelnevalt kajastatud, nt. kuna nad ei vastanud enne omandamist kajastamise kriteeriumitele.
 
Näiteks enne äriühendust kajastamata jäänud maksuvara, mis tekib omandatava maksukahjumitest, vastab paragrahvis 36
 
toodud eristatava varaobjekti kajastamise kriteeriumitele, kui on tõenäoline, et omandajal tekivad tulevased maksustatavad kasumid, mille vastu saab mittekajastatud maksuvara kasutada.

Omandatava immateriaalsed varad

45
       
Vastavalt paragrahvile 37 kajastab omandaja omandatava immateriaalset vara omandamise kuupäeval eraldi vaid siis, kui see vastab immateriaalse vara definitsioonile vastavalt standardile IAS 38
Immateriaalne vara
ja selle õiglast väärtust saab usaldusväärselt mõõta. See tähendab, et omandaja kajastab firmaväärtusest eraldi varana omandatava pooleliolevat uurimis- ja arendusprojekti, kui projekt vastab immateriaalse vara definitsioonile ja selle õiglast väärtust saab usaldusväärselt mõõta. Standardis IAS 38 on toodud juhtnööre määramaks, kas äriühenduses omandatud immateriaalse vara õiglane väärtus on usaldusväärselt mõõdetav.

46
       
Ilma füüsilise substantsita mitterahaline vara peab olema eristatav, et vastata immateriaalse vara definitsioonile. Vastavalt standardile IAS 38 vastab vara immateriaalse vara definitsioonis eristatavuse kriteeriumile
 
vaid siis, kui ta:

a)
        
on eraldatav, s.t seda on võimalik majandusüksusest eraldada või jagada ning seda on võimalik müüa, üle anda, litsentseerida, rentida või vahetada, kas eraldi või koos seotud lepingu, vara või kohustisega; või

b)
        
tuleneb lepingulistest või muudest juriidilistest õigustest, olenemata sellest, kas neid õigusi saab majandusüksusest või muudest õigustest ja kohustustest eraldi võõrandada või eraldada.

Omandatava tingimuslikud kohustised

47
       
Paragrahv 37 määratleb, et omandaja kajastab omandatava tingimuslikku kohustist eraldi objektina, millele äriühenduse soetusmaksumust jaotatakse vaid siis, kui selle õiglane väärtus on usaldusväärselt mõõdetav. Kui selle õiglast väärtust ei saa usaldusväärselt mõõta, siis:

a)
        
see mõjutab firmaväärtuse summat või on kajastatud vastavalt paragrahvile 56; ja

b)
        
omandaja peab avalikustama tingimusliku kohustise kohta informatsiooni, mida on nõutud standardis IAS 37.

Lisa B paragrahvis B16(l) on toodud juhtnöörid tingimusliku kohustise õiglase väärtuse määramise kohta.

48
       
Pärast nende esmast kajastamist peab omandaja mõõtma tingimuslikke kohustisi, mida on paragrahv 36 kohaselt eraldi kajastatud, kõrgemana kahest järgmisest summast:

a)
        
summas, mida tuleks kajastada vastavalt standardile IAS 37, ja

b)
        
summas, milles tingimuslik kohustis algselt kajastati, miinus vajadusel akumuleeritud amortisatsioon, mis on kajastatud vastavalt standardile IAS 18 Tulu.

49
       
Paragrahvi 48 nõue ei kehti lepingutele, mida kajastatakse kooskõlas standardiga IAS 39
Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine
.
 
Siiski kajastatakse laenukohustusi, mis on välja jäetud IAS 39 rakendusalast, mis ei ole siduvad kohustused laenude andmiseks intressiga allpool turu intressimäärasid, kui omandatava tingimuslikke kohustisi, kui omandamise kuupäeval ei ole tõenäoline, et kohustuse katmiseks on vaja loobuda
ressurssidest või kui kohustuse summat ei saa piisavalt usaldusväärselt mõõta.
Sellist laenukohustust kajastatakse paragrahvi 37 kohaselt eraldi objektina, millele äriühenduse soetusmaksumust jaotatakse vaid siis, kui selle õiglast väärtust saab usaldusväärselt mõõta.

50
       
Tingimuslikud kohustised, mida on kajastatud eraldi objektina äriühenduse soetusmaksumuse jagamiseks, on IAS 37 rakendusalast välja jäetud. Siiski peab omandaja avalikustama nende tingimuslike kohustiste kohta informatsiooni, mida nõuab standard IAS 37 eraldise iga liigi kohta.
 

Firmaväärtus

51
       
Omandaja peab omandamise kuupäeval:

a)
        
kajastama omandatud firmaväärtust kui vara; ning

b)
        
esialgselt mõõtma firmaväärtust soetusmaksumuses ehk summa, mille võrra äriühenduse soetusmaksumus ületab vastavalt paragrahvile 36 kajastatud omandatud eristatavate varaobjektide, kohustiste ja tingimuslike kohustiste neto õiglast väärtust.

52
       
Äriühenduses omandatud firmaväärtus kujutab endast tasu, mida omandaja maksab individuaalselt mitteeristatavatest ega eraldi kajastatavatest varadest eeldatavalt tulevikus saadava majandusliku kasu eest.
 

53
       
Juhul, kui omandatava eristatavad varaobjektid, kohustised või tingimuslikud kohustised ei vasta omandamise kuupäeval paragrahvis 37 toodud eraldi kajastamise kriteeriumitele, on neil mõju summale, mida kajastatakse firmaväärtusena (või arvestatakse vastavalt paragrahvile 56). Sellepärast mõõdetakse firmaväärtust äriühenduse soetusmaksumuse jääkmaksumusena pärast omandatava eristatavate varaobjektide, kohustiste ja tingimuslike kohustiste kajastamist.
 

54
       
Pärast esmast kajastamist peab omandaja mõõtma äriühenduse käigus omandatud firmaväärtust soetusmaksumuses, millest on maha arvatud võimalikud vara väärtuse langusest tulenevad akumuleeritud allahindlused.

55
       
Äriühenduse käigus omandatud firmaväärtust ei amortiseerita. Selle asemel peab omandaja kooskõlas standardiga IAS 36 Varade väärtuse langus tegema firmaväärtusele vara väärtuse languse testi kord aastas või sagedamini, kui sündmused või muutused asjaoludes viitavad, et selle väärtus võib olla langenud.
 

Omandaja osa eristatavate varaobjektide, kohustiste ja tingimuslike kohustiste neto õiglases väärtuses, mis ületab äriühenduse soetusmaksumuse

56
       
Kui omandaja osa vastavalt paragrahvile 36 kajastatud eristatavate varaobjektide, kohustiste ja tingimuslike kohustiste neto õiglases väärtuses, ületab äriühenduse soetusmaksumuse, peab omandaja:

a)
        
uuesti hindama omandatava eristatavate varaobjektide, kohustiste ja tingimuslike kohustiste identifitseerimise ja mõõtmise ning äriühenduse soetusmaksumuse mõõtmise; ja

b)
        
iga ülejääki, mis jääb alles pärast uuesti hindamist, kajastama koheselt kasumiaruandes.

57
       
Tulu, mida kajastatakse vastavalt paragrahvile 56, võib sisaldada ühte või enamat järgmistest komponentidest:

a)
        
vead äriühenduse soetusmaksumuse või omandatava eristatavate varaobjektide, kohustiste või tingimuslike kohustiste õiglase väärtuse mõõtmisel. Selliste vigade potentsiaalseteks põhjusteks on omandatavaga seoses tulevikus tekkivad võimalikud väljaminekud, mis ei kajastu korrektselt omandatava eristatavate varaobjektide, kohustiste ja tingimuslike kohustiste õiglase väärtuse mõõtmisel .

b)
        
raamatupidamisstandardi nõue mõõta omandatud eristatavaid netovarasid väärtuses, mis ei ole õiglane väärtus, kuid mida käsitletakse äriühenduse soetusmaksumuse jaotamise jaoks õiglase väärtusena.
 
Näiteks lisas B toodud juhtnöörid omandatava eristatavate varaobjektide ja kohustiste õiglase väärtuse mõõtmiseks nõuavad maksuvara ja kohustise summa diskonteerimata jätmist.

(c)
       
soodne tehing.

Äriühenduse toimumine etappidena

58
       
Äriühendus võib sisaldada rohkem kui ühte vahetustehingut, näiteks kui see toimub etappidena järjestikuste aktsiaostude teel. Sellisel juhul peab omandaja käsitlema iga vahetustehingut eraldi, kasutades tehingu soetusmaksumust ja õiglase väärtuse informatsiooni vahetustehingu kuupäeval, et määrata tehinguga kaasneva firmaväärtuse suurust.
 
Selle tulemuseks on üksikute investeeringute soetusmaksumuste samm-sammuline võrdlus omandaja osaga omandatava eristatavate varaobjektide, kohustiste ja tingimuslike kohustiste õiglases väärtuses igas etapis.
 

59
       
Kui äriühendus hõlmab rohkem kui ühte vahetustehingut, võivad omandatava eristatavate varaobjektide, kohustiste ja tingimuslike kohustiste õiglased väärtused erineda iga vahetustehingu kuupäeval.
 
Sest:

a)
        
omandatava eristatavad varaobjektid, kohustised ja tingimuslikud kohustised on mõtteliselt ümberhinnatud õiglastesse väärtustesse iga vahetustehingu kuupäeval, et määrata iga tehinguga kaasneva firmaväärtuse suurust; ja

b)
        
omandaja peab omandatava eristatavaid varaobjekte, kohustisi ja tingimuslikke kohustisi kajastama nende õiglases väärtuses omandamise kuupäeval,

igasugune eelnevalt omandajale kuulunud osa õiglase väärtuse korrigeerimine on ümberhindlus ning tuleb vastavalt ka arvestada.
 
Kuid, kuna omandatava varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste ümberhindlus tekib esmasest kajastamisest omandaja poolt, ei tähenda see, et omandaja on otsustanud rakendada pärast esmast kajastamist nendele objektidele ümberhindluse arvestusmeetodit vastavalt näiteks standardile IAS 16 Materiaalne põhivara.
 

60
       
Enne kui tehing kvalifitseerub äriühenduseks, võib ta kvalifitseeruda investeeringuks sidusettevõttesse ja olla arvestatud vastavalt standardile IAS 28 Investeeringud sidusettevõtetes, kasutades kapitaliosaluse meetodit.
 
Sellisel juhul, investeerimisobjekti eristatavate netovarade õiglased väärtused iga varasema vahetustehingu kuupäeval on eelnevalt määratud, rakendades investeerimisobjektile kapitaliosaluse meetodit.
 

Esialgselt määratud esmane kajastamine

61
       
Äriühenduse esmane kajastamine hõlmab omandatava eristatavate varaobjektide, kohustiste ja tingimuslike kohustiste identifitseerimist ja nende õiglaste väärtuste ning äriühenduse soetusmaksumuse määramist.
 

62
       
Kui äriühenduse esmast kajastamist saab selle perioodi lõpuks, mil äriühendus on läbi viidud määrata vaid esialgselt, kuna kas omandatava eristatavate varaobjektide, kohustiste või tingimuslike kohustiste õiglaseid väärtusi või äriühenduse soetusmaksumust saab määrata vaid esialgse hinnanguna, peab omandaja äriühenduse arvestamisel kasutama neid esialgse hinnangu väärtusi. Omandaja peab kajastama kõiki nende esialgsete väärtuste korrigeerimisi esmase kajastamise lõpetamisel:

a)
        
kaheteist kuu jooksul alates omandamise kuupäevast; ja

b)
        
alates omandamise kuupäevast.
 
Seega:

(i)
     
eristatavate varaobjektide, kohustiste või tingimuslike kohustiste bilansilist maksumuse, mida kajastatakse või korrigeeritakse esmase kajastamise lõpetamise tulemusena, peab välja arvutama selliselt, nagu oleks selle õiglast väärtust omandamise kuupäeval kajastatud juba alates sellest kuupäevast.
 

(ii)
    
firmaväärtust või tulu, mida on kajastatud vastavalt paragrahvile 56, tuleb korrigeerida omandamise kuupäevast summas, mis on võrdne eristatavate varaobjektide, kohustiste või tingimuslike kohustiste, mida on kajastatakse või korrigeeritakse, õiglaste väärtuste muutusega võrreldes omandamise kuupäeva seisuga.
 

(iii)
   
võrdlusinformatsioon, mida esitatakse äriühenduse esmase kajastamise lõpetamise eelsete perioodide kohta, tuleb esitada, nagu oleks esmane kajastamine olnud lõpetatud omandamise kuupäeval. See hõlmab ka võimaliku täiendava , amortisatsiooni või muu kasumi või kahjumi mõju, mida on kajastatud esmase kajastamise lõpetamise tulemusena.

Korrigeerimised pärast esmase kajastamise lõpetamist

63
       
Äriühenduse esmase kajastamise korrigeerimisi tuleb kajastada pärast esmase kajastamise lõpetamist ainult vigade korrigeerimiseks vastavalt standardile IAS 8
Arvestuspõhimõtted, raamatupidamishinnangute muutused ja vead
, v.a paragrahvides 33, 34 ja 65 toodud juhtudel. Pärast esmase kajastamise lõpetamist ei kajastata hinnangu muutuste mõju enam äriühenduse esmase kajastamise korrigeerimisena. Vastavalt standardile IAS 8 tuleb hinnangute muutuste mõjusid kajastada käesolevas ning tulevastes perioodides.
 

64
       
IAS 8 nõuab, et majandusüksus arvestaks vea parandamist tagasiulatuvalt ning esitaks finantsaruanded nii, nagu poleks viga kunagi olnud, korrigeerides võrdlusandmeid eelneva(te) perioodi(de) kohta, mil viga juhtus. Seepärast tuleb omandatava eristatavate varaobjektide, kohustiste või tingimuslike kohustiste bilansilist maksumust, mis kajastatakse või korrigeeritakse vea parandamise tulemusel, arvestada nii, nagu oleks selle õiglast väärtust või korrigeeritud õiglast väärtust omandamise kuupäeval kajastatud sellest kuupäevast alates. Firmaväärtus või tulu, mida on kajastatud eelneval perioodil vastavalt paragrahvile 56, tuleb korrigeerida tagasiulatuvalt summas, mis vastab kajastatud (või korrigeeritud) eristatava varaobjekti, kohustise või tingimusliku kohustise õiglasele väärtusele omandamise kuupäeval (või õiglase väärtuse korrigeerimisele omandamise kuupäeval).
 

Edasilükkunud tulumaksu vara arvele võtmine pärast esmase kajastamise lõpetamist

65
       
Kui omandatava edasikantavast maksukahjumist või muust edasilükkunud tulumaksu varast saadav potentsiaalne kasu ei vastanud esmasel kajastamisel paragrahvis 37 toodud kriteeriumitele eraldi kajastamise kohta, kuid realiseerub hiljem, tuleb omandajal seda kasu kajastada tuluna vastavalt standardile IAS 12 Tulumaks.
 
Lisaks peab omandaja:

a)
        
vähendama firmaväärtuse jääkmaksumust summani, mis oleks kajastatud kui edasilükkunud tulumaksuvarad oleksid kajastatud eristatavate varaobjektidena omandamise kuupäeval; ja

b)
        
kajastama firmaväärtuse jääkmaksumuse vähenemist kuluna.

Kuid selle toimingu tulemusel ei tohi tekkida paragrahvis 56 kirjeldatud ülejääki ning samuti ei tohi selle võrra suurendada eelnevalt, vastavalt paragrahvile 56 kajastatud tulu.

AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON

66
       
Omandaja avalikustab informatsiooni, mis võimaldab tema finantsaruannete kasutajatel hinnata äriühenduste olemust ja finantsmõju, mis on toimunud:

a)
        
perioodi jooksul.

b)
        
peale bilansipäeva kuid enne, kui finantsaruanded on avaldamiseks heaks kiidetud.

67
       
Paragrahvi 66 punktis a toodud printsiibi rakendamiseks avalikustab omandaja iga perioodi jooksul toimunud äriühenduse kohta järgneva informatsiooni:

a)
        
ühendatavate majandusüksuste või äride nimed ja kirjeldused.

b)
        
omandamise kuupäev.

(c)
       
omandatud hääleõigusega omakapitaliinstrumentide protsent.

(d)
       
äriühenduse soetusmaksumus ja selle komponentide kirjeldused, k.a kõik väljaminekud, mis on otseselt äriühendusega seostatavad. Kui osana soetusmaksumusest on emiteeritud või emiteeritakse omakapitaliinstrumente, tuleb avalikustada ka järgnev info:

(i)
     
emiteeritud või emiteeritavate omakapitaliinstrumentide arv; ja

(ii)
    
nende instrumentide õiglane väärtus ja selle õiglase väärtuse määramise alus. Kui vahetuspäeval ei eksisteeri instrumentidele avalikult noteeritud hinda, avalikustatakse olulised eeldused, mida kasutati õiglase väärtuse määramiseks. Kui noteeritud hind vahetuspäeval eksisteerib, kuid seda ei kasutatud äriühenduse soetusmaksumuse määramise alusena, siis avalikustatakse see fakt koos põhjustega, miks noteeritud hinda ei kasutatud, meetodite ja oluliste eeldustega, mida kasutati omakapitaliinstrumentidele väärtuse määramisel, ja summaarse erinevusega omakapitaliinstrumentidele omistatud väärtuse ja instrumentide noteeritud hinna vahel.

(e)
       
iga tegevusala üksikasjad, mille üksus on otsustanud ühenduse tulemusena lõpetada.

(f)
        
omandamise kuupäeval kajastatud omandatava iga vara-, kohustiste- ja tingimuslike kohustiste rühma summad ning iga mainitud rühma bilansiline jääkmaksumus, mis on määratud kooskõlas IFRS-ga vahetult enne ühendust, v.a juhul, kui avalikustamine on teostamatu. Kui selline avalikustamine on teostamatu avaldatakse see fakt koos selgitusega, miks see nii on.

(g)
       
kasumiaruandes vastavalt paragrahvile 56 kajastatud iga ülejäägi summa ja kasumiaruande rida, millel ülejääk on kajastatud.

(h)
       
tegurite kirjeldus, mis mõjutasid soetusmaksumust, mille tulemusena kajastati firmaväärtust — iga immateriaalse vara kirjeldus, mida ei kajastatud firmaväärtusest eraldi ning selgitus, miks immateriaalse vara õiglast väärtust ei saanud usaldusväärselt mõõta — või iga ülejäägi, mida kajastati kasumiaruandes vastavalt paragrahvile 56, olemuse kirjeldus.
  

(i)
        
omandaja kasumiaruandesse lisatud omandatava kasumi või kahjumi suurus omandamise päevast alates, v.a juhul, kui avalikustamine on teostamatu.
 
Kui selline avalikustamine on teostamatu avaldatakse see fakt koos selgitusega, miks see nii on.

68
       
Paragrahvis 67 nõutud informatsioon avalikustatakse summaarselt aruandeperioodi jooksul toimunud nende äriühenduste kohta, mis üksikult on ebaolulised.
 

69
       
Kui perioodi jooksul toimunud äriühenduse esmane kajastamine on määratud vaid esialgselt vastavalt paragrahvis 62 kirjeldatule, avalikustatakse ka see fakt koos selgitusega, miks see nii on.
 

70
       
Paragrahvi 66 punktis a toodud printsiibi rakendamiseks avalikustab omandaja järgneva informatsiooni, v.a juhul, kui avalikustamine ei ole teostatav:

a)
        
ühinenud majandusüksuse tulu perioodis, kui kõigi perioodi jooksul toimunud äriühenduste omandamise kuupäevaks oleks selle perioodi algus.

b)
        
ühinenud majandusüksuse kasum või kahjum perioodis, kui kõigi perioodi jooksul toimunud äriühenduste omandamise kuupäevaks oleks selle perioodi algus.

Kui sellise informatsiooni avalikustamine ei ole praktiliselt teostatav,
    
tuleb see asjaolu avalikustada koos selgitusega, miks see nii on.

71
       
Paragrahvi 66 punktis b toodud printsiibi rakendamiseks avalikustab omandaja paragrahvis 67 nõutud informatsiooni iga äriühenduse kohta, mis on toimunud pärast bilansipäeva kuid enne, kui finantsaruanded on avaldamiseks heaks kiidetud, v.a juhul, kui selline avalikustamine ei ole praktiliselt teostatav. Kui mistahes sellise informatsiooni avalikustamine ei ole praktiliselt teostatav, tuleb see asjaolu avalikustada koos selgitusega, miks see nii on.

72
       
Omandaja avalikustab informatsiooni, mis võimaldab tema finantsaruannete kasutajatel hinnata käesoleva perioodi jooksul kajastatud kasumite, kahjumite, vigade korrigeerimiste ja muude korrigeerimiste finantsmõju, mis on seotud käesoleval või varasematel perioodidel toimunud äriühendustega.

73
       
Paragrahvis 72 toodud printsiibi rakendamiseks avalikustab omandaja järgneva informatsiooni:

a)
        
käesoleval perioodil kajastatud mistahes kasumi või kahjumi suurus ja seletus, mis:

(i)
     
seondub käesoleval või varasematel perioodidel toimunud äriühenduses omandatud eristatavate varaobjektide või ülevõetud kohustiste või tingimuslike kohustistega; ja

(ii)
    
on sellise suuruse, olemuse ja mõjuga, et avalikustamine on oluline ühinenud majandusüksuse finantstulemuste mõistmiseks.

b)
        
kui vahetult eelneval perioodil teostatud äriühenduse esmast kajastamist määrati selle perioodi lõpus vaid esialgselt, siis jooksva perioodi jooksul kajastatud korrigeerimised esialgsetes väärtustes, nende suurused ja selgitused
 

(c)
       
IAS 8 poolt nõutud informatsiooni avalikustamine vigade parandamise kohta igas omandatava eristatavas varaobjektis, kohustises või tingimuslikus kohustistes või muudatustes neile omistatud väärtustes, mida omandaja on kajastanud käesoleva perioodi jooksul vastavalt paragrahvidele 63 ja 64.

74
       
Majandusüksus avalikustab informatsiooni, mis võimaldab tema finantsaruannete kasutajatel hinnata perioodi jooksul toimunud muutusi firmaväärtuse bilansilises jääkmaksumuses.

75
       
Paragrahvis 74 toodud printsiibi rakendamiseks avalikustab majandusüksus firmaväärtuse bilansilise jääkmaksumuse võrdluse perioodi alguses ja lõpus, näidates eraldi:

a)
        
soetusmaksumus ja akumuleeritud allahindlused vara väärtuse langusest perioodi alguses;

b)
        
perioodi jooksul kajastatud täiendav firmaväärtus, välja arvatud firmaväärtus, mis sisaldub võõrandatavas rühmas, mis soetuse hetkel vastas standardis IFRS 5 toodud müügi ootel vara kriteeriumid;

(c)
       
hilisemast edasilükkunud tulumaksuvara kajastamisest tingitud korrigeerimised kooskõlas paragrahviga 65;

(d)
       
võõrandatavasse rühma kuuluv firmaväärtus, liigitatud kui müügi ootel vara vastavalt standardile IFRS 5 ning perioodi jooksul bilansist eemaldatud firmaväärtus, mida varasemalt ei kaasatud müügi ootel hoitavaks liigitatud võõrandatavasse rühma;

(e)
       
perioodi jooksul kajastatud allahindlused vara väärtuse langusest vastavalt standardile IAS 36;

(f)
        
perioodi jooksul tekkinud vahetuskursside neto muutused kooskõlas standardiga IAS 21 Valuutakursside muutuste mõjud;

(g)
       
mistahes muud muudatused bilansilises jääkmaksumuses perioodi jooksul; ja

(h)
       
soetusmaksumus ja akumuleeritud allahindlused vara väärtuse langusest perioodi lõpus.

76
       
Lisaks paragrahvi 75 punktis e nõutud avalikustatavale informatsioonile avalikustab majandusüksus informatsiooni firmaväärtuse kaetava väärtuse ja väärtuse languse kohta kooskõlas standardiga IAS 36.

77
       
Situatsioonis, kus käesoleva IFRS poolt nõutud avalikustatav informatsioon ei rahulda paragrahvides 66, 72 ja 74 toodud eesmärke, peab majandusüksus avalikustama nende eesmärkide täitmiseks vajaliku lisainformatsiooni.

Üleminekusätted ja jõustumiskuupäev

78
       
Paragrahvis 85 sätestatut välja arvates rakendub käesolev IFRS selliste äriühenduste arvestusele, mille lepingukuupäev on 31. märts 2004 või hiljem. Käesolevat IFRS-i tuleb rakendada ka:

a)
        
firmaväärtuse arvestusele, mis tuleneb äriühendustest, mille lepingukuupäev on 31. märts 2004 või hiljem; või

b)
        
omandaja osa omandatava eristatavate varaobjektide, kohustiste ja tingimuslike kohustiste neto õiglases väärtuses, mis ületab äriühenduse soetusmaksumust, arvestusele kõigist äriühendustest, mille lepingukuupäev on 31. märts 2004 või hiljem.

Eelnevalt kajastatud firmaväärtus

79
       
Majandusüksus rakendab käesolevat IFRS-i edasiulatuvalt alates esimesest 31. märtsil 2004 või hiljem algavast aruandeaastast firmaväärtusele, mis on omandatud äriühenduses, mille lepingukuupäev oli enne 31. märtsi 2004 ning firmaväärtusele ühisettevõtmisest, mis on saadud enne 31. märtsi 2004 ja mida kajastatakse rakendades proportsionaalset konsolideerimist.
 
Seetõttu peab majandusüksus:

a)
        
alates esimese aruandeaasta, mis algab 31. märtsil 2004 või hiljem, algusest lõpetama sellise firmaväärtuse amortiseerimise;

b)
        
esimese aruandeaasta, mis algab 31. märtsil 2004 või hiljem, alguses elimineerima akumuleeritud amortisatsiooni firmaväärtuse soetusmaksumuse vastu; ja

(c)
       
alates esimese aruandeaasta, mis algab 31. märtsil 2004 või hiljem, algusest testima firmaväärtuse väärtuse vähenemist vastavalt standardile IAS 36 (muudetud 2004)

80
       
Kui majandusüksus on eelnevalt kajastanud firmaväärtust omakapitali vähendusena, siis ei kajasta ta seda firmaväärtust kasumiaruandes kui ta võõrandab terve või osa ärist, millega see firmaväärtus seondub, või kui raha genereeriva üksuse, millega firmaväärtus seondub, väärtus on langenud.

Eelnevalt kajastatud negatiivne firmaväärtus

81
       
Negatiivse firmaväärtuse bilansiline jääkmaksumus, mis on tekkinud kas

a)
        
äriühendusest, mille lepingukuupäev oli enne 31. märtsi 2004 või

b)
        
osalusest ühisettevõtmises, mis on omandatud enne 31. märtsi 2004 ning mida kajastatakse rakendades proportsionaalset konsolideerimist

kantakse esimese aruandeaasta, mis algab 31. märtsil 2004 või hiljem, alguses bilansist välja
 
jaotamata kasumi algsaldo korrigeerimisena.
 

Eelnevalt kajastatud immateriaalsed varad

82
       
Immateriaalse varana liigitatud objekti bilansiline jääkmaksumus, mis

a)
        
omandati äriühenduses, mille lepingukuupäev oli enne 31. märtsi 2004 või

b)
        
mis on tekkinud osalusest ühisettevõtmisest, mis on omandatud enne 31. märtsi 2004 ning mille üle peetakse arvestust rakendades proportsionaalset konsolideerimist

klassifitseeritakse ümber firmaväärtuseks esimese 31. märtsil 2004 või hiljem algava aruandeaasta alguses, kui see immateriaalne vara ei vasta sel kuupäeval IAS 38 (muudetud 2004) eristatavuse kriteeriumile.

Kapitaliosaluse meetodil arvestatud investeeringud

83
       
Majandusüksus rakendab käesolevat IFRS-i investeeringute osas, mida kajastatakse kapitaliosaluse meetodil ning mis on omandatud 31. märtsil 2004 või hiljem, järgmiselt:

a)
        
igale omandatud firmaväärtusele, mis sisaldub investeeringu bilansilises jääkmaksumuses. Seetõttu ei lisata selle mõttelise firmaväärtuse amortisatsiooni majandusüksuse osaluse kindlaksmääramisse investeerimisobjekti kasumis või kahjumis.

b)
        
majandusüksuse osale investeerimisobjekti eristatavate varaobjektide, kohustiste ja tingimuslike kohustiste neto õiglases väärtuses, mis ületab investeeringu soetusmaksumuse ja mis sisaldub investeeringu bilansilises jääkmaksumuses. Seetõttu kajastab majandusüksus selle ülejäägi tuluna majandusüksuse osaluse määramisel investeerimisobjekti kasumis või kahjumis perioodil, mil investeering omandati.

84
       
Investeeringute osas, mida kajastatakse kapitaliosaluse meetodil ning mis on omandatud enne 31. märtsi 2004:

a)
        
rakendab majandusüksus käesolevat IFRS-i esimese 31. märtsist 2004 või hiljem algava aruandeaasta algusest igale omandatud firmaväärtusele, mis sisaldub investeeringu bilansilises jääkmaksumuses. Seetõttu lõpetab majandusüksus sellest kuupäevast firmaväärtuse kaasamise majandusüksuse osaluse määramisse investeerimisobjekti kasumis või kahjumis.

b)
        
majandusüksus kannab bilansist välja negatiivse firmaväärtuse, mis sisaldub selle investeeringu bilansilises jääkmaksumuses
 
esimese 31. märtsist 2004 või hiljem algava aruandeaasta alguses, korrigeerides vastavalt ka jaotamata kasumi algsaldot.

Piiratud tagasiulatuv rakendamine

85
       
Majandusüksus võib rakendada käesoleva IFRS-i nõudeid firmaväärtusele, mis on eksisteerinud või mis on omandatud, ning äriühendustele, mis on tekkinud mistahes kuupäeval enne paragrahvides 78-84 välja toodud jõustumiskuupäevi eeldusel, et:

a)
        
hinnangud ja muu vajalik informatsioon selle IFRS-i rakendamiseks varasematele äriühendustele on
 
saadud ajal, mil neid ühendusi esmaselt kajastati; ja

b)
        
majandusüksus rakendab ka IAS 36 (muudetud 2004) ja IAS 38 (muudetud 2004) alates samast kuupäevast, ning
 
hinnangud ja muu vajalik informatsioon nende standardite rakendamiseks sellest kuupäevast on üksuse poolt varem hangitud, nii et puudub vajadus määratleda hinnanguid, mis oleks pidanud olema tehtud varasemal kuupäeval.

Teiste AVALDATUD MATERJALIDE TAGASIVÕTMINE

86
       
Käesolev IFRS asendab IAS 22 Äriühendused (välja antud 1998).
 

87
       
Käesolev
 
IFRS asendab järgmisi tõlgendusi:

a)
        
SIC-9
Äriühendused — liigitamine kas omandamistena või huvide ühendamisena
;

b)
        
SIC-22 Äriühendused
— algselt esitatud õiglaste väärtuste ja firmaväärtuse hilisem korrigeerimine; ja

(c)
       
SIC-28 Äriühendused
— omakapitaliinstrumentide “vahetuskuupäev” ja õiglane väärtus
.

Lisa A

Mõisted

See lisa on IFRS-i lahutamatu osa.

omandamise kuupäev<_o3a_p />

Kuupäev, mil omandaja tegelikult saavutab kontrolli omandatava üle.<_o3a_p />

lepingu kuupäev<_o3a_p />

Kuupäev, mil sisuline kokkulepe ühinevate osapoolte vahel on saavutatud ning avalikult noteeritud majandusüksuste puhul avalikkusele teatavaks tehtud.  Vaenuliku ülevõtmise puhul on ühinevate poolte vahel sisulise kokkuleppe saavutamise kõige varasem kuupäev see kuupäev, mil piisav arv omandatava omanikke on omandaja pakkumise kontrolli ülevõtmiseks omandatavas heaks kiitnud.<_o3a_p />

Äri<_o3a_p />

Lahutamatu kogum tegevustest ja varadest, mida viiakse läbi ja juhitakse eesmärgiga saada:<_o3a_p />

a)   investoritele tulu; või<_o3a_p />

b)madalamaid kulutusi või muud majanduslikku kasu otseselt ja proportsionaalselt kindlustusvõtjale või osalistele.                 <_o3a_p />

Äri koosneb tavaliselt sisenditest, sisenditele suunatud protsessidest ning saadavast väljundist, mida kasutatakse või hakatakse kasutama tulude genereerimiseks. Kui üleantud tegevuste ja varade kogumison olemas firmaväärtus, tuleb eeldada, et üleantud kogum on äri.<_o3a_p />

äriühendus<_o3a_p />

Erinevate majandusüksuste või äride ühendamine ühte aruandvasse üksusesse.<_o3a_p />

äriühendus, mis hõlmab ühise kontrolli all olevaid majandusüksuseid või ärisid<_o3a_p />

Äriühendus, milles kõikide ühinevate majandusüksuste või äride üle omab lõplikku kontrolli üks ja sama osapool või samad osapooled nii enne kui ka pärast majandusühendust ning see kontroll ei ole ajutine.<_o3a_p />

tingimuslik kohustis<_o3a_p />

Tingimuslik kohustis on vastavalt standardile IAS 37 Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad: <_o3a_p />

a)   võimalik möödunud sündmusest tekkinud kohustus, mille olemasolu kinnitab vaid ühe või mitme ebakindla tuleviku sündmuse toimumine või mitte toimumine, mis ei ole täielikult majandusüksuse kontrolli all; või<_o3a_p />

b)   olemasolev möödunud sündmustest tekkinud kohustus, kuid mida ei ole kajastatud, sest:<_o3a_p />

(i)  ei ole tõenäoline, et kohustuse täitmiseks tuleb loovutada majanduslikku kasu sisaldavaid ressursse; või<_o3a_p />

(ii)kohustuse summat ei saa piisava usaldusväärsusega mõõta.<_o3a_p />

kontroll<_o3a_p />

Võime mõjutada ühe majandusüksuse või äri finants- ja tegevuspoliitikat nii, et saada selle tegevusest kasu.  <_o3a_p />

vahetuskuupäev<_o3a_p />

Kui äriühendus on toimunud ühe vahetustehinguga, on vahetuskuupäevaks omandamise kuupäev.  Kui äriühendus sisaldab rohkem kui ühte vahetustehingut, näiteks kui äriühendus toimub järjestikuste aktsiaostude teel etappidena, on vahetuskuupäev kuupäev, mil iga üksik investeering on kajastatud omandaja finantsaruannetes.   <_o3a_p />

õiglane väärtus<_o3a_p />

Summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustist teadlike, huvitatud ja omavahel mitteseotud osapoolte vahelises tehingus.<_o3a_p />

firmaväärtus<_o3a_p />

Tulevikus saadav majanduslik kasu varadest, mida ei ole võimalik eraldi identifitseerida ega kajastada.<_o3a_p />

immateriaalne vara<_o3a_p />

Immateriaalne vara on vastavalt standardile IAS 38 Immateriaalne vara eristatav füüsilise substantsita mitterahaline vara.<_o3a_p />

ühisettevõtmine<_o3a_p />

Ühisettevõtmine on vastavalt standardile IAS 31 Osalus ühisettevõtmistes lepingupõhine kokkulepe, mille puhul kaks või enam osapoolt võtavad ette majandustegevuse, mida kontrollitakse ühiselt.<_o3a_p />

vähemusosalus<_o3a_p />

See osa tütarettevõtte kasumist või kahjumist ja netovaradest, mis otseselt ega kaudselt läbi tütarettevõtete ei kuulu emaettevõttele.<_o3a_p />

ühine majandusüksus<_o3a_p />

Majandusüksus, mis ei ole investoritele kuuluv äriüksus, näiteks ühine kindlustusselts või ühine kooperatiiv, mille abil saavutatakse madalamad kulutused või muud majanduslikku kasu otseselt ja proportsionaalselt oma kindlustusvõtjatele või osalistele.  <_o3a_p />

emaettevõte<_o3a_p />

Majandusüksus, millel on üks või rohkem tütarettevõtet.<_o3a_p />

tõenäoline<_o3a_p />

Pigem võimalik kui mittevõimalik.<_o3a_p />

aruandev üksus<_o3a_p />

Majandusüksus, millel on aruande kasutajad, kes toetuvad majandusüksuse üldistele finantsaruannetele informatsiooni saamiseks, mis on neile kasulik otsuste tegemiseks ressursside jaotamisel. Aruandvaks üksuseks võib olla üksik majandusüksus või kontsern, mis koosneb emaettevõttest ja kõikidest selle tütarettevõtetest.<_o3a_p />

tütarettevõte<_o3a_p />

Majandusüksus, kaasa arvatud juriidilist staatust mitteomavad üksused, mida kontrollib teine majandusüksus (mida nimetatakse emaettevõtteks).<_o3a_p />

Lisa B

Rakenduse lisa

See lisa on IFRSi lahutamatu osa.
 

Pöördomandamised

B1
      
Nagu märgitud paragrahvis 21, on mõnedes äriühendustes, mida tavaliselt nimetatakse pöördomandamisteks, omandajaks see majandusüksus, mille omakapitali osalust omandatakse ning emiteeriv majandusüksus on omandatav.
 
See võib juhtuda siis, kui näiteks mitte börsil noteeritud üksus lepib kokku enda „omandamise” väiksema börsil noteeritud majandusüksuse poolt, et saada börsinimekirja.
 
Kuigi juriidiliselt peetakse emiteerivat börsil noteeritud majandusüksust emaettevõtteks ja börsil mitte noteeritud üksust tütarettevõtteks, on juriidiline tütarettevõte omandaja, kui tal on võime mõjutada juriidilise emaettevõtte finants- ja tegevuspoliitikat nii, et saada selle tegevusest kasu.
 

B2
      
Majandusüksus peab pöördomandamise arvestamisel rakendama paragrahvides B3-B15 toodud juhtnööre.
 

B3
      
Pöördomandamise arvestus määrab äriühenduse soetusmaksumuse jaotamise omandamise kuupäeva seisuga ning ei kehti tehingutele pärast ühendamist.
 

Äriühenduse soetusmaksumus

B4
      
Kui äriühenduse soetusmaksumuse osana emiteeritakse omakapitaliinstrumente, nõuab paragrahv 24, et äriühenduse soetusmaksumuses peab sisalduma nende omakapitaliinstrumentide õiglane väärtus vahetuskuupäeval.
 
Paragrahv 27 märgib, et usaldusväärse noteeritud hinna puudumisel võib omakapitaliinstrumentide õiglast väärtust määrata, lähtuvalt omandaja õiglasest väärtusest või omandatava õiglasest väärtusest, olenevalt sellest, kumb neist on selgemini määratav.
 

B5
      
Pöördomandamisel loetakse äriühenduse soetusmaksumus tekkinuks juriidilise tütarettevõtte juures (s.t omandaja raamatupidamislikel eesmärkidel) juriidilise emaettevõtte (s.t omandatav raamatupidamislikel eesmärkidel) omanikele emiteeritud omakapitaliinstrumentide näol.
 
Kui juriidilise tütarettevõtte omakapitaliinstrumentide noteeritud hinda kasutatakse äriühenduse soetusmaksumuse määramiseks, tuleb teha arvutus, et määrata omakapitaliinstrumentide arv, mis juriidilisel tütarettevõttel oleks tulnud emiteerida, et anda juriidilise emaettevõtte omanikele sama suur osalus ühinenud majandusüksuses nagu neil on ühinenud majandusüksuses pöördomandamise tulemusena. Selliselt arvutatud omakapitaliinstrumentide arvule vastavat õiglast väärtust tuleb kasutada äriühenduse soetusmaksumusena.
 

B6
      
Kui juriidilise tütarettevõtte omakapitaliinstrumentide õiglane väärtus ei ole muudmoodi selgelt määratletav, tuleb äriühenduse soetusmaksumuse määramise aluseks võtta juriidilise emaettevõtte kõigi emiteeritud omakapitaliinstrumentide kogu õiglast väärtust enne äriühendust.
 

Konsolideeritud finantsaruannete koostamine ja esitamine

B7
      
Pärast pöördomandamist koostatud konsolideeritud finantsaruanded tuleb koostada juriidilise emaettevõtte nime all, kuid lisades tuleb kirjeldada seda kui juriidilise tütarettevõtte (s.t omandaja raamatupidamislikel eesmärkidel) finantsaruannete jätku. Kuna sellised konsolideeritud finantsaruanded kujutavad endast juriidilise tütarettevõtte finantsaruannete jätku:

a)
        
tuleb juriidilise tütarettevõtte varad ja kohustised kajastada ning mõõta konsolideeritud finantsaruannetes nende ühendamise eelsetes bilansilistes jääkmaksumustes.

b)
        
jaotamata kasum ja muude omakapitali kirjete saldod, mida kajastatakse konsolideeritud finantsaruannetes, peavad olema juriidilise tütarettevõtte jaotamata kasum ning muud omakapitali kirjete saldod vahetult enne äriühendust.

(c)
       
summa, mis nendes konsolideeritud finantsaruannetes on kajastatud emiteeritud omakapitaliinstrumentidena, tuleb määrata, lisades juriidilise tütarettevõtte emiteeritud omakapitalile vahetult enne äriühendust äriühenduse soetusmaksumus, mis on määratud vastavalt paragrahvidele B4-B6. Siiski peab konsolideeritud finantsaruannetest selguv omakapitali struktuur (s.t emiteeritud omakapitaliinstrumentide arv ja tüüp) peegeldama juriidilise emaettevõtte omakapitali struktuuri, kaasa arvatud omakapitaliinstrumente, mis on emiteeritud juriidilise emaettevõtte poolt ühenduse läbiviimiseks.

(d)
       
võrdlusandmetena tuleb konsolideeritud finantsaruannetes näidata juriidilise tütarettevõtte võrdlusinformatsioon.
 

B8
      
Pöördomandamise arvestus kehtib ainult konsolideeritud finantsaruannetele. Seetõttu, juriidilise emaettevõtte konsolideerimata finantsaruannetes, kui neid esitatakse, arvestatakse investeering juriidilisse tütarettevõttesse vastavalt standardi IAS 27 Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded nõuetele investori konsolideerimata finantsaruannete kohta.

B9
      
Pärast pöördomandamist koostatud konsolideeritud finantsaruanded peavad kajastama juriidilise emaettevõtte (s.t omandatav raamatupidamislikel eesmärkidel) varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste õiglaseid väärtusi. Seepärast tuleb äriühenduse soetusmaksumus jaotada, hinnates juriidilise emaettevõtte eristatavaid varaobjekte, kohustisi ja tingimuslikke kohustisi, mis vastavad paragrahv 37 kajastamise kriteeriumitele, nende õiglases väärtuses omandamise kuupäeval. Kui äriühenduse soetusmaksumus ületab omandaja osa nende objektide neto õiglases väärtuses, tuleb seda vahet kajastada vastavalt paragrahvidele 51 - 55. Kui omandaja osa nende objektide neto õiglases väärtuses ületab äriühenduse soetusmaksumuse, tuleb seda vahet kajastada vastavalt paragrahvile 56.

Vähemusosalus

B10
    
Mõnede pöördomandamiste puhul ei pruugi mõned juriidilise tütarettevõtte omanikud vahetada oma omakapitaliinstrumente juriidilise emaettevõtte omakapitaliinstrumentide vastu. Vaatamata sellele, et majandusüksus, milles nendel omanikel on omakapitaliinstrumente (juriidiline tütarettevõte), omandas teise majandusüksuse (juriidiline emaettevõte), tuleb neid omanikke käsitleda konsolideeritud finantsaruannetes, mis on koostatud pärast pöördomandamist, kui vähemusosalust. Selle põhjuseks on asjaolu, et juriidilise tütarettevõtte omanikud, kes ei vaheta oma omakapitaliinstrumente juriidilise emaettevõtte omakapitaliinstrumentide vastu, omavad osalust vaid juriidilise tütarettevõtte tulemustes ja netovarades, aga mitte ühinenud majandusüksuse tulemustes ja netovarades.
 
Vastupidiselt on kõigil juriidilise emaettevõtte omanikel, hoolimata sellest, et juriidilist emaettevõtet peetakse omandatavaks, osalused ühinenud majandusüksuse tulemustes ja netovarades.

B11
    
Kuna juriidilise tütarettevõtte varad ja kohustised kajastatakse ja mõõdetakse konsolideeritud finantsaruannetes nende ühendamise eelsetes
 
bilansilistes jääkmaksumustes, peab vähemusosalus kajastama vähemusosalusele kuuluvat osa juriidilise tütarettevõtte netovarade ühendamise eelses bilansilises jääkmaksumuses.

Aktsiakasum

B12
    
Nagu märgitud paragrahvis B7(c), kajastab pärast pöördomandamist koostatud konsolideeritud finantsaruannete omakapitali struktuur juriidilise emaettevõtte omakapitali struktuuri, sisaldades omakapitaliinstrumente, mida emiteeriti juriidilise emaettevõtte poolt äriühenduse läbiviimiseks.
 

B13
    
Et arvutada emiteeritud lihtaktsiate kaalutud keskmist arvu (nimetaja) perioodil, mil pöördomandamine toimub:

a)
        
tuleb alates selle perioodi algusest kuni omandamise kuupäevani emiteeritud lihtaktsiate arvuks lugeda lihtaktsiate arvu, mis on emiteeritud juriidilise emaettevõtte poolt juriidilise tütarettevõtte omanikele; ja

b)
        
alates omandamise kuupäevast kuni selle perioodi lõpuni tuleb emiteeritud lihtaktsiate arvuks lugeda juriidilise emaettevõtte lihtaktsiate tegelikku arvu selle perioodi jooksul.

B14
    
Puhaskasum aktsia kohta, mis on avalikustatud iga võrdlusperioodi kohta enne omandamise kuupäeva, mida esitatakse konsolideeritud finantsaruannetes pärast pöördomandamist, tuleb arvutada, jagades lihtaktsiaid omavatele aktsionäridele omistatav juriidilise tütarettevõtte kasum või kahjum igal perioodil,
juriidilise
emaettevõtte poolt
juriidilise
tütarettevõtte omanikele emiteeritud lihtaktsiate arvuga pöördomandamisel.

B15
    
Paragrahvides B13 ja B14 kirjeldatud arvutused eeldavad, et
juriidilise
tütarettevõtte emiteeritud lihtaktsiate arv ei muutunud võrdlusperioodide jooksul ning perioodil alates perioodi algusest, mil pöördomandamine toimus kuni omandamise kuupäevani. Arvutades aktsiakasumit, tuleb arvesse võtta
juriidilise
tütarettevõtte emiteeritud lihtaktsiate arvu muutumise mõju nende perioodide jooksul.

Äriühenduse soetusmaksumuse jaotamine

B16
    
Käesolev IFRS nõuab, et omandaja kajastaks omandatava eristatavaid varaobjekte, kohustisi ja tingimuslikke kohustisi, mis vastavad kajastamiskriteeriumidele, nende õiglastes väärtustes omandamise kuupäeval. Äriühenduse soetusmaksumuse jaotamise jaoks, peab omandaja lugema õiglasteks väärtusteks järgmisi suurusi:

a)
        
aktiivsel turul kaubeldavate finantsinstrumentide jaoks peab omandaja kasutama kehtivaid turuhindu.

b)
        
finantsinstrumentide jaoks, millega ei kaubelda aktiivsel turul, peab omandaja kasutama hinnangulisi väärtusi, mille määramisel võetakse arvesse selliseid tegureid nagu sarnaste omadustega majandusüksuste võrreldavate väärtpaberite hinna-kasumi suhe, dividendimäärad, eeldatav kasvutempo.

(c)
       
nõuete, kasulike lepingute ja muude eristatavate varaobjektide jaoks peab omandaja kasutama saadaolevate summade nüüdisväärtusi, mis on kindlaks määratud antud hetke asjakohaste intressimääradega, millest on vajaduse korral maha arvatud ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlused ja nõuete kogumisele tehtavad kulutused.
 
Lühiajaliste nõuete, kasulike lepingute ja muude eristatavate varaobjektide diskonteerimine ei ole nõutud, kui erinevus nominaalsumma ja diskonteeritud summa vahel ei ole oluline.

(d)
       
varud:

(i)
     
valmistoodete ja kauba varude jaoks peab omandaja kasutama müügihindu, millest lahutatakse
 
(1) müügikulutused ja (2) mõistlik müügipingutusele vastav kasumimäär, mis põhineb omandaja kasumimääral sarnaste valmistoodete ja kaupade müügil;

(ii)
    
lõpetamata toodangu jaoks peab omandaja kasutama valmistoodangu müügihindu, millest lahutatakse (1) valmistamiskulud, (2) müügikulutustest ja (3) mõistlik müügipingutusele vastav kasumimäär, mis põhineb omandaja kasumimääral sarnaste valmistoodete ja kaupade müügil; ja

(iii)
   
toorainete jaoks peab omandaja kasutama hetke asendusmaksumusi.

(e)
       
maa ja ehitiste jaoks peab omandaja kasutama turuhindu.

(f)
        
masinate ja seadmete jaoks peab omandaja kasutama turuhindu, mis tavaliselt määratakse kindlaks hindamise teel. Kui masinate ja seadmete eriliste omaduste tõttu puuduvad turu-põhised andmed õiglaste väärtuste kohta ning objekte müüakse harva, välja arvatud osana jätkuvast ärist, võib omandaja hinnata õiglast väärtust, kasutades tulu või amortiseeritud asendusmaksumuse meetodeid.

(g)
       
immateriaalse vara jaoks peab omandaja määrama õiglase väärtuse:

(i)
     
viidates aktiivsele turule, vastavalt definitsioonile standardis IAS 38
Immateriaalne vara
; või

(ii)
    
kui aktiivne turg puudub, siis sellisel alusel, mis peegeldab summasid, mida omandaja oleks maksnud varade eest teadlike, huvitatud ja mitteseotud osapoolte vahelises tehingus, tuginedes parimale saadavalolevale informatsioonile (vt standardist IAS 38 täiendavaid juhtnööre äriühenduses omandatud immateriaalse vara õiglase väärtuse määramise kohta).

(h)
       
kindlaksmääratud hüvitustega plaanidest tulenevad töövõtjate hüvitiste netovarade või kohustiste jaoks peab omandaja kasutama kindlaksmääratud hüvitisega plaanidest tuleneva kohustuse nüüdisväärtust, millest on maha arvatud plaani kuuluvate varade õiglased väärtused. Siiski kajastatakse vara vaid sellises ulatuses, mille puhul on tõenäoline, et see
realiseerub kas tagasimaksetena omandajale või tulevaste sissemaksete vähenemisena
.

(i)
        
tulumaksu varade ja kohustiste jaoks peab omandaja kasutama
maksukahjumitest tuleneva maksutulu või puhaskasumilt või -kahjumilt tasumisele kuuluva tulumaksu summat
vastavalt standardile IAS 12 Tulumaks, hinnatuna ühinenud majandusüksuse seisukohalt.
 
Tulumaksu vara või kohustis määratakse kindlaks pärast maksumõju arvestamist eristatavate varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste väärtuste ümberhindamiselt nende õiglastesse väärtustesse ning neid ei diskonteerita.

(j)
        
makstavate arvete ja vekslite, pikaajalise võlgade, kohustiste, viitvõlgade ja teiste makstavate võlgade jaoks peab omandaja kasutama kohustiste rahuldamiseks vajalike summade nüüdisväärtusi, mis on kindlaks määratud asjakohaste antud hetke intressimääradega. Lühiajaliste kohustiste diskonteerimist ei nõuta, kui erinevus nominaalsumma ja diskonteeritud summa vahel ei ole oluline.

(k)
       
kahjulike lepingute ja muude omandatava eristatavate kohustiste jaoks peab omandaja kasutama kohustuste rahuldamiseks vajalike summade nüüdisväärtusi, mis on kindlaks määratud asjakohaste antud hetke intressimääradega.

(l)
        
omandatava tingimuslike kohustiste jaoks peab omandaja kasutama summasid, mida kolmas osapool nõuaks tingimuslike kohustiste ülevõtmise eest. See summa peab peegeldama kõiki ootusi võimalike rahavoogude osas ning mitte üksikult kõige tõenäolisemat või oodatud maksimaalset või minimaalset rahavoogu.
 

B17
    
Mõned eelpool väljatoodud juhtnööridest nõuavad õiglaste väärtuste hindamisel nüüdisväärtuse metoodika kasutamist. Kui konkreetse objekti kohta esitatud juhend ei viita nüüdisväärtuse metoodika kasutamisele, võib seda metoodikat siiski kasutada selle objekti õiglase väärtuse hindamisel.

Lisa C

Parandused teistes IFRS-ides

Selles lisas toodud muudatusi rakendatakse äriühenduste arvestuses, mille lepingu kuupäev on 31. märtsil 2004. aasta või hiljem, ja mistahes firmaväärtuse ja
 
immateriaalse vara arvestuses, mis on omandatud nendes äriühendustes. Kõikidel teistel juhtudel rakendatakse neid muudatusi aruandeaastatele, mis algavad alates 31. märtsist 2004. aasta või hiljem.

Kui majandusüksus otsustab kooskõlas paragrahviga 85 rakendada IFRS 3 alates ükskõik millisest kuupäevast enne paragrahvides 78-84 ära toodud jõustumiskuupäevi, rakendab ta neid muudatusi alates samast kuupäevast.

C1
      
Rahvusvahelistes finantsaruandlusstandardites, kaasa arvatud rahvusvahelised raamatupidamisstandardid ja tõlgendused, mis on kehtivad 31. märtsil 2004, on viited praegusele versioonile standardist IAS 22 Äriühendused muudetud viideteks standardile IFRS 3 Äriühendused.

C2
      
Standardis IFRS 1 Esmakordne rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite rakendamine on paragrahv B1 muudetud nii, et seda tuleb lugeda järgmiselt.

B1
       
Esmakordne kasutuselevõtja võib otsustada mitte rakendada standardit IFRS 3 Äriühendused
 
tagasiulatuvalt varasematele äriühendustele (äriühendused, mis toimusid enne IFRS-ile üleminekut). Samas, kui esmakordne kasutuselevõtja korrigeerib mõne äriühenduse arvestust, et see vastaks standardile IFRS 3, siis peab ta korrigeerima kõikide pärast seda toimunud äriühenduste arvestust ja rakendama sellest hetkest alates ka standardeid IAS 36 Varade väärtuse langus (muudetud 2004) ja IAS 38 Immateriaalne vara (muudetud 2004). Näiteks kui esmakordne kasutuselevõtja otsustab korrigeerida äriühenduse arvestust, mis toimus 30. juunil 2002, peab ta korrigeerima kõikide äriühenduste arvestust, mis toimusid 30. juuni 2002 ja IFRS-le ülemineku kuupäeva vahepeal ja samuti rakendab ta alates 30. juunist 2002 standardeid IAS 36 (muudetud 2004) ja IAS 38 (muudetud 2004).

C3
      
[Parandus ei ole rakendatav otse standarditele]

C4
      
IAS 12
Tulumaks
on muudetud
järgnevalt:

Sissejuhatus

Paragrahvi 1 esimene alapunkt (c) on muudetud nii, et teda tuleb lugeda järgmiselt:

(c)
    
äriühenduse soetusmaksumus jaotatakse omandatud eristatavatele varaobjektidele ja üle võetud kohustistele lähtuvalt nende õiglastest väärtustest, kuid maksuarvestuse jaoks selliseid korrigeerimisi ei tehta .

Paragrahve 6 ja 9 muudetakse nii, et neid tuleb lugeda järgmiselt:

6.
        
Algne standard IAS 12 ei viidanud selgesõnaliselt äriühenduste korral tehtavatele õiglase väärtuse korrigeerimistele. Sellised korrigeerimised tekitavad ajutisi erinevusi ja standardiga IAS 12 (muudetud) nõutud, et majandusüksus kajastaks tekkivaid edasilükkunud tulumaksu kohustisi või (arvestades kajastamise tõenäosuse kriteeriumit) edasilükkunud tulumaksu vara koos vastava mõjuga firmaväärtuse suuruse määramisele või mistahes omandaja osaluse ülejäägi määramisel omandatava eristatavate varaobjektide, kohustiste ja tingimuslike kohustiste neto õiglases väärtuses võrreldes äriühenduse soetusmaksumusega.
 
Samas keelab IAS 12 (muudetud) algsest firmaväärtuse kajastamisest tekkinud edasilükkunud tulumaksu kohustise kajastamise.

9.
        
Algne standard IAS 12 ei määratlenud selgesõnaliselt seda, kas edasilükkunud tulumaksu vara ja kohustisi võib diskonteerida.
 
IAS 12 (muudetud) keelab edasilükkunud tulumaksu varade ja kohustiste diskonteerimise.
 
Standardi IFRS 3 Äriühendused paragrahv B16(i) keelab äriühenduses omandatud edasilükkunud tulumaksu vara ja ülevõetud edasilükkunud tulumaksu kohustiste diskonteerimise.
 

Standard

Eesmärgi paragrahvis on kolmas lõik muudetud nii, et teda tuleb lugeda järgmiselt:

Käesolev standard nõuab, et majandusüksus arvestaks tehingute ja teiste sündmustega kaasnevaid maksumõjusid samamoodi nagu tehinguid ja teisi sündmusi endid.
 
Seega kajastatakse kasumiaruandes
 
kõikide seal kajastatud tehingute või teiste sündmustega seotud maksumõjud. Kõikide otse omakapitalis kajastatud tehingute ja teiste sündmuste puhul kajastatakse otse omakapitalis tehingute ja muude sündmustega seotud maksumõjud. Sarnaselt mõjutab edasilükkunud tulumaksu varade ja kohustiste kajastamine äriühenduste puhul sellest äriühendusest tekkivat firmaväärtust või omandaja osaluse ülejääki omandatava eristatavate varaobjektide, kohustiste ja tingimuslike kohustiste neto õiglases väärtuses võrreldes äriühenduse soetusmaksumusega.

Paragrahve 15, 18, 19 ja 21 on muudetud nii, et neid tuleb lugeda järgmiselt:

15.
      
Edasilükkunud tulumaksu kohustisi kajastatakse kõigi maksustatavate ajutiste erinevuste kohta, välja arvatud ulatuses, mil edasilükkunud tulumaksu kohustis tekkib:

a)
     
firmaväärtuse algsest kajastamisest; või

18.
      
Ajutised erinevused tekivad ka siis kui:

a)
     
äriühenduse soetusmaksumus on jaotatud kajastades identifitseeritavad omandatud varad ja võetud kohustised nende õiglastes väärtustes, tegemata vastavaid korrigeerimisi maksuarvestuse jaoks (vaata paragrahvi 19);

b)
     
varad hinnatakse ümber, tegemata vastavaid korrigeerimisi maksuarvestuse jaoks (vaata paragrahvi 20);

(c)
    
äriühendusest tekib firmaväärtus
 
(vaata paragrahve 21 ja 32);

19.
      
Äriühenduse soetusmaksumus jaotatakse kajastades identifitseeritavad omandatud varad ja võetud kohustised nende õiglastes väärtustes omandamise kuupäeval. Ajutised erinevused tekkivad kui äriühendus ei mõjuta identifitseeritavate omandatud varade ja võetud kohustiste maksustamisbaasi
 
või kui mõju on teistsugune. Näiteks kui vara bilansilist maksumust suurendatakse selle õiglase väärtuseni, kuid vara maksustamisbaas jääb eelneva omaniku soetusmaksumuse tasemele, tekib maksustatav ajutine erinevus, mille tulemuseks on edasilükkunud tulumaksu kohustis. Tekkinud edasilükkunud tulumaksu kohustis mõjutab firmaväärtust (vaata paragrahvi 66).

21.
      
Äriühendusest tekkivat firmaväärtust mõõdetakse summas, mille võrra äriühenduse soetusmaksumus ületab omandaja osalust omandatava eristatavate varaobjektide, kohustiste ja tingimuslike kohustiste neto õiglases väärtuses. Paljud maksuhaldusasutused ei luba maksustatava kasumi määramisel firmaväärtuse jääkmaksumuse vähenemisi maha arvata. Veelgi enam, ei lubata sellistes riikides sageli firmaväärtuse soetusmaksumust maha arvata olukordades kui tütarettevõte oma äritegevuse ära müüb. Sellises riikides on firmaväärtuse maksustamisbaas null. Firmaväärtuse jääkmaksumuse ja maksustamisbaasi nullväärtuse vahe on maksustatav ajutine erinevus. Siiski ei luba käesolev standard tekkiva edasilükkunud tulumaksukohustise kajastamist kuna firmaväärtust mõõdetakse oma olemuselt lõplikuna ja edasilükkunud tulumaksu kohustis suurendaks firmaväärtuse jääkmaksumust.

Lisatud on paragrahvid 21A ja 21B:

21A.
    
Edasised edasilükkunud tulumaksu kohustise vähenemine, mida ei kajastata, kuna see on tekkinud firmaväärtuse algsest kajastamisest, käsitletakse samuti kui algsest kajastamisest tekkinut ja seega ei kajastata paragrahvi 15(a) kohaselt. Näiteks kui äriühenduses omandatud firmaväärtuse maksumuseks on 100, kuid maksubaas on null, siis paragrahv 15(a) keelab majandusüksusel tekkiva edasilükkunud tulumaksu kohustise kajastamise. Kui majandusüksus hiljem kajastab selle firmaväärtusega seoses vara väärtuse langusest tekkinud allahindluse 20, siis firmaväärtusega seotud ajutise maksustatava erinevuse summa väheneb 100-lt 80-le, mis põhjustab ka kajastamata tulumaksu kohustise vähenemise. Seda kajastamata edasilükkunud tulumaksu kohustise vähenemist käsitletakse samuti kui firmaväärtuse esmase kajastamisega seonduvat ja on seega keelatud kajastada vastavalt paragrahvile 15(a).

21B.
   
Siiski kajastatakse edasilükkunud tulumaksu kohustised firmaväärtusega seotud ajutistelt maksustamise erinevustelt ulatuses, milles nad ei ole tekkinud firmaväärtuse algsest kajastamisest. Näiteks kui äriühenduses omandatud firmaväärtuse soetusmaksumuseks on 100, mida võib maksuarvestuses
 
maha arvata 20 protsenti aastas, alates omandamise aastast, siis on firmaväärtuse maksustamise baas algsel kajastamisel 100 ja omandamise aasta lõpus 80. Kui omandamise aasta lõpuks jääb firmaväärtuse jääkmaksumus 100 muutumatuks, siis tekkib aasta lõpuks ajutine maksustatav erinevus 20.
 
Kuna see ajutine maksustamise erinevus ei seostu firmaväärtuse algse kajastamisega, siis kajastatakse sellelt edasilükkunud tulumaksu kohustis.

Paragrahve 22(a), 24 and 26(c) on muudetud nii, et neid tuleks lugeda järgmiselt:

22.
      

a)
     
äriühenduse korral kajastab majandusüksus kõik edasilükkunud tulumaksu kohustised või varad ning see mõjutab firmaväärtuse summat või omandaja osaluse ülejääkiomandatava eristatavate varaobjektide, kohustiste ja tingimuslike kohustiste neto õiglases väärtuses võrreldes äriühenduse soetusmaksumusega (vaata paragrahvi 19);

24.
      
Edasilükkunud tulumaksu vara kajastatakse kõikide mahaarvutatavate ajutiste erinevuste puhul ulatuses, mis vastab tulevikus tõenäoliselt teenitavale maksustatavale kasumile, mille suhtes saab seda ajutist erinevust saab kasutada, välja arvatud juhul kui edasilükkunud tulumaksuvara tekkib vara või kohustise algsest kajastamisest tehingus, mis:

a)
     
ei ole äriühendus; ja

b)
     
ei mõjuta tehingu toimumise ajal ei raamatupidamislikku kasumit ega ka maksustatavat kasumit (maksukahjumit).

26.
      

(c)
    
äriühenduse soetusmaksumus jaotatakse kajastades identifitseeritavad omandatud varad ja ülevõetud kohustised nende õiglastes väärtustes omandamise kuupäeval. Kui ülevõetud kohustised on kajastatud omandamise kuupäeval, kuid selle soetusmaksumus arvatakse maksustatava kasumi määramisel maha omandamise perioodile järgnevatel perioodidel, siis tekib mahaarvatav ajutine erinevus, mille tulemuseks on edasilükkunud tulumaksu vara. Samuti tekkib edasilükkunud tulumaksu vara kui omandatud eristatava varaobjekti õiglane väärtus on väiksem kui tema maksustamisbaas. Mõlemal juhul mõjutab tulemuseks olev edasilükkunud tulumaksu vara firmaväärtust (vaata paragrahvi 66); ja

Paragrahv 32 ja eelnev pealkiri on kustutatud.

Paragrahvid 58(b) ja 66-68 ning paragrahvile 68 järgnev näide on muudetud nii, et neid tuleb lugeda järgmiselt ning lisatud on paragrahv 68C:

58.
      

b)
     
äriühendus (vaata paragrahve 66 kuni 68).

66.
      
Nagu on selgitatud paragrahvides 19 ja 26(c), võivad äriühendustes tekkida ajutised erinevused. Kooskõlas standardiga IFRS 3 Äriühendused, kajastab majandusüksus kõik tekkinud edasilükkunud tulumaksuvarad (ulatuseni, milles nad on vastavuses paragrahvis 24 toodud kajastamiskriteeriumitega) või edasilükkunud tulumaksu kohustised eristatavate varade ja kohustistena omandamise kuupäeval. Järelikult need edasilükkunud tulumaksu varad ja kohustised mõjutavad firmaväärtust või omandaja osaluse ülejääki omandatava eristatavate varaobjektide, kohustiste ja tingimuslike kohustiste neto õiglases väärtuses võrreldes äriühenduse soetusmaksumusega. Kuid siiski, vastavalt paragrahvile 15(a), ei kajasta majandusüksus firmaväärtuse algsest kajastamisest tekkivaid edasilükkunud tulumaksukohustisi.

67.
      
Äriühenduse tulemusena võib omandaja pidada tõenäoliseks, et ta saab realiseerida oma enda edasilükkunud tulumaksu varad, mis ei olnud enne äriühendust kajastatud. Näiteks võib omandaja saada kasutada oma kasutamata tulumaksukahjumeid omandatava tulevase maksustatava kasumi vastu. Sellistel juhtudel kajastab omandaja edasilükkunud tulumaksu vara, kuid ei lisa seda äriühenduse arvestusse ja seega ei võta seda arvesse määrates firmaväärtuse suurust või omandaja osaluse ülejääki omandatava eristatavate varaobjektide, kohustiste ja tingimuslike kohustiste neto õiglases väärtuses võrreldes äriühenduse soetusmaksumusega.

68.
      
Kui potentsiaalne tulu omandatava edasikantavate maksukahjumite kasutamisest või teised edasilükkunud tulumaksu varad ei vasta äriühenduse algse kajastamise ajal standardis IFRS 3 toodud eraldiseisvana kajastamise kriteeriumitega, kuid realiseeruvad hiljem, siis kajastab omandaja tekkiva edasilükkunud tulumaksu tulu kasumiaruandes. Lisaks peab omandaja:

a)
     
vähendama firmaväärtuse jääkmaksumust summani, mis oleks kajastatud kui edasilükkunud tulumaksu varad oleksid kajastatud eristatavate varaobjektidena omandamise kuupäeval; ja

b)
     
kajastama firmaväärtuse jääkmaksumuse vähenemist kuluna.

See protseduur ei tekita omandaja osaluse ülejääki omandatava eristatavate varaobjektide, kohustiste ja tingimuslike kohustiste neto õiglases väärtuses võrreldes äriühenduse soetusmaksumusega, ega ei suurenda ka summat, mis on eelnevalt sellise ülejäägi osas kajastatud.

                               
       
 

Näide <_o3a_p />

Majandusüksus omandas tütarettevõtte, millel oli mahaarvatav ajutine erinevus 300. Omandamise hetkel oli maksumäär 30 protsenti.  Tekkinud edasilükkunud tulumaksu vara summas 90 ei kajastatud eristatava varaobjektina äriühendusest tuleneva firmaväärtuse määramisel summas 500. Kaks aastat pärast ühendust hindas majandusüksus, et tulevased maksustatavad tulud peaksid olema piisavad et realiseerida kogu mahaarvatavatest ajutistest erinevustest saadava kasu.<_o3a_p />

Üksus kajastab edasilükkunud tulumaksu vara 90 ja kasumiaruandes edasilükkunud tulumaksu tulu 90. Samuti vähendab majandusüksus firmaväärtuse jääkmaksumust 90 võrra ja kajastab selle summa kuluna kasumiaruandes. Selle tulemusena on firmaväärtuse jääkmaksumus vähendatud 410-ni, mis on summa, mis oleks kajastatud juhul, kui edasilükkunud tulumaksu vara 90 oleks juba omandamise kuupäeval kajastatud eristatava varaobjektina. <_o3a_p />

Kui maksumäär oleks kasvanud 40 protsendini, siis oleks majandusüksus kajastanud edasilükkunu tulumaksu vara 120 (40 protsenti 300-st) ja kasumiaruandes edasilükkunud tulumaksu tulu 120. Kui maksumäär oleks alanenud 20 protsendini, siis oleks üksus kajastanud edasilükkunud tulumaksu vara 60 (20 protsenti 300-st) ja edasilükkunud tulumaksu tulu 60. Mõlemal juhul oleks majandusüksus vähendanud firmaväärtuse jääkmaksumust 90 võrra ja kajastanud selle summa kuluna kasumiaruandes. <_o3a_p />

68C
.
   
Nagu juba mainitud paragrahvis 68A, võib maksu mahaarvamise summa (või eeldatav tuleviku maksu mahaarvamine, mõõdetud vastavuses paragrahviga 68B) erineda seotud kumulatiivsest hüvitatavast kulust. Standardi paragrahv 58 nõuab, et tasumisele kuuluv ja edasilükkunud tulumaks peaks olema kajastatud tulu või kuluna ja sisalduma perioodi kasumiaruandes, välja arvatud ulatuseni, milles tulumaks tekib (a) tehingust või sündmusest, mis samal või erineval perioodil kajastatakse otse omakapitalis, või (b) äriühendusest. Kui tulumaksu mahaarvamise summa (või eeldatav tuleviku tulumaksu mahaarvamise summa) ületab seotud kumulatiivset hüvitatava kulu summat, siis see viitab, et tulumaksu mahaarvamine seostub mitte ainult hüvitatava kulu vaid ka omakapitali elemendiga. Sellises situatsioonis peaks tasumisele kuuluva või edasilükkuva tulumaksuga seostatud ülejäägi kajastama otse omakapitalis.

C5
      
Standardit IAS 14
Segmendiaruandlus
on parandatud alljärgnevalt.

Tiitellehel on teine lõik pärast pealkirja IAS 14 muudetud nii, et seda tuleb lugeda järgmiselt:

Standardi IAS 36 Varade väärtuse langus paragrahvid 129 ja 130 kehtestavad avalikustamise nõuded, kuidas kajastada varade väärtuse langust segmentide lõikes.
 

Standard

Paragrahvide 19 ja 21 sõnastuses tehakse järgmised muudatused:

19.
      
Segmendi vara on näiteks käibevara, mida kasutatakse segmendi põhitegevuses, materiaalne põhivara, varad, mis on kapitalirendi subjektideks (IAS 17 Rendid), ja immateriaalne vara. Kui segmendi kuludesse on arvatud konkreetne amortiseerimiskulu, siis arvatakse segmendi varade hulka ka sellega seotud varaobjekt. Segmendi varad ei sisalda varasid, mida kasutatakse majandusüksuse üldvajaduseks või peakontori jaoks. Segmendi varad sisaldavad põhitegevusvarasid, mida kasutavad kaks või enam segmenti, kui eksisteerib põhjendatud jaotusalus nende jagamiseks. Segmendi varad sisaldavad endas firmaväärtust, mis on otseselt segmendile omistatav või mida saab jaotada segmendile mõistlikel alustel, ja segmendi kulud sisaldavad firmaväärtusega seotud vara väärtuse languse allahindlusi.

21.
      
Segmendi varade ja kohustiste mõõtmisel võetakse arvesse äriühenduses soetatud majandusüksuse eristatavate segmendi varade ja kohustiste eelneva jääkmaksumuseni korrigeerimisi, isegi kui need korrigeerimised tehakse ainult konsolideeritud finantsaruannete koostamise jaoks ning ei ole kajastatud ei emaettevõtte konsolideerimata ega ka tütarettevõtte eraldi finantsaruannetes. Samamoodi, kui materiaalset põhivara on pärast soetamist ümber hinnatud vastavalt IAS 16 ümberhindluse meetodile, siis kajastatakse segmendi varade mõõtmistel nende ümberhindamiste mõju.

C6
      
Standardis IAS 16 Materiaalne põhivara (muudetud 2003) on kustutatud paragrahv 64.

C7
      
Standard IAS 19
Hüvitised töövõtjatele
on muudetud alljärgnevalt.

Standard

Paragrahvi 108 sõnastust muudetakse järgmiselt:

108.
    
Äriühenduses kajastab majandusüksus varad ja kohustised, mis tulenevad töösuhete lõpetamise järgsetest hüvitistest, kohustuse nüüdisväärtuses, millest on maha arvatud plaani varade õiglane väärtus (vaata IFRS 3 Äriühendused). Kohustuse nüüdisväärtus sisaldab kõiki järgnevaid komponente, isegi siis, kui omandatav ei olnud neid omandamise kuupäeval kajastanud:

a)
     
enne omandamise kuupäeva
 
tekkinud kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid (olenemata sellest, kas need jäävad 10%-ilise ‘koridori’ sisse või mitte);

b)
     
enne omandamise kuupäeva tekkinud möödunud tööalase teenistuse kulutused, mis tulenevad hüvitiste muutmisest või plaani kasutuselevõtust; ja

C8
      
Standardis IAS 27
Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded
on paragrahvi 30 muudetud nii, et seda tuleks lugeda järgmiselt:

30.
      
Tütarettevõtte tulud ja kulud lisatakse konsolideeritud finantsaruandesse alates omandamise kuupäevast, nagu on defineeritud standardis IFRS 3. Tulud ja kulud…


C9
      
IAS 28
Investeeringud sidusettevõtetesse
on muudetud alljärgnevalt
:

Ühise kontrolli definitsiooni sõnastust paragrahvis 2 muudetakse järgmiselt:

Ühine kontroll
on lepingupõhiselt kokkulepitud kontrolli jagamine majandustegevuse üle ning
see
eksisteerib vaid juhul, kui tegevust puudutavate strateegiliste finants- ja tegevusotsuste vastuvõtmiseks on vajalik ühist kontrolli teostavate
poolte (ühisettevõtjate) ühehäälne nõusolek.

Paragrahvis 15 kustutatakse viide standardile IAS 22 Äriühendused. Tulenevalt sellest muudatusest ning muudatustest standardis IFRS 5 Müügiootel põhivara ja lõpetatavad tegevusvaldkonnad muudetakse paragrahvi 15 sõnastust järgmiselt:

15.
      
Kui investeering sidusettevõttesse, mida eelnevalt klassifitseeriti müügiootel olevaks, enam ei vasta müügiootel oleva vara kriteeriumidele, hakatakse teda arvestama kasutades kapitaliosalusmeetodit alates müügiootel liigitamise kuupäevast. Finantsaruandeid perioodidele alates müügiootele liigitamisest korrigeeritakse vastavalt.

Paragrahvide 23 ja 33 sõnastuses tehakse järgmised muudatused:

23.
      
Sidusettevõttesse tehtud investeeringut kajastatakse kapitaliosaluse meetodil alates sellest kuupäevast, mil sellest ettevõttest saab sidusettevõte. Kõik erinevused investeeringu soetusmaksumuse ja investorile kuuluva sidusettevõtte eristatavate varaobjektide, kohustiste ja tingimuslike kohustiste neto õiglase väärtuse vahel arvestatakse investeeringu omandamisel vastavalt standardile IFRS 3
“Äriühendused
”.
 
Seega:

a)
     
sidusettevõttega seotud firmaväärtus sisaldub investeeringu bilansilises maksumuses. Nimetatud firmaväärtuse amortiseerimine ei ole aga lubatud ja seetõttu ei kaasata seda investori osa määramisse sidusettevõtte kasumist või kahjumist.

b)
     
sidusettevõtte eristatavate varaobjektide, kohustiste ja tingimuslike kohustiste neto õiglasest väärtusest investorile kuuluvat osa, mis ületab investeeringu soetusmaksumuse, ei arvata investeeringu bilansilise maksumuse hulka, vaid see lisatakse tuluna investorile kuuluva osa arvutamisse sidusettevõtte kasumist või kahjumist sellel aruandeperioodil, mille jooksul investeering soetati.

Investorile kuuluvat osa sidusettevõtte kasumist või kahjumist korrigeeritakse sobivalt pärast omandamist, väljendamaks näiteks amortiseeritavate varade amortisatsiooni võttes aluseks nimetatud varade õiglased väärtused omandamise päeval. Samuti korrigeeritakse investorile kuuluvat osa sidusettevõtte kasumist või kahjumist pärast omandamist vastavalt sidusettevõtte poolt kajastatud vara väärtuste langustega seotud allahindlustele, näiteks seoses firmaväärtuse või materiaalse põhivaraga.

33.
      
Kuna sidusettevõttesse tehtud investeeringu bilansilises maksumuses sisalduvat firmaväärtust ei kajastata eraldi, ei teostada temale eraldi vara väärtuse languse teste vastavalt standardi IAS 36 Varade väärtuse langus nõuetele. Selle asemel kontrollitakse investeeringu kogu bilansilist maksumust väärtuse languse osas vastavalt standardile IAS 36, võrreldes selle kaetavat väärtust (kõrgem kasutusväärtusest või õiglasest väärtusest miinus müügikulutused) bilansilise jääkmaksumusega kõigil juhtudel, mil IAS 39 nimetatud nõuete täitmine viitab, et investeeringu väärtus võib olla langenud. Investeeringu kasutusväärtuse määramisel hindab majandusüksus:

a)
     
oma osa sidusettevõtte poolt eeldatavalt genereeritavate tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuses, kaasa arvatud sidusettevõtte majandustegevusest tulenevad rahavood ja investeeringu lõplikust müümisest saadavad laekumised, või

b)
     
investeeringult saadavate dividendide ja selle lõplikust müümisest laekuvate tulevaste eeldatavate rahavoogude nüüdisväärtust.

Kohaste
 
eelduste korral annavad mõlemad meetodid sama tulemuse.
 

C10
    
Standardit IAS 31 Osalus ühisettevõtmistes muudetakse järgmiselt:

Ühise kontrolli definitsiooni sõnastust paragrahvis 3 muudetakse järgmiselt:

Ühine kontroll
on lepingupõhiselt kokkulepitud kontrolli jagamine majandustegevuse üle ning
see
eksisteerib vaid juhul, kui tegevust puudutavate strateegiliste finants- ja tegevusotsuste vastuvõtmiseks on vajalik ühist kontrolli teostavate
poolte (ühisettevõtjate) ühehäälne nõusolek

Paragrahvi 11 sõnastust muudetakse järgmiselt:

11.
      
Lepingupõhise kokkuleppega kehtestatakse ühine kontroll ühisettevõtmise üle.
 
Selline nõue välistab olukorra, kus üks ühisettevõtja kontrollib üksi kogu tegevust.
 

Paragrahvis 43 kustutatakse viide standardile IAS 22 Äriühendused. Tulenevalt sellest muudatusest ning muudatustest standardis IFRS 5 Müügiootel põhivara ja lõpetatavad tegevusvaldkonnad muudetakse paragrahvi 43 sõnastust järgmiselt:

43.
      
Kui osalus ühisettevõtmisse, mida eelnevalt liigitati müügiootel olevaks, enam ei vasta müügiootel oleva varakriteeriumidele, hakatakse seda arvestama kasutades proportsionaalset konsolideerimist või kapitaliosalusmeetodit alates müügiootele liigitamise kuupäevast. Finantsaruandeid perioodidele alates müügiootele liigitamisest korrigeeritakse vastavalt.

C11
    
Standardi IAS 32 Finantsinstrumendid: avalikustamine ja esitlusviis (muudetud 2003) paragrahv 4(c) on nimetatud ümber 4(d)-ks. Paragrahv 4(d) on nimetatud ümber 4(c)-ks ja muudetud nii, et teda tuleks lugeda järgmiselt:

(c)
       
lepingud tingimusliku tasu kohta äriühendustes (
vt IFRS 3
Äriühendused).
Käesolev erand kehtib üksnes omandajale.

Tulenevalt sellest muudatusest ning muudatustest standardis IFRS 4 Kindlustuslepingud muudetakse paragrahvi 4 punkte c–e järgmiselt:

(c)
       
lepingud tingimusliku tasu kohta äriühendustes (vt IFRS 3
Äriühendused
). Käesolev erand kehtib üksnes omandajale.

(d)
       
kindlustuslepingud vastavalt IFRS 4
Kindlustuslepingud
toodud definitsioonile
.
Käesolev standard rakendub siiski tuletistele, mis on varjatult kindlustuslepingutes, juhul kui IAS 39 nõuab majandusüksuselt nende eraldi arvestust.

(e)
       
finantsinstrumendid, mis on standardi IFRS 4 rakendusalas, sest need sisaldavad vaba osalemise tunnuseid. Nende instrumentide väljaandja on vabastatud kohustusest rakendada nimetatud vahenditele käesoleva standardi paragrahve 15–32 ja AG25–AG35, mis käsitlevad erinevusi finantskohustiste ja omakapitaliinstrumentide vahel. Kõik ülejäänud käesoleva standardi nõuded on neile instrumentidele kehtivad. Lisaks tuleb käesolevat standardit rakendada neis instrumentides varjatud tuletisinstrumentidele (vt IAS 39).

Paragrahvi 4(f), mis lisati IFRS 2 Aktsiapõhised maksed poolt ei muudetud.

C12
    
Standardis IAS 33 Aktsiakasum muudetakse paragrahvide 22 ja 64 sõnastust järgmiselt:

22.
      
Äriühenduse soetusmaksumuse osana emiteeritud lihtaktsiad lisatakse aktsiate kaalutud keskmise arvu arvutamisse omandamise kuupäevast. Põhjuseks on see, et sellest kuupäevast alates liidab omandaja omandatud ettevõtte kasumid ja kahjumid enda kasumiaruandesse.
 

64.
      
Kui ... tuleb avalikustada. Lisaks tuleb kõigi esitatud aruandeperioodide kohta toodud aktsiapõhine puhas- ja lahjendatud kasum korrigeerida vastavalt tagasiulatuvalt kajastatud vigade ja arvestusmeetodite muutuste korrigeerimiste mõjudele.

C13
    
Standardi IAS 34 Vahearuandlus paragrahvi 16 punkti i ja paragrahvi 18 sõnastust muudetakse järgmiselt:

16.
      

(i)
     
vahearuande perioodil majandusüksuse koosseisus toimunud muutuste mõju, kaasa arvatud äriühendused, tütarettevõtete ja pikaajaliste investeeringute omandamine või võõrandamine, ümberstruktureerimised ja tegevuste lõpetamised.
Äriühenduse puhul avalikustab majandusüksus informatsiooni, mille avalikustamist nõutakse standardi IFRS 3
Äriühendused paragrahvides 66-73; ja

18.
      
Muud standardid määratlevad täpselt nõuded finantsaruannetes avalikustatava informatsiooni kohta. Finantsaruannete all peetakse antud kontekstis silmas täismahus finantsaruandeid, mis üldjuhul sisalduvad raamatupidamise aastaaruandes või vahel ka muudes aruannetes. Välja arvatud paragrahvi 16 punktis i nimetatud nõuded, ei ole teiste standarditega nõutud informatsiooni avalikustamine kohustuslik, kui ettevõtte vahearuanne sisaldab vaid lühendatud finantsaruandeid ja valitud selgitavaid lisasid, mitte täismahus finantsaruandeid.

C14
    
Standardi IAS 37 Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad paragrahvi 5 on parandatud järgmiselt:

5.
        
Kui mõni teine standard käsitleb spetsiifilist tüüpi eraldist, tingimuslikku kohustist või tingimuslikku vara, rakendab majandusüksus käesoleva standardi asemel seda standardit.
 
Näiteks IFRS 3 Äriühendused kirjeldab äriühenduses omandaja poolt omandatud tingimuslike kohustiste käsitlemist.
 
Samamoodi on teatavaid eraldiseliike käsitletud järgmistes standardites:

C15
    
Standardi IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine (muudetud 2003) paragrahv 2(f) ja (h) tühistatakse IFRS 4 Kindlustuslepingud poolt. Paragrahv 2(g) on ümber nimetatud paragrahviks 2(f) ning parandatud alljärgnevalt. Paragrahv 2(g) on lisatud alljärgnevas sõnastuses. Vastavalt nimetatud muudatustele ning IFRS 4 poolt tehtud muudatustele kõlavad paragrahvid 2(d)-(g) järgnevalt:

(d)
       
majandusüksuse poolt käibele lastud finantsinstrumendid, mis vastavad
 
IAS 32 omakapitaliinstrumendi definitsioonile (kaasaarvatud optsioonid ja ostutähed). Selliste omakapitaliinstrumentide valdaja peab antud instrumentidele rakendama käesolevat standardit, väljaarvatud juhul, kui need vastavad eelpoolnimetatud erandile (a).
 

(e)
       
õigused ja kohustused vastavalt kindlustuslepingule, nagu on defineeritud standardis IFRS 4
Kindlustuslepingud
, või lepingule, mis kuulub standardi IFRS 4 rakendusalasse, kuna sisaldab vaba osalemise tunnuseid. Käesolev standard rakendub siiski ka sellisesse lepingusse peidetud tuletisinstrumendile juhul, kui tuletisinstrument ei ole ise IFRS 4 rakendusalasse kuuluv leping (vaata paragrahve 10-13 ning lisa A paragrahve AG23-AG33).
 
Lisaks sellele, kui kindlustusleping on finantsgarantii leping, mis sõlmiti või mida säilitatakse käesoleva standardi rakendusalasse jääva finantsvara või finantskohustiste ülekandmisel teisele osapoolele, peab selle käibelelaskja rakendama lepingule käesolevat standardit (vaata paragrahvi 3 ja lisa A paragrahvi AG4A).

(f)
        
lepingud tingimusliku tasu kohta äriühendustes (vt IFRS 3
Äriühendused).
Käesolev erand kehtib üksnes omandajale.

(g)
       
lepingud omandaja ja müüja vahel äriühenduses, et tulevikus müüa või osta omandatav.

Paragrahv 2(i) ja (j) on uues numeratsioonis 2(h) ja (i). Paragrahv 2(i) lisati IFRS 2 Aktsiapõhised maksed poolt.

C16 [Parandus ei ole rakendatav otse standarditele]

           
C17
 
[Parandus ei ole rakendatav otse standarditele]

C18
    
SIC-32 Immateriaalne vara – Interneti lehekülje kulutused on parandatud nagu allpool kirjeldatud.

Paragrahvid 8-10 on parandatud ning loetakse järgmiselt:

8.
        
Arendustöö tulemusena tekkivat veebilehekülge kajastatakse immateriaalse varana siis ja ainult siis, kui see vastab standardis IAS 38.21 kirjeldatud üldistele kajastamise ja algse mõõtmise nõuetele ning majandusüksus rahuldab lisaks ka standardi IAS 38.57 nõudeid. Majandusüksus võib suuta rahuldada standardi IAS 38.57(d) kohast nõuet demonstreerida, kuidas veebilehekülg loob tulevast majanduslikku kasu juhul, kui näiteks veebilehekülg on võimeline looma tulu, sealhulgas otsest tulu, võimaldades vastu võtta tellimusi. Majandusüksus ei saa näidata, kuidas ainuüksi või eeskätt tema enese toodete ja teenuste müügiedenduseks ja reklaamiks arendatud veebilehekülg loob tõenäolist tulevast majanduslikku kasu, ja järelikult kõiki niisuguse veebilehekülje arenduskulutusi kajastatakse kuludena nende tegemise ajal
.

9.
        
Kõiki majandusüksuse oma veebilehekülje arendus- ja halduskulutusi kajastatakse kooskõlas standardiga IAS 38. Hinnata tuleb iga kulutustega seotud tegevuse olemust (nt töötajate koolitus ja veebilehekülje hooldamine), ja vastavat veebilehekülje arenduse või järelarenduse etappi, et määrata asjakohane raamatupidamiskäsitlus (käesoleva tõlgenduse lisas on toodud lisajuhised).
Näiteks:

a)
     
Planeerimisfaas on olemuselt sarnane standardis IAS 38.54-56 toodud uurimistegevuse faasile. Selles faasis tehtud kulutused tuleb kajastada kuluna tekkimise hetkel.

b)
     
Rakendus- ja infrastruktuuri arendusetapp, graafilise kujunduse etapp ja sisuarendusetapp, kui sisu arendatakse muul otstarbel kui majandusüksuse oma toodete ja teenuste reklaam ja müügiedendus, on laadilt sarnased standardis IAS 38.57-64 kirjeldatud arendusfaasiga
. Neis arengufaasides tehtud kulutused kajastatakse immateriaalse varana kajastatava veebilehekülje maksumuses vastavalt käesoleva Tõlgenduse paragrahvile 8, juhul kui kulutus on otseselt seostatav ning on vajalik veebilehekülje loomiseks, tootmiseks või ettevalmistamiseks nii, et ta toimiks juhtkonna poolt kavandatud viisil.
Näiteks spetsiaalselt veebilehekülje tarvis tehtud sisu ostmis- või loomiskulutused (välja arvatud sisu, milles reklaamitakse ja edendatakse majandusüksuse oma tooteid ja teenuseid) või kulutused, mis võimaldavad veebilehekülje sisu kasutada (nt taasesitamislitsentsi tasu), tuleb lülitada arendusmaksumusse, kui see tingimus on rahuldatud.  Samas, vastavalt standardile IAS 38.71, ei tohi immateriaalsele varale tehtud kulutusi, mida eelmistes finantsaruannetes kajastati algselt kuluna, kajastada hiljem immateriaalse vara soetusmaksumuse osana (nt kui autoriõiguse soetusmaksumus on täielikult amortiseeritud ja sisu esitatakse pärast seda veebileheküljel)
.

(c)
    
Sisu arendusetapis tehtud kulutusi, mille puhul sisu arendatakse majandusüksuse oma toodete ja teenuste reklaamiks ja müügiedenduseks (nt digitaalfotod toodetest), tuleb kajastada kuluna nende tegemise hetkel kooskõlas standardiga IAS 38.69 (c). Näiteks kulutusi majandusüksuse oma toodete digitaalfotode tegemise ja nende väljanägemise parandamisega seotud professionaalsete teenuste kulutusi tuleb kajastada kuluna teenuste saamise hetkel, mitte aga digitaalfotode veebileheküljel esitamise hetkel
.

(d)
   
Haldusetapp algab, kui veebilehekülje arendamine on lõpetatud. Selles etapis tehtud kulutusi tuleb kajastada kuludena nende tegemise hetkel, välja arvatud juhul, kui need vastavad standardi IAS 38.18 kriteeriumitele
.

10.
      
Veebilehekülge, mida kajastatakse immateriaalse varana vastavalt käesoleva Tõlgenduse paragrahvile 8, tuleb pärast esmast kajastamist mõõta, rakendades IAS 38.72-87 nõudeid. Parim hinnang veebilehekülje kasulikuks eluks peab olema lühike.

Jõustumiskuupäeva
paragrahvi on parandatud järgmiselt:

Jõustumiskuupäev:
 
Käesolev Tõlgendus jõustub 25. märtsil 2002. Antud Tõlgenduse rakendamise mõju tuleb arvestada, kasutades IAS 38 (avaldatud 1998) ülemineku nõudeid. Seetõttu, kui veebilehekülg ei vasta immateriaalse varana kajastamise kriteeriumile, kuid seda kajastati eelnevalt varana, tuleb objekt bilansist välja kanda käesoleva Tõlgenduse jõustumise kuupäeval. Kui veebilehekülg eksisteerib ja selle arenduskulutused vastavad immateriaalse varana kajastamise kriteeriumitele, kuid seda ei kajastatud eelnevalt varana, ei tohi immateriaalset vara antud Tõlgenduse jõustumiskuupäeval kajastada. Kui veebilehekülg eksisteerib ja selle arenduskulutused vastavad immateriaalse vara kajastamise kriteeriumitele, ning seda kajastati eelnevalt varana ning kajastati algselt soetusmaksumuses, loetakse selle esmase kajastamise summat õigesti määratuks.

 

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Valdkonna tööpakkumised

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

30. mai 2018

BonBon Lingerie otsib RAAMATUPIDAJAT

BonBon Lingerie OÜ

26. mai 2018

AIANDUSKESKUS HANSAPLANT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Hansaplant Hulgi OÜ

31. mai 2018

Uudised

Tööriistad