SIC32 Immateriaalne vara – kulutused veebilk-le

Standardi IAS
1 (muudetud 1997) “Finantsaruannete esitamine” paragrahv 11 nõuab, et
finantsaruandeid tohib nimetada rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega
vastavuses olevateks ainult siis, kui nad vastavad kõikide rakendatavate
standardite ja Standardite Tõlgendamise Alalise Komisjoni kõikide rakendatavate
tõlgenduste kõikidele nõuetele. SIC tõlgendused ei ole ette nähtud
rakendamiseks ebaoluliste objektide suhtes.

Viide: IAS 38 „Immateriaalne vara“

PROBLEEM

1.
Ettevõte võib teha sisemisi kulutusi oma sise- ja välisjuurdepääsuga veebilehekülje arendusele ja haldusele. Välisjuurdepääsuga veebilehekülge võib kasutada mitmesugusel otstarbel, nagu näiteks ettevõtte toodete ja teenuste müügiedendus ja reklaam, elektrooniliste teenuste pakkumine ning toodete ja teenuste müümine. Sisejuurdepääsuga veebilehekülge võib kasutada ettevõtte tegevuspõhimõtete ja kliendiandmete säilitamiseks ning asjakohase info otsimiseks.

2.
Veebilehekülje arendusetappe võib kirjeldada järgmiselt:

(a) planeerimine – hõlmab otstarbekusuuringute teostamist, eesmärkide ja detailide määratlemist, valikuvõimaluste hindamist ja eelistuste valikut;

(b) rakenduse ja infrastruktuuri arendus – hõlmab domeeninime saamist, riistvara ning operatsioonitarkvara ostmist ja arendust, väljaarendatud rakenduste paigaldamist ja koormustestimist;

(c) graafilise kujunduse arendus – hõlmab veebilehtede väljanägemise kujundust;

(d) sisuarendus – hõlmab tekstilise või graafilise teabe loomist, ostmist, koostamist ja üleslaadimist veebileheküljele enne veebilehekülje arenduse lõpuleviimist. Seda teavet võib salvestada eraldi andmebaasidesse, mis on integreeritud veebileheküljele (või pääseb neile veebileheküljelt juurde) või kodeerida otse veebilehtedele.

3.
Kui veebilehekülje arendustegevus on lõpetatud, algab haldusetapp. Selles etapis ettevõte säilitab ja laiendab veebilehekülje rakendusi, infrastruktuuri, graafilist kujundust ja sisu.

4.
Ettevõtte oma veebilehekülje arendusele ja haldusele minevate sisemiste kulutuste arvestuse probleemid on järgmised:

(a) kas veebilehekülg on sisemiselt loodud immateriaalne vara, mille kohta kehtivad standardi 38 nõuded; ja

(b) sobiv raamatupidamiskäsitlus nende kulutuste kajastamiseks.

5.
Seda tõlgendust ei rakendata veebileheküljega seotud riistvara ostmis-, arendus- ja halduskulutustele (nt veebiserverid, katsetamisserverid, tootmisserverid ja internetiühendused). Nende kulutuste arvestust tehakse standardi IAS 16 (muudetud 1998. a) „Materiaalne põhivara“ kohaselt. Kui ettevõttel tekivad lisaks kulutused ka seoses tasudega ettevõtte veebilehekülge haldavale internetiteenuse pakkujale, siis kajastatakse need kulutused standardi IAS 8.7 ja raamistiku kohaselt kuluna teenuste saamise hetkel.

6.
Standardit IAS 38 ei rakendata immateriaalsele varale, mida ettevõte hoiab müügiks tavategevuse raames (vt standard IAS 2 „Varud“ ja standard IAS 11 „Ehituslepingud“) või rendiks standardi IAS 17 (muudetud 1997) „Rent“ tähenduses.  Seega ei rakendata seda tõlgendust teisele ettevõttele müügiks tehtava veebilehekülje (või veebilehekülje tarkvara) arendus- ja halduskulutustele.  Kui veebilehekülg renditakse kasutusrendi alusel, rakendab rendileandja seda tõlgendust. Kui veebilehekülg renditakse kapitalirendi alusel, rakendab rendilevõtja seda tõlgendust pärast renditud vara algset kajastamist.

Konsensus

7.
Ettevõtte oma veebilehekülg, mis tekib arendustöö tulemusena ja on sise- ja välisjuurdepääsuga, on sisemiselt loodud immateriaalne vara, mille suhtes kehtivad standardi IAS 38 nõuded.

8.
Arendustöö tulemusena tekkivat veebilehekülge kajastatakse immateriaalse varana siis ja ainult siis, kui see vastab standardis IAS 38.19 kirjeldatud üldistele kajastamise ja algse mõõtmise nõuetele ning ettevõte rahuldab lisaks ka standardi IAS 38.45 nõudeid. Ettevõte võib suuta rahuldada standardi IAS 38.45(d) kohast nõuet demonstreerida, kuidas veebilehekülg loob tulevast majanduslikku kasu juhul, kui näiteks veebilehekülg on võimeline looma tulu, sealhulgas otsest tulu, võimaldades vastu võtta tellimusi. Ettevõte ei saa näidata, kuidas ainuüksi või eeskätt tema enese toodete ja teenuste müügiedenduseks ja reklaamiks arendatud veebilehekülg loob tõenäolist tulevast majanduslikku kasu, ja järelikult kõiki niisuguse veebilehekülje arenduskulutusi kajastatakse kuludena nende tegemise ajal.

9.
Kõiki ettevõtte oma veebilehekülje arendus- ja halduskulutusi kajastatakse kooskõlas standardiga IAS 38. Hinnata tuleb iga kulutustega seotud tegevuse olemust (nt töötajate koolitus ja veebilehekülje hooldamine), ja vastavat veebilehekülje arenduse või järelarenduse etappi , et määrata asjakohane raamatupidamiskäsitlus (käesoleva tõlgenduse lisas antakse lisajuhiseid). Näiteks:

(a) planeerimisetapp on laadilt sarnane standardis IAS 38.42-44 kirjeldatud suurimistegevuse faasile. Selles etapis tehtavad kulutused kajastatakse kuludena nende tegemise ajal;

(b) rakendus- ja infrastruktuuri arendusetapp, graafilise kujunduse etapp ja sisuarendusetapp, kui sisu arendatakse muul otstarbel kui ettevõtte oma toodete ja teenuste reklaam ja müügiedendus, on laadilt sarnased standardis IAS 38.45-52 kirjeldatud arendusfaasiga. Nendel etappidel tehtavad kulutused tuleb lülitada veebilehekülje soetusmaksumusse, mida kajastatakse immateriaalse varana vastavalt käesoleva tõlgenduse paragrahvile 8, kui neid kulutusi saab otseselt seostada või põhjendatud ja järjepidevatel alustel jaotada veebilehekülje valmistamiseks tema kavandatud kasutuseesmärgil. Näiteks spetsiaalselt veebilehekülje tarvis tehtud sisu ostmis- või loomiskulutused (välja arvatud sisu, milles reklaamitakse ja edendatakse ettevõtte oma tooteid ja teenuseid) või kulutused, mis võimaldavad veebilehekülje sisu kasutada (nt taasesitamislitsentsi tasu), tuleb lülitada arendusmaksumusse, kui see tingimus on rahuldatud.  Samas, vastavalt standardile IAS 38.59, ei tohi immateriaalsele varale tehtud kulutusi, mida eelmistes finantsaruannetes kajastati algselt kuluna, kajastada hiljem immateriaalse vara soetusmaksumuse osana (nt kui autoriõiguse soetusmaksumus on täielikult amortiseeritud ja sisu esitatakse pärast seda veebileheküljel);

(c) sisu arendusetapis tehtud kulutusi, mille puhul sisu arendatakse ettevõtte oma toodete ja teenuste reklaamiks ja müügiedenduseks (nt digitaalfotod toodetest), tuleb kajastada kuluna nende tegemise hetkel kooskõlas standardiga IAS 38.57 (c). Näiteks kulutusi ettevõtte oma toodete digitaalfotode tegemise ja nende väljanägemise parandamisega seotud professionaalsete teenuste kulutusi tuleb kajastada kuluna teenuste saamise hetkel, , mitte aga digitaalfotode veebileheküljel esitamise hetkel;

(d) haldusetapp algab, kui veebilehekülje arendamine on lõpetatud. Selles etapis tehtud kulutusi tuleb kajastada kuludena nende tegemise hetkel, välja arvatud juhul, kui need vastavad standardi IAS 38.60 kriteeriumitele.

10.
Veebilehekülge, mida kajastatakse käesoleva tõlgenduse paragrahvi 8 alusel immateriaalse varana, tuleb mõõta pärast algset kajastamist, rakendades standardi IAS 38.63-78 nõudeid. Veebilehekülje kasulik eluiga peab parima hinnangu kohaselt olema lühike.

Konsensuse kuupäev: mai 2001.

Jõustumiskuupäev: käesolev tõlgendus jõustub 25. märtsil 2002. Käesoleva tõlgenduse kasutuselevõtmise mõju tuleb kajastada lähtudes standardi IAS 38.118-121 üleminekusätetest. Seega kui veebilehekülg ei vasta immateriaalse varana kajastamise kriteeriumitele, kuid varem kajastati varana, tuleb selle objekti kajastamine lõpetada kuupäeval, mil käesolev tõlgendus jõustub. Kui veebilehekülg eksisteerib ja selle arenduskulutused vastavad immateriaalse vara kajastamise kriteeriumitele, kuid varem seda ei kajastatud varana, ei või seda kajastada immateriaalse varana käesoleva tõlgenduse jõustumiskuupäeval. Kui veebilehekülge, mis eksisteerib ja selle arenduskulutused vastavad immateriaalse varana kajastamise kriteeriumitele, varem kajastati varana ja algselt mõõdeti soetusmaksumuses, loetakse algselt kajastatud summa korrektselt määratuks.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Vabaned rutiinsest paberitööst ja saad pühendada oma aja inimestele!

Me usume, et tarkvara peab kiirendama ja lihtsustama tööd ning vältima inimlikke vigu. Et seda saavutada palgaarvestuses, on mõistlik teha arvestus samas programmis, kus on selle aluseks olevad andmed – palk, koormus, puhkused, haiguslehed, lisatasud, töögraafikud jne.

Valdkonna tööpakkumised

MAXIMA EESTI OÜ otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Fontes PMP OÜ

22. oktoober 2018

Uudised

Tööriistad