SIC27 Juriidiliselt rendilepingutena vormistatud

Standardi IAS 1
(muudetud 1997) “Finantsaruannete esitamine” paragrahv 11 nõuab, et
finantsaruandeid tohib nimetada rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega
vastavuses olevateks ainult siis, kui nad vastavad kõikide rakendatavate
standardite ja Standardite Tõlgendamise Alalise Komisjoni kõikide rakendatavate
tõlgenduste kõikidele nõuetele. SIC tõlgendused ei ole ette nähtud
rakendamiseks ebaoluliste objektide suhtes.

Viited: IAS 1 “Finantsaruannete esitamine” (muudetud 1997), IAS 17 “Rent” (muudetud 1997), IAS 18 “Tulu” (muudetud 1993).

Probleem

1.
Ettevõte võib sõlmida mitteseotud osapoole või osapooltega (investor) tehinguid või sarja liigendatud tehinguid (kokkulepe), mis on juriidiliselt rendilepingud. Näiteks võib ettevõte investorile vara rendile anda ja sama vara tagasi rendile võtta või teise võimalusena müüa seaduslikult vara ja võtta sama vara tagasi rendile. Kokkulepete vorm ja tingimused võivad oluliselt erineda. Rendile andmise ja tagasirendi näite puhul võib kokkuleppe eesmärk olla investori maksusoodustus, mida jagatakse ettevõttega tasu vormis, ja mitte varaobjekti kasutusõiguse andmine.

2.
Kui investoriga sõlmitav kokkulepe on juriidiliselt rendileping, on käsitletavad probleemid järgmised:

a) kuidas määrata kindlaks, kas sarja kuuluvad tehingud on omavahel seotud ja kas neid tuleb käsitleda ühe tehinguna;

b) kas kokkulepe vastab standardi IAS 17 kohasele rendi mõistele; ja kui mitte,

i) kas eraldi investeeringukonto ja võimalikud olemasolevad rendimaksekohustused on ettevõtte vara ja kohustised (nt arvestades A lisa paragrahvis 2(a) kirjeldatud näidet);

ii) kuidas peab ettevõte arvestama muid kokkuleppest tulenevaid kohustusi; ja

iii) kuidas peab ettevõte arvestama tasu, mida ta investorilt võib saada.

Konsensus

3.
Sarja kuuluvad tehingud, mis on juriidiliselt rendilepingud, on omavahel seotud ja neid tuleb käsitleda ühe tehinguna, kui nende üldist majanduslikku mõju ei saa mõista neid ühe tervikuna käsitlemata. Seda tuleb ette näiteks juhul, kui sarja kuuluvad tehingud on omavahel tihedasti seotud, nende üle on läbi räägitud kui ühe terviku üle ja nad leiavad aset samaaegselt või üksteise järel. (A lisas esitatakse näiteid selle tõlgenduse rakendamise kohta.)

4.
Raamatupidamine peab peegeldama kokkuleppe sisu. Kokkuleppe sisu kindlaksmääramiseks tuleb hinnata tehingu kõiki aspekte ja tagajärgi, rõhutades neid, millel on majanduslik mõju.

5.
Standardit IAS 17 rakendatakse siis, kui kokkuleppe sisu sisaldab vara kasutusõiguse andmist kokkulepitud ajaks. Näitajad, mis üksikult osutavad, et kokkuleppesse ei tarvitse kuuluda standardi IAS 17 kohast renti, on järgmised (B lisas esitatakse näiteid selle tõlgenduse rakendamise kohta):

a) ettevõte säilitab kõik kõnealuse varaobjekti omamisega seonduvad riskid ja hüved ning tal on sisuliselt samasugused õigused selle vara kasutamiseks nagu enne kokkulepet;

b) kokkuleppe peamine põhjus on konkreetse maksustamisega seotud tulemuse saavutamine ja mitte varaobjekti kasutusõiguse andmine; ja

c) tehinguga kaasneb optsioon, mille tingimused muudavad selle kasutamise peaaegu kindlaks (nt müügioptsioon, mis on teostatav eeldatud õiglasest väärtusest märkimisväärselt kõrgema hinna eest, kui optsiooni teostamine muutub võimalikuks).

6.
Raamistiku paragrahvide 49–64 mõisteid ja juhiseid tuleb rakendada, et määrata kindlaks, kas eraldi investeeringukonto ja rendimaksekohustused on sisuliselt ettevõtte vara ja kohustised. Näitajad, mis koos osutavad, et eraldi investeeringukonto ja rendimaksekohustused ei vasta sisuliselt varaobjekti ja kohustise mõistetele ega peaks olema ettevõtte poolt kajastatud, on järgmised:

a) ettevõte ei saa kasutada investeeringukontot oma eesmärkide järgimiseks ega ole kohustatud renti maksma. See juhtub siis, kui näiteks ettemakstud summa on investori kaitseks paigutatud eraldi investeeringukontole ja seda võib kasutada üksnes investorile maksmiseks, investor nõustub rendimaksekohustuste tasumisega investeeringukontol olevatest summadest ja ettevõttel ei ole võimalik investorile investeeringukontolt tehtavaid makseid kinni pidada;

b) on väga väike risk, et ettevõte peab investorilt saadud tasu täielikult tagasi maksma ja võib-olla mingi lisasumma tasuma, või kui tasu ei ole veel saadud, maksma muude kohustuste (nt garantii) alusel. Üksnes väike makserisk on näiteks siis, kui kokkuleppe tingimused nõuavad, et ettemakstud summa investeeritakse riskivabasse varasse, mis eeldatavasti tekitab piisavalt raha rendimaksekohustuste täitmiseks; ja

c) lisaks kokkuleppe sõlmimisel makstud käsirahale on ainukesed kokkuleppest eeldatavad rahavood rendimaksed, mis sooritatakse üksnes algse rahalaekumise tarvis moodustatud eraldi investeeringukontolt.

7.
Muid kokkuleppega seotud kohustusi, kaasa arvatud kõik antud garantiid ja varasema lõpetamisega seotud kohustused, arvestatakse nende tingimustest sõltuvalt kas standardi IAS 37 või IAS 39 kohaselt.

8.
Standardi IAS 18 paragrahvi 20 kriteeriume rakendatakse iga kokkuleppega seotud faktide ja asjaolude suhtes, et kindlaks määrata, millal kajastada tasu ettevõtte võimaliku tuluna. Arvesse tuleb võtta järgmisi tegureid: kas ettevõte on jätkuvalt seotud tasu saamise eelduseks oleva tulevase olulise toimingu kohustustega; kas ettevõttele on jäänud riske; garantiikokkulepete tingimused ja tasu tagasimaksmise risk. Näitajad, mis üksikult osutavad, et kokkuleppe sõlmimisel saadud tasu kajastamine tuluna ei ole põhjendatud, on järgmised:

a) teatavate oluliste toimingute sooritamise või nendest hoidumise kohustused on saadud tasu väljateenimise tingimus ja seetõttu ei ole juriidiliselt siduva kokkuleppe täitmine kõige olulisem kokkuleppega eeldatav toiming;

b) alusvara kasutusele on kehtestatud kasutuspiirangud, mis mõjutavad ja oluliselt muudavad ettevõtte suutlikkust varaobjekti kasutada (nt ammutada, müüa või tagatisena pantida);

c) võimalus, et osa tasust tuleb tagasi maksta või tuleb maksta mingi lisasumma, ei ole väike. Seda tuleb ette näiteks järgmistel juhtudel:

i) alusvara ei ole eriotstarbeline varaobjekt, mida ettevõte vajab oma äritegevuse teostamiseks, ja seetõttu on võimalik, et ettevõte võib maksta mingi summa kokkuleppe enneaegseks lõpetamiseks; või

ii) ettevõte on kokkuleppe tingimuste kohaselt kohustatud investeerima või tal on mõningane või täielik õigus investeerida ettemakstud summasid varasse, millega on seotud vähesest suurem risk (nt valuuta-, intressi- või krediidirisk). Sel juhul ei ole risk, et investeeringu väärtusest ei piisa rendimaksekohustuste täitmiseks, enam eriti väike ja seetõttu on võimalik, et ettevõtte peab mingi summa maksma.

9.
Tasu esitatakse kasumiaruandes selle majandusliku sisu ja olemuse alusel.

Avalikustamine

10.
Kõiki sellise kokkuleppe aspekte, mis sisuliselt ei hõlma standardi IAS 17 kohast renti, tuleb arvesse võtta, et kindlaks määrata asjakohane avalikustatav informatsioon, mis on vajalik kokkuleppe ja kasutatud raamatupidamiskäsitluse mõistmiseks. Ettevõte peab kõikide aruandeperioodide kohta, mil kokkulepe jõus on, avalikustama järgmised andmed:

a) kokkuleppe kirjeldus, kaasa arvatud:

i) alusvara ja selle kasutuspiirangud;

ii) kokkuleppe kestus ja muud olulised tingimused;

iii) omavahel seotud tehingud, kaasa arvatud võimalikud optsioonid; ja

b) iga saadud tasu suhtes rakendatud raamatupidamiskäsitlus, aruandeperioodil tuluna kajastatud summa ning kasumiaruande kirje, milles see sisaldub.

11.
Käesoleva tõlgenduse paragrahvi 10 kohaselt nõutavad andmed tuleb esitada eraldi iga kokkuleppe kohta ja koondandmetena kokkuleppe iga liigi kohta. Liik on kokkulepete rühm, mille objektiks olev alusvara on sarnane (nt elektrijaamad).

Konsensuse kuupäev: veebruar 2000.

Jõustumiskuupäev: käesolev tõlgendus jõustub 31. detsembril 2001.
Muutusi arvestusmeetodites kajastatakse vastavalt standardi IAS 8.46 üleminekunõuetele
.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad