SIC23 Materiaalne põhivara – põhjaliku ülevaatus

Standardi IAS 1 (muudetud
1997)“Finantsaruannete esitamine” paragrahv 11 nõuab, et finantsaruandeid tohib
nimetada rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega vastavuses olevateks
ainult siis, kui nad vastavad kõikide rakendatavate standardite ja Standardite
Tõlgendamise Alalise Komisjoni kõikide rakendatavate tõlgenduste kõikidele
nõuetele. SIC tõlgendused ei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste
objektide suhtes.

Viide:
IAS 16 “Materiaalne põhivara” (muudetud 1998)

PROBLEEM

1. IAS 16.23 (muudetud 1998) nõuab selliste materiaalse põhivaraobjektiga seotud hilisemate kulutuste kapitaliseerimist, mis parendavad varaobjekti seisukorda üle algselt hinnatud tootlikkuse taseme. Kõik muud hilisemad kulutused, näiteks remondi- või hooldekulud, mis taastavad või säilitavad tulevast majandusliku kasu tekkimist, mida ettevõte võib eeldada esialgsest tootlikkuse tasemest lähtudes, tuleks kajastada kuluna tekkepõhiselt.

2. IAS 16.27 märgib, et mõnede põhivaraobjektide põhikoostisosi tuleb korrapäraste ajavahemike tagant asendada. Selliseid koostisosi arvestatakse eraldi varaobjektidena, kuna nende kasulik eluiga erineb nende varaobjektide omast, millega nad on seotud.

3. Ettevõte ostab materiaalse põhivaraobjekti ja katab kõik kulud, mis on vajalikud selle kasutusvalmiduse saavutamiseks. Ettevõte peab tulevikus varaobjekti selle kasuliku eluea jooksul regulaarselt hooldama või remontima, et varaobjekti oleks võimalik pidevalt kasutada. Selle näiteks on lennuki ostmine, mida tuleb iga kolme aasta tagant remontida.

4. Probleem on selles, et kui ettevõte kannab materiaalse põhivaraobjekti regulaarse põhjaliku ülevaatuse või remondi kulusid vara kasuliku eluea jooksul, mis võimaldab ettevõttel seda varaobjekti pidevalt kasutada, kas need kulud tuleks kapitaliseerida varaobjekti koostisosana või kajastada kuluna.

KONSENSUS

5. Materiaalse põhivaraobjekti regulaarse põhjaliku ülevaatuse või remondi kulud, mida tehakse varaobjekti kasuliku eluea jooksul ning mis võimaldavad ettevõttel seda varaobjekti pidevalt kasutada, tuleb kajastada kuluna ajavahemikul, millal kulu tekkis, välja arvatud juhul, kui:

a) kooskõlas standardiga IAS 16.12 on ettevõte määratlenud varaobjekti eraldi koostisosana põhjaliku ülevaatuse või remondi summa ning  on selle koostisosa juba amortiseerinud selleks, et kajastada tulu teenimist, mis on asendatud või taastatud järgneva põhjaliku ülevaatuse või remondiga (varaobjekt on  kajastatud soetusmaksumuses või ümber hinnatud);

b) on tõenäoline, et ettevõte saab sellest varaobjektist tulevast majanduslikku kasu, ja

c) põhjaliku ülevaatuse või remondi maksumust saab usaldusväärselt mõõta.

Kui need kriteeriumid on täidetud, tuleb maksumus kapitaliseerida ja arvestada varaobjekti koostisosana.

 

Konsensuse kuupäev:
oktoober 1999

Jõustumiskuupäev:
Käesolev tõlgendus jõustub 15. juulil 2000. Käesolevas tõlgenduses kirjeldatud koostisosadel põhineva lähenemisviisi rakendamine on amortisatsioonimeetodi muutmine ja seda käsitatakse  raamatupidamisliku hinnangu muutusena vastavalt standardile IAS 16.52. Selle tulemusena korrigeeritakse amortisatsioonikulusid käesoleva ja tulevaste perioodide jaoks.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Majandustarkvara RAPID

Tarkvaraga RAPID saate korraldada keskmise või väikese ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestuse - laoarvestus, palgaarvestus, teenindus, üüriarvestus, jm. RAPIDi tasuta versiooniga saab töö tehtud üksikettevõtja, alustav ettevõte või mittetulundusühing.

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Valdkonna tööpakkumised

MAXIMA EESTI OÜ otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Fontes PMP OÜ

22. oktoober 2018

Uudised

Tööriistad