SIC19 Aruandevaluuta – mõõtmine ja esitamine

Standardi IAS 1 (muudetud
1997)“Finantsaruannete esitamine” paragrahv 11 nõuab, et finantsaruandeid tohib
nimetada rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega vastavuses olevateks
ainult siis, kui nad vastavad kõikide rakendatavate standardite ja Standardite
Tõlgendamise Alalise Komisjoni kõikide rakendatavate tõlgenduste kõikidele
nõuetele. SIC tõlgendused ei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste
objektide suhtes.

Viited:
IAS 21 “Valuutakursside muutuste mõjud” (muudetud 1993) ja IAS 29 “Finantsaruandlus hüperinflatiivsetes majanduskeskkondades” (ümber kujundatud 1994)

 

PROBLEEM

1. IAS 21 paragrahv 4 sätestab, et kuna kõnealune standard ei määra kindlaks valuutat, milles ettevõte oma finantsaruanded esitab, kasutab ettevõtte tavaliselt oma asukohariigi valuutat. Kuna IAS 21 määratluse kohaselt tähendab mõiste “aruandevaluuta” vääringut, mida kasutatakse finantsaruannete esitamisel, on ettevõtte poolt kasutataval aruandevaluutal oluline mõju arvestusele finantsaruannetes.

2. IAS 21.7 määratluse kohaselt on välisvaluuta valuuta, mis ei ole ettevõtte aruandevaluuta. Seetõttu tähendab aruandevaluuta valimine, et kõiki muid vääringuid käsitatakse välisvaluutana. Välisvaluutatehingute arvestamise ja välismaiste äriüksuste finantsaruannete ümberarvestamise protseduurid on sätestatud standardis IAS 21.IAS 21.36 osutab täiendavatele tagajärgedele, mis on seotud sellise välismaise majandusüksuse aruandevaluuta valimisega, mis koostab aruanded hüperinflatiivse majanduskeskkonna valuutas. Sellise välismaise majandusüksuse finantsaruanded korrigeeritakse vastavalt standardile IAS 29, enne kui need arvestatakse ümber aruandva ettevõtte aruandevaluutasse. IAS 29.8 nõuab korrigeerimist ka ettevõttelt, mis kasutab oma finantsaruannete esitamisel hüperinflatiivse majanduskeskkonna valuutat aruandevaluutana.

3. Käsitletavad probleemid on järgmised:

a) kuidas ettevõte määrab valuuta, milles mõõdetakse tema finantsaruannete kirjeid (“mõõtmisvaluuta”);

b) kas ettevõte võib kasutada oma finantsaruannete esitamiseks muud valuutat peale mõõtmisvaluuta (“esitamisvaluuta”); ja

c) kui esitamisvaluuta võib erineda mõõtmisvaluutast, kuidas sellisel juhul finantsaruandeid ümber arvestada mõõtmisvaluutast esitamisvaluutasse.

4. IAS 21.5 sätestab, et ettevõtte finantsaruannete ümberarvestamine sellest valuutast, milles ta vastavalt IAS-le oma finantsaruanded esitab, mõnda teise valuutasse tolle valuutaga harjunud aruande kasutajate mugavuse huvides või muudel samalaadsetel põhjustel ei ole nimetatud standardiga reguleeritud. Sellest tulenevalt ei käsitle käesolev tõlgendus kõnealuseid ümberarvestusi.

 

KONSENSUS

5. Mõõtmisvaluuta peab andma ettevõtte kohta informatsiooni, mis on kasulik ja kajastab ettevõtet puudutavate sündmuste ja asjaolude majanduslikku olemust. Kui teatavat valuutat kasutatakse ettevõttes olulises ulatuses või sellel on ettevõttele oluline mõju, võib see valuuta olla sobiv kasutamiseks mõõtmisvaluutana (täiendavad juhised on esitatud käesoleva tõlgenduse lisas A). Kõiki muus kui mõõtmisvaluutas tehtud tehinguid tuleb standardi IAS 21 rakendamisel käsitada välisvaluutatehingutena.

6. Kui mõõtmisvaluuta on valitud, ei või seda muuta, välja arvatud juhul, kui käesoleva tõlgenduse paragrahvis 5 nimetatud ettevõtet puudutavad sündmused ja asjaolud muutuvad.

7. Kui käesoleva tõlgenduse paragrahvi 5 kohaselt määratud mõõtmisvaluuta on hüperinflatiivse majanduskeskkonna valuuta, siis:

a) ettevõtte oma finantsaruanded tuleb ümber arvestada IAS 29 kohaselt; ja

b) kui ettevõte on välismaine majandusüksus vastavalt IAS 21 määratlusele ning on lülitatud teise aruandva ettevõtte finantsaruannetesse, tuleb tema finantsaruanded ümber arvestada vastavalt standardile IAS 29 enne ümberarvestamist teise aruandva ettevõtte aruandevaluutasse.

8. Kui sellise riigi valuuta, kus ei ole hüperainflatiivset majanduskeskkonda, on määratud sobivaks mõõtmisvaluutaks vastavalt käesoleva tõlgenduse paragrahvile 5, ei nõuta ettevõttelt finantsaruannete ümberarvestamist vastavalt standardile IAS 29.

9. Kuigi ettevõte esitab tavaliselt oma finantsaruanded samas valuutas, mis on määratud mõõtmisvaluutaks vastavalt käesoleva tõlgenduse paragrahvile 5, võib ta otsustada esitada oma finantsaruandeid muus vääringus. Aruandva ettevõtte finantsaruannete mõõtmisvaluutast muusse esitamiseks mõeldud valuutasse ümberarvestamise meetod ei ole rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega kindlaks määratud. Samas selleks, et finantsaruanded kajastaksid ettevõtte finantsseisundit, majandustulemusi ja rahavoogusid õiglaselt, ei tohi ettevõtte poolt rakendatav ümberarvestusmeetod tuua kaasa sellist kajastamist, mis oleks vastukäiv objektide mõõtmisega finantsaruannetes, kasutades käesoleva tõlgenduse paragrahvi 5 kohaselt määratud valuutat. Juhul kui ettevõttel on välismaised majandusüksused ja  ta esitab konsolideeritud finantsaruanded, ühtib konsolideeritud finantsaruannete esitamisel kasutatav valuuta tavaliselt emaettevõtte mõõtmisvaluutaga, kuid võib sageli olla erinev välismaiste majandusüksuste mõõtmisvaluutadest. (Lisas B esitatakse näide selle tõlgenduse rakendamise kohta konsolideeritud finantsaruannetes.)

AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON

10. Avalikustada tuleb järgmine informatsioon:

a) kui mõõtmisvaluuta erineb ettevõtte asukohariigi valuutast, tuleb avalikustada põhjus teise valuuta kasutamiseks;

b) mõõtmisvaluuta või esitamisvaluuta muutmise põhjused; ja

c) kui finantsaruanded esitatakse ettevõtte mõõtmisvaluutast erinevas valuutas, siis mõõtmisvaluuta, erineva esitamisvaluuta kasutamise põhjused ja ümberarvestusmeetodi kirjeldus.

Konsolideeritud finantsaruannetes käsitatakse selliste avalikustamisnõuete rakendamisel viiteid mõõtmisvaluutale viidetena emaettevõtte mõõtmisvaluutale.

Konsensuse kuupäev:
veebruar 2000

Jõustumiskuupäev:
Käesolevat tõlgendust rakendatakse aruandeperioodide suhtes, mis algavad 1. jaanuaril 2001 või pärast seda. Muutusi arvestusmeetodites kajastatakse vastavalt standardi IAS 8.46 üleminekunõuetele.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Parima juhtimisaruandluse ja automatiseeritud raamatupidamisega majandustarkvara Suno365

Columbus Eesti on toonud turule uue täisfunktsionaalse majandustarkvara Suno365. Tegu on pilvepõhise ja kuutasulise majandustarkvaraga (ERP) ettevõtetele, kes hindavad kaasaegseid lahendusi taskukohaste kuludega.

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Valdkonna tööpakkumised

MAXIMA EESTI OÜ ootab oma meeskonda PALGAARVESTAJAT

Maxima Eesti OÜ

19. november 2018

KAARLI HAMBAPOLIKLIINIK otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tripod Grupp OÜ

30. november 2018

Uudised

Tööriistad