Autor: Raamatupidaja.ee • 24. juuli 2005
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

SIC11 Välisvaluutatehingud – valuuta olulisest

Standardi IAS 1 (muudetud 1997)“Finantsaruannete esitamine” paragrahv 11 nõuab, et finantsaruandeid tohib nimetada rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega vastavuses olevateks ainult siis, kui nad vastavad kõikide rakendatavate standardite ja Standardite Tõlgendamise Alalise Komisjoni kõikide rakendatavate tõlgenduste kõikidele nõuetele. SIC tõlgendused ei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste objektide suhtes.

 

Viide:

IAS 21 “Valuutakursside muutuste mõjud”

 

PROBLEEM

1. Ettevõttel on välisvaluutasfikseeritud kohustised, mis on tekkinud vara omandamisest. Pärast varaomandamist leiab aset ettevõtte aruandevaluuta oluline devalveerumine võiodavnemine. Selle tulemusena tekib oluline välisvaluutakahjum, kui kohustisimõõdetakse, kasutades sulgemiskurssi vastavalt standardile IAS 21.11(a).Standardis IAS 21.21 kirjeldatud lubatud alternatiivkäsitlus nõuab mitmetetingimuste rakendamist enne, kui ettevõte võib lisada kõnealusevälisvaluutakahjumi vastava vara bilansilisele maksumusele.

2. Käsitletavad probleemid onjärgmised:

a) millisel perioodil tuleksrakendada tingimusi, et kohustist “ei saa arveldada” ning et “praktilisedriskimaandamise vahendid puuduvad”; ja

b) millal on vara omandamine“hiljutine”.

 

KONSENSUS

3. Kohustistest tulenevvälisvaluutakahjum tuleb lisada vastava vara bilansilisele maksumusele ainultsiis, kui neid kohustisi ei olnud võimalik arveldada ning vastavaid riske eisaanud maandada enne aruandevaluuta olulist devalveerumist või odavnemist. Varakorrigeeritud bilansiline maksumus ei tohi ületada tema kaetavat väärtust.

4. Selleks, et lisada kohustistesttulenev välisvaluutakahjum vastava varabilansilisele maksumusele, tulebnäidata, et aruandva ettevõtte käsutuses ei olnud kohustise arveldamiseksvajalikku välisvaluutat ning et vahetuskursiriski ei olnud võimalik maandada(näiteks selliste tuletisinstrumentidega nagu forward-lepingud,optsioonid või muud finantsinstrumendid). Eeldatavasti tekib selline olukordvaid harva, näiteks siis, kui samaaegselt valitsuse või keskpanga kehtestatudvaluutakontrollist või -piirangutest tingitud välisvaluuta puudusega  polekättesaadavad ka riskimaandamisinstrumendid.

5. Kui valuutakahjumikapitaliseerimise tingimused on täidetud, peab ettevõte kapitaliseerima edasisivaluutakahjumeid, mis tekivad pärast aruandevaluuta esimest olulistdevalveerumist või odavnemist, üksnes selles ulatuses, mille osas kõikkapitaliseerimise tingimused on jätkuvalt täidetud.

6. “Hiljutine” vara omandamine onomandamine kaheteistkümne kuu jooksul enne aruandevaluuta olulistdevalveerumist või odavnemist.

 

 

Konsensuse kuupäev:

jaanuar 1998.

 

Jõustumiskuupäev:

Käesolev tõlgendus jõustub 1. augustil 1998.Muutusi arvestusmeetodites kajastatakse vastavalt standardi IAS 8.46üleminekunõuetele.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700