IAS41 Põllumajandus

IASC juhatus kinnitas käesoleva
rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 2000. aasta detsembris ning seda
rakendatakse nende finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 2003 või
pärast seda algavaid aruandeperioode.

SISSEJUHATUS

1. Standardis IAS 41 määratakse kindlaks raamatupidamiskäsitluse ja sellega seotud finantsaruannete esitamise ja avalikustamise nõuded põllumajandustegevuse osas, mida muud rahvusvahelised raamatupidamisstandardid ei käsitle. Põllumajandustegevus on tegevus, mille käigus ettevõte teostab elusloomade või -taimede (bioloogiliste varade) bioloogilist muundamist müügi eesmärgil, põllumajandustoodanguks või uuteks bioloogilisteks varadeks.

2. Muu hulgas kehtestab IAS 41 raamatupidamiskäsitluse ka bioloogiliste varade kasvamise, vananemise, tootmise ja paljunemise ajal ning põllumajandustoodangu esmase mõõtmise lõikuse hetkel. See standard nõuab bioloogilise vara mõõtmist õiglases väärtuses, millest on maha arvatud hinnangulised bioloogilise vara müügikulutused, alates esmasest arvelevõtmisest kuni lõikuse hetkeni, välja arvatud siis, kui õiglast väärtust ei ole võimalik esmasel arvelevõtmisel usaldusväärselt mõõta. Samas ei käsitle IAS 41 lõikusele järgnevat põllumajandustoodangu töötlemist; näiteks viinamarjade töötlemist veiniks või villa töötlemist lõngaks.

3. Standard eeldab, et bioloogilise vara õiglast väärtust on võimalik usaldusväärselt mõõta. See eeldus on vaidlustatav üksnes sellise bioloogilise vara esmasel arvelevõtmisel, mille kohta ei ole teada turuhinda või -väärtust ja mille õiglase väärtuse alternatiivset hindamist peetakse ebausaldusväärseks. Sel juhul nõuab standard IAS 41, et ettevõte mõõdaks bioloogilist vara soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja väärtuse langusest tingitud akumuleeritud kahjumid. Kui sellise bioloogilise vara õiglane väärtus muutub usaldusväärselt mõõdetavaks, peab ettevõte selle vara mõõtmisel rakendama õiglast väärtust, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused. Igal juhul peab ettevõte kajastama põllumajandustoodangut lõikuse hetkel õiglases väärtuses, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused.

4. Standard IAS 41 nõuab, et bioloogilise vara õiglase väärtuse muutusi (millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused) kajastataks nende tekkimise perioodi puhaskasumis või -kahjumis. Põllumajandustegevuses suurendab või vähendab eluslooma või -taime füüsiliste omaduste muutus otseselt majanduslikku kasu ettevõttele. Metsakasvatusettevõte ei pruugi tehingupõhise, soetusmaksumusel põhineva arvestusmudeli rakendamisel kuni esimese lõikuse ja müügini tulu kajastada, mis võib juhtuda 30 aastat pärast metsa istutamist. Samas näitab bioloogilist kasvu õiglases väärtuses kajastav ja mõõtev arvestusmudel õiglase väärtuse muutust kogu perioodi kestel istutamisest lõikuseni.

5. IAS 41 ei kehtesta uusi põhimõtteid põllumajandustegevusega seotud maa arvestuse osas. Selle asemel rakendab ettevõte standardit IAS 16 “Materiaalne põhivara” või IAS 40 “Kinnisvarainvesteeringud”, olenevalt sellest, kumb on antud olukorras asjakohane. Standard IAS 16 nõuab, et maa mõõdetaks soetusmaksumuses, millest on maha arvatud väärtuse langusest tingitud akumuleeritud kahjumid, või ümberhinnatud maksumuses. Standard IAS 40 nõuab, et maad, mis on kinnisvarainvesteering, mõõdetaks õiglases väärtuses või soetusmaksumuses, millest on maha arvatud väärtuse langusest tingitud akumuleeritud kahjumid. Maaga füüsiliselt seotud bioloogilisi varasid (nt puud metsaistandikus) mõõdetakse maast eraldi õiglases väärtuses, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused.

6. Standard IAS 41 nõuab, et tingimusteta sihtfinantseerimist, mis on seotud õiglases väärtuses (millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused) mõõdetud bioloogiliste varadega, kajastatakse tuluna siis ja ainult siis, kui sihtfinantseerimine muutub kättesaadavaks. Tingimuslikku sihtfinantseerimist, k.a juhul, kui sihtfinantseerimine keelab ettevõttel mingi konkreetse põllumajandustegevusega tegelda, kajastab ettevõte tuluna siis ja ainult siis, kui sihtfinantseerimise tingimused on täidetud. Kui sihtfinantseerimine on seotud bioloogiliste varadega, mida mõõdetakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja väärtuse langusest tingitud akumuleeritud kahjumid, siis rakendatakse standardit IAS 20 “Sihtfinantseerimise arvestamine ja valitsusepoolse abi avalikustamine”.

7. Standard IAS 41 kehtib nende raamatupidamise aastaaruannete suhtes, mis käsitlevad 1.jaanuaril 2003 või pärast seda algavaid aruandeperioode. Varasem rakendamine on soovitatav.

8. Standard IAS 41 ei kehtesta konkreetseid üleminekusätteid. Standardi IAS 41 esmane rakendamine toimub vastavalt standardile IAS 8 “Perioodi puhaskasum või -kahjum, rängad vead ja muutused arvestusmeetodites” põhimõtetele.

9. A lisas esitatakse standardi IAS 41 rakendamise näiteid. B lisas “Järelduste alused” esitatakse kokkuvõtlikult juhatuse põhjendused standardi IAS 41 nõuete kehtestamiseks.

SISUKORD

  <_o3a_p />

Paragrahvid <_o3a_p />

Eesmärk <_o3a_p />

  <_o3a_p />

Rakendusala <_o3a_p />

1–4 <_o3a_p />

Mõisted <_o3a_p />

5–9 <_o3a_p />

Põllumajanduslikud mõisted <_o3a_p />

5–7 <_o3a_p />

Üldmõisted <_o3a_p />

8–9 <_o3a_p />

Kajastamine ja mõõtmine <_o3a_p />

10–33 <_o3a_p />

Kasumid ja kahjumid <_o3a_p />

26–29 <_o3a_p />

Kui õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta <_o3a_p />

30–33 <_o3a_p />

Sihtfinantseerimine <_o3a_p />

34–38 <_o3a_p />

Esitamine ja avalikustamine <_o3a_p />

39–57 <_o3a_p />

Esitamine <_o3a_p />

3–9 <_o3a_p />

Avalikustatav informatsioon <_o3a_p />

40–57 <_o3a_p />

ü ldnõuded <_o3a_p />

40–53 <_o3a_p />

Täiendav avalikustatav informatsioon bioloogiliste varade kohta, kui õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta <_o3a_p />

54–56 <_o3a_p />

 Sihtfinantseerimine <_o3a_p />

57 <_o3a_p />

Jõustumiskuupäev ja üleminek <_o3a_p />

58–59 <_o3a_p />

 

Standardeid, mis on esitatud poolpaksus kursiivkirjas, tuleb lugeda koos käesolevas standardis esitatud taustmaterjali ja rakendusjuhiste ning “Rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite eessõnaga”. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid ei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste objektide suhtes (vt eessõna paragrahv 12).

EESMÄRK

Käesoleva standardi eesmärk on sätestada põllumajandustegevuse raamatupidamiskäsitlus ja sellega seotud finantsaruannete esitamise ja avalikustamise nõuded.

RAKENDUSALA

1. Käesolevat standardit rakendatakse järgmiste põllumajandustegevusega seotud objektide arvestuses:

a) bioloogilised varad;

b) põllumajandustoodang lõikuse hetkel; ja

c) paragrahvides 34–35 käsitletud sihtfinantseerimine.

2. Käesolevat standardit ei rakendata järgmiste objektide suhtes:

a) põllumajandustegevusega seotud maa (vt IAS 16 “Materiaalne põhivara” ja IAS 40 “Kinnisvarainvesteeringud”); ja

b) põllumajandustegevusega seotud immateriaalne vara (vt IAS 38 “Immateriaalne vara”).

3. Käesolevat standardit rakendatakse põllumajandustoodangu suhtes, mis on ettevõtte bioloogiliste varade lõikusel saadud toodang, ainult lõikuse hetkel. Pärast seda rakendatakse standardit IAS 2 “Varud” või muud rakendamiseks sobivat rahvusvahelist raamatupidamisstandardit. Sellest tulenevalt ei käsitle käesolev standard lõikusele järgnevat põllumajandustoodangu töötlemist; näiteks viinamarjade töötlemist veiniks selle veinivalmistaja poolt, kes on need viinamarjad kasvatanud. Olgugi et töötlemine võib olla põllumajandustegevuse loogiline ja loomulik jätk ning töötlemise protseduur võib mingil määral olla sarnane bioloogilisele muundamisele, käesolevas standardis esitatud põllumajandustegevuse mõiste seda siiski ei hõlma.

4. Järgnevas tabelis on esitatud bioloogiliste varade, põllumajandustoodangu ja pärast lõikust toimunud töötlemise tulemusel saadud toodete näited.

Bioloogilised varad <_o3a_p />

Põllumajandustoodang <_o3a_p />

Tooted, mis saadakse pärast lõikust teostatud töötlemise tulemusel <_o3a_p />

Lambad <_o3a_p />

Vill <_o3a_p />

Lõng, vaip <_o3a_p />

Puud metsaistandikus <_o3a_p />

Palgid <_o3a_p />

Saematerjal <_o3a_p />

Taimed <_o3a_p />

Puuvill <_o3a_p />

Niit, riided <_o3a_p />

  <_o3a_p />

Lõigatud suhkruroog <_o3a_p />

Suhkur <_o3a_p />

Piimakari <_o3a_p />

Piim <_o3a_p />

Juust <_o3a_p />

Sead <_o3a_p />

Lihakeha <_o3a_p />

Vorstid, singid <_o3a_p />

Põõsad <_o3a_p />

Leht <_o3a_p />

Tee, tubakas <_o3a_p />

Viinamarjapõõsad <_o3a_p />

Viinamarjad <_o3a_p />

Vein <_o3a_p />

Viljapuud <_o3a_p />

Korjatud puuvili <_o3a_p />

Töödeldud puuvili <_o3a_p />

 

MÕISTED

Põllumajanduslikud mõisted

5. Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Põllumajandustegevus on tegevus, mille käigus ettevõte teostab bioloogiliste varade bioloogilist muundamist müügiks, põllumajandustoodanguks või lisanduvateks bioloogilisteks varadeks.

Põllumajandustoodang on ettevõtte bioloogiliste varade lõikusel saadud toode.

Bioloogiline vara on elusloom või -taim.

Bioloogiline muundamine hõlmab kasvamise, vananemise, tootmise ja paljunemise protsesse, mis põhjustavad bioloogilise vara kvalitatiivseid või kvantitatiivseid muutusi.

Bioloogilise vara rühm on sarnaste elusloomade või -taimede kogum.

Lõikus on toodangu eraldamine bioloogilisest varast või bioloogilise vara elutegevuse lõpetamine.

6. Põllumajandustegevus hõlmab erinevaid tegevusalasid; näiteks karjakasvatus, metsandus, iga-aastane või pidev saagikoristus, viljapuuaedade ja istandike harimine, lillekasvatus ja akvakultuur (sh kalakasvatus). Nendel erinevatel tegevusaladel on teatavad sarnased tunnused:

a) võime muutuda: elusloomad ja -taimed on võimelised bioloogiliselt muunduma;

b) muutuste juhtimine: juhtimine aitab bioloogilisele muundamisele kaasa, parandades või vähemalt stabiliseerides protsessi toimumiseks vajalikke tingimusi (näiteks toitainete sisaldus, niiskus, temperatuur, viljakus ja valgus). Selline juhtimine eristab põllumajandustegevust teistest tegevustest. Näiteks selliste bioloogiliste varade lõikus, mille kasvamist ei ole juhitud, ei ole põllumajandustegevus (näiteks avamerekalapüük ja metsa mahavõtmine); ja

c) muutuste mõõtmine: bioloogilise muundumise tagajärjel tekkinud kvalitatiivsete (näiteks geneetilised omadused, tihedus, küpsus, rasvkihi paksus, valgusisaldus ja kiudude tugevus) või kvantitatiivsete (näiteks järglased, kaal, kuupmeetrid, kiudude pikkus või diameeter ja pungade arv) muutuste mõõtmine ja jälgimine on tavapärane juhtimisfunktsioon.

7. Bioloogiline muundamine toob kaasa järgmisi tulemusi:

a) vara muutub i) kasvades (looma või taime kvantiteedi suurenemine või kvaliteedi paranemine); ii) kahanedes (looma või taime kvantiteedi vähenemine või kvaliteedi halvenemine); või iii) paljunedes (uute elusloomade või taimede teke); või

b) põllumajandustoodangu, näiteks lateksi, teelehe, villa või piima tootmine.

Üldmõisted

8. Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Aktiivne turg on turg, kus on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) tooted, millega turul kaubeldakse, on homogeensed;

b) üldjuhul on mis tahes ajal võimalik leida huvitatud ostjaid ja müüjaid; ja

c) hinnad on avalikkusele kättesaadavad.

Bilansiline maksumus on summa, milles vara on bilansis kajastatud.

Õiglane väärtus on summa, mille eest on teadlike, huvitatud ja mitteseotud poolte vahelises tehingus võimalik vahetada vara või arveldada kohustist
.

Sihtfinantseerimine on määratletud standardis IAS 20 “Sihtfinantseerimise arvestamine ja valitsusepoolse abi avalikustamine”.

9. Vara õiglane väärtus põhineb selle vara praegusel asukohal ja seisukorral. Seega on näiteks laudas oleva karja õiglane väärtus karja turuhind, millest on maha arvatud transpordi- ja muud karja turule viimisega seotud kulud.

KAJASTAMINE JA MÕÕTMINE

10. Ettevõte kajastab bioloogilist vara või põllumajandustoodangut siis ja ainult siis, kui:

a) ettevõttel on eelnenud sündmuste tagajärjel selle vara üle kontroll;

b) sellest varast tulenevalt ettevõtte tulevane majanduslik kasu tõenäoliselt suureneb;ja

c) vara õiglast väärtust või soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta.

11. Põllumajandustegevuses võib kontroll tähendada näiteks karja juriidilist omandiõigust ja märgistamist karja ostmisel, sündimisel või võõrutamisel. Tulevast majanduslikku kasu saab tavaliselt hinnata oluliste füüsiliste näitajate mõõtmise teel.

12. Bioloogilist vara mõõdetakse esmasel arvelevõtmisel ja igal järgneval bilansipäeval õiglases väärtuses, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused, välja arvatud paragrahvis 30 kirjeldatud juhul, kui õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta.

13. Ettevõtte bioloogilistest varadest saadud põllumajandustoodangut mõõdetakse lõikuse hetkel selle õiglases väärtuses, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused. Mõõtmise tulemust loetakse soetusmaksumuseks antud kuupäeval, kui hakatakse rakendama standardit IAS 2 “Varud” või mõnda muud rakendamiseks sobivat raamatupidamisstandardit.

14. Müügikulutused hõlmavad maaklerite ja vahendajate komisjonitasusid, reguleerivate asutuste ja kaubabörside lõivusid ning võõrandamisega kaasnevaid makse ja lõivusid. Müügikulutused ei hõlma transpordi- ega muid sarnaseid varade turule viimisega seotud kulusid.

15. Bioloogilise vara või põllumajandustoodangu õiglase väärtuse määramisele võib kaasa aidata bioloogilise vara või põllumajandustoodangu rühmitamine oluliste omaduste, näiteks vanuse või kvaliteedi järgi. Ettevõte valib sellised omadused, mida turul hinna määramise alusena kasutatakse.

16. Ettevõtted sõlmivad tihti lepinguid bioloogiliste varade või põllumajandustoodangu tulevase müügi kohta. Lepinguhinnad ei ole õiglase väärtuse määramisel alati olulised, sest õiglane väärtus peegeldab antud hetke turgu, kus huvitatud ostja ja müüja võiksid tehingu sõlmida. Seetõttu ei korrigeerita lepingu olemasolu tõttu bioloogilise vara või põllumajandustoodangu õiglast väärtust. Mõnikord võib bioloogilise vara või põllumajandustoodangu müügileping olla kahjulik leping (määratletud standardis IAS 37 “Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad”). Kahjulike lepingute suhtes rakendatakse standardit IAS 37.

17. Kui bioloogilise vara või põllumajandustoodangu osas on olemas aktiivne turg, siis on sellel turul noteeritud hind vara õiglase väärtuse määramiseks sobiv alus. Kui ettevõttel on ligipääs erinevatele aktiivsetele turgudele, siis peab ta kasutama kõige asjakohasemat turgu. Näiteks kui ettevõttel on ligipääs kahele erinevale aktiivsele turule, siis kasutatakse selle turu hindu, mida tulevikus tõenäoliselt kasutatakse.

18. Kui aktiivset turgu ei eksisteeri, siis määratakse õiglane väärtus ühe või mitme järgmise näitaja alusel (kui need on kättesaadavad):

a) viimase turutehingu hind, eeldusel et majanduslikud tingimused ei ole selle tehingu ja bilansipäeva vahelisel perioodil oluliselt muutunud;

b) samalaadsete varade turuhinnad, korrigeerituna erinevuste peegeldamiseks; ja

c) tööstusharu üldine hinnatase, näiteks puuviljaistanduse väärtus väljendatuna eksportalustes, mahuühikutes või hektarites või karja väärtus väljendatuna lihakilogrammides.

19. Mõnikord võivad paragrahvis 18 esitatud näitajad anda erinevaid tulemusi bioloogilise vara või põllumajandustoodangu õiglase väärtuse suhtes. Ettevõte analüüsib nende erinevuste põhjusi, et jõuda õiglase väärtuse kõige usaldusväärsema hinnanguni õiglaste väärtuste põhjendatud hinnangute suhteliselt kitsas vahemikus.

20. Mõnel juhul ei pruugi bioloogiliste varade hetkeseisundile vastavaid turuhindu eksisteerida. Sel juhul kasutab ettevõte õiglase väärtuse määramiseks varaga seotud eeldatavate netorahavoogude nüüdisväärtust, diskonteerituna hetke maksueelse turuintressimääraga.

21. Eeldatavate netorahavoogude nüüdisväärtuse arvutamise eesmärk on bioloogilise vara õiglase väärtuse määramine selle praeguses asukohas ja seisukorras. Ettevõte võtab seda arvesse sobiva diskontomäära määramisel ja eeldatavate netorahavoogude prognoosimisel. Bioloogilise vara praegune seisukord välistab kõik väärtuse suurenemised täiendava bioloogilise muundamise ja ettevõtte tulevaste toimingute tagajärjel (näiteks tulevase bioloogilise muundamise edendamise, lõikuse ja müügiga seotud toimingud).

22. Ettevõte ei võta arvesse rahavoogusid varade finantseerimisest, tulumaksust või bioloogiliste varade taastamisest pärast lõikust, näiteks pärast raiet uute puude istutamise maksumust.

23. Mitteseotud poolte vahelise tehingu hinna kokkuleppimisel arvestavad informeeritud ja huvitatud ostjad ja müüjad ka rahavoogude kõikumise võimalusega. Seega peegeldab õiglane väärtus sellise kõikumise võimalikkust. Sellega seoses võtab ettevõte rahavoogude eeldatavat võimalikku kõikumist arvesse kas prognoositavates rahavoogudes, diskontomääras või mingis nende kombinatsioonis. Diskontomäära kindlaksmääramiseks kasutab ettevõte samu eeldusi, mida ta kasutab ka rahavoogude prognoosimisel, et vältida nende eelduste topeltarvestamist või ignoreerimist.

24. Soetusmaksumus võib mõnikord olla lähedal õiglasele väärtusele, eriti kui:

a) esialgsest kulutusest alates ei ole olulist bioloogilist muundumist toimunud (näiteks vahetult enne bilansipäeva istutatud viljapuuistikud); või

b) bioloogilise muundumise mõju hinnale ei ole eeldatavasti oluline (näiteks 30-aastase elutsükliga männiistandiku esialgne juurdekasv).

25. Bioloogilised varad on tihti füüsiliselt maa küljes kinni (näiteks puud metsaistandikus). Maa küljes kinni olevate bioloogiliste varade osas ei pruugi eraldi aktiivset turgu eksisteerida, kuid see võib olemas olla kombineeritud varade osas, st bioloogilise vara, maa ja maaparanduse osas kogumina. Ettevõte võib bioloogiliste varade õiglase väärtuse määramiseks kasutada kombineeritud varade kohta käivat informatsiooni. Näiteks võib bioloogiliste varade õiglase väärtuse saamiseks lahutada kombineeritud varade õiglasest väärtusest maa ja maaparanduste õiglase väärtuse.

Kasumid ja kahjumid

26. Kasumeid ja kahjumeid, mis on tekkinud bioloogilise vara esmasel arvelevõtmisel õiglases väärtuses (millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused),ning kasumeid ja kahjumeid bioloogilise vara õiglase väärtuse (millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused) muutusest, kajastatakse nende tekkimise selle perioodi puhaskasumis või -kahjumis, millal nad tekkisid.

27. Bioloogilise vara esmasel arvelevõtmisel võib tekkida kahjum, kuna bioloogilise vara õiglase väärtuse määramiseks arvatakse maha hinnangulised müügikulutused. Bioloogilise vara esmasel arvelevõtmisel võib tekkida ka kasum, näiteks vasika sündimisel.

28. Kasumeid ja kahjumeid, mis on tekkinud põllumajandustoodangu esmasest arvelevõtmisest õiglases väärtuses, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused, kajastatakse selle perioodi puhaskasumis või -kahjumis, millal nad tekkisid.

29. Kasum või kahjum võib tekkida põllumajandustoodangu esmasel arvelevõtmisel lõikuse tulemusena.

Kui õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta

30. Kehtib eeldus, et bioloogilise vara õiglast väärtust on võimalik usaldusväärselt mõõta. See eeldus on vaidlustatav üksnes sellise bioloogilise vara esmasel arvelevõtmisel, mille kohta ei ole teada turuhinda või -väärtust ja mille õiglase väärtuse alternatiivset hindamist peetakse ebausaldusväärseks. Sellisel juhul mõõdetakse bioloogilist vara soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja väärtuse langusest tingitud akumuleeritud kahjumid. Kui sellise bioloogilise vara õiglane väärtus muutub usaldusväärselt mõõdetavaks, peab ettevõte seda mõõtma õiglases väärtuses, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused.

31. Paragrahvis 30 esitatud eeldust võib vaidlustada ainult esmasel arvelevõtmisel. Ettevõte, mis on bioloogilist vara eelnevalt mõõtnud õiglases väärtuses, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused, jätkab bioloogilise vara mõõtmist õiglases väärtuses, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused, kuni bioloogilise vara võõrandamiseni.

32. Ettevõte mõõdab põllumajandustoodangut lõikuse hetkel õiglases väärtuses, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused. Käesolev standard lähtub seisukohast, et põllumajandustoodangu õiglast väärtust on võimalik lõikuse hetkel alati usaldusväärselt mõõta.

33. Soetusmaksumuse, akumuleeritud amortisatsiooni ja väärtuse langusest tingitud akumuleeritud kahjumite määramisel arvestab ettevõte standarditega IAS 2 “Varud”, IAS 16 “Materiaalne põhivara” ja IAS 36 “Varade väärtuse langus”.

SIHTFINANTSEERIMINE

34.
õ
iglases väärtuses (millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused) mõõdetava bioloogilise varaga seotud tingimusteta sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna siis ja ainult siis, kui sihtfinantseerimine muutub kättesaadavaks.

35. Kui õiglases väärtuses (millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused) mõõdetava bioloogilise varaga seotud sihtfinantseerimine on tingimuslik (kaasa arvatud juhul, kui sihtfinantseerimine keelab ettevõttel mingi konkreetse põllumajandustegevusega tegelda), siis kajastab ettevõte sihtfinantseerimist tuluna siis ja ainult siis, kui sellega seotud tingimused on täidetud.

36. Sihtfinantseerimise tingimused võivad olla erinevad. Näiteks võib olla nõutud, et ettevõte peab maad harima mingis kindlas kohas viis aastat ja lühema kui viieaastase tegevuse korral selles kohas on ettevõte kohustatud kogu sihtfinantseerimise tagastama. Sel juhul ei kajastata sihtfinantseerimist tuluna enne viie aasta möödumist. Kui aga osa sihtfinantseerimisest on lubatud lähtudes möödunud ajast säilitada, siis kajastab ettevõte sihtfinantseerimise tuluna proportsionaalselt ajale.

37. Kui sihtfinantseerimine on seotud bioloogilise varaga, mida mõõdetakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja väärtuse langusest tingitud akumuleeritud kahjumid (vt paragrahv 30), siis rakendatakse standardit IAS 20 “Sihtfinantseerimise arvestamine ja valitsusepoolse abi avalikustamine”.

38. Käesolev standard kehtestab standardist IAS 20 erineva käsitluse, kui sihtfinantseerimine on seotud bioloogiliste varadega, mida mõõdetakse õiglases väärtuses, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused, või kui sihtfinantseerimine näeb ette, et tegeldakse ainult mingi konkreetse põllumajandustegevusega. Standardit IAS 20 rakendatakse ainult siis, kui sihtfinantseerimine on seotud bioloogiliste varadega, mida mõõdetakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja väärtuse langusest tingitud akumuleeritud kahjumid.

ESITAMINE JA AVALIKUSTAMINE

Esitamine

39. Ettevõte peab esitama bioloogiliste varade bilansilised maksumused bilansis eraldi kirjel.

Avalikustatav informatsioon

ü
ldnõuded

40. Ettevõte peab avalikustama aruandeperioodi kasumi või kahjumi summa, mis on saadud bioloogiliste varade ja põllumajandustoodangu esmasest arvelevõtmisest ning bioloogiliste varade õiglase väärtuse (millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused) muutustest.

41. Ettevõte peab kirjeldama kõikide bioloogiliste varade rühmi.

42. Paragrahvis 41 nõutud informatsioon esitatakse kas jutustava või koguselise kirjeldusena.

43. Ettevõttel soovitatakse esitada kõikide bioloogilise vara rühmade koguseline kirjeldus vastavalt varale, tuues eraldi välja tarbitavad ja tootvad bioloogilised varad või küpsed ja ebaküpsed bioloogilised varad. Näiteks võib ettevõte esitada rühmadena tarbitavate bioloogiliste varade ja tootvate bioloogiliste varade bilansilised maksumused. Need grupid võib ettevõte veel edasi jagada küpseteks ja ebaküpseteks varadeks. Sellised eristused annavad informatsiooni, mis võib olla kasulik tulevaste rahavoogude ajastuse määramisel. Ettevõte avalikustab nimetatud eristuste tegemise alused.

44. Tarbitavad bioloogilised varad on need, mida muudetakse põllumajandustoodanguks või mida müüakse bioloogiliste varadena. Tarbitavad bioloogilised varad on näiteks lihaloomade eluskari, müügiks kasvatatav eluskari, kala kalakasvatustes, põllukultuurid nagu mais ja nisu ning lõikuseks kasvatatavad puud. Tootvad bioloogilised varad on bioloogilised varad, mis ei ole tarbitavad varad; näiteks piimakari, viinamarjapõõsad, viljapuud ja puud, millelt saadakse küttematerjali, jättes puu alles. Tootvad bioloogilised varad ei ole põllumajandustoodang, vaid pigem isetaastuvad varad.

45. Bioloogilised varad saab jagada küpseteks ja ebaküpseteks bioloogilisteks varadeks. Küpsed bioloogilised varad on need, mis on saavutanud lõikusvalmiduse (tarbitavate bioloogiliste varade puhul) või annavad regulaarselt saaki (tootvate bioloogiliste varade puhul).

46. Juhul kui seda ei ole kajastatud mujal finantsaruannetega koos avaldatud informatsioonis, siis kirjeldab ettevõte ka järgmist:

a) kõigi bioloogiliste varade rühmadega seotud tegevuste olemus; ja

b) mitterahalised näitajad või hinnangud füüsiliste koguste kohta:

i) ettevõtte kõigi bioloogiliste varade rühmade kohta perioodi lõpul; ja

ii) perioodi jooksul saadud põllumajandustoodangu kohta.

47. Ettevõte avalikustab meetodid ja olulised eeldused, mida on kasutatud kõikide põllumajandustoodangu rühmade õiglaste väärtuste määramisel lõikuse hetkel ja bioloogiliste varade rühmade õiglaste väärtuste määramisel.

48. Ettevõte avalikustab perioodi jooksul toodetud õiglaste väärtuste (millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused) summa määratuna lõikuse hetkel.

49. Ettevõte peab avalikustama:

a) piiratud omandiõigusega bioloogiliste varade olemasolu ja bilansilised maksumused ning kohustiste eest tagatisena panditud bioloogiliste varade bilansilised maksumused;

 

b) bioloogiliste varade arendamiseks või omandamiseks võetud siduvate tulevikukohustuste summa; ja

c) põllumajandustegevusega seotud finantsriski maandamise strateegia.

50. Ettevõte esitab bioloogiliste varade aruandeperioodi alguse ja lõpu bilansiliste väärtuste muutuste võrdluse. Eelmise perioodi võrdlusandmete esitamine ei ole kohustuslik. Võrdlus peab sisaldama:

 

a) õiglase väärtuse, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused, muutustest tingitud kasumit või kahjumit;

b) ostudest tulenevaid suurenemisi;

c) müükidest tulenevaid vähenemisi;

d) lõikusest tulenevaid vähenemisi;

e) äriühendustest tulenevaid suurenemisi;

f) välismaiste majandusüksuste finantsaruannete konverteerimisest tulenevaid valuutakursside netovahesid; ja

g) muid muutusi.

51. Bioloogilise vara õiglane väärtus, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused, võib muutuda seoses füüsiliste muutuste või turuhinna muutustega. Aruandeperioodi tulemuse ja tulevikuväljavaadete hindamiseks on kasulik eraldi välja tuua füüsilised muutused ja turuhinna muutused, eriti juhul, kui tootmistsükkel on pikem kui aasta. Sellisel juhul soovitatakse ettevõttel eraldi avalikustada õiglase väärtuse (millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused) muutuste summad, mis kajastuvad puhaskasumis või -kahjumis seoses füüsiliste muutustega ja turuhinna muutustega. Kui tootmistsükkel on lühem kui aasta, siis on see informatsioon tavaliselt vähem kasulik, näiteks kanakasvatuse või viljakasvatuse korral.

52. Bioloogilisel muundumisel on mitmeid vorme – kasvamine, vananemine, tootmine ja paljunemine – ja kõik need on jälgitavad ja mõõdetavad. Kõigil neil füüsilistel muutustel on otsene side tulevase majandusliku kasuga. Bioloogilise vara õiglase väärtuse muutus lõikuse (saagikoristuse) tagajärjel on samuti füüsiline muutus.

53. Põllumajandustegevus on sageli seotud ilmastikust, haigustest ja muudest looduslikest asjaoludest tingitud riskidega. Kui toimub sündmus, mille mõju seoses selle sündmuse suuruse, olemuse või esinemissagedusega on ettevõtte vaatlusaluse perioodi tulemuse mõistmiseks oluline, siis peab standardi IAS 8 “Perioodi puhaskasum või -kahjum, rängad vead ja muutused arvestusmeetodites” kohaselt vastavad tulu ja kulu objektid avalikustama. Näiteks toimitakse nii viirushaiguse leviku, üleujutuse, ränga põua, külma või putukate rünnaku korral.

Lisainformatsiooni avalikustamise nõuded, kui bioloogilise vara õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta

54. Kui ettevõte mõõdab bioloogilisi varasid soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja väärtuse langusest tingitud akumuleeritud kahjumid (vt paragrahv 30) perioodi lõpul, siis avalikustab ettevõte selliste bioloogiliste varade osas:

a) bioloogilise vara kirjelduse;

b) selgituse, miks õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta;

 

c) kui võimalik, siis vahemiku, millesse tõenäoliselt langeksid õiglase väärtuse hinnangud;

d) kasutatud amortisatsioonimeetodi;

e) kasulikud tööead või kasutatud amortisatsioonimäärad; ja

f) perioodi alguse ja lõpu bilansilise brutomaksumuse ja akumuleeritud amortisatsiooni (koos väärtuse langusest tingitud akumuleeritud kahjumitega).

55. Kui ettevõte mõõdab aruandeperioodil bioloogilisi varasid soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja väärtuse langusest tingitudakumuleeritud kahjumid (vt paragrahv 30), siis avalikustab ettevõte kõik selliste bioloogiliste varade võõrandamise tulemusel kajastatud kasumid ja kahjumid ning esitab paragrahvis 50 nõutud võrdluses eraldi nende bioloogiliste varadega seotud summad. Lisaks peab see võrdlus sisaldama järgmisi nende bioloogiliste varadega seotud ja puhaskasumis või -kahjumis sisalduvaid summasid:

a) väärtuse langusest tingitud kahjumid;

b) väärtuse langusest tingitud kahjumite tühistamised; ja

c) amortisatsioon.

56. Kui eelnevalt soetusmaksumuses (millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja väärtuse langusest tingitud akumuleeritud kahjumid) mõõdetud bioloogiliste varade õiglane väärtus osutub aruandeperioodi jooksul usaldusväärselt mõõdetavaks, siis avalikustab ettevõte selle bioloogilise vara osas järgmise informatsiooni:

a) bioloogilise vara kirjeldus;

b) selgitus, miks õiglane väärtus on osutunud mõõdetavaks; ja

c) muutuse mõju.

 

Sihtfinantseerimine

57. Ettevõte avalikustab käesoleva standardi rakendusalasse jääva põllumajandustegevuse osas järgmise informatsiooni:

a) finantsaruannetes kajastatud sihtfinantseerimise olemus ja ulatus;

b) sihtfinantseerimisega seotud täitmata tingimused ja muud tingimuslikud asjaolud; ja

c) eeldatav sihtfinantseerimise taseme oluline langus.

 

JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEK

58. Käesolevat rahvusvahelist raamatupidamisstandardit rakendatakse raamatupidamise aastaaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 2003 või pärast seda algavaid perioode. Varasem rakendamine on soovitatav. Kui ettevõte rakendab käesolevat standardit enne 1. jaanuari 2003 algavate perioodide suhtes, peab ta selle asjaolu avalikustama.

59. Käesolev standard ei kehtesta konkreetseid üleminekusätteid. Käesoleva standardi rakendamisel lähtutakse standardist IAS 8 “Perioodi puhaskasum või -kahjum, rängad vead ja muutused arvestusmeetodites”.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Majandustarkvara RAPID

Tarkvaraga RAPID saate korraldada keskmise või väikese ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestuse - laoarvestus, palgaarvestus, teenindus, üüriarvestus, jm. RAPIDi tasuta versiooniga saab töö tehtud üksikettevõtja, alustav ettevõte või mittetulundusühing.

Valdkonna tööpakkumised

MAXIMA EESTI OÜ otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Fontes PMP OÜ

22. oktoober 2018

Uudised

Tööriistad