IAS37 Eraldised,tingimuslikud kohustised ja -var

IASC juhatus kinnitas käesoleva rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 1998. aasta juulis ning seda rakendatakse nende finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. juulil 1999 või pärast seda algavaid aruandeperioode.

SISSEJUHATUS

1. Standardis IAS 37 määratakse kindlaks kõigi eraldiste, tingimuslike kohustiste ja tingimuslike varade arvestamine ja avalikustamine, välja arvatud järgmised eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad:

a) mis tulenevad õiglases väärtuses kajastatavatest finantsinstrumentidest;

b) mis tulenevad täitmisele kuuluvatest lepingutest, välja arvatud kahjuliku lepingu korral. Täitmisele kuuluvad lepingud on lepingud, mille kumbki osapool ei ole oma kohustusi täitnud või mille mõlemad osapooled on oma kohustused täitnud osaliselt ja võrdsel määral;

c) mis kindlustusettevõtete puhul tulenevad lepingutest kindlustuspoliiside omanikega; või

d) mille suhtes rakendatakse mõnda muud rahvusvahelist raamatupidamisstandardit.

Eraldised

2. Käesolevas standardis määratletakse eraldised kohustistena, mille ajastus või summa ei ole kindel. Eraldist tuleb kajastada ainult järgmistel juhtudel:

a) ettevõttel on minevikusündmusest tulenev eksisteeriv kohustus (juriidiline või faktiline);

b) on tõenäoline, et selle kohustuse täitmine tekitab (st pigem tekitab, kui ei tekita) majanduslikku kasu sisaldavate ressursside vähenemist; ja

c) kohustuse summa on usaldusväärselt hinnatav. Standardis märgitakse, et ainult äärmiselt harvadel juhtudel ei ole võimalik sellele usaldusväärset hinnangut anda.

3. Käesolevas standardis on faktiline kohustus ettevõtte tegevusest tulenev kohustus, mis tuleneb asjaolust, et:

a) ettevõte on teistele osapooltele väljakujunenud tegevustavaga või avaldatud põhimõtetega või piisavalt konkreetse hetketeadaandega märku andnud, et ta on nõus aktsepteerima teatavaid kohustusi; ja

b) selle tulemusena on ettevõte tekitanud kõnealustes teistes osapooltes õigustatud ootuse, et ta täidab nimetatud kohustused.

4. Harvadel juhtudel, näiteks kohtuvaidluse korral, võib olla ebaselge, kas ettevõttel on eksisteeriv kohustus. Sel juhul otsustatakse, et ettevõttel on minevikusündmusest tulenev eksisteeriv kohustus juhul, kui kogu kättesaadavat tõendusmaterjali arvesse võttes on eksisteeriva kohustuse olemasolu bilansipäeval tõenäolisem kui selle puudumine. Ettevõte kajastab eraldise kõnealuse eksisteeriva kohustuse osas juhul, kui muud eespool kirjeldatud kajastamiskriteeriumid on täidetud. Kui eksisteeriva kohustuse puudumine on tõenäolisem kui selle olemasolu, avalikustab ettevõte tingimusliku kohustise, välja arvatud juhul, kui majanduslikku kasu sisaldavate ressursside vähenemise võimalus on äärmiselt vähetõenäoline.

5. Eraldisena kajastatud summa peab vastama parimale hinnangule eksisteeriva kohustuse täitmiseks vajalike kulutuste kohta bilansipäeva seisuga, teiste sõnadega summale, mida ettevõte tegelikult maksaks, et kõnealust kohustust bilansipäeva seisuga täita või see sama seisuga kolmandale osapoolele üle kanda.

6. Käesolevas standardis nõutakse, et ettevõte peab eraldise mõõtmisel:

a) võtma arvesse riske ja ebakindlaid asjaolusid.  Ebakindel asjaolu ei õigusta siiski liigsete eraldiste tegemist ega kohustiste sihilikku ülehindamist;

b) diskonteerima eraldised, mille puhul raha ajaväärtuse mõju on oluline, kasutades maksueelset diskontomäära (või maksueelseid diskontomäärasid), mis kajastab (kajastavad) hetke turuhinnanguid raha ajaväärtusele ja neid kohustisele iseloomulikke riske, mis ei kajastu sellega seotud kulutusi käsitlevas parimas hinnangus. Diskonteerimise korral kajastatakse aja möödumise tõttu toimunud eraldise summa kasv intressikuluna;

c) võtma arvesse tulevikusündmusi, näiteks seaduse- ja tehnoloogiamuudatusi, kui nende toimumise kohta on piisavalt objektiivset tõendusmaterjali; ja

d) mitte arvestama varade eeldatavast võõrandamisest saadavat kasumit, isegi kui eeldatav võõrandamine on tihedalt seotud sündmusega, millest eraldis tuleneb.

7. Ettevõte võib eeldada mõnede või kõigi eraldise täitmiseks vajalike kulutuste hüvitamist (näiteks kindlustuslepingute, vastutusest vabastavate klauslite või hankijate antud garantiide kaudu). Ettevõte peab:

a) kajastama hüvitust ainult juhul, kui on praktiliselt kindel, et pärast kohustuse täitmist ettevõtte kulutused hüvitatakse. Hüvitusena kajastatud summa ei tohi ületada eraldise summat; ja

b) kajastama saadava hüvituse eraldi varana. Kasumiaruandes võib eraldisega seotud kulud saldeerida hüvitusena kajastatud summaga.

8. Eraldised tuleb läbi vaadata igal bilansipäeval ja korrigeerida nii, et need kajastaksid parimat hetkehinnangut. Kui ei ole enam tõenäoline, et kohustuse täitmine nõuab majanduslikku kasu sisaldavate ressursside vähenemist, tuleb eraldis tühistada.

9. Eraldist kasutatakse ainult nendeks kulutusteks, mille kohta see algselt arvele võeti.

Eraldised – rakendamise erijuhud

10. Käesolevas standardis selgitatakse, kuidas tuleb rakendada eraldiste üldisi kajastamis- ja mõõtmisnõudeid järgmisel kolmel erijuhul: tulevane tegevuskahjum, kahjulikud lepingud ja restruktureerimine.

11. Eraldisi ei kajastata tulevase tegevuskahjumi katteks. Asjaolu, et eeldatakse tulevast tegevuskahjumit, viitab sellele, et teatavate tegevusega seotud varade väärtus võib olla langenud. Sel juhul kontrollib ettevõte kõnealuste varade väärtuse langust vastavalt standardile IAS 36 “Varade väärtuse langus”.

12. Kui ettevõttel on kahjulik leping, tuleb lepingust tulenevat eksisteerivat kohustust kajastada ja mõõta eraldisena. Kahjulik leping on leping, mille puhul lepingust tulenevate kohustuste täitmisega kaasnevad vältimatud kulutused ületavad lepingust eeldatavalt saadavat majanduslikku kasu.

13. Käesolevas standardis määratletakse restruktureerimine juhtkonna kavandatava ja kontrollitava programmina, mis oluliselt muudab kas:

a) ettevõtte äritegevuse ulatust või

b) äritegevuse läbiviimise viisi.

14. Restruktureerimiskulude osas kajastatakse eraldis ainult juhul, kui on täidetud üldised eraldiste kajastamise kriteeriumid. Seoses sellega tekib faktiline restruktureerimiskohustus ainult järgmistel juhtudel:

a) ettevõttel on üksikasjalik ametlik restruktureerimiskava, milles on kindlaks määratud vähemalt järgmised asjaolud:

i) mõjutatud äritegevus või äritegevuse osa;

ii) peamised restruktureerimisest mõjutatud asukohad;

iii) nende töötajate asukoht, funktsioon ja ligilähedane arv, kellele makstakse hüvitist töösuhte lõppemise eest;

iv) tehtavad kulutused; ja

v) kava elluviimise aeg; ja

b) ettevõte on tekitanud asjaomastes isikutes õigustatud ootuse, et ta teostab restruktureerimise, olles kas alustanud kõnealuse kava elluviimisest või teavitanud asjaomaseid isikuid kava põhipunktidest.

15. Juhtkonna või juhatuse restruktureerimisotsus ei tekita bilansipäeval faktilist kohustust, välja arvatud juhul, kui ettevõte on enne bilansipäeva:

a) alustanud restruktureerimiskava elluviimist; või

b) teavitanud asjaomaseid isikuid restruktureerimiskavast piisavalt konkreetsel viisil, et tekitada neis õigustatud ootus, et ettevõte viib restruktureerimise ellu.

16. Kui restruktureerimine hõlmab mõne tegevusala müüki, ei tulene sellest müügist kohustust enne, kui ettevõte on endale võtnud müügikohustuse, st kui on sõlmitud siduv müügileping.

17. Restruktureerimiseraldis peab sisaldama ainult restruktureerimisest tulenevaid otseseid kulutusi, mis peavad vastama mõlemale järgmisele tingimusele:

a) need kaasnevad vältimatult restruktureerimisega; ja

b) need ei ole seotud ettevõtte jätkuva tegevusega. Seega ei hõlma restruktureerimiseraldis järgmiste asjaoludega seotud kulusid: olemasolevate töötajate ümberõpe või -paigutamine, turustamine või investeeringud uutesse süsteemidesse ja turustusvõrkudesse.

Tingimuslikud kohustised

18. Käesoleva standardiga asendatakse standardi IAS 10 “Võimalikud sündmused ja bilansipäevajärgsed sündmused”44 need osad, mis käsitlevad võimalikke sündmusi. Käesoleva standardi kohaselt on tingimuslik kohustis järgmine:

a) võimalik kohustus, mis tuleneb minevikusündmustest ning mille olemasolu kinnitab ainult ühe või mitme sellise tulevikusündmuse toimumine või mittetoimumine, mis on ebakindlad ja mida ettevõte täielikult ei kontrolli; või

b) minevikusündmustest tulenev eksisteeriv kohustus, mida ei kajastata bilansis järgmistel põhjustel:

i) ei ole tõenäoline, et selle kohustuse täitmise tulemusena majanduslikku kasu sisaldavad ressursid vähenevad; või

ii) kohustuse suurust ei ole võimalik piisavalt usaldusväärselt mõõta.

19. Ettevõte ei pea bilansis kajastama tingimuslikku kohustist. Ettevõte peab avalikustama tingimusliku kohustise, välja arvatud juhul, kui majanduslikku kasu sisaldavate ressursside vähenemise võimalus on äärmiselt vähetõenäoline.

Tingimuslikud varad

20. Käesolevas standardis määratletakse tingimuslik vara võimaliku varana, mis tuleneb minevikusündmustest ning mille olemasolu kinnitab ainult ühe või mitme sellise tulevikusündmuse toimumine või mittetoimumine, mis on ebakindel ja mida ettevõte täielikult ei kontrolli. Näitena võib tuua nõude, mille ettevõte esitab juriidilise protsessi käigus, mille tulemus on ebakindel.

21. Ettevõte ei pea bilansis kajastama tingimuslikku vara. Ettevõte peab avalikustama tingimusliku vara juhul, kui majandusliku kasu suurenemine on tõenäoline.

22. Kui tulu realiseerumine on praktiliselt kindel, ei ole sellega seotud vara tingimuslik vara ja selle kajastamine bilansis on asjakohane.

Jõustumiskuupäev

23. Käesolevat standardit rakendatakse raaamatupidamise aastaaruannete suhtes, mis käsitlevad 1. juulil 1999 või pärast seda algavaid aruandeperioode. Varasem rakendamine on soovitatav.

SISUKORD

  <_o3a_p />

Paragrahvid <_o3a_p />

Eesmärk <_o3a_p />

  <_o3a_p />

Rakendusala <_o3a_p />

1–9 <_o3a_p />

Mõisted <_o3a_p />

10–13 <_o3a_p />

Eraldised ja muud kohustised <_o3a_p />

11 <_o3a_p />

Eraldiste ja tingimuslike kohustiste vaheline seos <_o3a_p />

12–13 <_o3a_p />

Kajastamine <_o3a_p />

14–35 <_o3a_p />

Eraldised <_o3a_p />

14–26 <_o3a_p />

Eksisteeriv kohustus <_o3a_p />

15–16 <_o3a_p />

Minevikusündmus <_o3a_p />

17–22 <_o3a_p />

Tõenäoline majanduslikku kasu sisaldavate ressursside vähenemine <_o3a_p />

23–24 <_o3a_p />

Kohustuse usaldusväärne hindamine <_o3a_p />

25–26 <_o3a_p />

Tingimuslikud kohustised <_o3a_p />

27–30 <_o3a_p />

Tingimuslikud varad <_o3a_p />

31–35 <_o3a_p />

Mõõtmine <_o3a_p />

36–52 <_o3a_p />

Parim hinnang <_o3a_p />

36–41 <_o3a_p />

Riskid ja ebakindlad asjaolud <_o3a_p />

42–44 <_o3a_p />

Nüüdisväärtus <_o3a_p />

45–47 <_o3a_p />

Tulevikusündmused <_o3a_p />

48–50 <_o3a_p />

Varade eeldatav võõrandamine <_o3a_p />

51–52 <_o3a_p />

Hüvitused <_o3a_p />

53–58 <_o3a_p />

Eraldiste muutused <_o3a_p />

59–60 <_o3a_p />

Eraldiste kasutamine <_o3a_p />

61–62 <_o3a_p />

Kajastamis- ja mõõtmisreeglite rakendamine <_o3a_p />

63–83 <_o3a_p />

Tulevane tegevuskahjum <_o3a_p />

63–65 <_o3a_p />

Kahjulikud lepingud <_o3a_p />

66–69 <_o3a_p />

Restruktureerimine <_o3a_p />

70–83 <_o3a_p />

Avalikustatav informatsioon <_o3a_p />

84–92 <_o3a_p />

Üleminekusätted <_o3a_p />

93–94 <_o3a_p />

Jõustumiskuupäev <_o3a_p />

95–96 <_o3a_p />

 

Standardeid, mis on esitatud poolpaksus kursiivkirjas, tuleb lugeda koos käesolevas standardis esitatud taustmaterjali ja rakendusjuhiste ning “Rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite eessõnaga”. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid ei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste objektide suhtes (vt eessõna paragrahv 12).

EESMÄRK

Käesoleva standardi eesmärk on tagada asjakohaste kajastamiskriteeriumide ja mõõtmise aluste rakendamine eraldiste, tingimuslike kohustiste ja tingimuslike varade suhtes ning piisava informatsiooni avalikustamine finantsaruannete lisades, et võimaldada kasutajatel mõista nende olemust, ajastust ja summat.

RAKENDUSALA

1. Kõik ettevõtted peavad rakendama käesolevat standardit eraldiste, tingimuslike kohustiste ja tingimuslike varade arvestamisel, välja arvatud järgmised eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad:

a) mis tulenevad õiglases väärtuses kajastatavatest finantsinstrumentidest;

b) mis tulenevad täitmisele kuuluvatest lepingutest, välja arvatud kahjuliku lepingu korral;

c) mis kindlustusettevõtete puhul tulenevad lepingutest kindlustuspoliiside omanikega; ja

d) mille suhtes rakendatakse mõnda muud rahvusvahelist raamatupidamisstandardit.

2. Käesolevat standardit rakendatakse nende finantsinstrumentide (sh garantiide) suhtes, mida ei kajastata õiglases väärtuses.

3. Täitmisele kuuluvad lepingud on lepingud, mille kumbki osapool ei ole oma kohustusi täitnud või mille mõlemad osapooled on oma kohustused täitnud osaliselt ja võrdsel määral. Käesolevat standardit ei rakendata täitmisele kuuluvate lepingute suhtes, välja arvatud juhul, kui need lepingud on kahjulikud.

4. Käesolevat standardit rakendatakse kindlustusettevõtete eraldiste, tingimuslike kohustiste ja tingimuslike varade suhtes, välja arvatud kindlustuspoliiside omanikega sõlmitud lepingutest tulenevad eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad.

5. Kui mingit eraldise, tingimusliku kohustise või tingimusliku vara eriliiki käsitleb mõni muu rahvusvaheline raamatupidamisstandard, rakendab ettevõte käesoleva standardi asemel kõnealust standardit. Näiteks teatavaid eraldiseliike käsitletakse ka standardites, mis käsitlevad järgmist:

a) ehituslepingud (vt IAS 11 “Ehituslepingud”);

b) tulumaks (vt IAS 12 “Tulumaks”);

c) rendilepingud (vt IAS 17 “Rent”). Kuna IAS 17 “Rent” ei sisalda siiski kahjulikuks muutunud kasutusrendilepingu käsitlemise erinõudeid, rakendatakse sellistel juhtudel käesolevat standardit; ja

d) hüvitised töövõtjatele (vt IAS 19 “Hüvitised töövõtjatele”).

6. Mõned eraldistena käsitletud summad võivad olla seotud tulude kajastamisega, näiteks juhul, kui ettevõte annab teenustasu eest garantiisid. Käesolev standard ei käsitle tulude kajastamist. Standardis IAS 18 “Tulu” määratakse kindlaks asjaolud, millal tulusid kajastatakse ning antakse praktilisi kajastamiskriteeriumide rakendamise juhiseid. Käesolev standard ei muuda standardis IAS 18 esitatud nõudeid.

7. Käesolevas standardis määratletakse eraldised kohustistena, mille ajastus või summa ei ole kindel. Mõnedes riikides kasutatakse mõistet “eraldis” ka selliste kirjete suhtes nagu amortisatsioon, varade väärtuse langus ja ebatõenäoliselt laekuvad nõuded: need on varade bilansilise maksumuse korrigeerimised ning käesolevas standardis neid ei käsitleta.

8. Muud rahvusvahelised raamatupidamisstandardid määravad kindlaks, kas kulutusi käsitletakse varade või kuludena. Käesolevas standardis kõnealuseid probleeme ei käsitleta. Järelikult ei keela ega nõua käesolev standard eraldise tegemise korral kajastatud kulutuste kapitaliseerimist.

9. Käesolevat standardit rakendatakse restruktureerimisega (sh lõpetatavate tegevusvaldkondadega) seotud eraldiste suhtes. Kui restruktureerimine vastab lõpetatava tegevusvaldkonna määratlusele, võidakse standardiga IAS 35 “Lõpetatavad tegevusvaldkonnad” nõuda täiendava informatsiooni avalikustamist.

MÕISTED

10. Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Eraldis on kohustis, mille ajastus või summa ei ole kindel
.

Kohustis on ettevõtte eksisteeriv kohustus, mis tuleneb minevikusündmustest ja mille täitmise tulemusena ettevõtte majanduslikku kasu sisaldavad ressursid eeldatavalt vähenevad.

Kohustav sündmus on sündmus, mille tulemuseks on juriidiline või faktiline kohustus, mille täitmisele puudub ettevõttel reaalne alternatiiv.

Juriidiline kohustus on kohustus, mis tuleneb:

a) lepingust (selle otseste või kaudsete tingimuste kaudu);

b) õigusaktidest; või

c) muust õiguslikust alusest.

Faktiline kohustus on ettevõtte tegevusest tulenev kohustus, mis tuleneb asjaolust, et:

a) ettevõte on teistele osapooltele väljakujunenud tegevustavaga või avaldatud põhimõtetega või piisavalt konkreetse hetketeadaandega märku andnud, et ta on nõus aktsepteerima teatavaid kohustusi; ja

b) selle tulemusena on ettevõte tekitanud kõnealustes teistes osapooltes õigustatud ootuse, et ta täidab nimetatud kohustused.

Tingimuslik kohustis on
:

a) võimalik kohustus, mis tuleneb minevikusündmustest ning mille olemasolu kinnitab ainult ühe või mitme sellise tulevikusündmuse toimumine või mittetoimumine, mis on ebakindlad ja mida ettevõte täielikult ei kontrolli; või

b) minevikusündmustest tulenev eksisteeriv kohustus, mida ei kajastata bilansis järgmistel põhjustel:

i) ei ole tõenäoline, et selle kohustuse täitmise tulemusena majanduslikku kasu sisaldavad ressursid vähenevad; või

ii) kohustuse suurust ei ole võimalik piisavalt usaldusväärselt mõõta.

Tingimuslik vara on võimalik vara, mis tuleneb minevikusündmustest ning mille olemasolu kinnitab ainult ühe või mitme sellise tulevikusündmuse toimumine või mittetoimumine. mis on ebakindlad ja mida ettevõte täielikult ei kontrolli.

Kahjulik leping on leping, mille puhul lepingujärgsete kohustuste täitmisega kaasnevad vältimatud kulutused ületavad lepingust eeldatavalt saadavat majanduslikku kasu.

Restruktureerimine on juhtkonna kavandatav ja kontrollitav programm, mis oluliselt muudab järgmist:

a) ettevõtte äritegevuse ulatust või

b) äritegevuse läbiviimise viisi.

Eraldised ja muud kohustised

11. Eraldised erinevad muudest kohustistest, näiteks võlgadest hankijatele ja viitvõlgadest, kuna nende täitmiseks vajalike tulevaste kulutuste ajastus või summa ei ole kindel. Seevastu:

a) võlad hankijatele on kohustised tasuda saadud või tarnitud kaupade ja teenuste eest, mille kohta on esitatud arve või mille osas on hankijaga formaalselt kokku lepitud; ja

b) viitvõlad on kohustised tasuda saadud või tarnitud kaupade ja teenuste eest, mille eest ei ole tasutud, mille kohta ei ole esitatud arvet ja mille osas ei ole hankijaga formaalselt kokku lepitud, sealhulgas töötajatele tasumisele kuuluvad summad (näiteks tekkepõhiselt kajastatud puhkusekohustise summad). Kuigi mõnikord on vaja hinnata viitvõlgade ajastust või summat, on nendega seotud ebakindlus harilikult palju väiksem kui eraldiste korral.

Viitvõlgasid näidatakse sageli osana võlgadest hankijatele või muudest võlgadest, samal ajal kui eraldisi näidatakse eraldi.

Eraldiste ja tingimuslike kohustiste vaheline seos

12. Üldiselt on kõik eraldised tingimuslikud, kuna nende ajastus või summa ei ole kindel. Käesolevas standardis kasutatakse mõistet “tingimuslik” siiski nende kohustiste ja varade kohta, mida ei kajastata bilansis, kuna nende olemasolu kinnitab ainult ühe või mitme sellise tulevikusündmuse toimumine või mittetoimumine, mis on ebakindlad ja mida ettevõte täielikult ei kontrolli. Lisaks kasutatakse mõistet “tingimuslik kohustis” selliste kohustiste kohta, mis ei vasta bilansis kajastamise kriteeriumidele.

13. Käesolevas standardis eristatakse üksteisest:

a) eraldised, mida kajastatakse kohustistena (eeldusel, et on võimalik anda usaldusväärne hinnang), kuna need on eksisteerivad kohustused, mille täitmise tulemusena majanduslikku kasu sisaldavad ressursid tõenäoliselt vähenevad; ja

b) tingimuslikud kohustised, mida ei kajastata kohustistena, kuna need on kas:

i) võimalikud kohustused, sest ei ole veel kindel, kas ettevõttel on eksisteeriv kohustus, mis võib põhjustada majanduslikku kasu sisaldavate ressursside vähenemise; või

ii) eksisteerivad kohustused, mis ei vasta käesolevas standardis esitatud kajastamiskriteeriumidele (sest on ebatõenäoline, et kõnealuse kohustuse täitmise tulemusena majanduslikku kasu sisaldavad ressursid vähenevad või kohustuse suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta).

KAJASTAMINE

Eraldised

14. Eraldis kajastatakse järgmistel juhtudel:

a) ettevõttel on minevikusündmusest tulenev eksisteeriv kohustus (juriidiline või faktiline);45

b) on tõenäoline, et selle kohustuse täitmise tulemusena majanduslikku kasu sisaldavad ressursid vähenevad; ja

c) kohustuse summa on usaldusväärselt hinnatav.

Kui kõnealused tingimused ei ole täidetud, eraldist ei kajastata.

Eksisteeriv kohustus

15. Mõnel harval juhul ei ole selge, kas ettevõttel on eksisteeriv kohustus või mitte. Sel juhul otsustatakse, et ettevõttel on minevikusündmusest tulenev eksisteeriv kohustus juhul, kui kogu kättesaadavat tõendusmaterjali arvesse võttes on eksisteeriva kohustuse olemasolu bilansipäeval tõenäolisem kui selle puudumine.

16. Peaaegu alati on selge, kas minevikusündmusest tuleneb eksisteeriv kohustus või mitte. Harvadel juhtudel, näiteks kohtuvaidluse korral, võib olla vaieldav, kas teatavad sündmused on toimunud või kas nendest sündmustest tuleneb eksisteeriv kohustus. Sel juhul määrab ettevõte kindlaks, kas bilansipäeval on eksisteeriv kohustus, arvestades kogu kättesaadavat tõendusmaterjali, sealhulgas näiteks ekspertide arvamust. Asjaomane tõendusmaterjal sisaldab kõiki bilansipäevajärgsete sündmustega seotud täiendavaid tõendeid. Selle tõendusmaterjali põhjal:

a) kui eksisteeriva kohustuse olemasolu bilansipäeval on tõenäolisem kui selle puuudmine, kajastab ettevõte eraldise (kui kajastamiskriteeriumid on täidetud); ja

b) kui eksisteeriva kohustuse puudumine bilansipäeval on tõenäolisem kui selle olemasolu, avalikustab ettevõte tingimusliku kohustise, välja arvatud juhul, kui majanduslikku kasu sisaldavate ressursside vähenemise võimalus on äärmiselt vähetõenäoline (vt paragrahv 86).

Minevikusündmus

17. Minevikusündmust, millest tuleneb eksisteeriv kohustus, nimetatakse kohustavaks sündmuseks. Sündmust peetakse kohustavaks sündmuseks juhul, kui ettevõttel puudub reaalne alternatiiv sündmusest tuleneva kohustuse täitmisele. See on nii ainult järgmistel juhtudel:

a) kui kohustuse täitmist on võimalik seadusega nõuda; või

b) faktilise kohustuse korral, kui sündmus (milleks võib olla ettevõtte tegevus) on tekitanud teistes osapooltes õigustatud ootusi, et ettevõte täidab kohustuse.

18. Finantsaruanded käsitlevad ettevõtte finantsseisundit aruandeperioodi lõpus, mitte aga ettevõtte võimalikku seisundit tulevikus. Seetõttu ei kajastata eraldisi nende kulutuste osas, mis on vajalikud äritegevuse läbiviimiseks tulevikus. Ettevõtte bilansis kajastatakse ainult bilansipäeval eksisteerivaid kohustisi.

19. Eraldistena kajastatakse ainult neid minevikusündmustest tulenevaid kohustusi, mis eksisteerivad sõltumatult ettevõtte tegevusest tulevikus (st äritegevuse läbiviimisest tulevikus). Sellised kohustused on näiteks ebaseadusliku keskkonnakahjustuse puhul makstavad trahvid ja puhastuskulud, mille tulemusena majanduslikku kasu sisaldavad ressursid vähenevad sõltumatult ettevõtte tegevusest tulevikus. Samuti kajastab ettevõte eraldise seoses naftaseadmete või tuumaelektrijaama lammutamisel tekkivate kuludega niivõrd, kuivõrd ettevõte on kohustatud hüvitama juba tekitatud kahju. Seevastu võib ettevõttel olla kavatsus või vajadus, näiteks ärialase surve või juriidiliste nõuete tõttu, teha kulutusi selleks, et oma äritegevust tulevikus teatud viisil läbi viia (näiteks paigaldada teatavat liiki tehasesse suitsufiltreid). Kuna ettevõte võib tulevasi kulutusi oma tulevase tegevusega vältida, näiteks oma äritegevuse viisi muutes, ei ole tal selle tulevase kulutuse osas eksisteerivat kohustust ja seega eraldist ei kajastata.

20. Kohustus hõlmab alati teist osapoolt, kelle suhtes ettevõttel kohustus on. Teist osapoolt, kelle suhtes ettevõttel kohustus on, ei ole siiski alati vaja identifitseerida – selleks võib olla ka laiem avalikkus. Et kohustus hõlmab alati siduvat tulevikukohustust teise osapoole suhtes, siis juhtkonna või juhatuse otsus ei tekita veel faktilist kohustust, mis eksisteeriks bilansipäeval, välja arvatud juhul, kui asjaomaseid isikuid on sellest enne bilansipäeva teavitatud piisavalt konkreetsel viisil, tekitamaks neis õigustatud ootust, et ettevõte täidab oma kohustused.

21. Sündmusest, millest ei tulene kohustust otsekohe, võib tuleneda kohustus hiljem, kui seadusemuudatused või ettevõtte tegevus (näiteks piisavalt konkreetne avalik teadaanne) põhjustavad faktilise kohustuse. Näiteks keskkonnakahjustuse puhul ei pruugi olla tagajärgede kõrvaldamise kohustust. Ent kahjustuse põhjustamine muutub kohustavaks sündmuseks juhul, kui uus seadus nõuab juba tekitatud kahju hüvitamist või kui ettevõte tunnistab avalikult oma vastutust kahju hüvitamise eest viisil, mis tekitab faktilise kohustuse.

22. Kui esitatud seaduseelnõu üksikasjad ei ole veel lõplikud, tekib kohustus ainult juhul, kui seaduse vastuvõtmine esitatud kujul on praktiliselt kindel. Käesolevas standardis käsitletakse sellist kohustust juriidilise kohustusena. Vastuvõtmisega seotud protseduuride erinevuste tõttu on võimatu nimetada konkreetset sündmust, mis muudaks seaduse vastuvõtmise praktiliselt kindlaks. Sageli ei ole võimalik seaduse vastuvõtmises praktiliselt kindel olla enne, kui see on vastu võetud.

Tõenäoline majanduslikku kasu sisaldavate ressursside vähenemine

23. Kohustise kajastamiseks ei ole vajalik mitte üksnes eksisteeriva kohustuse olemasolu, vaid ka tõenäoline majanduslikku kasu sisaldavate ressursside vähenemine kõnealuse kohustuse täitmisel. Käesoleva standardi46 rakendamisel on ressursside vähenemine või muu sündmus tõenäoline siis, kui sündmus pigem toimub kui ei toimu, st tõenäosus, et sündmus toimub, on suurem kui tõenäosus, et sündmus ei toimu. Kui eksisteeriva kohustuse olemasolu ei ole tõenäoline, avalikustab ettevõte tingimusliku kohustise, välja arvatud juhul, kui majanduslikku kasu sisaldavate ressursside vähenemise võimalus on äärmiselt vähetõenäoline (vt paragrahv 86).

24. Mitmete sarnaste kohustuste (näiteks tootegarantiide või sarnaste lepingute) olemasolu korral määratakse kohustuste täitmiseks vajaliku ressursside vähenemise tõenäosus kindlaks, vaadeldes kõiki kohustusi kui üht tervikut. Kuigi iga üksiku objekti puhul võib ressursside vähenemise tõenäosus olla väike, võib kõigi kohustuste osas tervikuna ressursside teatav vähenemine tõenäoliseks osutuda. Sellisel juhul eraldis kajastatakse (kui teised kajastamiskriteeriumid on täidetud).

Kohustuse usaldusväärne hindamine

25. Hinnangute kasutamine on finantsaruannete koostamise lahutamatu osa ega vähenda nende usaldusväärsust. Eelkõige kehtib see eraldiste puhul, mis oma olemuselt on palju ebakindlamad kui enamik muid bilansikirjeid. Välja arvatud äärmiselt harvadel juhtudel, suudab ettevõte kindlaks määrata võimalike tulemuste vahemiku ja saab seega anda kohustuse kohta hinnangu, mis on eraldise kajastamisel kasutamiseks piisavalt usaldusväärne.

26. Nendel äärmiselt harvadel juhtudel, kui usaldusväärset hinnangut ei ole võimalik anda, eksisteerib kohustis, mida ei saa kajastada. Kõnealune kohustis avalikustatakse tingimusliku kohustisena (vt paragrahv 86).

Tingimuslikud kohustised

27. Ettevõte ei kajasta bilansis tingimuslikku kohustist.

28. Tingimuslik kohustis avalikustatakse vastavalt paragrahvile 86, välja arvatud juhul, kui majanduslikku kasu sisaldavate ressursside vähenemise võimalus on äärmiselt vähetõenäoline.

29. Kui ettevõte vastutab solidaarselt kohustuse täitmise eest, käsitletakse seda osa kohustusest, mille täitmist eeldatakse teistelt osapooltelt, tingimusliku kohustisena. Ettevõte kajastab eraldise kohustuse selle osa suhtes, mille puhul majanduslikku kasu sisaldavad ressursid tõenäoliselt vähenevad, välja arvatud nendes äärmiselt harvades olukordades, kui usaldusväärset hinnangut ei ole võimalik anda.

30. Tingimuslikud kohustised võivad edasi areneda viisil, mida algselt ei oodatud. Seepärast hinnatakse neid pidevalt, et määrata kindlaks, kas majanduslikku kasu sisaldavate ressursside vähenemine on muutunud tõenäoliseks. Kui on muutunud tõenäoliseks, et varem tingimusliku kohustisena käsitletud kohustuse täitmiseks on vajalik tulevase majandusliku kasu vähenemine, kajastatakse eraldis finantsaruannetes perioodil, mille jooksul vähenemise tõenäosus muutus (välja arvatud need äärmiselt harvad olukorrad, kui usaldusväärset hinnangut ei ole võimalik anda).

Tingimuslikud varad

31. Ettevõte ei kajasta bilansis tingimuslikku vara.

32. Tingimuslikud varad tekivad harilikult planeerimatutest või muudest ootamatutest sündmustest, mille tulemusel tekib võimalus, et ettevõte saab majanduslikku kasu. Näitena võib tuua nõude, mille ettevõte esitab juriidilise protsessi käigus, mille tulemus on ebakindel.

33. Tingimuslikke varasid ei kajastata bilansis, kuna selle tagajärjel võidakse kajastada tulu, mida ettevõte ei pruugi kunagi saada. Kuid juhul, kui tulu realiseerumine on praktiliselt kindel, ei ole sellega seotud vara tingimuslik vara ja selle kajastamine bilansis on asjakohane.

34. Tingimuslik vara avalikustatakse vastavalt paragrahvile 89 juhul, kui majandusliku kasu saamine on tõenäoline.

35. Tingimuslikke varasid hinnatakse pidevalt, et tagada nende muutuste asjakohane esitamine finantsaruannetes . Kui majandusliku kasu saamine on muutunud praktiliselt kindlaks, kajastatakse vara ja sellega seotud tulu finantsaruannetes perioodil, mille jooksul see muutus toimus. Kui majandusliku kasu suurenemine on muutunud tõenäoliseks, avalikustab ettevõte tingimusliku vara (vt paragrahv 89).

MÕÕTMINE

Parim hinnang

36. Eraldisena kajastatud summa peab vastama parimale hinnangule eksisteeriva kohustuse täitmiseks vajalike kulutuste kohta bilansipäeva seisuga.

37. Parim hinnang eksisteeriva kohustuse täitmiseks vajaliku kulutuste kohta on summa, mille ettevõte ratsionaalsetel kaalutlustel maksaks, et kohustust bilansipäeval täita või see samal ajal kolmandale osapoolele üle kanda. Sageli on võimatu või liiga kallis kohustust bilansipäeval täita või üle kanda. Hinnang summa kohta, mille ettevõte kohustuse täitmiseks või ülekandmiseks ratsionaalsetel kaalutlustel maksaks, annab siiski parima hinnangu kulutuste kohta, mis on vajalikud eksisteeriva kohustuse täitmiseks bilansipäeval.

38. Hinnang tulemuse ja majandusliku mõju kohta põhineb ettevõtte juhtkonna otsusel, tuginedes sarnaste tehingute kogemusele ja mõnedel juhtudel sõltumatutele eksperdihinnangutele. Asjaomane tõendusmaterjal sisaldab kõiki bilansipäevajärgsete sündmustega seotud täiendavaid tõendeid.

39. Vastavalt olukorrale käsitletakse eraldisena kajastatava summaga seotud ebakindlaid asjaolusid mitmel erineval viisil. Kui mõõdetav eraldis hõlmab suurt hulka objekte, vaagitakse kohustuse hindamisel kõiki võimalikke tulemusi vastavalt nende toimumise tõenäosusele. Sellist statistilist hindamismeetodit nimetatakse “eeldatavaks väärtuseks”. Seega on eraldise summa erinev sõltuvalt sellest, kas kahjumi tõenäosus on näiteks 60% või 90%. Kui võimalike tulemuste vahemik on lai ja iga punkti tõenäosus on sama suur kui mistahes teisel punktil selles vahemikus, kasutatakse vahemiku keskpunkti.

Näide

Ettevõte müüb tooteid, mille garantii kohaselt kaetakse nende tootmisdefektide remondikulud, mis avastatakse esimese kuue kuu jooksul pärast toote ostmist. Kui kõigil müüdud toodetel avastataks väiksemaid defekte, ulatuksid remondikulud ühe miljonini. Kui kõigil müüdud toodetel esineksid suuremad defektid, ulatuksid remondikulud nelja miljonini. Ettevõtte eelnevad kogemused ja tulevikuootused näitavad, et eeloleval aastal ei ole 75%-l müüdud toodetest ühtegi defekti, 20%-l müüdud toodetest on väiksemad defektid ja 5%-l müüdud toodetest on suuremad defektid. Vastavalt paragrahvile 24 hindab ettevõte garantiikohustustest tuleneva ressursside vähenemise tõenäosust tervikuna.

Remondikulude eeldatav maksumus on:

(75% nullist) + (20% 1 000 000-st) + (5% 4 000 000-st) = 400 000

40. Ühe konkreetse kohustuse mõõtmise korral võib parimaks hinnanguks kohustise osas olla tema individuaalne kõige tõenäolisem tulemus. Kuid isegi sel juhul kaalub ettevõte teisi võimalikke tulemusi. Kui muud võimalikud tulemused on kõige tõenäolisemast tulemusest peamiselt suuremad või peamiselt väiksemad summad, on parimaks hinnanguks vastavalt suurem või väiksem summa. Näiteks kui ettevõte peab hüvitama tõsise vea suures tehases, mille ta kliendile ehitas, võib individuaalseks kõige tõenäolisemaks tulemuseks esimese paranduskatse õnnestumisel olla kulu 1000 ühikut, ent kui on olemas märkimisväärne võimalus, et tuleb teha täiendavaid paranduskatseid, tuleb eraldisena kajastada suurem summa.

41. Eraldist mõõdetakse maksueelselt ning eraldise mõju tulumaksule ja selle muutusi käsitletakse standardis IAS 12 “Tulumaks”.

Riskid ja ebakindlad asjaolud

42. Eraldise osas parima hinnangu andmiseks tuleb arvesse võtta enamike sündmuste ja olukordadega paratamatult seotud riske ja ebakindlaid asjaolusid.

43. Risk kirjeldab tulemuste mitmekesisust. Korrigeerimine vastavalt riskile võib suurendada kohustise suuruseks mõõdetud summat. Ebakindlatel asjaoludel põhinevate hinnangutega tuleb olla ettevaatlik, et vältida tulu või varade ülehindamist ja kulude või kohustiste alahindamist. Ebakindlad asjaolud ei õigusta siiski liigsete eraldiste tegemist ega kohustiste sihilikku ülehindamist. Näiteks kui eriti ebasoodsast tulemusest tulenevaid kulutusi on hinnatud konservatiivselt, siis ei tohi käsitleda selle tulemuse tõenäosust tahtlikult suuremana kui on reaalne. Hoolikalt peab vältima riski ja ebakindlate asjaolude mitmekordset arvesse võtmist ning sellest tulenevat eraldise ülehindamist.

44. Kulutuste summaga seotud ebakindlad asjaolud avalikustatakse vastavalt paragrahvile 85(b).

Nüüdisväärtus

45. Kui raha ajaväärtuse mõju on oluline, tuleb eraldise summa kajastada kohustuse täitmiseks eeldatavalt vajalike kulutuste nüüdisväärtusena.

46. Raha ajaväärtuse tõttu on varsti pärast bilansipäeva toimuva raha väljamaksega seotud eraldised kahjulikumad kui need, mille puhul sama rahasumma väljamakse toimub hiljem. Seepärast diskonteeritakse eraldisi juhul, kui mõju on oluline.

47. Diskontomäärana (või -määradena) kasutatakse maksueelset määra (või maksueelseid määrasid), mis kajastab (kajastavad) turu hinnanguid raha hetkeväärtusele ja kohustisele iseloomulikele riskidele. Diskontomäär (-määrad) ei tohi kajastada neid riske, mis on arvesse võetud tulevaste rahavoogude hinnangute korrigeerimisel.

Tulevikusündmused

48. Tulevikusündmusi, mis võivad mõjutada kohustuse täitmiseks vajalikkusummat, tuleb võtta arvesse eraldise summas juhul, kui on piisavalt objektiivset tõendusmaterjali nende sündmuste toimumise kohta.

49. Eeldatavad tulevikusündmused võivad olla eraldiste mõõtmisel eriti olulised. Näiteks võib ettevõte uskuda, et rajatise puhastamise maksumus pärast selle kasutamise lõpetamist väheneb seoses tulevaste tehnoloogiaalaste muutustega. Kajastatud summa vastab tehniliselt pädevate objektiivsete vaatlejate õigustatud ootusele, võttes arvesse kogu olemasolevat tõendusmaterjali puhastamise ajal kättesaadava tehnoloogia kohta. Seega on asjakohane arvestada näiteks maksumuse eeldatava vähenemisega, mis on seotud suurenenud kogemustega olemasoleva tehnoloogia kasutamisel, või eeldatud maksumusega, mis on seotud olemasoleva tehnoloogia rakendamisega senisest laiaulatuslikumal või keerukamal puhastamisel. Ettevõte ei eelda siiski täiesti uue puhastustöödega seotud tehnoloogia arengut, välja arvatud juhul, kui seda oletust toetab piisav objektiivne tõendusmaterjal.

50. Võimalike uute õigusaktide mõju võetakse eksisteeriva kohustuse mõõtmisel arvesse juhul, kui on olemas piisav objektiivne tõendusmaterjal selle kohta, et antud õigusakti vastuvõtmine on praktiliselt kindel. Praktikas on olukordade mitmekesisuse tõttu võimatu nimetada üht konkreetset sündmust, mis iga juhtumi puhul piisavat objektiivset tõendusmaterjali annaks. Tõendusmaterjali on vaja nii selle kohta, mida õigusakt hakkab nõudma, kui ka selle kohta, kas õigusakti vastuvõtmine ja rakendamine ettenähtud ajal on praktiliselt kindel. Sageli ei leidu piisavat objektiivset tõendusmaterjali enne, kui õigusakt on juba vastu võetud.

Varade eeldatav võõrandamine

51. Eraldise mõõtmisel ei võeta arvesse varade eeldatavast võõrandamisest saadavat kasumit.

52. Varade eeldatavast võõrandamisest saadavat kasumit ei võeta arvesse eraldise mõõtmisel isegi juhul, kui eeldatav müük on tihedalt seotud sündmusega, millest kõnealune eraldis tuleneb. Selle asemel kajastab ettevõte varade eeldatavast võõrandamisest saadava kasumi asjaomaseid varasid käsitlevas rahvusvahelises raamatupidamisstandardis ettenähtud ajal.

HÜVITUSED

53. Kui eeldatakse, et teine osapool hüvitab mõned või kõik eraldise täitmiseks vajalikud kulutused, kajastatakse hüvitus ainult juhul, kui selle saamine pärast kohustuse täitmist on praktiliselt kindel.Hüvitust käsitletakse eraldi varana.Hüvitusena kajastatud summa ei tohi ületada eraldise summat.

54. Kasumiaruandes võib esitada eraldisega seotud kulud saldeerituna hüvitusena kajastatud summaga.

55. Mõnikord võib ettevõte oodata, et teine osapool tasub mõned või kõik eraldise täitmiseks vajalikud kulutused (näiteks kindlustuslepingute, vastutusest vabastavate klauslite või hankijate antud garantiide kaudu). Teine osapool võib hüvitada ettevõtte makstud summad või ise need summad otse tasuda.

56. Enamikul juhtudel vastutab ettevõte kogu kõnealuse summa eest, seega juhul, kui kolmas osapool mingil põhjusel ei maksa, peab ettevõte maksma kogu summa. Sellises olukorras kajastatakse eraldis kogu kohustisesumma ulatuses ja eeldatav hüvituse saamine kajastatakse eraldi varana juhul, kui on praktiliselt kindel, et pärast kohustise täitmist ettevõtte kulutused hüvitatakse.

57. Mõnedel juhtudel ei vastuta ettevõte kõnealuste kulutuste eest, kui kolmas osapool jätab need maksmata. Sel juhul ei ole ettevõttel kohustust seoses kõnealuste kulutustega ning neid ei kajastata eraldistena.

58. Nagu paragrahvis 29 märgitakse, on kohustus, mille eest ettevõte solidaarselt vastutab, tingimuslik kohustis niivõrd, kuivõrd eeldatakse selle täitmist teiste osapoolte poolt.

Eraldiste muutused

59. Eraldised vaadatakse läbi igal bilansipäeval ja korrigeeritakse nii, et need kajastaksid parimat hetkehinnangut.Kui ei ole enam tõenäoline, et kohustuse täitmine eeldab majanduslikku kasu sisaldavate ressursside vähenemist, tuleb eraldis tühistada.

60. Diskonteerimise kasutamise korral suureneb eraldise bilansiline maksumus igal perioodil, peegeldades aja möödumist. Kõnealune suurenemine kajastatakse laenukasutuse kulutusena.

Eraldiste kasutamine

61. Eraldist kasutatakse ainult nendeks kulutusteks, mille suhtes see algselt kajastati.

62. Eraldise arvelt kaetakse ainult neid kulutusi, mille kohta algselt eraldis moodustati. Selliste kulutuste katmine eraldise arvelt, mis algselt kajastati muul eesmärgil, varjab kahe erineva sündmuse mõju.

KAJASTAMIS- JA MÕÕTMISREEGLITE RAKENDAMINE

Tulevane tegevuskahjum

63. Eraldisi ei kajastata tulevase tegevuskahjumi katteks.

64. Tulevane tegevuskahjum ei vasta paragrahvis 10 esitatud kohustise mõistele ega paragrahvis 14 esitatud eraldiste üldistele kajastamiskriteeriumidele.

65. Asjaolu, et eeldatakse tulevast tegevuskahjumit, viitab sellele, et teatavate tegevusega seotud varade väärtus võib olla langenud. Ettevõte kontrollib kõnealuste varade väärtuse langust vastavalt standardile IAS 36 “Varade väärtuse langus”.

Kahjulikud lepingud

66. Kui ettevõttel on kahjulik leping, tuleb lepingust tulenevat eksisteerivat kohustust kajastada ja mõõta eraldisena.

67. Mitmed lepingud (näiteks osad rutiinsed ostutellimused) võib tühistada ilma teisele osapoolele kompensatsiooni maksmata, mistõttu neist ei tulene kohustust. Muudes lepingutes sätestatakse õigused ja kohustused mõlemale lepingupoolele. Kui selline leping muutub sündmuste käigus kahjulikuks, kuulub leping käesoleva standardi rakendusalasse ning eksisteerib kajastatav kohustis. Täitmisele kuuluvad lepingud, mis ei ole kahjulikud, ei kuulu käesoleva standardi rakendusalasse.

68. Käesolevas standardis on kahjuliku lepinguna määratletud leping, mille puhul lepingust tulenevate kohustuste täitmisega kaasnevad vältimatud kulutused ületavad lepingust eeldatavalt saadavat majanduslikku kasu. Lepingujärgseks vältimatuks kulutuseks loetakse lepingu katkestamise väikseimat netokulutust, mis on väiksem lepingu täitmise maksumusest või selle täitmata jätmisest tulenevate kompensatsioonide ja trahvide summast.

69. Enne kahjuliku lepingu suhtes eraldi eraldise tegemist kajastab ettevõte kõnealuse lepinguga seotud varade väärtuse langusest tuleneva kahjumi (vt IAS 36 “Varade väärtuse langus”).

Restruktureerimine

70. Restruktureerimise mõiste alla kuuluvad näiteks järgmised sündmused:

a) tegevusharu müük või lõpetamine;

b) äritegevuse asukoha sulgemine mingis riigis või piirkonnas või äritegevuse ümberpaigutamine ühest riigist või piirkonnast teise;

c) muutused juhtkonna struktuuris, näiteks mõne juhtimistasandi kaotamine; ja

d) põhjalikud ümberkorraldused, millel on oluline mõju ettevõtte tegevuse olemusele ja rõhuasetustele.

71. Restruktureerimiskulude osas kajastatakse eraldis ainult juhul, kui on täidetud paragrahvis 14 esitatud üldised eraldiste kajastamise kriteeriumid. Paragrahvides 72–83 on selgitatud, kuidas rakendatakse üldisi kajastamiskriteeriume restruktureerimise suhtes.

72. Faktiline restruktureerimiskohustus tekib ainult järgmistel juhtudel:

a) ettevõttel on üksikasjalik ametlik restruktureerimiskava, milles on kindlaks määratud vähemalt järgmised asjaolud:

i) mõjutatudäritegevus või äritegevuse osa;

ii) peamised restruktureerimisest mõjutatud asukohad;

iii) nende töötajate asukoht, funktsioon ja ligilähedane arv, kellele makstakse hüvitist töösuhte lõppemise eest;

iv) tehtavad kulutused ja

v) kava elluviimise aeg; ja

b) ettevõte on tekitanud asjaomastes isikutes õigustatud ootuse, et ta teostab restruktureerimise, olles kas alustanud kõnealuse kava elluviimisest või teavitanud asjaomasid isikuid kava põhipunktidest.

73. Tõendusmaterjali selle kohta, et ettevõte on alustanud restruktureerimiskava elluviimist, annab näiteks seadmete demonteerimine, varade müük või kava põhipunkte käsitlev avalik teadaanne. Üksikasjalikku restruktureerimiskava käsitlev avalik teadaanne kujutab endast faktilist restruktureerimiskohustust ainult juhul, kui seda tehakse sellisel viisil ja piisavalt üksikasjalikult (st kava põhipunkte kirjeldades), et teistes osapooltes, nagu kliendid, hankijad ja töötajad (või nende esindajad), tekitatakse õigustatud ootusi, et ettevõte viib restruktureerimise ellu.

74. Et kava oleks piisav faktilise kohustuse tekitamiseks ajal, kui see edastatakse asjaomastele isikutele, peab selle elluviimise algus olema kavandatud niipea kui võimalik ning see peab olema lõpetatud aja jooksul, mis teeb kava märkimisväärse muutumise ebatõenäoliseks. Kui eeldatakse, et enne restruktureerimise algust on pikk viivitus või et restruktureerimine võtab ülemäära kaua aega, on ebatõenäoline, et kava tekitab teistes õigustatud ootuse, et ettevõte on ennast käesoleval hetkel restruktureerimisega sidunud, kuna selleks ettenähtud aeg annab ettevõttele võimalusi oma plaane muuta.

75. Juhtkonna või juhatuse poolt enne bilansipäeva vastu võetud restruktureerimisotsus ei tekita bilansipäeval faktilist kohustust, välja arvatud juhul, kui ettevõte on enne bilansipäeva:

a) alustanud restruktureerimiskava elluviimist; või

b) teavitanud asjaomaseid isikuid restruktureerimiskava põhipunktidest piisavalt konkreetsel viisil, et tekitada neis õigustatud ootus, et ettevõte viib restruktureerimise ellu.

Mõnedel juhtudel alustab ettevõte restruktureerimiskava elluviimist või teavitab selle põhipunktidest asjaomaseid isikuid alles pärast bilansipäeva. Standard IAS 10 “Bilansipäevajärgsed sündmused” võib nõuda kava avalikustamist juhul, kui restruktureerimine on niivõrd oluline, et selle avalikustamata jätmine mõjutaks finantsaruannete kasutajate võimet anda nõuetekohaseid hinnanguid ja teha otsuseid.

76. Kuigi ainult juhtkonna otsus ei tekita faktilist kohustust, võib kohustus tuleneda teistest eelnevatest sündmustest koos sellise otsusega. Näiteks võivad läbirääkimised töötajate esindajatega töösuhte lõpetamisega seotud hüvitiste osas või läbirääkimised ostjatega tegevusala müügi osas olla lõpetatud ja vajada veel ainult juhatuse kinnitust. Kui see kinnitus on saadud ja sellest on teavitatud teisi osapooli, on ettevõttel faktiline restruktureerimiskohustus, kui paragrahvis 72 esitatud tingimused on täidetud.

77. Mõnedes riikides on lõplik otsustusõigus juhatusel, mille liikmete hulka kuuluvad peale juhtkonna ka teiste huvigruppide (näiteks töötajate) esindajad, või on kõnealuseid esindajaid vaja enne juhatuse otsuse langetamist sellest teavitada. Kuna sellise juhatuse otsus hõlmab kõnealuste esindajate teavitamist, võib sellest tuleneda faktiline restruktureerimiskohustus.

78. Tegevusala müügist ei tulene kohustust enne, kui ettevõte on endale võtnud müügikohustuse, st kui on sõlmitud siduv müügileping.

79. Isegi kui ettevõte on otsustanud müüa mõne tegevusala ja sellest otsusest avalikult teada andnud, ei saa tal olla müügikohustust enne, kui on leitud ostja ja sõlmitud siduv müügileping. Kuni siduva müügilepingu sõlmimiseni võib ettevõte ümber mõelda ning on sunnitud astuma muid samme, kui vastuvõetavatel tingimustel ostjat ei leita. Kui tegevusala müüki kujutatakse osana restruktureerimisest, kontrollitakse kõnealuse tegevusala varade väärtuse langust vastavalt standardile IAS 36 “Varade väärtuse langus”. Kui müük on ainult üks osa restruktureerimisest, võib restruktureerimise ülejäänud osade suhtes enne siduva müügilepingu olemasolu tekkida faktiline kohustus.

80. Restruktureerimiseraldis peab sisaldama ainult restruktureerimisest tulenevaid otseseid kulutusi, mis peavad vastama mõlemale järgmisele tingimusele:

a) need kaasnevad vältimatult restruktureerimisega; ja

b) need ei ole seotud ettevõtte jätkuva tegevusega.

81. Restruktureerimiseraldis ei hõlma järgmiste asjaoludega seotud kulusid:

a) olemasolevate töötajate ümberõpe või -paigutamine;

b) turustamine; või

c) investeeringud uutesse süsteemidesse ja turustusvõrkudesse.

Need kulutused on seotud ettevõtte tulevase äritegevusega ega ole bilansipäeval restruktureerimisega seotud kohustised. Kõnealuseid kulutusi käsitletakse samamoodi nagu juhul, kui need oleksid tekkinud restruktureerimisest sõltumatult.

82. Kindlaksmääratavat, kuni restruktureerimise kuupäevani saadavat tulevast tegevuskahjumit ei kaasata eraldisse, välja arvatud juhul, kui kõnealune kahjum on seotud paragrahvis 10 määratletud kahjuliku lepinguga.

83. Nagu paragrahviga 51 nõutud, ei võeta restruktureerimiseraldise mõõtmisel arvesse varade eeldatavast võõrandamisest saadavat kasumit, isegi kui varade müüki käsitletakse restruktureerimise osana.

AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON

84. Ettevõte peab avalikustama järgmised andmed iga eraldiste rühma kohta:

a) bilansiline maksumus perioodi alguses ja lõpus;

b) perioodi jooksul tehtud täiendavad eraldised, sealhulgas olemasolevate eraldiste suurendamine;

c) perioodi jooksul kasutatud summad (st tekkinud ja eraldise arvelt kaetud summad);

d) perioodi jooksul tühistatud kasutamata summad; ja

e) perioodi jooksul diskonteeritud summas toimunud kasv, mis tuleneb aja möödumisest ja diskontomäära võimalikest muutustest.

Võrdlusandmeid ei nõuta
.

85. Ettevõte peab avalikustama järgmised andmed iga eraldiste rühma kohta:

a) kohustuse olemuse lühikirjeldus ning kohustusest tuleneva majandusliku kasu vähenemise eeldatava aeg;

b) antud vähenemiste summa ja ajaga seotud ebakindlad asjaolud. Kui see on vajalik asjakohase informatsiooni andmiseks, peab ettevõte avalikustama põhilised tulevikusündmuste kohta tehtud eeldused vastavalt paragrahvile 48; ja

c) võimalike eeldatavate hüvituste summa, märkides seoses eeldatavate hüvitustega kajastatud võimalike varade summad.

86. Välja arvatud juhul, kui väljamaksete võimalus seoses kohustise täitmisega on äärmiselt vähetõenäoline, avalikustab ettevõte iga bilansipäeval eksisteeriva tingimuslike kohustiste rühma kohta tingimuslike kohustiste olemuse lühikirjelduse ja võimaluse korral:

a) hinnangu selle finantsmõjule, mõõdetuna vastavalt paragrahvidele 36–52;

b) võimalikeväljamaksete summa ja ajaga seotud ebakindlad asjaolud; ja

c) hüvituse saamise võimalikkuse.

87. Määrates kindlaks, milliseid eraldisi või tingimuslikke kohustisi võib ühte rühma koondada, on vaja kaaluda, kas nende objektide olemus on piisavalt sarnane, et nende ühine esitamine vastaks paragrahvi 85(a) ja (b) ning paragrahvi 86(a) ja (b) esitatud nõuetele. Seega võib olla asjakohane käsitleda ühe eraldiste rühmana eri toodete garantiidega seotud summasid, kuid ei ole asjakohane käsitleda ühe eraldiste rühmana tavalisi garantiisid ja summasid, mis tulenevad kohtumenetlustest.

88. Kui eraldis ja tingimuslik kohustis tulenevad samadest asjaoludest, avalikustab ettevõte need paragrahvides 84–86 esitatud nõudmiste kohaselt nii, et ilmneks eraldise ja tingimusliku kohustise vaheline seos.

89. Kui majandusliku kasu saamine on tõenäoline, avalikustab ettevõte bilansipäeva tingimuslike varade olemuse lühikirjelduse ning võimaluse korral hinnangu nende finantsmõju kohta, mõõdetuna vastavalt paragrahvides 36–52 eraldiste kohta sätestatud põhimõtetele.

90. Tingimuslike varade avalikustamisel on oluline vältida eksitavaid vihjeid saadavate tulude tõenäosuse kohta.

91. Kui paragrahvides 86 ja 89 nõutud informatsiooni ei ole avalikustatud, kuna seda ei ole võimalik teha, tuleb see asjaolu ära märkida.

92. Äärmiselt harvadel juhtudel võib eeldada, et paragrahvides 84–89 nõutud informatsiooni osaline või täielik avalikustamine kahjustab tõsiselt ettevõtte positsiooni eraldiste, tingimuslike kohustiste või tingimuslike varade teemal teiste osapooltega toimuvas vaidluses.Sel juhul ei pea ettevõte seda informatsiooni avalikustama, kuid ta peab avalikustama vaidluse üldolemuse koos asjaoluga, et informatsiooni ei avalikustata, ning põhjendusega, miks seda ei tehta.

ÜLEMINEKUSÄTTED

93. Mõju, mida käesoleva standardi vastuvõtmine selle jõustumiskuupäeval (või varem) avaldab, kajastatakse selle perioodi jaotamata kasumi algsaldo korrigeerimisena, mil standardit esimest korda rakendatakse.Ettevõtetele soovitatakse, kuid neilt ei nõuta, varaseima esitatud perioodi jaotamata kasumi algsaldo korrigeerimist ning võrdlusandmete ümberarvestamist.Kui võrdlusandmeid ei arvestata ümber, tuleb see asjaolu avalikustatada.

94. Käesolev standard nõuab teistsugust käsitlemist kui IAS 8 “Perioodi puhaskasum või -kahjum, rängad vead ja arvestusmeetodite muutused”. Standardiga IAS 8 nõutakse võrdlusandmete ümberarvestamist (põhikäsitlus) või ümberarvestatud täiendava pro forma võrdlusandmete  avalikustamist (lubatud alternatiivkäsitlus), välja arvatud juhul, kui seda ei ole võimalik teha.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

95. Käesolevat rahvusvahelist raamatupidamisstandardit rakendatakse raamatupidamise aastaaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. juulil 1999 või pärast seda algavaid perioode. Varasem rakendamine on soovitatav. Kui ettevõte rakendab käesolevat standardit enne 1. juulit 1999 algavate perioodide suhtes, peab ta selle asjaolu avalikustama.

96. Käesoleva standardiga asendatakse standardi IAS 10 “Võimalikud sündmused ja bilansipäevajärgsed sündmused”47 need osad, mis käsitlevad tingimuslikke sündmusi.

 

44
IAS 10 “Võimalikud sündmused ja bilansipäevajärgsed sündmused” asendati 1. jaanuaril 2000 jõustunud standardiga IAS 10 (muudetud 1999. aastal) “Bilansipäevajärgsed sündmused”.

45
Vt ka SIC-6: “Olemasoleva tarkvara muudatustega seotud kulutused”.

46
Käesolevas standardis tõlgendatakse mõistet “tõenäoline” tähenduses “pigem toimub, kui ei toimu”, mis ei pruugi kattuda teistes rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites kasutatud tõlgendusega.

47
IAS 10 “Võimalikud sündmused ja bilansipäevajärgsed sündmused” asendati 1. jaanuaril 2000 jõustunud standardiga IAS 10 (muudetud 1999. aastal) “Bilansipäevajärgsed sündmused”.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Majandustarkvara RAPID

Tarkvaraga RAPID saate korraldada keskmise või väikese ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestuse - laoarvestus, palgaarvestus, teenindus, üüriarvestus, jm. RAPIDi tasuta versiooniga saab töö tehtud üksikettevõtja, alustav ettevõte või mittetulundusühing.

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Valdkonna tööpakkumised

MAXIMA EESTI OÜ otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Fontes PMP OÜ

22. oktoober 2018

Uudised

Tööriistad