IAS34 Vahearuandlus

Käesoleva rahvusvahelise
raamatupidamisstandardi kinnitas IASC juhatus veebruaris 1998 ja see kehtib
finantsaruannete kohta, mis hõlmavad 1. jaanuaril 1999 või pärast seda algavaid
aruandeperioode.

Aprillis 2000 muudeti standardiga IAS 40 "Kinnisvarainvesteeringud" lisa C paragrahvi 7.

SISSEJUHATUS

1. Käesolev standard (IAS 34) käsitleb varem rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites käsitlemata vahearuandluse küsimust. IAS 34 kehtib 1. jaanuaril 1999 või pärast seda algavate aruandeperioodide kohta.

2. Vahearuanne on finantsaruanne, mis sisaldab ettevõtte tervest finantsaastast lühema perioodi kohta koostatud täismahus või lühendatud finantsaruandeid.

3. Käesolev standard ei sätesta, millised ettevõtted, kui tihti või millise aja jooksul peale vahearuande perioodi lõppu peavad vahearuandeid avaldama. IASC seisukoht on, et nende küsimuste üle peavad otsustama riikide valitsused, väärtpaberiinspektsioonid, börsid ja raamatupidamisorganisatsioonid. Käesolevat standardit rakendatakse, kui ettevõte on kohustatud avaldama või otsustanud avaldada vahearuande vastavalt rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele.

4. Käesolev standard:

a) määrab kindlaks miinimumnõuded vahearuannete sisule, sealhulgas avalikustavale informatsioonile; ja

d) määrab raamatupidamise kajastamis- ja mõõtmispõhimõtted, mida vahearuannetes tuleb rakendada.

5. Vahearuannete sisule kehtestatud miinimumnõuete kohaselt koosnevad vahearuanded lühendatud bilansist, lühendatud kasumiaruandest, lühendatud rahavoogude aruandest, lühendatud omakapitali muutuste aruandest ja valitud selgitavatest lisadest.

6. Eeldusel, et ettevõtte vahearuande lugejal on ligipääs ka ettevõtte viimasele majandusaasta aruandele, ei korda ega uuenda vahearuanne peaaegu ühtki raamatupidamise aastaaruande lisa. Selle asemel sisaldavad vahearuande lisad peamiselt selgitusi nende sündmuste ja muutuste kohta, mis on olulised ettevõtte finantsseisundis ja tulemuses alates eelmise majandusaasta aruande koostamise päevast toimunud muutuste mõistmiseks.

7. Ettevõte peab vahearuannetes kasutama samu arvestusmeetodeid, mida on kasutatud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, välja arvatud muutused arvestusmeetodites, mis on tehtud peale viimase aastaaruande kuupäeva ning mida kasutatakse järgmise aastaaruande koostamisel. Ettevõtte aruandluse sagedus – kord aastas, kord poolaastas või kord kvartalis – ei tohi mõjutada aastatulemuste mõõtmist. Selle eesmärgi saavutamiseks tehakse vahearuande mõõtmised kumulatiivselt aasta algusest.

8. Käesoleva standardi lisa sätestab juhised erinevate varade, kohustuste, tulude ja kulude peamiste kajastamis- ja mõõtmispõhimõtete rakendamiseks vahearuannetes. Vahearuande perioodi tulumaksukulu arvestatakse hinnangulise aasta keskmise efektiivse tulumaksumäära baasil, samadel alustel majandusaasta tulumaksukulu arvestamisega.

9. Tehingute ja asjaolude kajastamisel, liigitamisel või avalikustamisel vahearuannetes tuleb lähtuda nende olulisususest vahearuande perioodi finantsandmete, mitte prognoositud aastaandmete kontekstis.

SISUKORD

  <_o3a_p />

Paragrahvid <_o3a_p />

Eesmärk <_o3a_p />

  <_o3a_p />

Rakendusala <_o3a_p />

1-3 <_o3a_p />

Mõisted <_o3a_p />

4 <_o3a_p />

Vahearuande sisu <_o3a_p />

5-25 <_o3a_p />

Vahearuande minimaalsed nõutavad osad <_o3a_p />

8 <_o3a_p />

Vahearuannete vorm ja sisu <_o3a_p />

9-14 <_o3a_p />

Valitud selgitavad lisad <_o3a_p />

15-18 <_o3a_p />

IAS-ile vastavuse avalikustamine <_o3a_p />

19 <_o3a_p />

Vahearuande esitamise perioodid <_o3a_p />

20-22 <_o3a_p />

Olulisus <_o3a_p />

23-25 <_o3a_p />

Raamatupidamise aastaaruannetes avalikustatav informatsioon <_o3a_p />

26-27 <_o3a_p />

Kajastamine ja mõõtmine <_o3a_p />

28-42 <_o3a_p />

Aastaaruandega samad arvestusmeetodid <_o3a_p />

28-36 <_o3a_p />

Hooajalised, tsüklilised või juhuslikud tulud <_o3a_p />

37-38 <_o3a_p />

Majandusaasta jooksul ebaühtlaselt tekkivad kulud <_o3a_p />

39 <_o3a_p />

Kajastamis- ja mõõtmispõhimõtete rakendamine <_o3a_p />

40 <_o3a_p />

Hinnangute kasutamine <_o3a_p />

41-42 <_o3a_p />

Varasemate vahearuandeperioodide aruannete korrigeerimine <_o3a_p />

43-45 <_o3a_p />

Jõustumiskuupäev <_o3a_p />

46 <_o3a_p />

 

Standardeid, mis on esitatud poolpaksus kursiivkirjas, tuleb lugeda koos käesolevas standardis esitatud taustmaterjali ja rakendusjuhiste ning “Rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite eessõnaga”.  Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid ei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste objektide suhtes (vt eessõna paragrahv 12).

EESMÄRK

Käesoleva standardi eesmärk on kehtestada miinimumnõuded vahearuannete sisule ja reguleerida kajastamis- ja mõõtmispõhimõtteid täismahus või lühendatud vahearuannetes. Õigeaegne ja usaldusväärne vahearuanne võimaldab investoritel, kreeditoridel ja teistel kasutajatel paremini mõista ettevõtte võimet genereerida tulu ja rahavoogusid ning ettevõtte finantsseisundit ja likviidsust.

RAKENDUSALA

1. Käesolev standard ei sätesta, millised ettevõtted, kui tihti, või millise aja jooksul pärast vahearuande perioodi lõppu peavad vahearuandeid esitama. Samas nõuavad valitsused, väärtpaberiinspektsioonid, börsid ja raamatupidamisorganisatsioonid sageli ettevõtetelt, mille võlakirjad või aktsiad on avalikult kaubeldavad, vahearuannete avaldamist. Käesolevat standardit rakendatakse, kui ettevõte on kohustatud avaldama või otsustanud avaldada vahearuande vastavalt rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele. Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Komitee soovitab ettevõtetel, mille väärtpaberid on avalikult kaubeldavad, esitada vahearuandeid, mis on koostatud vastavalt käesoleva standardiga kehtestatud kajastamise, mõõtmise ja avalikustamise põhimõtetele. Täpsemalt soovitatakse ettevõtetel, mille väärtpaberid on avalikult kaubeldavad:

a) esitada vahearuandeid vähemalt nende majandusaasta esimese poolaasta lõpu seisuga; ja ja

b) teha vahearuanded kättesaadavaks hiljemalt 60 päeva jooksul pärast vahearuande perioodi lõppu.

2. Iga finantsaruande puhul hinnatakse eraldi selle vastavust rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele, olenemata sellest, kas tegemist on aastaaruande või vahearuandega. Asjaolu, et ettevõte ei ole konkreetse majandusaasta jooksul vahearuandeid esitanud või on esitanud vahearuanded, mis ei ole vastavuses käesoleva standardiga, ei välista ettevõtte raamatupidamise aastaaruannete vastavust rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele, juhul kui need seda on.

3. Kui ettevõtte deklareerib, et vahearuanne vastab rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele, peab see vastama kõikidele käesoleva standardi nõuetele. Paragrahviga 19 nõutakse sellega seoses teatud informatsiooni avalikustamist.

MÕISTED

4. Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Vahearuande periood on aruandeperiood, mis on lühem kui terve majandusaasta.

Vahearuanne on finantsaruanne, mis sisaldab vahearuande perioodi kohta kas täismahus finantsaruannet (nagu on sätestatud standardis IAS 1 "Finantsaruannete esitamine") või lühendatud finantsaruannet (nagu on sätestatud käesolevas standardis).

VAHEARUANDE SISU

5. IAS 1 sätestab, et täismahus finantsaruanne koosneb järgmistest osadest:

a) bilanss;

b) kasumiaruanne;

c) aruanne, mis näitab kas (i) kõiki omakapitalis toimunud muutusi või (ii) omakapitalis toimunud muutusi, mis ei tulene kapitalitehingutest omanikega ja neile tehtud väljamaksetest;

d) rahavoogude aruanne; ja

e) arvestusmeetodid ja selgitavad lisad.

6. Aja ja kulude kokkuhoiu eesmärgil ning vältimaks juba esitatud informatsiooni kordamist, võib ettevõte olla kohustatud esitama või otsustada esitada vahearuannetes majandusaasta aruandega võrreldes vähem informatsiooni. Käesoleva standardiga kehtestatakse miinimumnõuded sellise vahearuande sisule, mis koosneb lühendatud finantsaruannetest ja valitud selgitavatest lisadest. Vahearuande eesmärgiks on esitada andmeid, mis täiendavad viimast täismahus raamatupidamise aastaaruannet. Sellest tulenevalt keskendub see uutele tegevustele, sündmustele ja asjaoludele ning varem esitatud informatsiooni ei korrata.

7. Käesoleva standardiga ei keelata ega taunita ettevõtte poolt täismahus finantsaruannete esitamist vahearuandena (nagu on kirjeldatud standardis IAS 1) lühendatud finantsaruannete ja valitud selgitavate lisade asemel. Samuti ei keelata ega taunita käesoleva standardiga ettevõtte poolt täiendavate kirjete või valikuliste selgitavate lisade esitamist lühendatud vahearuandes lisaks käesoleva standardiga nõutavatele minimaalsetele kirjetele ja selgitavatele lisadele. Käesolevas standardis esitatud kajastamise ja mõõtmise juhised kehtivad ka täismahus vahearuannetele, mis peavad sisaldama kogu käesoleva standardiga nõutud avalikustatavat informatsiooni (eriti paragrahvis 16 loetletud valitud lisades avalikustatavat informatsiooni) ning ka teistes rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites nõutut.

Vahearuande minimaalsed nõutavad osad

8. Vahearuanne peab sisaldama vähemalt järgmisi osi:

a) lühendatud bilanss;

b) lühendatud kasumiaruanne;

c) lühendatud aruanne, mis näitab kas (i) kõiki omakapitalis toimunud muutusi või (ii) omakapitalis toimunud muutusi, mis ei tulene kapitalitehingutest omanikega ja neile tehtud väljamaksetest;

d) lühendatud rahavoogude aruanne; ja

e) valitud selgitavad lisad.

Vahearuannete vorm ja sisu

9. Kui ettevõte avaldab vahearuandes täismahus finantsaruanded, peab nende vorm ja sisu vastama IAS 1 nõuetele täismahus finantsaruannete kohta.

10. Kui ettevõte avaldab vahearuandes lühendatud finantsaruanded, peavad need lühendatud aruanded sisaldama vähemalt kõiki alapealkirju ja vahesummasid, mis sisaldusid viimases raamatupidamise aastaaruandes, ning valitud selgitavaid lisasid vastavalt käesoleva standardi nõuetele. Täiendavaid kirjeid või lisasid peab lisama juhul, kui nende puudumisel oleks lühendatud vahearuanne eksitav.

11. Täismahus või lühendatud kasumiaruandes tuleb esitada puhaskasum ja lahjendatud puhaskasum aktsia kohta vahearuande perioodil.

12. Standardis IAS 1 antakse juhiseid finantsaruannete struktuuri kohta ja selle lisa “Finantsaruande struktuuri näide” annab täiendavaid juhiseid peamiste alapealkirjade ja vahesummade kohta.

13. Kuigi IAS 1 nõuab, et omakapitali muutuste aruanne oleks esitatud ettevõtte finantsaruannete eraldiseisva osana, lubab see esitada informatsiooni omakapitali muutuste kohta, mis tulenevad kapitalitehingutest omanikega ja neile sooritatud väljamaksetest, kas põhiaruandes või alternatiivina aruande lisades. Vahearuandes kasutab ettevõte omakapitali muutuste esitamiseks sama vormi kui eelmises majandusaasta aruandes.

14. Ettevõte koostab konsolideeritud vahearuande, kui ettevõtte viimane majandusaasta aruanne oli konsolideeritud aruanne. Emaettevõtte konsolideerimata finantsaruanded ei ühildu ega ole võrreldavad konsolideeritud finantsaruannetega viimases majandusaasta aruandes. Kui ettevõtte majandusaasta aruanne sisaldab konsolideeritud finantsaruannetele lisaks ka emaettevõtte kui eraldiseisva majandusüksuse konsolideerimata finantsaruandeid, ei nõua ega keela käesolev standard emaettevõtte konsolideerimata finantsaruannete lisamist ettevõtte vahearuandesse.

Valitud selgitavad lisad

15. Ettevõtte vahearuande kasutajal on juurdepääs ka selle ettevõtte viimasele raamatupidamise aastaaruandele. Seetõttu ei ole vahearuande lisades tarvis kajastada viimase majandusaasta aruande lisades juba kajastatud informatsiooni suhteliselt ebaolulisi muudatusi. Vahearuandes on kasulikum selgitada neid sündmusi ja tehinguid, mis on olulised, et mõista pärast viimase majandusaasta aruande kuupäeva toimunud muutusi ettevõtte finantsseisundis ja tulemustes.

16. Raamatupidamise vahearuande lisades peab ettevõte esitama vähemalt järgmise informatsiooni, kui see on oluline ja seda ei ole avalikustatud vahearuande muudes osades. Üldjuhul peab selle informatsiooni esitama kumulatiivselt majandusaasta algusest vahearuande kuupäevani. Ettevõte peab siiski avalikustama ka kõik need sündmused ja tehingud, mis on olulised käesoleva vahearuande perioodi mõistmiseks:

a) kinnitus selle kohta, et raamatupidamise vahearuandes järgitakse samu arvestuspõhimõtteid ja -meetodeid kui viimases raamatupidamise aastaaruandes või, kui neid põhimõtteid ja meetodeid on muudetud, muudatuse olemuse ja mõju kirjeldus;

b) selgitavad kommentaarid vahearuande perioodi tegevuse hooajalisuse või tsüklilisuse kohta;

c) oma iseloomult, suuruselt ja esinemissageduselt ebatavaliste varasid, kohustusi, omakapitali, netotulu või rahavoogusid mõjutavate objektide olemus ja summa;

d) käesoleva majandusaasta eelnevatel vahearuande perioodidel või eelnenud majandusaastatel kajastatud hinnangute muutuste olemus ja summa, kui neil on oluline mõju käesolevale vahearuande perioodile;

e) võlakirjade ja omakapitaliväärtpaberite emiteerimine, tagasiostmine ja tagasimaksed;

f) makstud dividendid (kogusummas või aktsia kohta) eraldi lihtaktsiate ja muude aktsiate lõikes;

g) segmendi tulud ja segmendi äritulem ärisegmentide või geograafiliste segmentide kaupa, olenevalt sellest, milline on ettevõtte segmendiaruandluse põhialus (segmendiinfo avalikustamine on ettevõtte vahearuandes nõutav vaid juhul, kui vastavalt standardile IAS 14 "Segmendiaruandlus" nõutakse ettevõttelt segmendiinfo avalikustamist majandusaasta aruandes);

h) vahearuande perioodi lõpule järgnevad olulised sündmused, mida ei ole kajastatud vahearuande perioodi finantsaruannetes;

i) vahearuande perioodil ettevõtte koosseisus toimunud muutuste mõju, sealhulgas äriühenduste, tütarettevõtete ja pikaajaliste investeeringute omandamise või võõrandamise, ümberstruktureerimise ja lõpetatavate tegevusvaldkondade osas; ja

j) muutused tingimuslikes kohustistes ja varades alates eelmise majandusaasta bilansipäevast.

17. Alljärgnevalt on toodud näiteid paragrahviga 16 nõutud avalikustatavast informatsioonist. Konkreetsed rahvusvahelised raamatupidamisstandardid sisaldavad juhiseid paljude alltoodud asjaolude avalikustamiseks:

a) varude allahindlus neto realiseerimisväärtuseni ja selliste allahindluste tühistamine;

b) materiaalse põhivara, immateriaalse vara või teiste varade väärtuse langusest tuleneva kahjumi kajastamine ja sellise kahjumi tühistamine;

c) restruktureerimiskulutusteks tehtud eraldiste tühistamine;

d) materiaalse põhivara ostud ja võõrandamised;

e) siduvad tulevikukohustused materiaalse põhivara soetamiseks;

f) kohtuvaidlustega kaasnevad arveldused;

g) ränkade vigade parandamine eelnevalt avaldatud finantsandmetes;

h) erakorralised kirjed;

i) võlakohustuste täitmatajätmine või laenulepingu rikkumine, mida ei ole hiljem korrigeeritud; ja

j) tehingud seotud osapooltega.

18. Muud rahvusvahelised raamatupidamisstandardid sisaldavad täiendavaid nõudeid finantsaruannetes avalikustatava informatsiooni kohta. Finantsaruannete all peetakse antud kontekstis silmas täismahus finantsaruandeid, mis üldjuhul sisalduvad raamatupidamise aastaaruandes või vahel ka muudes aruannetes. Muude rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ettenähtud informatsiooni avalikustamine ei ole kohustuslik, kui ettevõtte vahearuanne sisaldab vaid lühendatud finantsaruandeid ja valitud selgitavaid lisasid, mitte täismahus finantsaruandeid.

IAS-ile vastavuse avalikustamine

19. Kui ettevõtte vahearuanne on vastavuses käesoleva rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga, tuleb see asjaolu avalikustada. Vahearuannet tohib nimetada rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega vastavuses olevaks ainult siis, kui see vastab kõikide rakendatavate standardite ja Standardite Tõlgendamise Alalise Komisjoni kõikide rakendatavate tõlgenduste kõikidele nõuetele.

Vahearuande esitamise perioodid

20. Vahearuanded peavad sisaldama vahearuandeid (lühendatud või täismahus) järgmiste perioodide kohta:

a) bilanss käesoleva vahearuande perioodi lõpu seisuga ja võrdlev bilanss vahetult eelnenud majandusaasta lõpu seisuga;

b) kasumiaruanded käesoleva vahearuande perioodi kohta ning kumulatiivselt käesoleva majandusaasta algusest vahearuande bilansipäevani ja vahetult eelnenud majandusaasta võrdlevad kasumiaruanded võrreldavate vahearuande perioodide kohta (käesolev ja kumulatiivselt aasta algusest bilansipäevani);

c) kumulatiivne omakapitali muutuste aruanne käesoleva majandusaasta algusest vahearuande bilansipäevani koos võrdleva aruandega vahetult eelnenud majandusaasta sama perioodi kohta; ja

d) kumulatiivne rahavoogude aruanne käesoleva majandusaasta algusest vahearuande bilansipäevani koos võrdleva aruandega vahetult eelnenud majandusaasta sama perioodi kohta.

21. Ettevõttel, mille äritegevus on väga hooajalise iseloomuga, võib olla kasulik esitada finantsinformatsiooni vahearuande bilansipäevale eelneva 12 kuu kohta ja võrdlusandmed sellele eelnenud 12-kuulise perioodi kohta. Seetõttu soovitatakse ettevõtetel, mille äritegevus on väga hooajalise iseloomuga, avalikustada lisaks eelmises paragrahvis nõutud informatsioonile ka sellist informatsiooni.

22. Lisa A illustreerib vahearuandes esiatatavaid kohustuslikke perioode ettevõtetele, mis koostavad aruandeid kord poolaastas või kord kvartalis.

Olulisus

23. Otsustamaks, kuidas objekte vahearuannetes kajastada, mõõta, klassifitseerida või avalikustada, tuleb hinnata nende olulisust vahearuande perioodi finantsinformatsiooni suhtes. Olulisuse hindamisel tuleb silmas pidada, et mõõtmised vahearuannetes võivad hinnangutele toetuda suuremal määral kui majandusaasta finantsandmete mõõtmised.

24. Rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite eessõnas on märgitud, et “rahvusvahelised raamatupidamisstandardid ei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste objektide suhtes”. Raamistikus öeldakse, et “informatsioon on oluline, kui selle väljajätmine või ebakorrektne esitamine võib mõjutada majandusotsuseid, mida kasutajad finantsaruannete põhjal teevad”. Standard IAS 8 "Perioodi puhaskasum või -kahjum, rängad vead ja muutused arvestusmeetodites" nõuab oluliste erakorraliste objektide ja tavapärasest erinevate objektide, lõpetatavate tegevusvaldkondade, hindamisaluste muudatuste, ränkade vigade ja arvestusmeetodite muudatuste eraldi avalikustamist. IAS 8 ei sisalda olulisust käsitlevaid kvantitatiivseid juhiseid.

25. Kuna olulisuse määramine finantsaruannetes on alati hinnanguline, võetakse käesolevas standardis vahearuande perioodi informatsiooni kajastamise ja avalikustamise otsuste aluseks sama perioodi andmed, et vahearuande arvnäitajad oleksid mõistetavad. Et vältida eksitavaid järeldusi, mis võivad tuleneda informatsiooni avalikustamata jätmisest, kajastatakse ja avalikustatakse näiteks ebatavalised või erakorralised kirjed, muutused arvestusmeetodites või hinnangutes ja rängad vead lähtuvalt nende olulisusest vahearuande perioodi informatsiooni suhtes. Põhieesmärk on kindlustada, et vahearuanne sisaldab kogu informatsiooni, mis on oluline ettevõtte vahearuande perioodi finantsseisundi ja -tulemuse mõistmiseks.

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNETES AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON

26. Kui majandusaasta viimasel vahearuande perioodil muudetakse oluliselt varasemates vahearuannetes kajastatud hinnangulisi summasid, kuid selle viimase vahearuande perioodi kohta eraldi finantsaruannet ei avalikustata, tuleb hinnangutes tehtud muutuse sisu ja summa avalikustada antud majandusaasta raamatupidamise aastaaruande lisas.

27. IAS 8 nõuab hinnangu muutuse sisu ja (kui võimalik) summa avalikustamist, kui sellel on oluline mõju käesoleval perioodil või eeldatakse selle olulist mõju järgnevatele perioodidele. Käesoleva standardi paragrahviga 16(d) nõuatakse sarnast avalikustamist ka vahearuandes. Näited sisaldavad majandusaasta varasemates vahearuannetes kajastatud hinnangute muutusi viimasel vahearuande perioodil, mis on seotud varude allahindamise, ümberstruktureerimiste või vara väärtuse langusest tekkinud kahjumitega. Eelmises paragrahvis toodud avalikustamise nõue on vastavuses IAS 8 nõudega ja see on piiratud ulatusega, hõlmates vaid hinnangute muutust. Ettevõttelt ei nõuta raamatupidamise aastaaruandesse täiendava vahearuande perioodi finantsinformatsiooni lisamist.

KAJASTAMINE JA MÕÕTMINE

Aastaaruandega samad arvestusmeetodid

28. Ettevõte peab vahearuannetes kasutama samu arvestusmeetodeid, mida kasutatakse raamatupidamise aastaaruande koostamisel, välja arvatud pärast viimase raamatupidamise aastaaruande kuupäeva tehtud muutused arvestusmeetodites, mille mõju avaldub järgmise raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Ettevõtte aruandluse sagedus (kord aastas, poolaastas või kvartalis) ei tohi siiski mõjutada aastatulemuste mõõtmist.  Selle eesmärgi saavutamiseks tehakse vahearuande mõõtmised kumulatiivselt aasta algusest.

29. Nõue, et ettevõte kasutaks vahearuannetes samu arvestusmeetodeid kui raamatupidamise aastaaruande koostamisel, võib jätta mulje nagu viidaks vahearuande perioodi mõõtmised läbi nii nagu iga vahearuande periood oleks iseseisev aruandlusperiood. Sätestades, et ettevõtte aruandluse sagedus ei tohi mõjutada aastatulemuste mõõtmist, tunnistatakse paragrahvis 28 siiski, et vahearuande periood on osa pikemast majandusaastast. Kumulatiivselt aasta algusest aruande kuupäevani tehtud mõõtmised võivad kaasa tuua jooksva majandusaasta eelmistel vahearuande perioodidel esitatud summadega seotud  hinnangute muutmise. Kuid varade, kohustiste, tulude ja kulude kajastamise põhimõtted on vahearuande perioodidel samad nagu raamatupidamise aastaaruandes.

30. Näiteks:

a) vahearuande perioodil varude allahindamise, ümberstruktureerimise ja väärtuse languse kajastamise ja mõõtmise põhimõtted on samad, mida ettevõtte kasutaks raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Kui aga selliseid objekte kajastatakse ja mõõdetakse ühel vahearuande perioodil ja selle majandusaasta järgmisel vahearuande perioodil hinnang muutub, korrigeeritakse hilisemal vahearuande perioodil esialgset hinnangut tekkepõhiselt täiendava kahjumi kajastamise või eelnevalt kajastatud summa tühistamise teel;

b) väljaminekuid, mis ei vasta vahearuande perioodi lõpul vara määratlusele, ei kajastata bilansis, ei selleks et oodata ära tuleviku informatsioon selle kohta, kas väljaminekud vastavad vara määratlusele ega selleks, et ühtlustada tulusid majandusaasta vahearuande perioodide lõikes; ja

(c) tulumaksukulu kajastatakse igal vahearuande perioodil terve majandusaasta eeldatava kaalutud keskmise tulumaksumäära parima hinnangu alusel. Kui hinnang majandusaasta tulumaksu määra osas muutub, võib osutuda vajalikuks ühes vahearuande perioodis arvestatud tekkepõhise tulumaksukulu korrigeerimine sama majandusaasta järgmisel vahearuande perioodil.

31. Vastavalt raamatupidamisaruannete koostamise ja esitamise raampõhimõtetele (edaspidi “raamistik”) on kajastamine “protsess, mille käigus viiakse bilanssi või kasumiaruandesse objekt, mis vastab elemendi (s.o. vara, kohustise, omakapitali, tulu või kulu) mõistele ja rahuldab kajastamiskriteeriume”. Vara, kohustise, tulu ja kulu mõisted on kajastamise seisukohast fundamentaalsed nii majandusaasta kui ka vahearuande bilansipäevadel.

32. Varade suhtes kehtivad nii vahearuande kuupäevadel kui ettevõtte majandusaasta lõppkuupäeval samad tulevase majandusliku kasu testid. Väljaminekud, mida nende olemuse tõttu ei kvalifitseerita varana majandusaasta lõpul, ei kvalifitseeru varana ka vahearuande kuupäevadel. Samuti peab ka kohustis vahearuande kuupäeval kajastama olemasolevat kohustust sellel kuupäeval, nagu see peab olema ka aastaaruande kuupäeval.

33. Tulude ja kulude oluline tunnus on see, et nendega seotud varade ja kohustuste sissevoog ja väljavoog on juba toimunud. Kui need sissevood ja väljavood on toimunud, kajastatakse ka nendega seotud tulud ja kulud; vastasel juhul neid ei kajastata. Raamistikus sätestatakse, et “kulud kajastatakse kasumiaruandes, kui on toimunud tulevase majandusliku kasu vähenemine seoses vara vähenemisega või kohustise suurenemisega, mida saab usaldusväärselt mõõta… . [R]aamistik ei luba bilansis selliste objektide kajastamist, mis ei vasta vara või kohustise mõistele.”

34. Kord aastas aruandev ettevõte saab oma finantsaruannetes kajastatud varade, kohustiste, tulude, kulude ja rahavoogude mõõtmisel arvesse võtta informatsiooni, mis on saanud kättesaadavaks kogu majandusaasta jooksul. Mõõtmised hõlmavad tegelikult majandusaasta algusest aruande kuupäevani kestvat perioodi.

35. Kord poolaastas aruandev ettevõte saab oma finantsaruannetes esimese kuue kuu kohta mõõtmisi tehes kasutada informatsiooni, mis on kättesaadav poolaastaks või pisut hiljem, ja 12-kuulise perioodi osas informatsiooni, mis on kättesaadav aasta lõpuks või pisut hiljem. 12 kuu mõõtmised peegeldavad ka võimalikke muutusi esimese kuue kuu kohta esitatud summadega seotud hinnangutes. Esimese kuue kuu vahearuandes esitatud summasid tagasiulatuvalt ei korrigeerita. Samas nõutakse paragrahvides 16(d) ja 26, et hinnangutes toimunud oluliste muutuste sisu ja summad avalikustataks.

36. Ettevõte, mis esitab aruandeid tihedamini kui kord poolaastas, mõõdab tulusid ja kulusid aasta algusest aruande kuupäevani kestva perioodi alusel iga vahearuande perioodi kohta, kasutades iga finantsaruande koostamise hetkeks olemasolevat informatsiooni. Jooksval vahearuande perioodil kajastatud tulude ja kulude summad peegeldavad ka võimalikke muutusi majandusaasta varasemate vahearuande perioodide summadega seotud hinnangutes. Eelmistel vahearuande perioodidel kajastatud summasid tagasiulatuvalt ei korrigeerita. Samas nõutakse paragrahvides 16(d) ja 26, et hinnangutes toimunud oluliste muutuste sisu ja summad avalikustataks.

Hooajalised, tsüklilised või juhuslikud tulud

37. Majandusaasta jooksul saadud hooajalisi, tsüklilisi või juhuslikke tulusid ei pea vahearuande kuupäeval ette kajastama või nende kajastamist edasi lükkama, kui sellised ette kajastamised või edasilükkamised ei oleks asjakohased ettevõtte majandusaasta lõpus.

38. Näideteks on dividenditulu, rojaltid (kasutustasud) ja sihtfinantseerimine. Mõnede ettevõtete tulu on majandusaasta osadel vahearuande perioodidel järjepidevalt suurem kui teistel vahearuande perioodidel, näiteks hooajaline müügitulu kaubanduses. Sellist tulu kajastatakse siis, kui see tekib.

Majandusaasta jooksul ebaühtlaselt tekkivad kulud

39. Kulusid, mis tekivad ebaühtlaselt ettevõtte majandusaasta jooksul, tuleb vahearuande koostamisel ette kajastada või nende kajastamist edasi lükata siis ja ainult siis, kui antud liiki kulu ette kajastamine või kajastamise edasilükkamine oleks asjakohane ka majandusaasta lõpul.

Kajastamis- ja mõõtmispõhimõtete rakendamine

40. Lisas B tuuakse näiteid paragrahvides 28–39 sätestatud üldiste kajastamis- ja mõõtmispõhimõtete kohta.

Hinnangute kasutamine

41. Vahearuandes kasutatavad mõõtmisprotseduurid peavad tagama informatsiooni usaldusväärsuse ja kogu ettevõtte finantspositsiooni ja majandustulemuse mõistmiseks olulise finantsinformatsiooni nõuetekohase avalikustamise. Kuigi nii aasta- kui vahearuandes põhinevad mõõtmised sageli põhjendatud hinnangutel, nõuab vahearuannete koostamine üldjuhul rohkem hindamismeetodite kasutamist kui raamatupidamise aastaaruande koostamine.

42. Lisas C tuuakse näiteid hinnangute kasutamisest vahearuande perioodidel.

VARASEMATE VAHEARUANDEPERIOODIDE ARUANNETE KORRIGEERIMINE

43. Arvestusmeetodite muutust, mille osas ei ole uue rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga ette nähtud konkreetseid üleminekusätteid, tuleb kajastada järgmiselt:

a) kui ettevõte järgib standardiga IAS 8 ettenähtud põhikäsitlust, korrigeeritakse käesoleva majandusaasta varasemate vahearuande perioodide ja eelnevate majandusaastate võrreldavate vahearuande perioodide finantsaruandeid (vt paragrahv 20); või

b) kui ettevõte järgib standardiga IAS 8 lubatud alternatiivkäsitlust, korrigeeritakse käesoleva majandusaasta varasemate vahearuande perioodide finantsaruandeid. Sel juhul eelnenud majandusaastate vahearuande perioodide võrdlusandmeid ei korrigeerita.

44. Eeltoodud põhimõtte üks eesmärke on kindlustada, et kogu majandusaasta vältel rakendatakse sarnaste tehingute suhtes sama arvestusmeetodit. Vastavalt standardile IAS 8 rakendatakse arvestusmeetodite muudatusi tagasiulatuvalt, korrigeerides võimalusel eelnenud perioodi finantsinformatsiooni. Kui aga eelnenud majandusaastate osas vajalikke korrigeerimisi ei ole võimalik mõistlikult kindlaks määrata, kasutatakse uut metoodikat vastavalt standardile IAS 8 edasiulatuvalt. Alternatiivina on lubatud kajastada kogu kumulatiivse tagasiulatuva korrigeerimise summa selle perioodi kasumis või kahjumis, mil arvestusmeetodit muudetakse. Paragrahvis 43 toodud põhimõtte eesmärgiks on nõuda, et iga käesoleval majandusaastal toimunud arvestusmeetodi muudatust rakendataks tagasiulatuvalt majandusaasta algusest.

45. Kui majandusaasta jooksul oleks arvestusmeetodite muutusi lubatud kajastada alates vahearuande kuupäevadest, oleks võimalik ühel majandusaastal rakendada sarnaste tehingute suhtes kahte erinevat arvestusmetoodikat. Tulemuseks oleksid raskused vaheinfo liigitamisel, segased majandustulemused ja probleemid seoses vahearuande perioodi informatsiooni analüüsi ja arusaadavusega.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

46. Käesolev rahvusvaheline raamatupidamisstandard kehtib finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1.jaanuaril 1999 või pärast seda algavaid aruandeperioode. Varasem rakendamine on soovitatav.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Valdkonna tööpakkumised

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

30. mai 2018

BonBon Lingerie otsib RAAMATUPIDAJAT

BonBon Lingerie OÜ

26. mai 2018

AIANDUSKESKUS HANSAPLANT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Hansaplant Hulgi OÜ

31. mai 2018

Uudised

Tööriistad