IAS33 Aktsiakasum

IASC juhatus kinnitas käesoleva
rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 1997. aasta jaanuaris ning seda
rakendatakse finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 1998 või pärast
seda algavaid aruandeperioode.

1999. aastal muudeti paragrahvi 45, et asendada viited standardile IAS 10 “Võimalikud sündmused ja bilansipäevajärgsed sündmused” viidetega standardile IAS 10 (muudetud 1999) “Bilansipäevajärgsed sündmused”.

Standardiga IAS 33 on seotud järgmine SIC tõlgendus:

– SIC-24: aktsiakasum – finantsinstrumendid ja muud lepingud, mida võidakse arveldada aktsiates.

SISUKORD

  <_o3a_p />

Paragrahvid <_o3a_p />

Eesmärk <_o3a_p />

  <_o3a_p />

Rakendusala <_o3a_p />

1–5 <_o3a_p />

Ettevõtted, mille aktsiatega kaubeldakse avalikult <_o3a_p />

1–3 <_o3a_p />

Ettevõtted, mille aktsiatega ei kaubelda avalikult <_o3a_p />

4–5 <_o3a_p />

Mõisted <_o3a_p />

6–9 <_o3a_p />

Mõõtmine <_o3a_p />

10–42 <_o3a_p />

Puhaskasum aktsia kohta <_o3a_p />

10–23 <_o3a_p />

Puhaskasum <_o3a_p />

11–13 <_o3a_p />

Aktsiate puhasarv <_o3a_p />

14–23 <_o3a_p />

Lahjendatud aktsiakasum <_o3a_p />

24–42 <_o3a_p />

Lahjendatud kasum <_o3a_p />

26–28 <_o3a_p />

Aktsiate lahjendatud arv <_o3a_p />

29–37 <_o3a_p />

Lahjendavad potentsiaalsed lihtaktsiad <_o3a_p />

38–42 <_o3a_p />

Korrigeerimine <_o3a_p />

43–46 <_o3a_p />

Esitusviis <_o3a_p />

47–48 <_o3a_p />

Avalikustatav informatsioon <_o3a_p />

49–52 <_o3a_p />

Jõustumiskuupäev <_o3a_p />

53 <_o3a_p />

 

Standardeid, mis on esitatud poolpaksus kursiivkirjas, tuleb lugeda koos käesolevas standardis esitatud taustmaterjali ja rakendusjuhiste ning “Rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite eessõnaga”. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid ei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste objektide suhtes (vt eessõna paragrahv 12).

EESMÄRK

Käesoleva standardi eesmärk on sätestada põhimõtted, kuidas tuletada ja esitada aktsiakasumit selliselt, et paraneks tulemuslikkuse võrreldavus ettevõtete vahel sama aruandeperioodi kohta ning sama ettevõtte erinevate aruandeperioodide kohta. Käesolev standard keskendub aktsiakasumi arvutamisel kasutatavale nimetajale. Kuigi erinevate arvestusmeetodite kasutamise tõttu “kasumi” piiritlemisel on aktsiakasumit käsitlevatel andmetel oma puudujäägid, parandab ühetaoliselt kindlaksmääratud nimetaja finantsaruandlust.

RAKENDUSALA

Ettevõtted, mille aktsiatega kaubeldakse avalikult

1. Käesolevat standardit peavad rakendama ettevõtted, mille lihtaktsiate või potentsiaalsete lihtaktsiatega kaubeldakse avalikult, ja ettevõtted, mis on avalikel väärtpaberiturgudel emiteerimas lihtaktsiaid või potentsiaalseid lihtaktsiaid.

2. Kui esitatakse nii emaettevõtte finantsaruanded kui ka konsolideeritud finantsaruanded, peab käesoleva standardiga nõutavat informatsiooni esitama vaid konsolideeritud andmete põhjal.

3. Emaettevõtte finantsaruannete kasutajad peavad olema teadlikud ning on reeglina ka huvitatud kontserni kui terviku tegevuse tulemustest.

Ettevõtted, mille aktsiatega ei kaubelda avalikult

4. Ettevõte, mille lihtaktsiate ega potentsiaalsete lihtaktsiatega ei kaubelda avalikult, kuid mis avalikustab aktsiakasumi, peab aktsiakasumi arvutama ja avalikustama kooskõlas käesoleva standardiga.

5. Ettevõte, mille lihtaktsiate ega potentsiaalsete lihtaktsiatega ei kaubelda avalikult, ei pea aktsiakasumit avalikustama. Siiski on ettevõtetevaheline finantsaruannete võrreldavus tagatud juhul, kui ettevõte, mis otsustab avalikustada aktsiakasumi, arvutab aktsiakasumi kooskõlas käesoleva standardi põhimõtetega.

MÕISTED

6. Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Lihtaktsia on omakapitaliinstrument, mis on alam kõikidest muudest omakapitaliinstrumentide liikidest.

Potentsiaalne lihtaktsia on finantsinstrument või muu leping, mis võib anda selle omanikule õiguse saada lihtaktsiaid.

Ostutähed või optsioonid on finantsinstrumendid, mis annavad nende omanikule õiguse osta lihtaktsiaid.

7. Lihtaktsiad osalevad aruandeperioodi puhaskasumi jaotamisel vaid pärast muud liiki aktsiaid, nagu näiteks eelisaktsiad. Ettevõttel võib olla rohkem kui üht liiki lihtaktsiaid. Samaliigilistel lihtaktsiatel on ühesugused õigused saada dividende.

8. Potentsiaalsete lihtaktsiate näited on:

a) võla- või omakapitaliinstrumendid, sealhulgas eelisaktsiad, mida saab vahetada lihtaktsiate vastu;

b) aktsiaostutähed ja -optsioonid;

c) töötajate tasustamise kavad, mis võimaldavad töötajatel osana töötasust saada lihtaktsiaid, samuti muud aktsiaostukavad; ja

d) aktsiad, mida võidakse emiteerida teatavate lepingutingimuste, näiteks äriüksuse või muu vara ostmine, täitumisel.

9. Järgmisi mõisteid kasutatakse standardis IAS 32 “Finantsinstrumendid: avalikustamine ja esitamine” piiritletud tähenduses:

Finantsinstrument on igasugune leping, mis tekitab finantsvaraobjekti ühe ettevõtte jaoks ja finantskohustise või omakapitaliinstrumendi teise ettevõtte jaoks.

Omakapitaliinstrument on igasugune leping, mis tõendab jääkosalust ettevõttele jäävas varas pärast kõikide kohustiste mahaarvamist.

Õiglane väärtus on summa, mille eest on teadlike, huvitatud ja mitteseotud osapoolte vahelises tehingus võimalik vahetada vara või arveldada kohustist.

MÕÕTMINE

Puhaskasum aktsia kohta

10. Puhaskasum aktsia kohta arvutatakse nii, et jagatakse lihtaktsiaomanikele jääv aruandeperioodi puhaskasum või -kahjum perioodi jooksul käibel olnud lihtaktsiate kaalutud keskmise arvuga.

Puhaskasum

11. Aktsiakohase puhaskasumi arvutamiseks on lihtaktsiaomanikele jääv aruandeperioodi puhaskasum või -kahjum see osa perioodi puhaskasumist või -kahjumist, millest on lahutatud eelisdividendid.

12. Kõik aruandeperioodi jooksul kajastatud tulud ja kulud, sealhulgas maksukulud, erakorralised tulud ja kulud ning vähemusosalused, kaasatakse aruandeperioodi puhaskasumi või -kahjumi arvestusse (vt IAS 8 “Aruandeperioodi puhaskasum või -kahjum, rängad vead ja muutused arvestusmeetodites”). See osa puhaskasumist, mis jääb eelisaktsionäridele, sealhulgas aruandeperioodi eelisdividendid, lahutatakse perioodi puhaskasumist (või liidetakse perioodi puhaskahjumile), arvutamaks perioodi puhaskasumit või -kahjumit, mis jääb lihtaktsionäridele.

13. Eelisdividendide summa, mis lahutatakse aruandeperioodi puhaskasumist, on:

a) mittekumulatiivsetele eelisaktsiatele aruandeperioodi eest välja kuulutatud eelisdividendide summa; ja

b) kumulatiivsete eelisaktsiate puhul aruandeperioodi eelisdividendide kogusumma, olenemata sellest, kas dividendid on välja kuulutatud. Aruandeperioodi eelisdividendide summa ei sisalda kumulatiivsete eelisaktsiate eest jooksva aruandeperioodi jooksul eelmiste perioodide eest makstud või välja kuulutatud eelisdividendide summat.

Aktsiate puhasarv

14. Aktsiakohase puhaskasumi arvutamiseks peab lihtaktsiate arvuks olema aruandeperioodi jooksul käibel olnud lihtaktsiate kaalutud keskmine arv.

15. Aruandeperioodi jooksul käibel olnud lihtaktsiate kaalutud keskmine arv kajastab, et aktsiakapitali suurus võib olla perioodi vältel muutunud, kuna käibel olnud aktsiate arv on mingil hetkel olnud suurem või väiksem. See on käibel olnud lihtaktsiate arv aruandeperioodi algul, mida on korrigeeritud perioodi jooksul tagasi ostetud või emiteeritud lihtaktsiate arvuga, mis on korrutatud ajateguriga. Ajategur on nende päevade arv, mil teatud aktsiad on käibel, jagatuna aruandeperioodi päevade koguarvuga; paljudel juhtudel piisab kaalutud keskmise mõistlikust ligikaudsest väärtusest.

Näide: aktsiate kaalutud keskmine arv

  <_o3a_p />

  <_o3a_p />

Emiteeritud aktsiad <_o3a_p />

Omaaktsiad <_o3a_p />

Käibel olevad aktsiad <_o3a_p />

1. jaanuar 20X1 <_o3a_p />

Seis aasta algul <_o3a_p />

2000 <_o3a_p />

300 <_o3a_p />

1700 <_o3a_p />

31. mai 20X1 <_o3a_p />

Uute aktsiate emiteerimine raha eest <_o3a_p />

800 <_o3a_p />

<_o3a_p />

2500 <_o3a_p />

1. detsember 20X1 <_o3a_p />

Omaaktsiate ostmine raha eest <_o3a_p />

<_o3a_p />

250 <_o3a_p />

2250 <_o3a_p />

31. detsember 20X1 <_o3a_p />

Seis aasta lõpus <_o3a_p />

2800 <_o3a_p />

550 <_o3a_p />

2250 <_o3a_p />

Kaalutud keskmise arvutus:

(1700 x 5/12) + (2500 x 6/12) + (2250 x 1/12) = 2146 aktsiat või

(1700 x 12/12) + (800 x 7/12) – (250 x 1/12) = 2146 aktsiat.

16. Enamasti kaasatakse aktsiad kaalutud keskmise arvutusse alates kuupäevast, millal tekkis nende eest tasumise nõue (mis tavaliselt on nende emiteerimise kuupäev), näiteks:

a) raha vastu emiteeritud lihtaktsiad kaasatakse siis, kui on olemas vastav rahaline nõue;

b) lihtaktsiad, mis on emiteeritud liht- või eelisaktsiatelt teenitud dividendide vabatahtliku taasinvesteerimise tulemusena, kaasatakse dividendide maksmise päevast;

c) lihtaktsiad, mis on emiteeritud võlainstrumendi vahetamisel lihtaktsiate vastu, kaasatakse päevast, mil tekkepõhine intressiarvestus lõpetatakse;

d) lihtaktsiad, mis on emiteeritud muude finantsinstrumentide intressi või põhisumma vastu, kaasatakse päevast, mil tekkepõhine intressiarvestus lõpetatakse;

e) lihtaktsiad, mis on emiteeritud ettevõtte kohustise vastu, kaasatakse väärtuspäevast;

f) lihtaktsiad, mis on emiteeritud tasuna muu vara kui raha eest, kaasatakse vara arvelevõtmise kuupäevast; ja

g) lihtaktsiad, mis on emiteeritud ettevõttele teenuste osutamise eest, kaasatakse siis, kui teenused on osutatud.

Neil ja muudel juhtudel määratakse lihtaktsiate kaasamise ajastus kindlaks täpsete emissioonireeglite ja tingimustega. Emissiooniga seotud iga lepingu sisu tuleb asjakohaselt arvesse võtta.

17. Lihtaktsiad, mis emiteeritakse selleks, et tasuda omandamisena käsitletava äriühenduse eest, kaasatakse aktsiate kaalutud keskmise arvu leidmisse alates omandamise kuupäevast, sest omandav ettevõte lülitab omandatava ettevõtte tegevuse tulemused oma kasumiaruandesse alates omandamise kuupäevast. Lihtaktsiate puhul, mis emiteeritakse selleks, et tasuda panuste ühendamisena käsitletava äriühenduse eest, kaasatakse aktsiate kaalutud keskmise arvu leidmisse kõik hõlmatud aruandeperioodid, sest ühendatud ettevõtte finantsaruanded koostatakse nii, nagu oleks ühendatud üksus kogu aeg olemas olnud. Seetõttu võetakse aktsiakohase puhaskasumi arvutamisel panuste ühendamise teel toimunud äriühenduse korral lihtaktsiate arvuks ühendatud ettevõtete aktsiate kaalutud keskmiste arvude summa, korrigeerides need selle ettevõtte samaväärseteks aktsiateks, mille aktsiad on peale ühendamist käibel.

18. Kui lihtaktsiaid emiteeritakse osaliselt tasutuna, käsitletakse neid lihtaktsia osana ulatuses, millises need olid aruandeperioodil võrreldes täielikult tasutud lihtaktsiatega õigustatud dividendide jagamisel osalema.

19. Lihtaktsiaid, mis emiteeritakse teatavate tingimuste täitumisel (tingimuslikult emiteeritavad aktsiad), loetakse käibel olevaiks ja need kaasatakse aktsiakohase puhaskasumi arvutusse alates kuupäevast, mil kõik vajalikud tingimused on täidetud. Käibel olevaid lihtaktsiaid, mis on tingimuslikult tagastatavad (neid võidakse tagasi nõuda), käsitletakse tingimuslikult emiteeritud aktsiatena.

20. Aruandeperioodil ja kõikide teiste hõlmatud aruandeperioodide jooksul käibel olnud lihtaktsiate kaalutud keskmise arvu puhul tuleb lähtuda sündmustest, mis ei olnud potentsiaalsete aktsiate konverteerimine, kuid mis muutsid käibes olnud lihtaktsiate arvu, ilma et oleks toimunud vastavat muutust ressursside osas.

21. Lihtaktsiaid võib emiteerida või käibel olevate aktsiate arvu vähendada, ilma et toimuks vastavat muutust vahendites. Näited:

a) fondiemissioon või tasuta emissioon (mõningates riikides tuntud kui aktsiadividend);

b) mõne muu emissiooni boonusosa, näiteks boonusosa olemasolevatele aktsionäridele märkimisõiguse emissioonil;

c) aktsiatükeldus; ja

d) aktsiate ühendamine.

22. Fondiemissiooni või tasuta emissiooni või aktsiatükelduse puhul emiteeritakse lihtaktsiaid olemasolevatele aktsionäridele täiendava tasuta. Seega suureneb käibel olevate lihtaktsiate arv, ilma et suureneksid ressursid. Enne sellist sündmust käibel olnud lihtaktsiate arvu korrigeeritakse vastavalt käibel olevate aktsiate arvu proportsionaalsele muutusele, nagu oleks sündmus toimunud varaseima hõlmatud aruandeperioodi alguses. Näiteks “kaks-ühe vastu“ tasuta emissiooni puhul korrutatakse enne emiteerimist käibel olnud aktsiate arv kolmega, et leida aktsiate uus koguarv, või kahega, et leida lisanduvate aktsiate arv.

23. Viidates paragrahvi 21 punktile b, ei sisalda lihtaktsiate emissioon potentsiaalsete lihtaktsiate vahetamisest tavaliselt boonusosa, kuna potentsiaalsed lihtaktsiad on reeglina emiteeritud täisväärtuses, mis toob kaasa võrdelise muutuse ettevõtte käsutuses olevates ressurssides. Märkimisõiguse emissiooni puhul on täitmishind sageli madalam kui aktsiate õiglane väärtus. Seetõttu sisaldab selline märkimisõiguse emissioon boonusosa. Lihtaktsiate arvuks, mida kasutatakse aktsiakohase puhaskasumi arvutamiseks kõikide aruandeperioodide puhul, mis eelnevad märkimisõiguse emissioonile, on enne emissiooni käibel olnud lihtaktsiate arv korrutatuna järgmise teguriga:

Aktsia õiglane väärtus vahetult enne märkimisõiguse kasutamist

Aktsia teoreetiline väärtus märkimisõiguseta

Aktsia teoreetiline, märkimisõigust mittesisaldav õiglane väärtus arvutatakse nii, et liidetakse aktsiate õiglase väärtuse kogusummale, mis on leitud vahetult enne märkimisõiguse kasutamist, märkimisõiguse kasutamisest saadav ressursside sissetulek ja tulemus jagatakse pärast märkimisõiguse kasutamist käibel olevate aktsiate arvuga. Kui märkimisõiguse endiga kaubeldakse enne nende kasutamiskuupäeva avalikul väärtpaberiturul aktsiatest eraldi, siis määratakse käesoleva arvutuse jaoks vajalik õiglane väärtus kindlaks viimase päeva lõpus, mil kaubeldi nii aktsiate kui ka märkimisõigusega.

Näide – tasuta emissioon

Puhaskasum 20X0 <_o3a_p />

180 <_o3a_p />

Puhaskasum 20X1 <_o3a_p />

600 <_o3a_p />

30. septembrini 20X1 käibel olnud lihtaktsiad <_o3a_p />

200 <_o3a_p />

Tasuta emissioon 1. oktoobril 20X1 <_o3a_p />

Kaks lihtaktsiat seisuga 30. september 20X1 iga käibel oleva lihtaktsia kohta <_o3a_p />

  <_o3a_p />

200 x 2 = 400 <_o3a_p />

Aktsiakasum 20X1 <_o3a_p />

= 1,00 <_o3a_p />

Korrigeeritud aktsiakasum 20X0 <_o3a_p />

= 0,30 <_o3a_p />

Kuna tasuta emissiooni puhul ei toimu aktsiate eest tasumist, kajastatakse emissiooni nii, nagu see oleks toimunud enne kajastamist leidnud varaseima aruandeperioodi 20X0 algust.

Näide – märkimisõiguse emissioon

Puhaskasum <_o3a_p />

20X0:1100; 20X1:1500; 20X2:1800 <_o3a_p />

Enne märkimisõiguse emissiooni käibel olnud aktsiad <_o3a_p />

500 aktsiat <_o3a_p />

Märkimisõiguse emissioon <_o3a_p />

Üks uus aktsia iga viie käibel oleva kohta (kokku 100 uut aktsiat) <_o3a_p />

  <_o3a_p />

Täitmishind: 5,00 <_o3a_p />

  <_o3a_p />

Viimane päev märkimisõiguse kasutamiseks: 1. märts 20X1 <_o3a_p />

Ühe lihtaktsia õiglane väärtus vahetult enne märkimisõiguse kasutamist 1. märtsil 20X1 <_o3a_p />

11,00 <_o3a_p />

Aktsia teoreetilise, märkimisõigust mittesisaldava õiglase väärtuse arvutamine:

Kõikide käibel olevate aktsiate õiglane väärtus + märkimisõiguse kasutamisest saadud kogusumma

Enne märkimisõiguse kasutamist käibel olnud aktsiate arv + märkimisõiguse kasutamisel emiteeritud aktsiate arv

(11,00 x 500 aktsiat) + (5,00 x 100 aktsiat)

(500 aktsiat + 100 aktsiat)

Aktsia teoreetiline õiglane väärtus märkimisõiguseta = 10,00

Korrigeerimisteguri arvutamine:

Aktsia õiglane väärtus enne märkimisõiguse kasutamist

Aktsia teoreetiline õiglane väärtus märkimisõiguseta

Aktsiakasumi arvutamine:

  <_o3a_p />

20X0 <_o3a_p />

20X1 <_o3a_p />

20X2 <_o3a_p />

Aasta 20X0 aktsiakasum, nagu algselt kajastatud: 1100/500 aktsiat <_o3a_p />

2,20 <_o3a_p />

  <_o3a_p />

  <_o3a_p />

Aasta 20X0 aktsiakasum, korrigeerituna märkimisõiguse emissiooniga: 1100/(500 aktsiat x 1,1) <_o3a_p />

  <_o3a_p />

  <_o3a_p />

  <_o3a_p />

  <_o3a_p />

2,00 <_o3a_p />

  <_o3a_p />

  <_o3a_p />

Märkimisõiguse emissiooni mõju sisaldav 20X1. aasta aktsiakasum <_o3a_p />

  <_o3a_p />

2,54 <_o3a_p />

  <_o3a_p />

(500 x 1,1 x 2/12) + (600 x 10/12) <_o3a_p />

  <_o3a_p />

  <_o3a_p />

  <_o3a_p />

Aasta 20X2 aktsiakasum 1800/600 aktsiat <_o3a_p />

  <_o3a_p />

  <_o3a_p />

3,00 <_o3a_p />

Lahjendatud aktsiakasum

24. Lahjendatud aktsiakasumi leidmiseks tuleb lihtaktsionäridele kuuluvat puhaskasumit ja käibel olnud aktsiate kaalutud keskmist arvu korrigeerida kõikide lahjendavate potentsiaalsete lihtaktsiate mõjuga.1

25. Lahjendatud aktsiakasum arvutatakse samadel alustel kui aktsiakohane puhaskasum, võttes arvesse kõik lahjendavad potentsiaalsed lihtaktsiad, mis aruandeperioodi jooksul olid käibel, teisisõnu:

a) lihtaktsionäridele kuuluvat aruandeperioodi puhaskasumit suurendatakse maksustamisjärgsete dividendide ja intresside võrra, mis on kajastatud aruandeperioodil seoses lahjendavate potentsiaalsete lihtaktsiatega, ja korrigeeritakse muude muutustega tulude ja kulude osas, mis tekiksid lahjendavate potentsiaalsete lihtaktsiate vahetamisel;

b) käibel olnud lihtaktsiate kaalutud keskmist arvu suurendatakse täiendavate lihtaktsiate kaalutud keskmise arvu võrra, mis oleksid käibel olnud eeldusel, et kõik lahjendavad potentsiaalsed lihtaktsiad vahetatakse.

Lahjendatud kasum

26. Aktsiakohase lahjendatud kasumi arvutamiseks tuleb aruandeperioodi puhaskasumi või -kahjumi summat, mis kuulub lihtaktsionäridele ja on arvutatud paragrahvi 11 kohaselt, korrigeerida järgmiste maksustamisjärgsete mõjudega:

a) kõik lahjendavate potentsiaalsete aktsiate dividendid, mis lahutatakse paragrahvi 11 kohaselt arvutatud lihtaktsionäridele kuuluvast puhaskasumist;

b) lahjendavate potentsiaalsete lihtaktsiate intressid, mis on aruandeperioodi jooksul kajastatud; ja

c) kõik muud tuludes ja kuludes aset leidvad muutused, mis tekiksid lahjendavate potentsiaalsete lihtaktsiate vahetamisel.

27. Pärast seda, kui potentsiaalsed lihtaktsiad on konverteeritud lihtaktsiateks, ei teki enam dividende, intresse ning muid tulusid ja kulusid, mis seonduksid potentsiaalsete lihtaktsiatega. Selle asemel osalevad uued lihtaktsiad lihtaktsionäridele kuuluvas puhaskasumis. Seetõttu suureneb lihtaktsionäridele kuuluv aruandeperioodi puhaskasum, mis on arvutatud paragrahvi 11 kohaselt, nende dividendide, intresside ja muude tulude või kulude summa võrra, mis säästetakse lahjendavate potentsiaalsete lihtaktsiate konverteerimisel lihtaktsiateks. Potentsiaalsete lihtaktsiatega seonduvad kulud sisaldavad tasusid ning diskontot ja ülekurssi, mida kajastatakse sisemise intressimäära meetodi alusel (vt IAS 32). Dividendide, intresside ja muude tulude ja kulude summat korrigeeritakse nendega seonduva ettevõtte maksukoormusega.

Näide – vahetusvõlakirjad

Puhaskasum <_o3a_p />

1004 <_o3a_p />

Käibel olevad lihtaktsiad <_o3a_p />

1000 <_o3a_p />

Puhaskasum aktsia kohta <_o3a_p />

1,0 <_o3a_p />

Vahetusvõlakirjad <_o3a_p />

100 <_o3a_p />

Iga 10 võlakirjast koosnevat pakki saab vahetada 3 lihtaktsia vastu

Aruandeaasta intressikulu, mis on seotud vahetusvõlakirja kohustiskomponendiga <_o3a_p />

10 <_o3a_p />

Tulumaksukohustis ning edasilükkunud tulumaks, mis selle intressikuluga seondub <_o3a_p />

4 <_o3a_p />

Märkus: intressikulu sisaldab diskonto amortisatsiooni. Diskonto tekkis kohustiskomponendi esmasel arvelevõtmisel (vt IAS 32).

Korrigeeritud puhaskasum <_o3a_p />

1004 + 10 - 4 = 1010 <_o3a_p />

Võlakirjade vahetamisest tulenevate lihtaktsiate arv <_o3a_p />

30 <_o3a_p />

Lahjendatud aktsiakasumi arvutamiseks kasutatud lihtaktsiate arv <_o3a_p />

1000 + 30 = 1030 <_o3a_p />

Lahjendatud aktsiakasum <_o3a_p />

= 0,98 <_o3a_p />

 

28. Mõningate potentsiaalsete lihtaktsiate vahetamine võib põhjustada muutusi muudes tuludes või kuludes. Näiteks potentsiaalsete lihtaktsiatega seotud intressikulu vähenemine ja sellest tulenev aruandeperioodi puhaskasumi suurenemine võivad põhjustada töötajate kasumiosaluskavaga kohustuslikult seotud kulude suurenemise. Lahjendatud aktsiakasumi arvutamiseks korrigeeritakse aruandeperioodi puhaskasumit või -kahjumit iga sellise järeldusliku tulude või kulude muutusega.

Aktsiate lahjendatud arv

29. Lahjendatud aktsiakasumi arvutamiseks peab lihtaktsiate arv olema lihtaktsiate kaalutud keskmine arv, mis on arvutatud paragrahvide 14 ja 20 kohaselt ja millele on liidetud selliste lihtaktsiate kaalutud keskmine arv, mis emiteeritaks kõikide lahjendavate potentsiaalsete lihtaktsiate vahetamisel lihtaktsiateks. Lahjendavad potentsiaalsed lihtaktsiad tuleb lugeda vahetatuks lihtaktsiateks aruandeperioodi algul, või kui hiljem, siis potentsiaalsete lihtaktsiate emiteerimise kuupäeval.

30. Lahjendavate potentsiaalsete lihtaktsiate vahetamisel emiteeritavate lihtaktsiate arv määratakse kindlaks potentsiaalsete lihtaktsiate tingimustes. Arvutamisel eeldatakse potentsiaalsete lihtaktsiate omaniku seisukohast kõige soodsamat vahetussuhet või täitmishinda.

31. Nii nagu aktsiakohase puhaskasumi arvutamisel, loetakse ka lihtaktsiaid, mille emissioon sõltub teatavate sündmuste toimumisest, käibel olevaks ning kaasatakse lahjendatud aktsiakasumi arvutamisse siis, kui tingimused on täidetud (sündmused toimunud). Tingimuslikult emiteeritavad aktsiad tuleb kaasata aruandeperioodi algul (või kui hiljem, siis tingimusliku aktsialepingu kuupäeval). Kui tingimused ei ole täidetud, põhineb tingimuslikult emiteeritavate aktsiate arv, mis kaasatakse lahjendatud aktsiakasumi arvutamisse, nende aktsiate arvul, mis emiteeritaks, kui aruandeperioodi lõpp oleks tingimusliku perioodi lõpp. Korrigeerimine ei ole lubatud, kui tingimused ei ole tingimusliku perioodi lõppedes täidetud. Käesoleva paragrahvi sätted kehtivad samamoodi ka potentsiaalsete lihtaktsiate suhtes, mis emiteeritaks teatavate tingimuste täitmisel (tingimuslikult emiteeritavad potentsiaalsed lihtaktsiad).

32. Tütar-, ühis- või sidusettevõte võivad välja lasta potentsiaalseid lihtaktsiaid, mida saab vahetada kas tütar-, ühis- või sidusettevõtte või aruandva ettevõtte lihtaktsiateks. Kui nendel potentsiaalsetel tütar-, ühis- või sidusettevõtte lihtaktsiatel on lahjendav mõju aruandva ettevõtte konsolideeritud aktsiakohasele puhaskasumile, kaasatakse need lahjendatud aktsiakasumi arvutusse.

33. Lahjendatud aktsiakasumi arvutamiseks peab ettevõte eeldama, et lahjendavad optsioonid ja muud lahjendavad potentsiaalsed lihtaktsiad teostuvad. Eeldatavat sissetulekut nendest emissioonidest tuleb käsitleda kui aktsiate õiglases väärtuses teostatud emissiooni eest saadud tasu. Vahet emiteeritud aktsiate arvu ja nende aktsiate arvu vahel, mis oleks emiteeritud õiglases väärtuses, tuleb käsitleda lihtaktsiate tasuta emissioonina.

34. Sel eemärgil arvutatakse õiglane väärtus aruandeperioodi keskmise lihtaktsiate hinna põhjal.

35. Optsioonid ja muud aktsiaostulepped on lahjendavad, kui need põhjustaksid lihtaktsiate emissiooni õiglasest väärtusest odavamalt. Lahjenduse suurus on õiglane väärtus miinus emissioonihind. Seega käsitletakse lahjendatud aktsiakasumi arvutamisel iga sellist kokkulepet koosnevana:

a) kokkuleppest emiteerida teatav arv lihtaktsiaid nende aruandeperioodi keskmises õiglases väärtuses. Selliselt emiteeritavad aktsiad on hinnatud õiglaselt ja neid ei käsitleta lahjendavate ega küllastavatena. Need jäetakse lahjendatud aktsiakasumi arvutamisel kõrvale; ja

b) kokkuleppest emiteerida ülejäänud lihtaktsiad tasuta. Sellised lihtaktsiad ei too sissetulekut ning neil pole mingit mõju käibel olevatele lihtaktsiatele jaotuvas puhaskasumis. Seega on sellised aktsiad lahjendavad ja need lisatakse käibel olevate lihtaktsiate arvule lahjendatud aktsiakasumi arvutamisel.

Näide – aktsiaoptsioonide mõju lahjendatud aktsiakasumile

Puhaskasum aastal 20X1 <_o3a_p />

1 200 000 <_o3a_p />

Aastal 20X1 käibel olnud lihtaktsiate kaalutud keskmine arv <_o3a_p />

500 000 aktsiat <_o3a_p />

Ühe lihtaktsia keskmine õiglane väärtus aastal 20X1 <_o3a_p />

20,00 <_o3a_p />

Aastal 20X1 optsioonide aluseks olevate lihtaktsiate kaalutud keskmine arv <_o3a_p />

100 000 aktsiat <_o3a_p />

Optsioonide aluseks olevate aktsiate täitmishind aastal 20X1 <_o3a_p />

15,00 <_o3a_p />

Aktsiakasumi arvutamine: <_o3a_p />

  <_o3a_p />

  <_o3a_p />

aktsia kohta <_o3a_p />

kasum <_o3a_p />

aktsiate arv <_o3a_p />

Puhaskasum aastal 20X1 <_o3a_p />

  <_o3a_p />

1 200 000 <_o3a_p />

  <_o3a_p />

Käibel olevate lihtaktsiate kaalutud keskmine arv aastal 20X1 <_o3a_p />

  <_o3a_p />

  <_o3a_p />

500 000 <_o3a_p />

Puhaskasum aktsia kohta <_o3a_p />

2,40 <_o3a_p />

  <_o3a_p />

  <_o3a_p />

Optsioonide aluseks olev aktsiate arv <_o3a_p />

  <_o3a_p />

  <_o3a_p />

100 000 <_o3a_p />

Nende aktsiate arv, mis oleks emiteeritud õiglases väärtuses: <_o3a_p />

  <_o3a_p />

  <_o3a_p />

  <_o3a_p />

(100 000 x 15,00)/20,00 <_o3a_p />

  <_o3a_p />

* <_o3a_p />

(75 000) <_o3a_p />

Lahjendatud aktsiakasum <_o3a_p />

2,29 <_o3a_p />

1 200 000 <_o3a_p />

525 000 <_o3a_p />

*
Kasum ei ole suurenenud, kuna aktsiate koguarv suurenes vaid nende aktsiate arvu (25 000) võrra, mis arvutuse mõistes emiteeriti tasuta (vt paragrahvi 35 punkt b eespool).

36. Selline optsioonide ja muude aktsiaostulepete mõju arvutamine annab sama tulemuse kui omaaktsiate meetod, mis on kasutusel mõningates riikides. See ei tähenda, et ettevõte on sõlminud tehingu ostmaks enda aktsiaid, mis ei pruugi teatavates olukordades olla teostatav või mõningates õigussüsteemides õiguspärane.

37. Sel määral, mil osaliselt tasutud aktsiad ei või aruandeperioodi jooksul dividendide jagamises osaleda, käsitletakse neid võrdsena ostutähtede või optsioonidega.

Lahjendavad potentsiaalsed lihtaktsiad

38. Potentsiaalseid lihtaktsiaid tuleb käsitleda lahjendavatena siis ja ainult siis, kui nende vahetamine lihtaktsiateks vähendaks jätkuvast tavategevusest tulenevat aktsiakohast puhaskasumit.

39. Ettevõte kasutab jätkuva tavategevuse puhaskasumit “kontrollarvuna,” et kindlaks teha, kas potentsiaalsed lihtaktsiad on lahjendavad või küllastavad. Jätkuva tavategevuse puhaskasum on puhaskasum tavategevusest (nagu määratletud standardis IAS 8), millest on lahutatud eelisdividendid ja millest on välja jäetud lõpetatud tegevusega seotud tulud ja kulud; seetõttu ei hõlma see erakorralisi tulusid ja kulusid ning arvestusmeetodite muutumise ja ränkade vigade parandamise mõju.

40. Potentsiaalsed lihtaktsiad on küllastavad, kui nende vahetamine lihtaktsiateks suurendaks jätkuvast tavategevusest tulenevat aktsiakasumit või vähendaks jätkuvast tavategevusest tulenevat aktsiakahjumit. Küllastavate potentsiaalsete lihtaktsiate mõju ei arvestata lahjendatud aktsiakasumi arvutamisel.

41. Otsustamaks, kas potentsiaalsed lihtaktsiad on lahjendavad või küllastavad, vaadeldakse iga potentsiaalsete lihtaktsiate emissiooni või sarja pigem eraldi kui üheskoos. Järjekord, milles potentsiaalseid lihtaktsiaid vaadeldakse, võib mõjutada seda, kas nad on lahjendavad või mitte. Seega, et aktsiakohase puhaskasumi lahjenemine oleks maksimaalne, vaadeldakse iga potentsiaalsete lihtaktsiate emissiooni või sarja järjekorras kõige rohkem lahjendavast kõige vähem lahjendavani.

Näide – aktsiate kaalutud keskmise arvu arvutamisse kaasatavate lahjendavate väärtpaberite järjekorra kindlaksmääramine

Kasum – lihtaktsionäridele kuuluv puhaskasum <_o3a_p />

10 000 000 <_o3a_p />

Käibel olevad lihtaktsiad <_o3a_p />

2 000 000 <_o3a_p />

Ühe lihtaktsia keskmine õiglane väärtus aruandeaastal <_o3a_p />

75,00 <_o3a_p />

Potentsiaalsed lihtaktsiad <_o3a_p />

  <_o3a_p />

Optsioonid <_o3a_p />

100 000 täitmishinnaga 60 <_o3a_p />

Vahetatavad eelisaktsiad <_o3a_p />

800 000 aktsiat, millel on õigus kumulatiivsele dividendile suurusega 8 ühe aktsia kohta. Iga eelisaktsia võib vahetada 2 lihtaktsia vastu. <_o3a_p />

5%-line vahetusvõlakiri <_o3a_p />

Nimiväärtus 100 000 000. Iga 1000 võlakirja võib vahetada 20 lihtaktsia vastu. Intressikulu leidmist ei mõjuta ülekursi või diskonto amortisatsioon. <_o3a_p />

Maksumäär <_o3a_p />

40% <_o3a_p />

Potentsiaalsete lihtaktsiate vahetamisel lihtaktsionäridele kuuluva kasumi suurenemine

  <_o3a_p />

Kasumi suurenemine <_o3a_p />

Lihtaktsiate arvu suurenemine <_o3a_p />

Kasum täiendava aktsia kohta <_o3a_p />

Optsioonid <_o3a_p />

  <_o3a_p />

  <_o3a_p />

  <_o3a_p />

Kasumi suurenemine <_o3a_p />

null <_o3a_p />

  <_o3a_p />

  <_o3a_p />

Tasuta emiteeritud täiendavad aktsiad 100 000 x (75 – 60)/75 <_o3a_p />

  <_o3a_p />

20 000 <_o3a_p />

null <_o3a_p />

Vahetatavad eelisaktsiad <_o3a_p />

  <_o3a_p />

  <_o3a_p />

  <_o3a_p />

Puhaskasumi suurenemine 8 x 800 000 <_o3a_p />

6 400 000 <_o3a_p />

  <_o3a_p />

  <_o3a_p />

Täiendavad aktsiad 2 x 800 000 <_o3a_p />

  <_o3a_p />

1 600 000 <_o3a_p />

4,00 <_o3a_p />

5%-lised vahetusvõlakirjad <_o3a_p />

  <_o3a_p />

  <_o3a_p />

  <_o3a_p />

Puhaskasumi suurenemine 100 000 000 x 0,05 x (1 – 0,4) <_o3a_p />

3 000 000 <_o3a_p />

  <_o3a_p />

  <_o3a_p />

Täiendavad aktsiad 100 000 x 20 <_o3a_p />

1 <_o3a_p />

2 000 000 <_o3a_p />

1,50 <_o3a_p />

Lahjendatud aktsiakasumi arvutamine

  <_o3a_p />

Osalev puhaskasum <_o3a_p />

Lihtaktsiad <_o3a_p />

Aktsia kohta <_o3a_p />

Aruandes esitatud optsioonid <_o3a_p />

10 000 000 <_o3a_p />

2 000 000 <_o3a_p />

5,00 <_o3a_p />

  <_o3a_p />

  <_o3a_p />

20 000 <_o3a_p />

  <_o3a_p />

  <_o3a_p />

10 000 000 <_o3a_p />

2 020 000 <_o3a_p />

4,95 lahjendav <_o3a_p />

5%-lised vahetusvõlakirjad <_o3a_p />

3 000 000 <_o3a_p />

2 000 000 <_o3a_p />

  <_o3a_p />

  <_o3a_p />

13 000 000 <_o3a_p />

4 020 000 <_o3a_p />

3,23 lahjendav <_o3a_p />

Vahetatavad eelisaktsiad <_o3a_p />

6 400 000 <_o3a_p />

1 600 000 <_o3a_p />

  <_o3a_p />

  <_o3a_p />

19 400 000 <_o3a_p />

5 620 000 <_o3a_p />

3,45 küllastav <_o3a_p />

Kuna lahjendatud aktsiakasum suureneb vahetatavate eelisaktsiate kaasamisel (3,23-lt 3,45-le), on vahetatavad eelisaktsiad küllastavad ja neid eiratakse lahjendatud aktsiakasumi arvutamisel. Seega on lahjendatud aktsiakasum 3,23.

Käesolev näide ei illustreeri vahetatavate finantsinstrumentide liigitamist kohustiste ja omakapitali vahel ega nendega seotud intresside ja dividendide liigitamist kulude ja omakapitali vahel, nagu nõuab standard IAS 32.

42. Potentsiaalsed lihtaktsiad kaalutakse perioodi kohta, mil need käibel olid. Potentsiaalsed lihtaktsiad, mis aruandeperioodi jooksul tühistati või aegusid, kaasatakse lahjendatud aktsiakasumi arvutamisse vaid aruandeperioodi selles osas, mil need käibel olid. Potentsiaalsed lihtaktsiad, mis on aruandeperioodil vahetatud lihtaktsiateks, kaasatakse aktsiakohase lahjendatud kasumi arvutusse aruandeperioodi algusest kuni vahetamise kuupäevani; alates vahetamise kuupäevast kaasatakse tulenenud lihtaktsiad nii aktsiakohase puhaskasumi kui ka lahjendatud aktsiakasumi arvutusse.

KORRIGEERIMINE

43. Kui käibel olevate lihtaktsiate või potentsiaalsete lihtaktsiate arv suureneb fondiemissiooni või tasuta emissiooni või aktsiatükelduse tõttu või kui käibel olevate lihtaktsiate arv väheneb aktsiate ühendamise tõttu, tuleb kõikide esitatavate aruandeperioodide osas aktsiakohase puhas- ja lahjendatud kasumi arvutusi tagasiulatuvalt korrigeerida. Kui need muutused toimuvad pärast bilansipäeva, kuid enne finantsaruannete esitamist, peavad aktsiakohased arvutused selle aruandeperioodi ning nimetatud aruandes esitatud iga eelneva aruandeperioodi finantsaruannete tarvis põhinema aktsiate uuel arvul. Kui aktsiakohased arvutused peegeldavad muutusi aktsiate arvus, tuleb see asjaolu avalikustada. Lisaks sellele tuleb kõikide esitatavate aruandeperioodide aktsiakohast puhas- ja lahjendatud kasumit korrigeerida:

a) ränkade vigade mõjuga ja arvestusmeetodite muutumisest tulenevate korrigeerimiste mõjuga, mida käsitletakse standardis IAS 8 esitatud põhikäsitluse kohaselt; ja

b) panuste ühendamisena käsitletava äriühenduse mõjuga.

44. Ettevõte ei korrigeeri mitte ühegi esitatava eelneva aruandeperioodi lahjendatud aktsiakasumit seoses muutustega kasutatud eeldustes ega seoses potentsiaalsete lihtaktsiate vahetamisega lihtaktsiateks.

45. Ettevõttel soovitatakse avalikustada kirjeldused lihtaktsiaid või potentsiaalseid lihtaktsiaid hõlmavatest tehingutest, fondiemissioonid ja aktsiatükeldused välja arvatud, mis toimuvad pärast bilansipäeva, kui need on niivõrd olulised, et nende avalikustamata jätmine mõjutaks finantsaruannete kasutajate võimalusi teha õigeid hinnanguid ja otsuseid (vt IAS 10 “Bilansipäevajärgsed sündmused”). Selliste tehingute näited on:

a) aktsiate emissioon raha eest;

b) aktsiate emissioon, kui saadavat tulu kasutatakse bilansipäevaks tasumata võla tagasimaksmiseks või käibel olevate eelisaktsiate eest tasumiseks;

c) käibel olevate lihtaktsiate väljaostmine;

d) bilansipäeval käibel olevate potentsiaalsete lihtaktsiate muutmine lihtaktsiateks vahetamise või märkimisõiguse kasutamise teel;

e) ostutähtede, optsioonide või vahetatavate väärtpaberite emiteerimine; ja

f) selliste tingimuste täitmine, mille tulemusel emiteeritakse tingimuslikult emiteeritavaid aktsiad.

46. Aktsiakasumi summasid ei korrigeerita selliste tehingute suhtes, mis toimuvad pärast bilansipäeva, sest sellised tehingud ei mõjuta selle kapitali mahtu, mida kasutati aruandeperioodi puhaskasumi või -kahjumi saamiseks.

ESITUSVIIS

47. Ettevõte peab kasumiaruandes esitama aktsiakohase puhas- ja lahjendatud kasumi iga liiki lihtaktsia kohta, millel on erinev õigus osaleda aruandeperioodi puhaskasumi jaotamisel. Ettevõte peab näitama aktsiakohase puhas- ja lahjendatud kasumi iga esitatava aruandeperioodi kohta võrdselt rõhutatuna.

48. Käesolev standard kohustab ettevõtet esitama aktsiakohase puhas- ja lahjendatud kasumi isegi siis, kui avalikustatavad summad on negatiivsed (kahjum aktsia kohta).

AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON

49. Ettevõte peab avalikustama järgmise informatsiooni:

a) summad, mida kasutatakse aktsiakohase puhas- ja lahjendatud kasumi arvutamisel lugejana, ja nende summade võrdlus aruandeperioodi puhaskasumi või -kahjumiga; ja

b) lihtaktsiate kaalutud keskmine arv, mida kasutati aktsiakohase puhas- ja lahjendatud kasumi arvutamisel nimetajana, ja nende nimetajate võrdlus teineteisega.

50. Finantsinstrumendid ja muud lepingud, millest tulenevad potentsiaalsed lihtaktsiad, võivad sisaldada tingimusi, mis mõjutavad aktsiakohase puhas- ja lahjendatud kasumi mõõtmist. Nende tingimustega võidakse kindlaks määrata, kas potentsiaalsed lihtaktsiad on lahjendavad, ja kui on, siis nende mõju käibel olevate aktsiate kaalutud keskmisele arvule ning kõik sellest tulenevad korrigeerimised lihtaktsionäridele kuuluvas puhaskasumis. Sõltumata sellest, kas standard IAS 32 nõuab nende tingimuste avalikustamist, soovitab käesolev standard need avalikustada.

51. Kui ettevõte avalikustab lisaks aktsiakohasele puhas- ja lahjendatud kasumile aktsiakohased summad, mille arvutamisel kasutatakse mingit muud esitatavat puhaskasumi komponenti kui lihtaktsionäridele kuuluv aruandeperioodi puhaskasum või -kahjum, tuleb sellised summad arvutada, kasutades lihtaktsiate kaalutud keskmist arvu, mis on kindlaks määratud käesoleva standardi kohaselt. Kui kasutatakse sellist puhaskasumi komponenti, mis ei ole kasumiaruandes eraldi reana välja toodud, tuleb esitada kasutatud komponendi ja kasumiaruandes eraldi reana toodud kirje võrdlus. Aktsiakohane puhas- ja lahjendatud kasum tuleb avalikustada võrdselt rõhutatuna.

52. Ettevõte võib soovida avalikustada rohkem informatsiooni kui käesolev standard nõuab. Selline informatsioon võib kasutajatel aidata ettevõtte tegevust hinnata ja see võib olla esitatud aktsiakohaste summadena puhaskasumi erinevate komponentide osas. Sellise informatsiooni avalikustamine on soovitatav. Siiski arvutatakse selliste summade avalikustamisel nimetajad käesoleva standardi kohaselt, et tagada avalikustatavate aktsiakohaste summade omavaheline võrreldavus.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

53. Käesolevat rahvusvahelist raamatupidamisstandardit rakendatakse finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 1998 või pärast seda algavaid aruandeperioode. Varasem kohaldamine on soovitatav.

 

1
Vt ka SIC-24: aktsiakasum – finantsinstrumendid ja muud lepingud, mida võidakse arveldada aktsiates.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

MAXIMA EESTI OÜ otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Fontes PMP OÜ

22. oktoober 2018

Uudised

Tööriistad