Autor: Raamatupidaja.ee • 11. juuli 2005
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

IAS31 Finantsaruandlus ühisettevõtmistes osal.

IASC juhatus kinnitas standardi IAS 31 1990. aasta novembris.

1994. aasta novembris kujundatistandard IAS 31 ümber, et esitada see muudetud vormingus, mida onrahvusvahelistes raamatupidamisstandardites kasutatud alates 1991. aastast.Algselt kinnitatud tekstis ei tehtud olulisi muudatusi. Muudeti teatavaidtermineid, et need vastaksid IASCi tolleaegsetele tavadele.

1998. aasta juulis muudeti paragrahve39 ja 40 ning lisati uus paragrahv 41, et saavutada kooskõla standardiga IAS 36“Vara väärtuse langus”.

1998. aasta detsembris muudetistandardi IAS 31 paragrahve 35 ja 42, et asendada viited standardile IAS 25“Investeeringute arvestus” viidetega standardile IAS 39 “Finantsinstrumendid:kajastamine ja mõõtmine”.

1999. aasta märtsis muudeti seosesstandardiga IAS 10 (muudetud 1999) “Bilansipäevajärgsed sündmused” paragrahvi45, et saavutada kooskõla standardis IAS 37 “Eraldised, tingimuslikud kohustisedja tingimuslikud varad” sisalduvate mõistetega.

2000. aasta oktoobris viidiparagrahv 35 kooskõlla teiste asjakohaste rahvusvahelisteraamatupidamisstandardite samalaadsete paragrahvidega. Paragrahvi 35 muudatusjõustub hetkest, mil ettevõte rakendab esmakordselt standardit IAS 39.

Standardiga IAS 31 on seotud üks SICtõlgendus:

– SIC-13: ühiselt kontrollitavadmajandusüksused – ühisettevõtjate mittemonetaarsed sissemaksed.

SISUKORD

  <_o3a_p />Paragrahvid <_o3a_p />Rakendusala <_o3a_p />1 <_o3a_p />Mõisted <_o3a_p />2–7 <_o3a_p />Ühisettevõtmiste vormid <_o3a_p />3 <_o3a_p />Lepingupõhine kokkulepe <_o3a_p />4–7 <_o3a_p />Ühiselt kontrollitavad tegevused <_o3a_p />8–12 <_o3a_p />Ühiselt kontrollitav vara <_o3a_p />13–18 <_o3a_p />Ühiselt kontrollitavad majandusüksused <_o3a_p />19–37 <_o3a_p />Ühisettevõtja konsolideeritud finantsaruanded <_o3a_p />25–37 <_o3a_p />Põhikäsitlus – proportsionaalne konsolideerimine <_o3a_p />25–31 <_o3a_p />Lubatud alternatiivkäsitlus – kapitaliosaluse meetod <_o3a_p />32–34 <_o3a_p />Põhikäsitluse ja lubatud alternatiivkäsitluse erandid <_o3a_p />35–37 <_o3a_p />Ühisettevõtja eraldiseisvad finantsaruanded <_o3a_p />38 <_o3a_p />Ühisettevõtja ja ühisettevõtte vahelised tehingud <_o3a_p />39–41 <_o3a_p />Ühisettevõtmistes osalemise kajastamine investori finantsaruannetes <_o3a_p />42 <_o3a_p />Ühisettevõtmiste operaatorid <_o3a_p />43–44 <_o3a_p />Avalikustatav informatsioon <_o3a_p />45–49 <_o3a_p />Jõustumiskuupäev <_o3a_p />50–52 <_o3a_p />

 

Standardeid, mis on esitatudpoolpaksus kursiivkirjas, tuleb lugeda koos käesolevas standardis esitatudtaustamaterjali ja rakendusjuhiste ning “Rahvusvahelisteraamatupidamisstandardite eessõnaga”. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardidei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste objektide suhtes (vt eessõnaparagrahv 12).

RAKENDUSALA

1. Käesolevat standardit rakendatakseosaluste arvestamisel ühisettevõtmistes ja ühisettevõtjate ja investoritefinantsaruannetes ühisettevõtmiste vara, kohustiste, tulude ja kuludekajastamisel, olenemata ühisettevõtmise struktuurist või vormist.

MÕISTED

2. Käesolevas standardis kasutataksejärgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Ühisettevõtmine on lepingupõhinekokkulepe, mille kohaselt kaks või enam osapoolt teostavad majandustegevust,mida kontrollitakse ühiselt.

Kontroll on võime mõjutadamajandustegevusega seotud finants- ja äripoliitikat selleks, et saada sellestmajanduslikku kasu.

Ühine kontroll on lepingupõhiseltkokkulepitud kontrolli jagamine majandustegevuse üle.

Oluline mõju on võime osaledamajandustegevusega seotud finants- ja äripoliitika üle otsustamisel, omamatakontrolli või ühist kontrolli nende poliitikate üle.

Ühisettevõtja on ühisettevõtmiseosapool, kes teostab selle ühisettevõtmise ühist kontrolli.

Investor on ühisettevõtmise osapool,kes ei teosta selle ühisettevõtmise ühist kontrolli.

Proportsionaalne konsolideerimine onarvestus- ja aruandlusmeetod, mille kohaselt ühisettevõtja osa ühiseltkontrollitava majandusüksuse kõikidest varaobjektidest, kohustistest, tuludestja kuludest ühendatakse rida-realt ühisettevõtja finantsaruannete sarnastekirjetega või kajastatakse ühisettevõtja finantsaruannetes kirjetena eraldiridadel.

Kapitaliosaluse meetod on arvestus-ja aruandlusmeetod, mille kohaselt osalust ühiselt kontrollitavasmajandusüksuses kajastatakse algselt soetusmaksumuses ja seejärelkorrigeeritakse seda muutustega, mis on soetamise järel toimunud ühisettevõtjaosaluses ühiselt kontrollitava majandusüksuse netovaras. Kasumiaruanne kajastabühisettevõtja osalust ühiselt kontrollitava majandusüksuse majandustegevusetulemustes.

Ühisettevõtmiste vormid

3. Vormi ja struktuuri poolest võibühisettevõtmisi olla mitmesuguseid. Käesolevas standardis piiritletakse kolmpeamist liiki, mida tuntakse ühisettevõtmistena ja mis vastavad ühisettevõtmisemääratlusele – ühiselt kontrollitavad tegevused, ühiselt kontrollitav vara jaühiselt kontrollitavad majandusüksused. Kõikidel ühisettevõtmistel on järgmisedühised tunnused:

a) vähemalt kaks ühisettevõtjat onomavahel seotud lepingupõhise kokkuleppega ja

b) lepingupõhise kokkuleppega onkehtestatud ühine kontroll.

Lepingupõhine kokkulepe

4. Leppingupõhise kokkuleppeolemasolu eristab ühise kontrolliga seotud osalusi sidusettevõtetesse tehtudinvesteeringutest, milles investoril on oluline mõju (vt IAS 28“Sidusettevõtetesse tehtud investeeringute arvestus”). Tegevused, mille suhtesei ole lepingupõhise kokkuleppega kehtestatud ühist kontrolli, ei kujuta endastkäesoleva standardi mõistes ühisettevõtmisi.

5. Lepingupõhine kokkulepe võibesineda mitmesugusel kujul, näiteks ühisettevõtjate vahelise lepinguna võinendevahelise nõupidamise protokollina. See kokkulepe võib mõnel juhulsisalduda ühisettevõtmise põhikirjas või muudes juriidilistes dokumentides.Olenemata vormist on lepingupõhine kokkulepe tavaliselt kirjalik ja käsitleb:

a) ühisettevõtmise tegevust, kestustja aruandluskohustusi;

b) ühisettevõtmise juhatuse võisamaväärse juhtimisorgani ametisse määramist ja ühisettevõtjate hääleõigust;

c) ühisettevõtjate sissemakstudkapitali; ja

d) ühisettevõtmise toodangu, tulude,kulude või tulemi jagamist ühisettevõtjate vahel.

6. Lepingupõhise kokkuleppegakehtestatakse ühine kontroll ühisettevõtmise üle. Selline nõue välistabolukorra, kus üks ühisettevõtja kontrollib üksi kogu tegevust. Kokkuleppesmääratletakse need ühisettevõtmise eesmärkide saavutamise seisukohast olulisedotsused, mille tegemiseks on vaja kõigi ühisettevõtjate nõusolekut, ja need,mille tegemiseks on vaja kindlaksmääratud enamuse nõusolekut.

7. Lepingupõhises kokkuleppesvõidakse määrata üks ühisettevõtja ühisettevõtmise operaatoriks või juhiks.Operaator ei kontrolli ühisettevõtmist, vaid tegutseb ühisettevõtjatelepingupõhise kokkuleppe kohaselt kokku lepitud ja operaatorile järgimiseksantud finants- ja äripoliitika raames. Kui operaatoril on võime mõjutadamajandustegevusega seotud finants- ja äripoliitikat, siis ta kontrollib sedaettevõtet ja see ettevõte on operaatori tütarettevõte, mitte ühisettevõte.

ÜHISELT KONTROLLITAVAD TEGEVUSED

8. Mõne ühisettevõtmise tegevuseskasutatakse ühisettevõtjate vara ja muid ressursse, ilma et asutataks uusäriühing või muu majandusüksus või loodaks ühisettevõtjatest eraldiseisevfinantsstruktuur. Iga ühisettevõtja kasutab oma materiaalset põhivara jakajastab oma varud enda bilansis. Samuti tekivad ühisettevõtjal tema enda kuludja kohustised ja ta leiab ise finantseerimisallikaid, mis kujutavad endast temakohustusi. Ühisettevõtmise tegevust võivad teostada ka ühisettevõtja töötajadühisettevõtja enda samalaadse tegevuse kõrval. Ühisettevõtmist käsitlevaskokkuleppes sätestatakse tavaliselt, kuidas ühiste toodete müügist saadav tuluja ühiselt kantavad kulud ühisettevõtjate vahel jagunevad.

9.ühiseltkontrollitava tegevuse näide on vähemalt kahe ühisettevõtja tegevuse,ressursside ja teadmiste ühendamine teatava toote, näiteks õhusõiduki,tootmiseks ja turustamiseks. Iga ühisettevõtja teostab erinevaid tootmislõike.Iga ühisettevõtja kannab ise oma kulud ja saab õhusõiduki müügist saadud tulustsellise osa, mis on talle lepingupõhise kokkuleppega ette nähtud.

10. Seoses oma osalemisega ühiseltkontrollitavates tegevusteskajastabühisettevõtja oma eraldiseisvates finantsaruannetes ja ühtlasi kakonsolideeritud finantsaruannetes:

a) tema kontrolli all oleva vara javõetud kohustised; ja

b) tema kantavad kulud ja oma osaühisettevõtmise toodete või teenuste müügist saadud tulust.

11. Kuna vara, kohustised, tulud jakulud on juba kajastatud ühisettevõtja eraldiseisvates finantsaruannetes jaühtlasi tema konsolideeritud finantsaruannetes, ei ole nende kirjete suhtesvaja ühisettevõtja konsolideeritud finantsaruannete esitamisel tehakorrigeerimisi ega muid konsolideerimistoiminguid.

12.ühisettevõtmisel ei ole nõutav pidada iseseisvat arvepidamistja koostada finantsaruandeid. Siiski võivad ühisettevõtjad ühisettevõtmisetulemuslikkuse hindamiseks pidada juhtimisarvestust.

ÜHISELT KONTROLLITAV VARA

13. Mõni ühisettevõtmine hõlmab ühevõi mitme ühisettevõtmisse paigutatud või selle tarbeks omandatud jaühisettevõtmise eesmärkidel kasutamiseks mõeldud vara ühist kontrolliühisettevõtjate poolt ja tihti ka ühist omamist. Seda vara kasutatakseühisettevõtjatele majandusliku kasu saamiseks. Iga ühisettevõtja kannabkokkulepitud osa kuludest ja võib võtta oma osa varade abil saadud toodangust.

14. Sellised ühisettevõtmised einõua äriühingu või muu majandusüksuse asutamist ega ühisettevõtjatesteraldiseisva finantsstruktuuri loomist. Igal ühisettevõtjal on ühiseltkontrollitava vara kaudu kontroll oma osa üle tulevasest majanduslikust kasust.

15. Ühiselt kontrollitavat varaesineb sageli naftat ja gaasi varuvates ning muid maavarasid kaevandavatestööstusharudes; näiteks mitu naftatootmisettevõtet võivad ühiselt kontrollidaja opereerida üht torujuhet. Iga ühisettevõtja kasutab torujuhet oma tootetransportimiseks ja kannab selle eest kokkulepitud osa torujuhtmeopereerimisega seotud kuludest. Teine ühiselt kontrollitava vara näide on kaheettevõtte ühiselt kontrollitav kinnisvara, mille puhul kumbki osapool võtab omaosa saadud üürist ja kannab oma osa kuludest.

16. Seoses oma osalusega ühiseltkontrollitavates varaobjektidespeabühisettevõtja oma eraldiseisvates finantsaruannetes ja ühtlasi kakonsolideeritud finantsaruannetes kajastama:

a) oma osa ühiselt kontrollitavatestvaraobjektidest, liigitatuna varaobjektide olemuse järgi;

b) kõik nendega seoses endale võetudkohustised;

c) oma osa teiste ühisettevõtjategaühiselt võetud ühisettevõtmisega seotud kohustistest;

d) oma osa ühisettevõtmise toodangukasutamisest või müügist saadud tulust koos oma osaga kõikidest ühisettevõtmisekuludest; ja

e) kõik kulud, mis tal on tekkinudseoses ühisettevõtmises osalemisega.

17. Seoses oma osalusega ühiseltkontrollitavates varaobjektides kirjendab iga ühisettevõtja oma arvepidamisesning kajastab oma eraldiseisvates finantsaruannetes ja ühtlasi kakonsolideeritud finantsaruannetes:

a) oma osa ühiselt kontrollitavatesvaraobjektides, liigitatuna varade olemusest lähtudes, mitte againvesteeringuna. Näiteks liigitatakse osa ühiselt kontrollitavastnaftatorujuhtmest materiaalse põhivara alla;

b) kõik endale võetud kohustised,näiteks need, mis tekkisid vara oma osa rahastamisel;

c) oma osa teiste ühisettevõtjategaühiselt võetud ühisettevõtmisega seotud kohustistest;

d) oma osa ühisettevõtmise toodangukasutamisest või müügist saadud tulust koos oma osaga kõikidest ühisettevõtmisekuludest; ja

e) kõik kulud, mis tal on tekkinudseoses osalemisega ühisettevõtmises, näiteks need, mis on seotud varast tallekuuluva osa rahastamise ja toodangust talle kuuluva osa müügiga.

Kuna vara, kohustised, tulud jakulud on juba kajastatud ühisettevõtja eraldiseisvates finantsaruannetes jaühtlasi tema konsolideeritud finantsaruannetes, ei ole nende kirjete suhteskorrigeerimisi ega muid konsolideerimistoiminguid vaja ühisettevõtjakonsolideeritud finantsaruannete esitamisel teha.

18.ühiselt kontrollitava vara käsitlus peegeldab ühisettevõtmisesisu ja majanduslikku tegelikkust ning tavaliselt ka õiguslikku vormi.Ühisettevõtmise eraldiseisev arvepidamine võib piirduda ainult ühisettevõtjatepoolt ühiselt kantud kulude ja nende kulude ühisettevõtjate vahel jagamisegavastavalt kokkulepitud osadele. Ühisettevõtmise kohta ei pruugita koostadafinantsaruandeid, kuigi ühisettevõtjad võivad pidada juhtimisarvestust, ethinnata ühisettevõtmise tulemuslikkust.

ÜHISELT KONTROLLITAVADMAJANDUSÜKSUSED

19.ühiselt kontrollitav majandusüksus on ühisettevõtmine,millega kaasneb äriühingu või muu majandusüksuse asutamine, milles igalühisettevõtjal on osalus. Selline ettevõte toimib nagu muud ettevõtted, väljaarvatud asjaolu, et ühisettevõtjate vahel sõlmitud lepingupõhise kokkuleppega nähakseette ettevõtte majandustegevuse ühine kontroll.

20. Ühiselt kontrollitavmajandusüksus kontrollib ühisettevõtmise vara, kannab kohustisi ja kulusid ningteenib tulu. Üksus võib sõlmida lepinguid enda nimel ja hankida rahaühisettevõtmise otstarbeks. Igal ühisettevõtjal on õigus osale ühiseltkontrollitava majandusüksuse tulemist, kuigi mõne ühiselt kontrollitavamajandusüksuse puhul kuulub jagamisele ka ühisettevõtmise toodang.

21.ühiselt kontrollitava majandusüksuse tavapärane näide on kaksettevõtet, mis ühendavad oma teatava ärivaldkonna tegevuse kõikide sellevaldkonnaga seotud varade ja kohustiste üleandmisega ühiselt kontrollitavalemajandusüksusele. Teine näide on ettevõte, mis alustab välisriigis tegevustkoos selle riigi valitsuse või mõne ametkonnaga, asutades eraldiseisva üksuse,mida see ettevõte ja valitsus või ametkond ühiselt kontrollivad.

22. Paljud ühiselt kontrollitavadmajandusüksused on sisuliselt sarnased ühisettevõtmistega, mis kujutavad endastühiselt kontrollitavat tegevust või ühiselt kontrollitavat vara. Näiteks võivadühisettevõtjad maksustamise või muul põhjusel ühiselt kontrollitavalemajandusüksusele üle anda ühiselt kontrollitava vara, näiteks naftatorujuhtme.Samamoodi võivad ühisettevõtjad paigutada ühiselt kontrollitavassemajandusüksusesse vara, mida hakatakse ühiselt kasutama. Mõne ühiseltkontrollitava tegevusega kaasneb ka selle tegevuse teatavate osade, näitekstoote kavandamine, turustamine või müügijärgne teenindamine, teostamiseksühiselt kontrollitava majandusüksuse asutamine.

23.ühiselt kontrollitav majandusüksus peab iseseisvatraamatupidamist ning koostab ja esitab sarnaselt muude ettevõtetegafinantsaruandeid, mis on kooskõlas asjakohaste siseriiklike nõuete jarahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega.

24. Tavaliselt paigutab igaühisettevõtja ühiselt kontrollitavasse majandusüksusesse raha või muidressursse. Need sissemaksed kirjendatakse ühisettevõtja arvepidamises ja needkajastuvad tema eraldiseisvates finantsaruannetes ühiselt kontrollitavassemajandusüksusesse tehtud investeeringutena.

Ühisettevõtja konsolideeritudfinantsaruanded

Põhikäsitlus – proportsionaalnekonsolideerimine

25. Konsolideeritudfinantsaruannetes kajastab

ühisettevõtja

omaosalust ühiselt kontrollitavas majandusüksuses, kasutades üht kahestproportsionaalse konsolideerimise esitamise viisist.

26. Ühiselt kontrollitavasmajandusüksuses osalemise esitamisel konsolideeritud finantsaruannetes onoluline, et ühisettevõtja kajastaks pigem ühisettevõtmise lepingu sisu jategelikku majanduslikku seisundit kui ühisettevõtmise konkreetset struktuurivõi vormi. Ühiselt kontrollitavas majandusüksuses on ühisettevõtjalühisettevõtmise vara ja kohustiste kaudu kontroll oma osa üle tulevasestmajanduslikust kasust. See sisu ja tegelik majanduslik seisund kajastuvadühisettevõtja konsolideeritud finantsaruannetes, kui ühisettevõtja kasutab ühtkahest paragrahvis 28 kirjeldatud proportsionaalse konsolideerimise esitamiseviisist, et kajastada oma osalust ühiselt kontrollitava majandusüksuse varas, kohustistes,tuludes ja kuludes.

27. Proportsionaalnekonsolideerimine tähendab seda, et ühisettevõtja konsolideeritud bilansssisaldab tema osa ühiselt kontrollitavast varast ja tema osa ühiselt võetudkohustistest. Ühisettevõtja konsolideeritud kasumiaruanne sisaldab tema osaühiselt kontrollitava majandusüksuse tuludest ja kuludest. Paljudproportsionaalseks konsolideerimiseks sobivad menetlused on sarnasedtütarettevõtetesse tehtud investeeringute konsolideerimise menetlustega, mis onsätestatud standardis IAS 27“Konsolideeritud finantsaruanded jatütarettevõtetesse tehtud investeeringute arvestus”.

28. Proportsionaalsekonsolideerimise läbiviimiseks võib kasutada erinevaid esitusviise.Ühisettevõtja võib rida-realt ühendada oma osa kõigist ühiselt kontrollitavamajandusüksuse varadest, kohustistest, tuludest ja kuludest konsolideeritudfinantsaruannete sarnaste kirjetega. Näiteks võib ühisettevõtja ühendada omaosa ühiselt kontrollitava majandusüksuse varudest kontserni varudega ja oma osaühiselt kontrollitava majandusüksuse materiaalsest põhivarast kontsernivastavate kirjetega. Teise variandina võib ühisettevõtja oma konsolideeritudfinantsaruannetes kirjendada oma osa ühiselt kontrollitava majandusüksusevarast, kohustistest, tuludest ja kuludest eraldi ridadel. Näiteks võib tanäidata oma osa ühiselt kontrollitava majandusüksuse käibevarast eraldi osanakontserni käibevarast; ta võib näidata oma osa ühiselt kontrollitavamajandusüksuse materiaalsest põhivarast eraldi osana kontserni materiaalsestpõhivarast. Mõlemad nendest esitusviisidest annavad tulemuseks netotulu ja igavarade, kohustiste, tulude ja kulude peamise liigi ühesugused summad; käesolevastandardi rakendamisel on mõlemad viisid lubatud.

29. Olenemata sellest, kumbaproportsionaalse konsolideerimise esitamise viisi kasutatakse, ei teostatatasaarvestust ühegi vara ega kohustise suhtes muudest kohustistest või varadestlahutamise teel ega tulude või kulude suhtes muudest kuludest või tuludestlahutamise teel, välja arvatud juhul, kui on olemas seadusliktasaarvestamisõigus ja tasaarvestus kujutab endast vastava vara realiseerumisevõi kohustise tasumise eeldatavat toimumise viisi.

30.ühisettevõtja lõpetab proportsionaalse konsolideerimisekasutamise päeval, millest alates ta ühiselt kontrollitavat majandusüksust enamühiselt ei kontrolli.

31.ühisettevõtja lõpetab proportsionaalse konsolideerimisekasutamise päeval, millest alates ta enam ei osale ühiselt kontrollitavamajandusüksuse kontrollimises. See võib juhtuda näiteks siis, kui ühisettevõtjavõõrandab oma osaluse või kui ühiselt kontrollitavale majandusüksuselekehtestatakse välised piirangud nii, et seatud eesmärkide saavutamine ei oleenam võimalik.

Lubatud alternatiivkäsitlus –kapitaliosaluse meetod

32. Konsolideeritud finantsaruanneteskajastabühisettevõtja omaosalust ühiselt kontrollitavas majandusüksuses kapitaliosaluse meetodil.

33. Mõned ühisettevõtjad kajastavadoma osalust ühiselt kontrollitavas majandusüksuses kapitaliosaluse meetodil,mida on kirjeldatud standardis IAS 28 “Sidusettevõtetesse tehtudinvesteeringute arvestus”. Kapitaliosaluse meetodi kasutamist toetavad need,kes väidavad, et kontrollitavaid objekte ja ühiselt kontrollitavaid objekte eiole sobiv aruannetes ühendada, ja need, kes leiavad, et ühisettevõtjatel on ühiseltkontrollitavas majandusüksuses pigem oluline mõju kui ühine kontroll.Käesolevas standardis ei soovitata kasutada kapitaliosaluse meetodit, kunaproportsionaalne konsolideerimine kajastab paremini ühisettevõtja osaluseolemust ja tegelikku majanduslikku seisundit ühiselt kontrollitavasmajandusüksuses ehk õigust kontrollida ühisettevõtja osa tulevasestmajanduslikust kasust. Sellegipoolest lubatakse käesolevas standardisalternatiivkäsitlusena kasutada ühiselt kontrollitavas majandusüksuses osalemisekajastamiseks kapitaliosaluse meetodit.

34.ühisettevõtja lõpetab kapitaliosaluse meetodi kasutamisepäeval, mil lõpeb temapoolne kontroll ühiselt kontrollitavas majandusüksusesvõi oluline mõju selle ühiselt kontrollitava majandusüksuse üle.

Põhikäsitluse ja lubatudalternatiivkäsitluse erandid

35.ühisettevõtja peab arvestust järgmiste osaluste üle kooskõlasstandardiga IAS 39 “Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine”:

a) osalus ühiselt kontrollitavasmajandusüksuses, mis omandati ja mida hoitakse üksnes võõrandamisekslähitulevikus; ja

b) osalus ühiselt kontrollitavasmajandusüksuses, mis tegutseb rangete pikaajaliste piirangute raames, misoluliselt raskendavad tal rahaliste vahendite ülekandmist ühisettevõtjale.

36. Nii proportsionaalse konsolideerimisekui ka kapitaliosaluse meetodi kasutamine ei ole kohane juhul, kui osalusühiselt kontrollitavas majandusüksuses omandati ja seda hoitakse üksnesvõõrandamiseks lähitulevikus. Samuti ei ole see lubatud juhul, kui ühiseltkontrollitav majandusüksus tegutseb rangete pikaajaliste piirangute raames, misoluliselt raskendavad tal rahaliste vahendite ülekandmist ühisettevõtjale.

37. Päevast, mil ühiseltkontrollitav majandusüksus saab ühisettevõtja tütarettevõtteks, peabühisettevõtja arvestust oma osaluse üle kooskõlas standardiga IAS 27“Konsolideeritud finantsaruanded ja tütarettevõtetesse tehtud investeeringutearvestus”.

Ühisettevõtja eraldiseisvadfinantsaruanded

38. Paljudes riikides esitabühisettevõtja seaduslike või muude nõuete täitmiseks eraldiseisvaidfinantsaruandeid. Selliseid eraldiseisvaid finantsaruandeid koostataksemitmesuguste vajaduste rahuldamiseks, mistõttu aruandlusviisid erinevadriigiti. Seetõttu ei seata käesoleva standardiga esikohale ühtegi kindlatkäsitlust.

ÜHISETTEVÕTJA JA ÜHISETTEVÕTTEVAHELISED TEHINGUD

39. Kui ühisettevõtja paigutabühisettevõttesse või müüb ühisettevõttele vara, peab tehingust tuleneva kasumivõi kahjumi mis tahes osa kajastamine peegeldama tehingu sisu. Kui varahoitakse ühisettevõttes ja ühisettevõtja on üle kandnud kõik vara omamisegaseonduvad olulised riskid ja hüved, kajastab ühisettevõtja ainult seda osakasumist või kahjumist, mis vastab teiste ühisettevõtjate osalusele.41Ühisettevõtja peab kajastama kogu kahjumi juhul, kui sissemakse või müük annabtõendust käibevara neto realiseerimisväärtuse vähenemisest või väärtuselangusest tulenevast kahjumist.

40. Kui ühisettevõtja ostabühisettevõttelt vara, ei kajasta ühisettevõtja oma osa tehingust tulenevastühisettevõtte kasumist enne, kui see vara on sõltumatule osapoolele edasimüüdud. Ühisettevõtja peab kajastama oma osa nendest tehingutest tulenevastkahjumist analoogselt kasumiga, välja arvatud koheselt kajastatav kahjum, miskujutab endast käibevara neto realiseerimisväärtuse vähenemist või väärtuselangusest tulenevat kahjumit.

41. Et hinnata, kas ühisettevõtja jaühisettevõtte vaheline tehing annab tõendust vara väärtuse langusest, määrabühisettevõtja standardi IAS 36 “Vara väärtuse langus” kohaselt kindlaks varakaetava väärtuse. Kasutusväärtuse kindlaksmääramiseks prognoositakse varasttulenevaid tulevasi rahavooge, eeldades, et ühisettevõte kasutab vara jätkuvaltja lõpuks võõrandab selle.

ÜHISETTEVÕTMISTES OSALEMISEKAJASTAMINE INVESTORI FINANTSARUANNETES

42. Ühist kontrolli mitteomav ühisettevõtmiseinvestor peab kajastama konsolideeritud finantsaruannetes oma osalustühisettevõtmises kooskõlas standardiga IAS 39 “Finantsinstrumendid: kajastamineja mõõtmine” või kui investoril on ühisettevõtmises oluline mõju, siiskooskõlas standardiga IAS 28 “Sidusettevõtetesse tehtud investeeringutearvestus”. Konsolideeritud finantsaruandeid esitava investori eraldiseisvatesfinantsaruannetes võib investeeringut kajastada ka soetusmaksumuses.

ühisettevõtMISte

OPERAATORID

43.ühisettevõtmise operaatorid või juhid peavad arvestustkõikide tasude üle kooskõlas standardiga IAS 18 “Tulu”.

44.ühisettevõtmise operaatorina või juhina võib tegutseda üksvõi mitu ühisettevõtjat. Tavaliselt makstakse operaatoritele sellisteülesannete täitmise eest juhtimistasu. Ühisettevõtmine arvestab sellist tasukuluna.

AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON

45.ühisettevõtja peab avalikustama muudest tingimuslikestkohustistest eraldi järgmiste tingimuslike kohustiste koondsumma, välja arvatudjuhul, kui neist tuleneva kahjumi tõenäosus on väike:

a) kõik tingimuslikud kohustised,mis ühisettevõtjal on tekkinud seoses tema osalusega ühisettevõtmistes, ja temaosa igast tingimuslikust kohustisest, mille ta on võtnud ühiselt teisteühisettevõtjatega;

b) ühisettevõtja osaühisettevõtmiste tingimuslikest kohustistest, mille eest ühisettevõtja ontingimuslikult vastutav; ja

c) tingimuslikud kohustised, mistulenevad sellest, et ühisettevõtja on tingimuslikult vastutav ühisettevõtmiseteiste ühisettevõtjate kohustiste eest.

46. Ühisettevõtja peab avaldamamuudest siduvatest tulevikukohustustest eraldi järgmiste tema osalustegaühisettevõtmistes seotud siduvate tulevikukohustuste koondsumma:

a) kõik ühisettevõtja siduvadinvesteerimiskohustused, mis tulenevad tema osalemisest ühisettevõtmistes ja temaosa teiste ühisettevõtjatega ühiselt võetud siduvatestinvesteerimiskohustustest; ja

b) ühisettevõtja osaühisettevõtmiste siduvatest investeerimiskohustustest.

47.ühisettevõtja avalikustab nimekirja ja kirjelduse omaosalustest olulistes ühisettevõtmistes ja oma osaluse suuruse ühiseltkontrollitavates majandusüksustes. Ühisettevõtja, kes kajastab oma osalustühiselt kontrollitavates majandusüksustes, kasutades proportsionaalsekonsolideerimise rida-realt esitamise viisi või kapitaliosaluse meetodit, avalikustabkõikide oma osalustega ühisettevõtetes seotud käibe- ja põhivara, lühi- japikaajaliste kohustiste, tulude ja kulude koondsummad.

48.ühisettevõtja, kes ei esita konsolideeritud finantsaruandeidseetõttu, et tal ei ole tütarettevõtteid, peab avalikustama paragrahvidega45–47 nõutava informatsiooni.

49. On asjakohane, et ühisettevõtja,kes ei koosta konsolideeritud finantsaruandeid seetõttu, et tal ei oletütarettevõtteid, avalikustaks oma osaluse kohta ühiselt kontrollitavatesmajandusüksuses sama informatsiooni kui need ühisettevõtjad, kes esitavadkonsolideeritud finantsaruandeid.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

50. Käesolevat rahvusvahelistraamatupidamisstandardit, välja arvatud selle paragrahve 39, 40 ja 41,rakendatakse finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 1992 või pärastseda algavaid aruandeperioode.

51. Paragrahve 39, 40 ja 41rakendatakse alates standardi IAS 36 rakendumisest, st raamatupidamiseaastaaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. juulil 1999 või pärast seda algavaidaruandeperioode, välja arvatud juhul, kui standardit IAS 36 rakendataksevarasemate aruandeperioodide suhtes.

52. 1998. aasta juulis asendati1994. aastal muudetud standardi IAS 31 “Finantsaruandlus ühisettevõtmistesosalemise kohta” paragrahvid 39 ja 40 käesoleva standardi paragrahvidega 39 ja40. 1998. aasta juulis lisati 1994. aastal muudetud standardi IAS 31paragrahvide 40 ja 41 vahele käesoleva standardi paragrahv 41.

 

1

Vt ka SIC-13: ühiselt kontrollitavad majandusüksused –ühisettevõtjate mittemonetaarsed sissemaksed.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700