IAS31 Finantsaruandlus ühisettevõtmistes osal.

IASC juhatus kinnitas standardi IAS
31 1990. aasta novembris.

1994. aasta novembris kujundati standard IAS 31 ümber, et esitada see muudetud vormingus, mida on rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites kasutatud alates 1991. aastast. Algselt kinnitatud tekstis ei tehtud olulisi muudatusi. Muudeti teatavaid termineid, et need vastaksid IASCi tolleaegsetele tavadele.

1998. aasta juulis muudeti paragrahve 39 ja 40 ning lisati uus paragrahv 41, et saavutada kooskõla standardiga IAS 36 “Vara väärtuse langus”.

1998. aasta detsembris muudeti standardi IAS 31 paragrahve 35 ja 42, et asendada viited standardile IAS 25 “Investeeringute arvestus” viidetega standardile IAS 39 “Finantsinstrumendid:
kajastamine ja mõõtmine”.

1999. aasta märtsis muudeti seoses standardiga IAS 10 (muudetud 1999) “Bilansipäevajärgsed sündmused” paragrahvi 45, et saavutada kooskõla standardis IAS 37 “Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad” sisalduvate mõistetega.

2000. aasta oktoobris viidi paragrahv 35 kooskõlla teiste asjakohaste rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite samalaadsete paragrahvidega. Paragrahvi 35 muudatus jõustub hetkest, mil ettevõte rakendab esmakordselt standardit IAS 39.

Standardiga IAS 31 on seotud üks SIC tõlgendus:

– SIC-13: ühiselt kontrollitavad majandusüksused – ühisettevõtjate mittemonetaarsed sissemaksed.

SISUKORD

  <_o3a_p />

Paragrahvid <_o3a_p />

Rakendusala <_o3a_p />

1 <_o3a_p />

Mõisted <_o3a_p />

2–7 <_o3a_p />

Ühisettevõtmiste vormid <_o3a_p />

3 <_o3a_p />

Lepingupõhine kokkulepe <_o3a_p />

4–7 <_o3a_p />

Ühiselt kontrollitavad tegevused <_o3a_p />

8–12 <_o3a_p />

Ühiselt kontrollitav vara <_o3a_p />

13–18 <_o3a_p />

Ühiselt kontrollitavad majandusüksused <_o3a_p />

19–37 <_o3a_p />

Ühisettevõtja konsolideeritud finantsaruanded <_o3a_p />

25–37 <_o3a_p />

Põhikäsitlus – proportsionaalne konsolideerimine <_o3a_p />

25–31 <_o3a_p />

Lubatud alternatiivkäsitlus – kapitaliosaluse meetod <_o3a_p />

32–34 <_o3a_p />

Põhikäsitluse ja lubatud alternatiivkäsitluse erandid <_o3a_p />

35–37 <_o3a_p />

Ühisettevõtja eraldiseisvad finantsaruanded <_o3a_p />

38 <_o3a_p />

Ühisettevõtja ja ühisettevõtte vahelised tehingud <_o3a_p />

39–41 <_o3a_p />

Ühisettevõtmistes osalemise kajastamine investori finantsaruannetes <_o3a_p />

42 <_o3a_p />

Ühisettevõtmiste operaatorid <_o3a_p />

43–44 <_o3a_p />

Avalikustatav informatsioon <_o3a_p />

45–49 <_o3a_p />

Jõustumiskuupäev <_o3a_p />

50–52 <_o3a_p />

 

Standardeid, mis on esitatud poolpaksus kursiivkirjas, tuleb lugeda koos käesolevas standardis esitatud taustamaterjali ja rakendusjuhiste ning “Rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite eessõnaga”. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid ei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste objektide suhtes (vt eessõna paragrahv 12).

RAKENDUSALA

1. Käesolevat standardit rakendatakse osaluste arvestamisel ühisettevõtmistes ja ühisettevõtjate ja investorite finantsaruannetes ühisettevõtmiste vara, kohustiste, tulude ja kulude kajastamisel, olenemata ühisettevõtmise struktuurist või vormist.

MÕISTED

2. Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Ühisettevõtmine on lepingupõhine kokkulepe, mille kohaselt kaks või enam osapoolt teostavad majandustegevust, mida kontrollitakse ühiselt.

Kontroll on võime mõjutada majandustegevusega seotud finants- ja äripoliitikat selleks, et saada sellest majanduslikku kasu.

Ühine kontroll on lepingupõhiselt kokkulepitud kontrolli jagamine majandustegevuse üle.

Oluline mõju on võime osaleda majandustegevusega seotud finants- ja äripoliitika üle otsustamisel, omamata kontrolli või ühist kontrolli nende poliitikate üle.

Ühisettevõtja on ühisettevõtmise osapool, kes teostab selle ühisettevõtmise ühist kontrolli.

Investor on ühisettevõtmise osapool, kes ei teosta selle ühisettevõtmise ühist kontrolli.

Proportsionaalne konsolideerimine on arvestus- ja aruandlusmeetod, mille kohaselt ühisettevõtja osa ühiselt kontrollitava majandusüksuse kõikidest varaobjektidest, kohustistest, tuludest ja kuludest ühendatakse rida-realt ühisettevõtja finantsaruannete sarnaste kirjetega või kajastatakse ühisettevõtja finantsaruannetes kirjetena eraldi ridadel.

Kapitaliosaluse meetod on arvestus- ja aruandlusmeetod, mille kohaselt osalust ühiselt kontrollitavas majandusüksuses kajastatakse algselt soetusmaksumuses ja seejärel korrigeeritakse seda muutustega, mis on soetamise järel toimunud ühisettevõtja osaluses ühiselt kontrollitava majandusüksuse netovaras. Kasumiaruanne kajastab ühisettevõtja osalust ühiselt kontrollitava majandusüksuse majandustegevuse tulemustes.

Ühisettevõtmiste vormid

3. Vormi ja struktuuri poolest võib ühisettevõtmisi olla mitmesuguseid. Käesolevas standardis piiritletakse kolm peamist liiki, mida tuntakse ühisettevõtmistena ja mis vastavad ühisettevõtmise määratlusele – ühiselt kontrollitavad tegevused, ühiselt kontrollitav vara ja ühiselt kontrollitavad majandusüksused. Kõikidel ühisettevõtmistel on järgmised ühised tunnused:

a) vähemalt kaks ühisettevõtjat on omavahel seotud lepingupõhise kokkuleppega ja

b) lepingupõhise kokkuleppega on kehtestatud ühine kontroll.

Lepingupõhine kokkulepe

4. Leppingupõhise kokkuleppe olemasolu eristab ühise kontrolliga seotud osalusi sidusettevõtetesse tehtud investeeringutest, milles investoril on oluline mõju (vt IAS 28 “Sidusettevõtetesse tehtud investeeringute arvestus”). Tegevused, mille suhtes ei ole lepingupõhise kokkuleppega kehtestatud ühist kontrolli, ei kujuta endast käesoleva standardi mõistes ühisettevõtmisi.

5. Lepingupõhine kokkulepe võib esineda mitmesugusel kujul, näiteks ühisettevõtjate vahelise lepinguna või nendevahelise nõupidamise protokollina. See kokkulepe võib mõnel juhul sisalduda ühisettevõtmise põhikirjas või muudes juriidilistes dokumentides. Olenemata vormist on lepingupõhine kokkulepe tavaliselt kirjalik ja käsitleb:

a) ühisettevõtmise tegevust, kestust ja aruandluskohustusi;

b) ühisettevõtmise juhatuse või samaväärse juhtimisorgani ametisse määramist ja ühisettevõtjate hääleõigust;

c) ühisettevõtjate sissemakstud kapitali; ja

d) ühisettevõtmise toodangu, tulude, kulude või tulemi jagamist ühisettevõtjate vahel.

6. Lepingupõhise kokkuleppega kehtestatakse ühine kontroll ühisettevõtmise üle. Selline nõue välistab olukorra, kus üks ühisettevõtja kontrollib üksi kogu tegevust. Kokkuleppes määratletakse need ühisettevõtmise eesmärkide saavutamise seisukohast olulised otsused, mille tegemiseks on vaja kõigi ühisettevõtjate nõusolekut, ja need, mille tegemiseks on vaja kindlaksmääratud enamuse nõusolekut.

7. Lepingupõhises kokkuleppes võidakse määrata üks ühisettevõtja ühisettevõtmise operaatoriks või juhiks. Operaator ei kontrolli ühisettevõtmist, vaid tegutseb ühisettevõtjate lepingupõhise kokkuleppe kohaselt kokku lepitud ja operaatorile järgimiseks antud finants- ja äripoliitika raames. Kui operaatoril on võime mõjutada majandustegevusega seotud finants- ja äripoliitikat, siis ta kontrollib seda ettevõtet ja see ettevõte on operaatori tütarettevõte, mitte ühisettevõte.

ÜHISELT KONTROLLITAVAD TEGEVUSED

8. Mõne ühisettevõtmise tegevuses kasutatakse ühisettevõtjate vara ja muid ressursse, ilma et asutataks uus äriühing või muu majandusüksus või loodaks ühisettevõtjatest eraldiseisev finantsstruktuur. Iga ühisettevõtja kasutab oma materiaalset põhivara ja kajastab oma varud enda bilansis. Samuti tekivad ühisettevõtjal tema enda kulud ja kohustised ja ta leiab ise finantseerimisallikaid, mis kujutavad endast tema kohustusi. Ühisettevõtmise tegevust võivad teostada ka ühisettevõtja töötajad ühisettevõtja enda samalaadse tegevuse kõrval. Ühisettevõtmist käsitlevas kokkuleppes sätestatakse tavaliselt, kuidas ühiste toodete müügist saadav tulu ja ühiselt kantavad kulud ühisettevõtjate vahel jagunevad.

9.
ü
hiselt kontrollitava tegevuse näide on vähemalt kahe ühisettevõtja tegevuse, ressursside ja teadmiste ühendamine teatava toote, näiteks õhusõiduki, tootmiseks ja turustamiseks. Iga ühisettevõtja teostab erinevaid tootmislõike. Iga ühisettevõtja kannab ise oma kulud ja saab õhusõiduki müügist saadud tulust sellise osa, mis on talle lepingupõhise kokkuleppega ette nähtud.

10. Seoses oma osalemisega ühiselt kontrollitavates tegevustes
kajastab ühisettevõtja oma eraldiseisvates finantsaruannetes ja ühtlasi ka konsolideeritud finantsaruannetes:

a) tema kontrolli all oleva vara ja võetud kohustised; ja

b) tema kantavad kulud ja oma osa ühisettevõtmise toodete või teenuste müügist saadud tulust.

11. Kuna vara, kohustised, tulud ja kulud on juba kajastatud ühisettevõtja eraldiseisvates finantsaruannetes ja ühtlasi tema konsolideeritud finantsaruannetes, ei ole nende kirjete suhtes vaja ühisettevõtja konsolideeritud finantsaruannete esitamisel teha korrigeerimisi ega muid konsolideerimistoiminguid.

12.
ü
hisettevõtmisel ei ole nõutav pidada iseseisvat arvepidamist ja koostada finantsaruandeid. Siiski võivad ühisettevõtjad ühisettevõtmise tulemuslikkuse hindamiseks pidada juhtimisarvestust.

ÜHISELT KONTROLLITAV VARA

13. Mõni ühisettevõtmine hõlmab ühe või mitme ühisettevõtmisse paigutatud või selle tarbeks omandatud ja ühisettevõtmise eesmärkidel kasutamiseks mõeldud vara ühist kontrolli ühisettevõtjate poolt ja tihti ka ühist omamist. Seda vara kasutatakse ühisettevõtjatele majandusliku kasu saamiseks. Iga ühisettevõtja kannab kokkulepitud osa kuludest ja võib võtta oma osa varade abil saadud toodangust.

14. Sellised ühisettevõtmised ei nõua äriühingu või muu majandusüksuse asutamist ega ühisettevõtjatest eraldiseisva finantsstruktuuri loomist. Igal ühisettevõtjal on ühiselt kontrollitava vara kaudu kontroll oma osa üle tulevasest majanduslikust kasust.

15. Ühiselt kontrollitavat vara esineb sageli naftat ja gaasi varuvates ning muid maavarasid kaevandavates tööstusharudes; näiteks mitu naftatootmisettevõtet võivad ühiselt kontrollida ja opereerida üht torujuhet. Iga ühisettevõtja kasutab torujuhet oma toote transportimiseks ja kannab selle eest kokkulepitud osa torujuhtme opereerimisega seotud kuludest. Teine ühiselt kontrollitava vara näide on kahe ettevõtte ühiselt kontrollitav kinnisvara, mille puhul kumbki osapool võtab oma osa saadud üürist ja kannab oma osa kuludest.

16. Seoses oma osalusega ühiselt kontrollitavates varaobjektides
peab ühisettevõtja oma eraldiseisvates finantsaruannetes ja ühtlasi ka konsolideeritud finantsaruannetes kajastama:

a) oma osa ühiselt kontrollitavatest varaobjektidest, liigitatuna varaobjektide olemuse järgi;

b) kõik nendega seoses endale võetud kohustised;

c) oma osa teiste ühisettevõtjatega ühiselt võetud ühisettevõtmisega seotud kohustistest;

d) oma osa ühisettevõtmise toodangu kasutamisest või müügist saadud tulust koos oma osaga kõikidest ühisettevõtmise kuludest; ja

e) kõik kulud, mis tal on tekkinud seoses ühisettevõtmises osalemisega.

17. Seoses oma osalusega ühiselt kontrollitavates varaobjektides kirjendab iga ühisettevõtja oma arvepidamises ning kajastab oma eraldiseisvates finantsaruannetes ja ühtlasi ka konsolideeritud finantsaruannetes:

a) oma osa ühiselt kontrollitavates varaobjektides, liigitatuna varade olemusest lähtudes, mitte aga investeeringuna. Näiteks liigitatakse osa ühiselt kontrollitavast naftatorujuhtmest materiaalse põhivara alla;

b) kõik endale võetud kohustised, näiteks need, mis tekkisid vara oma osa rahastamisel;

c) oma osa teiste ühisettevõtjatega ühiselt võetud ühisettevõtmisega seotud kohustistest;

d) oma osa ühisettevõtmise toodangu kasutamisest või müügist saadud tulust koos oma osaga kõikidest ühisettevõtmise kuludest; ja

e) kõik kulud, mis tal on tekkinud seoses osalemisega ühisettevõtmises, näiteks need, mis on seotud varast talle kuuluva osa rahastamise ja toodangust talle kuuluva osa müügiga.

Kuna vara, kohustised, tulud ja kulud on juba kajastatud ühisettevõtja eraldiseisvates finantsaruannetes ja ühtlasi tema konsolideeritud finantsaruannetes, ei ole nende kirjete suhtes korrigeerimisi ega muid konsolideerimistoiminguid vaja ühisettevõtja konsolideeritud finantsaruannete esitamisel teha.

18.
ü
hiselt kontrollitava vara käsitlus peegeldab ühisettevõtmise sisu ja majanduslikku tegelikkust ning tavaliselt ka õiguslikku vormi. Ühisettevõtmise eraldiseisev arvepidamine võib piirduda ainult ühisettevõtjate poolt ühiselt kantud kulude ja nende kulude ühisettevõtjate vahel jagamisega vastavalt kokkulepitud osadele. Ühisettevõtmise kohta ei pruugita koostada finantsaruandeid, kuigi ühisettevõtjad võivad pidada juhtimisarvestust, et hinnata ühisettevõtmise tulemuslikkust.

ÜHISELT KONTROLLITAVAD MAJANDUSÜKSUSED

19.
ü
hiselt kontrollitav majandusüksus on ühisettevõtmine, millega kaasneb äriühingu või muu majandusüksuse asutamine, milles igal ühisettevõtjal on osalus. Selline ettevõte toimib nagu muud ettevõtted, välja arvatud asjaolu, et ühisettevõtjate vahel sõlmitud lepingupõhise kokkuleppega nähakse ette ettevõtte majandustegevuse ühine kontroll.

20. Ühiselt kontrollitav majandusüksus kontrollib ühisettevõtmise vara, kannab kohustisi ja kulusid ning teenib tulu. Üksus võib sõlmida lepinguid enda nimel ja hankida raha ühisettevõtmise otstarbeks. Igal ühisettevõtjal on õigus osale ühiselt kontrollitava majandusüksuse tulemist, kuigi mõne ühiselt kontrollitava majandusüksuse puhul kuulub jagamisele ka ühisettevõtmise toodang.

21.
ü
hiselt kontrollitava majandusüksuse tavapärane näide on kaks ettevõtet, mis ühendavad oma teatava ärivaldkonna tegevuse kõikide selle valdkonnaga seotud varade ja kohustiste üleandmisega ühiselt kontrollitavale majandusüksusele. Teine näide on ettevõte, mis alustab välisriigis tegevust koos selle riigi valitsuse või mõne ametkonnaga, asutades eraldiseisva üksuse, mida see ettevõte ja valitsus või ametkond ühiselt kontrollivad.

22. Paljud ühiselt kontrollitavad majandusüksused on sisuliselt sarnased ühisettevõtmistega, mis kujutavad endast ühiselt kontrollitavat tegevust või ühiselt kontrollitavat vara. Näiteks võivad ühisettevõtjad maksustamise või muul põhjusel ühiselt kontrollitavale majandusüksusele üle anda ühiselt kontrollitava vara, näiteks naftatorujuhtme. Samamoodi võivad ühisettevõtjad paigutada ühiselt kontrollitavasse majandusüksusesse vara, mida hakatakse ühiselt kasutama. Mõne ühiselt kontrollitava tegevusega kaasneb ka selle tegevuse teatavate osade, näiteks toote kavandamine, turustamine või müügijärgne teenindamine, teostamiseks ühiselt kontrollitava majandusüksuse asutamine.

23.
ü
hiselt kontrollitav majandusüksus peab iseseisvat raamatupidamist ning koostab ja esitab sarnaselt muude ettevõtetega finantsaruandeid, mis on kooskõlas asjakohaste siseriiklike nõuete ja rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega.

24. Tavaliselt paigutab iga ühisettevõtja ühiselt kontrollitavasse majandusüksusesse raha või muid ressursse. Need sissemaksed kirjendatakse ühisettevõtja arvepidamises ja need kajastuvad tema eraldiseisvates finantsaruannetes ühiselt kontrollitavasse majandusüksusesse tehtud investeeringutena.

Ühisettevõtja konsolideeritud finantsaruanded

Põhikäsitlus – proportsionaalne konsolideerimine

25. Konsolideeritud finantsaruannetes kajastab
ühisettevõtja
oma osalust ühiselt kontrollitavas majandusüksuses, kasutades üht kahest proportsionaalse konsolideerimise esitamise viisist.

26. Ühiselt kontrollitavas majandusüksuses osalemise esitamisel konsolideeritud finantsaruannetes on oluline, et ühisettevõtja kajastaks pigem ühisettevõtmise lepingu sisu ja tegelikku majanduslikku seisundit kui ühisettevõtmise konkreetset struktuuri või vormi. Ühiselt kontrollitavas majandusüksuses on ühisettevõtjal ühisettevõtmise vara ja kohustiste kaudu kontroll oma osa üle tulevasest majanduslikust kasust. See sisu ja tegelik majanduslik seisund kajastuvad ühisettevõtja konsolideeritud finantsaruannetes, kui ühisettevõtja kasutab üht kahest paragrahvis 28 kirjeldatud proportsionaalse konsolideerimise esitamise viisist, et kajastada oma osalust ühiselt kontrollitava majandusüksuse varas, kohustistes, tuludes ja kuludes.

27. Proportsionaalne konsolideerimine tähendab seda, et ühisettevõtja konsolideeritud bilanss sisaldab tema osa ühiselt kontrollitavast varast ja tema osa ühiselt võetud kohustistest. Ühisettevõtja konsolideeritud kasumiaruanne sisaldab tema osa ühiselt kontrollitava majandusüksuse tuludest ja kuludest. Paljud proportsionaalseks konsolideerimiseks sobivad menetlused on sarnased tütarettevõtetesse tehtud investeeringute konsolideerimise menetlustega, mis on sätestatud standardis IAS 27“Konsolideeritud finantsaruanded ja tütarettevõtetesse tehtud investeeringute arvestus”.

28. Proportsionaalse konsolideerimise läbiviimiseks võib kasutada erinevaid esitusviise. Ühisettevõtja võib rida-realt ühendada oma osa kõigist ühiselt kontrollitava majandusüksuse varadest, kohustistest, tuludest ja kuludest konsolideeritud finantsaruannete sarnaste kirjetega. Näiteks võib ühisettevõtja ühendada oma osa ühiselt kontrollitava majandusüksuse varudest kontserni varudega ja oma osa ühiselt kontrollitava majandusüksuse materiaalsest põhivarast kontserni vastavate kirjetega. Teise variandina võib ühisettevõtja oma konsolideeritud finantsaruannetes kirjendada oma osa ühiselt kontrollitava majandusüksuse varast, kohustistest, tuludest ja kuludest eraldi ridadel. Näiteks võib ta näidata oma osa ühiselt kontrollitava majandusüksuse käibevarast eraldi osana kontserni käibevarast; ta võib näidata oma osa ühiselt kontrollitava majandusüksuse materiaalsest põhivarast eraldi osana kontserni materiaalsest põhivarast. Mõlemad nendest esitusviisidest annavad tulemuseks netotulu ja iga varade, kohustiste, tulude ja kulude peamise liigi ühesugused summad; käesoleva standardi rakendamisel on mõlemad viisid lubatud.

29. Olenemata sellest, kumba proportsionaalse konsolideerimise esitamise viisi kasutatakse, ei teostata tasaarvestust ühegi vara ega kohustise suhtes muudest kohustistest või varadest lahutamise teel ega tulude või kulude suhtes muudest kuludest või tuludest lahutamise teel, välja arvatud juhul, kui on olemas seaduslik tasaarvestamisõigus ja tasaarvestus kujutab endast vastava vara realiseerumise või kohustise tasumise eeldatavat toimumise viisi.

30.
ü
hisettevõtja lõpetab proportsionaalse konsolideerimise kasutamise päeval, millest alates ta ühiselt kontrollitavat majandusüksust enam ühiselt ei kontrolli.

31.
ü
hisettevõtja lõpetab proportsionaalse konsolideerimise kasutamise päeval, millest alates ta enam ei osale ühiselt kontrollitava majandusüksuse kontrollimises. See võib juhtuda näiteks siis, kui ühisettevõtja võõrandab oma osaluse või kui ühiselt kontrollitavale majandusüksusele kehtestatakse välised piirangud nii, et seatud eesmärkide saavutamine ei ole enam võimalik.

Lubatud alternatiivkäsitlus – kapitaliosaluse meetod

32. Konsolideeritud finantsaruannetes kajastab
ühisettevõtja oma osalust ühiselt kontrollitavas majandusüksuses kapitaliosaluse meetodil.

33. Mõned ühisettevõtjad kajastavad oma osalust ühiselt kontrollitavas majandusüksuses kapitaliosaluse meetodil, mida on kirjeldatud standardis IAS 28 “Sidusettevõtetesse tehtud investeeringute arvestus”. Kapitaliosaluse meetodi kasutamist toetavad need, kes väidavad, et kontrollitavaid objekte ja ühiselt kontrollitavaid objekte ei ole sobiv aruannetes ühendada, ja need, kes leiavad, et ühisettevõtjatel on ühiselt kontrollitavas majandusüksuses pigem oluline mõju kui ühine kontroll. Käesolevas standardis ei soovitata kasutada kapitaliosaluse meetodit, kuna proportsionaalne konsolideerimine kajastab paremini ühisettevõtja osaluse olemust ja tegelikku majanduslikku seisundit ühiselt kontrollitavas majandusüksuses ehk õigust kontrollida ühisettevõtja osa tulevasest majanduslikust kasust. Sellegipoolest lubatakse käesolevas standardis alternatiivkäsitlusena kasutada ühiselt kontrollitavas majandusüksuses osalemise kajastamiseks kapitaliosaluse meetodit.

34.
ü
hisettevõtja lõpetab kapitaliosaluse meetodi kasutamise päeval, mil lõpeb temapoolne kontroll ühiselt kontrollitavas majandusüksuses või oluline mõju selle ühiselt kontrollitava majandusüksuse üle.

Põhikäsitluse ja lubatud alternatiivkäsitluse erandid

35.
ü
hisettevõtja peab arvestust järgmiste osaluste üle kooskõlas standardiga IAS 39 “Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine”:

a) osalus ühiselt kontrollitavas majandusüksuses, mis omandati ja mida hoitakse üksnes võõrandamiseks lähitulevikus; ja

b) osalus ühiselt kontrollitavas majandusüksuses, mis tegutseb rangete pikaajaliste piirangute raames, mis oluliselt raskendavad tal rahaliste vahendite ülekandmist ühisettevõtjale.

36. Nii proportsionaalse konsolideerimise kui ka kapitaliosaluse meetodi kasutamine ei ole kohane juhul, kui osalus ühiselt kontrollitavas majandusüksuses omandati ja seda hoitakse üksnes võõrandamiseks lähitulevikus. Samuti ei ole see lubatud juhul, kui ühiselt kontrollitav majandusüksus tegutseb rangete pikaajaliste piirangute raames, mis oluliselt raskendavad tal rahaliste vahendite ülekandmist ühisettevõtjale.

37. Päevast, mil ühiselt kontrollitav majandusüksus saab ühisettevõtja tütarettevõtteks, peab ühisettevõtja arvestust oma osaluse üle kooskõlas standardiga IAS 27 “Konsolideeritud finantsaruanded ja tütarettevõtetesse tehtud investeeringute arvestus”.

Ühisettevõtja eraldiseisvad finantsaruanded

38. Paljudes riikides esitab ühisettevõtja seaduslike või muude nõuete täitmiseks eraldiseisvaid finantsaruandeid. Selliseid eraldiseisvaid finantsaruandeid koostatakse mitmesuguste vajaduste rahuldamiseks, mistõttu aruandlusviisid erinevad riigiti. Seetõttu ei seata käesoleva standardiga esikohale ühtegi kindlat käsitlust.

ÜHISETTEVÕTJA JA ÜHISETTEVÕTTE VAHELISED TEHINGUD

39. Kui ühisettevõtja paigutab ühisettevõttesse või müüb ühisettevõttele vara, peab tehingust tuleneva kasumi või kahjumi mis tahes osa kajastamine peegeldama tehingu sisu. Kui vara hoitakse ühisettevõttes ja ühisettevõtja on üle kandnud kõik vara omamisega seonduvad olulised riskid ja hüved, kajastab ühisettevõtja ainult seda osa kasumist või kahjumist, mis vastab teiste ühisettevõtjate osalusele.41 Ühisettevõtja peab kajastama kogu kahjumi juhul, kui sissemakse või müük annab tõendust käibevara neto realiseerimisväärtuse vähenemisest või väärtuse langusest tulenevast kahjumist.

40. Kui ühisettevõtja ostab ühisettevõttelt vara, ei kajasta ühisettevõtja oma osa tehingust tulenevast ühisettevõtte kasumist enne, kui see vara on sõltumatule osapoolele edasi müüdud. Ühisettevõtja peab kajastama oma osa nendest tehingutest tulenevast kahjumist analoogselt kasumiga, välja arvatud koheselt kajastatav kahjum, mis kujutab endast käibevara neto realiseerimisväärtuse vähenemist või väärtuse langusest tulenevat kahjumit.

41. Et hinnata, kas ühisettevõtja ja ühisettevõtte vaheline tehing annab tõendust vara väärtuse langusest, määrab ühisettevõtja standardi IAS 36 “Vara väärtuse langus” kohaselt kindlaks vara kaetava väärtuse. Kasutusväärtuse kindlaksmääramiseks prognoositakse varast tulenevaid tulevasi rahavooge, eeldades, et ühisettevõte kasutab vara jätkuvalt ja lõpuks võõrandab selle.

ÜHISETTEVÕTMISTES OSALEMISE KAJASTAMINE INVESTORI FINANTSARUANNETES

42. Ühist kontrolli mitteomav ühisettevõtmise investor peab kajastama konsolideeritud finantsaruannetes oma osalust ühisettevõtmises kooskõlas standardiga IAS 39 “Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine” või kui investoril on ühisettevõtmises oluline mõju, siis kooskõlas standardiga IAS 28 “Sidusettevõtetesse tehtud investeeringute arvestus”. Konsolideeritud finantsaruandeid esitava investori eraldiseisvates finantsaruannetes võib investeeringut kajastada ka soetusmaksumuses.

ühisettevõtMISte
OPERAATORID

43.
ü
hisettevõtmise operaatorid või juhid peavad arvestust kõikide tasude üle kooskõlas standardiga IAS 18 “Tulu”.

44.
ü
hisettevõtmise operaatorina või juhina võib tegutseda üks või mitu ühisettevõtjat. Tavaliselt makstakse operaatoritele selliste ülesannete täitmise eest juhtimistasu. Ühisettevõtmine arvestab sellist tasu kuluna.

AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON

45.
ü
hisettevõtja peab avalikustama muudest tingimuslikest kohustistest eraldi järgmiste tingimuslike kohustiste koondsumma, välja arvatud juhul, kui neist tuleneva kahjumi tõenäosus on väike:

a) kõik tingimuslikud kohustised, mis ühisettevõtjal on tekkinud seoses tema osalusega ühisettevõtmistes, ja tema osa igast tingimuslikust kohustisest, mille ta on võtnud ühiselt teiste ühisettevõtjatega;

b) ühisettevõtja osa ühisettevõtmiste tingimuslikest kohustistest, mille eest ühisettevõtja on tingimuslikult vastutav; ja

c) tingimuslikud kohustised, mis tulenevad sellest, et ühisettevõtja on tingimuslikult vastutav ühisettevõtmise teiste ühisettevõtjate kohustiste eest.

46. Ühisettevõtja peab avaldama muudest siduvatest tulevikukohustustest eraldi järgmiste tema osalustega ühisettevõtmistes seotud siduvate tulevikukohustuste koondsumma:

a) kõik ühisettevõtja siduvad investeerimiskohustused, mis tulenevad tema osalemisest ühisettevõtmistes ja tema osa teiste ühisettevõtjatega ühiselt võetud siduvatest investeerimiskohustustest; ja

b) ühisettevõtja osa ühisettevõtmiste siduvatest investeerimiskohustustest.

47.
ü
hisettevõtja avalikustab nimekirja ja kirjelduse oma osalustest olulistes ühisettevõtmistes ja oma osaluse suuruse ühiselt kontrollitavates majandusüksustes. Ühisettevõtja, kes kajastab oma osalust ühiselt kontrollitavates majandusüksustes, kasutades proportsionaalse konsolideerimise rida-realt esitamise viisi või kapitaliosaluse meetodit, avalikustab kõikide oma osalustega ühisettevõtetes seotud käibe- ja põhivara, lühi- ja pikaajaliste kohustiste, tulude ja kulude koondsummad.

48.
ü
hisettevõtja, kes ei esita konsolideeritud finantsaruandeid seetõttu, et tal ei ole tütarettevõtteid, peab avalikustama paragrahvidega 45–47 nõutava informatsiooni.

49. On asjakohane, et ühisettevõtja, kes ei koosta konsolideeritud finantsaruandeid seetõttu, et tal ei ole tütarettevõtteid, avalikustaks oma osaluse kohta ühiselt kontrollitavates majandusüksuses sama informatsiooni kui need ühisettevõtjad, kes esitavad konsolideeritud finantsaruandeid.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

50. Käesolevat rahvusvahelist raamatupidamisstandardit, välja arvatud selle paragrahve 39, 40 ja 41, rakendatakse finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 1992 või pärast seda algavaid aruandeperioode.

51. Paragrahve 39, 40 ja 41 rakendatakse alates standardi IAS 36 rakendumisest, st raamatupidamise aastaaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. juulil 1999 või pärast seda algavaid aruandeperioode, välja arvatud juhul, kui standardit IAS 36 rakendatakse varasemate aruandeperioodide suhtes.

52. 1998. aasta juulis asendati 1994. aastal muudetud standardi IAS 31 “Finantsaruandlus ühisettevõtmistes osalemise kohta” paragrahvid 39 ja 40 käesoleva standardi paragrahvidega 39 ja 40. 1998. aasta juulis lisati 1994. aastal muudetud standardi IAS 31 paragrahvide 40 ja 41 vahele käesoleva standardi paragrahv 41.

 

1
Vt ka SIC-13: ühiselt kontrollitavad majandusüksused – ühisettevõtjate mittemonetaarsed sissemaksed.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Valdkonna tööpakkumised

PLM GRUPP EESTI OÜ is looking for ACCOUNTANT

Manpower OÜ

06. juuni 2018

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

30. mai 2018

AIANDUSKESKUS HANSAPLANT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Hansaplant Hulgi OÜ

31. mai 2018

Uudised

Tööriistad