IAS30 Pankade ja samalaadsete finantsasutuste

Käesoleva ümberkujundatud
rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga asendatakse standardi, mille juhatus
kinnitas algselt 1990. aasta juunis. See esitatakse muudetud vormingus, mida on
rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites kasutatud 1991. aastast. Algselt
kinnitatud tekstis ei ole tehtud olulisi muudatusi. Muudetud on teatavaid
termineid, et need vastaksid IASC praegustele tavadele.

1998. aastal muudeti standardi IAS 30 paragrahve 24 ja 25. Muudatustega asendatakse viited investeeringute arvestust käsitlevale standardile IAS 25 viidetega finantsinstrumentide kajastamist ja mõõtmist käsitlevale standardile IAS 39.

1999. aastal muudeti standardi IAS 30 paragrahve 26, 27, 50 ja 51. Nende muudatustega asendatakse viited standardile IAS 10 “Tingimuslikud kirjed ja bilansipäevajärgsed sündmused” viidetega standardile IAS 37 “Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad” ja võetakse kasutusele standardi IAS 37 kohased mõisted.

SISUKORD

  <_o3a_p />

Paragrahvid <_o3a_p />

Rakendusala <_o3a_p />

1–5 <_o3a_p />

Taust <_o3a_p />

6–7 <_o3a_p />

Arvestusmeetodid <_o3a_p />

8 <_o3a_p />

Kasumiaruanne <_o3a_p />

9–17 <_o3a_p />

Bilanss <_o3a_p />

18–25 <_o3a_p />

Tingimuslikud varad ja kohustised ning siduvad tulevikukohustused, kaasa arvatud bilansivälised objektid <_o3a_p />

26–29 <_o3a_p />

Varade ja kohustiste tähtajad <_o3a_p />

30–39 <_o3a_p />

Varade, kohustiste ja bilansiväliste objektide kontsentratsioon <_o3a_p />

40–42 <_o3a_p />

Laenudest ja muudest nõuetest tulenevad kahjumid <_o3a_p />

43–49 <_o3a_p />

Üldised pangandusriskid <_o3a_p />

50–52 <_o3a_p />

Tagatisena panditud vara <_o3a_p />

53–54 <_o3a_p />

Varahaldus <_o3a_p />

55 <_o3a_p />

Seotud osapoolte vahelised tehingud <_o3a_p />

56–58 <_o3a_p />

Jõustumiskuupäev <_o3a_p />

59 <_o3a_p />

 

Standardeid, mis on esitatud poolpaksus kursiivkirjas, tuleb lugeda koos käesolevas standardis esitatud taustmaterjali ja rakendusjuhiste ning “Rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite eessõnaga”. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid ei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste objektide suhtes (vt eessõna paragrahv 12).

RAKENDUSALA

1. Käesolevat standardit rakendatakse pankade ja samalaadsete finantsasutuste (edaspidi “pangad”) finantsaruannete suhtes.

2. Käesoleva standardi rakendamisel hõlmab mõiste “pank” kõiki finantsasutusi, mille põhitegevuseks on hoiuste kaasamine ja laenuvõtmine laenuandmise ja investeerimise eesmärgil ja mis kuuluvad pangandusalaste või samalaadsete õigusnormide rakendusalasse. Standard kehtib selliste ettevõtete suhtes olenemata sellest, kas nende ärinimes sisaldub sõna “pank”.

3. Pangad kujutavad endast märkimisväärset ja mõjukat ärivaldkonda kõikjal maailmas. Enamik eraisikuid ja organisatsioone kasutab pankade teenuseid, kas siis hoiustajate või laenuvõtjatena. Pangad mängivad olulist rolli rahasüsteemi usaldusväärsuse säilitamisel oma tiheda seotuse tõttu järelevalveorganite ja valitsusorganitega ning regulatsioonide tõttu, mida need valitsusorganid neile kehtestavad. Seepärast tuntakse pankade heaolu ja eeskätt nende maksevõime ja likviidsuse ja nende äritegevuse eri liikidega seotud riskide vastu märkimisväärset ja laialdast huvi. Pankade tegevus ja seega ka nende arvestus- ja aruandlusnõuded erinevad muude äriettevõtete omadest. Käesolev standard võtab arvesse nende erivajadusi. Samuti julgustab standard esitama finantsaruannetes selgitusi selliste asjade kohta nagu likviidsuse ja riskide juhtimine ja kontroll.

4. Käesolev standard täiendab muid rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid, mida samuti rakendatakse pankade suhtes, välja arvatud juhul, kui pangad on standardi rakendusalast selgesõnaliselt välja jäetud.

5. Käesolevat standardit rakendatakse panga eraldiseisvate finantsaruannete ja konsolideeritud finantsaruannete suhtes. Kui kontsern tegeleb pangandustegevusega, rakendatakse käesolevat standardit pangandustegevuse suhtes konsolideeritud alusel.

TAUST

6. Panga finantsaruannete kasutajad vajavad asjakohast, usaldusväärset ja võrreldavat teavet, mis aitab neil hinnata panga finantsseisundit ja tulemuslikkust ja mis on kasulik majanduslike otsuste vastuvõtmisel. Samuti vajavad nad teavet, mis annab parema ülevaate panga tegevuse iseärasustest. Kasutajad vajavad sellist teavet hoolimata sellest, et pank kuulub järelevalve alla ja et ta annab järelevalveorganitele teavet, mis pole avalikkusele alati kättesaadav. Seetõttu peab panga finantsaruannetes avalikustatav teave olema piisavalt põhjalik, et rahuldada kasutajate vajadusi, kuid samas jääma juhtkonnalt mõistlikkuse piires nõutava raamesse.

7. Panga finantsaruannete kasutajaid huvitavad panga likviidsus ja maksevõime ning panga bilansis kajastatud varade ja kohustiste ja bilansiväliste objektidega seotud riskid. Likviidsus tähendab piisavate vahendite olemasolu hoiuste väljavõtmiseks ja muude finantskohustuste tagamiseks nende tähtaja saabumisel. Maksevõime tähendab, et varad ületavad kohustisi, ja seega, et panga kapital on piisav. Panka ohustavad likviidsusriskid, samuti valuutakursimuutustest, intressimäärade ja turuhindade muutustest ja lepingupoolte kohustuste mittetäitmisest tulenevad riskid. Need riskid võivad peegelduda finantsaruannetes, kuid kasutajad saavad parema ülevaate, kui juhtkond lisab finantsaruannetele seletuse, milles kirjeldatakse, kuidas juhtkond juhib ja kontrollib panga tegevusega seotud riske.

ARVESTUSMEETODID

8. Pangad kasutavad tegevuste ja sündmuste kajastamiseks ja mõõtmiseks oma finantsaruannetes erinevaid meetodeid. Nende meetodite ühtlustamine on küll soovitatav, kuid käesolev standard ei hõlma seda. Selleks et järgida standardit IAS 1 “Finantsaruannete esitamine” ja seega võimaldada aruannete kasutajatel mõista, millistel alustel panga finantsaruanded koostatakse, võib osutuda vajalikuks avalikustada arvestusmeetodid järgmiste punktide osas:

a) peamiste tululiikide kajastamine (vt paragrahvid 10 ja 11);

b) investeerimisväärtpaberite ja kaubeldavate väärtpaberite hindamine (vt paragrahvid 24 ja 25);

c) tehingute ja muude sündmuste, mille tulemusel kajastatakse bilansis varasid ja kohustusi, eristamine sellistest tehingutest ja muudest sündmustest, mis tekitavad üksnes tingimuslikke varasid ja kohustisi või siduvaid tulevikukohustusi (vt paragrahvid 26–29);

d) laenudest ja muudest nõuetest tulenevate kahjumite kindlaksmääramise ja mittelaekuvate laenude ja muude nõuete mahakandmise alused (vt paragrahvid 43–49); ja

e) üldiste pangandusriskidega seotud kulude kindlaksmääramise ja selliste kulude kajastamise alused (vt paragrahvid 50–52).

Mõned eespool mainitud teemadest leiavad käsitlemist olemasolevates rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites, mõned võetakse vaatluse alla tulevikus.

KASUMIARUANNE

9. Panga kasumiaruandes esitatakse tulud ja kulud liigitatuna nende olemuse järgi ja avalikustatakse peamistele tulu- ja kululiikidele vastavad summad.

10. Lisaks muude rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega nõutavale teabele tuleb kasumiaruandes või finantsaruannete lisades esitada vähemalt järgmised tulude ja kulude kirjed:

– intressitulu ja sarnased tulud;

– intressikulu ja sarnased kulud;

– dividenditulu;

– tulu teenus- ja vahendustasudest;

– kulu teenus- ja vahendustasudest;

– kasum/kahjum kaubeldavatest väärtpaberitest;

– kasum/kahjum investeerimisväärtpaberitest;

– kasum/kahjum välisvaluutatehingutest;

– muu tegevustulu;

– laenudest ja muudest nõuetest tulenevad kahjumid;

– üldised halduskulud; ja

– muu tegevuskulu.

11. Panga tegevusest tekkivate tulude peamised liigid on intressid, teenustasud, vahendustasud ja tehingutulud. Iga tululiik avalikustatakse eraldi, et aruannete kasutajad saaksid hinnata panga tulemuslikkust. Need tululiigid avalikustatakse lisaks tuluallikatele, mille avalikustamist nõutakse standardiga IAS 14 “Segmendiaruandlus”.

12. Panga tegevusest tulenevate kulude hulka kuuluvad intressid, vahendustasud, laenudest ja muudest nõuetest tulenevad kahjumid, investeeringute bilansilise maksumuse vähenemisest tulenevad kulud ja üldised halduskulud. Iga kululiik esitatakse eraldi, et aruannete kasutajad saaksid hinnata panga tulemuslikkust.

13. Tulu- ja kulukirjeid ei tasaarvestata, välja arvatud need kirjed, mis on seotud riskimaandamisega ning varade ja kohustistega, mis on tasaarvestatud paragrahvi 23 kohaselt.

14. Tasaarvestamine muudel juhtudel peale nende, mis on seotud riskimaandamisega ning varade ja kohustistega, mis on tasaarvestatud paragrahvi 23 kohaselt, ei võimalda kasutajatel hinnata panga erinevate tegevusvaldkondade tulemuslikkust ja erinevate varaliikide tootlikkust.

15. Kasum/kahjum, mis tekib alljärgnevast, esitatakse tavaliselt netosummana:

a) kaubeldavate väärtpaberite võõrandamine või nende bilansilise maksumuse muutumine;

b) investeerimisväärtpaberite võõrandamine; ja

c) välisvaluutatehingud.

16. Intressitulu ja intressikulu esitatakse eraldi, et anda parem ülevaade netointressi koosseisust ja selle muutumise põhjustest.

17. Netointress on intressimäärade ning võetud ja antud laenude korrutis. On soovitatav, et juhtkond esitaks kommentaari aruandeperioodi keskmiste intressimäärade ning intressi teenivate varade ja intressi kandvate kohustiste keskmise suuruse kohta. Mõningates riikides osutab valitsus pankadele abi, andes hoiuseid ja muid krediidivõimalusi turumääradest oluliselt madalamate intressimääradega. Sellistel juhtudel avalikustatakse juhtkonna kommentaarides tihtipeale selliste hoiuste ja krediidivõimaluste maht ja nende mõju netotulule.

BILANSS

18. Panga bilansis esitatakse varad ja kohustised liigitatuna nende olemuse järgi nende suhtelise likviidsuse järjekorras.

19. Lisaks muude rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega nõutavale teabele tuleb bilansis või finantsaruannete lisades esitada vähemalt järgmised varad ja kohustised:

varad:

– raha ja nõuded keskpangale,

– riigivõlakirjad ja muud võlakirjad, mida saab rediskonteerida keskpangas,

– kauplemiseesmärgil hoitavad riigi- ja muud väärtpaberid,

– paigutused ning laenud ja muud nõuded teistele pankadele,

– muud paigutused rahaturul,

– laenud ja muud nõuded klientidele, ja

– investeerimisväärtpaberid.

kohustised:

– teiste pankade hoiused,

– muud rahaturu hoiused,

– võlgnevus teistele hoiustajatele,

– hoiusesertifikaadid,

– võlakirjad ja muud paberil tõendatud kohustised, ja

– muud laenatud rahalised vahendid.

20. Kõige kasulikum viis panga varade ja kohustiste liigitamiseks on rühmitada need olemuse järgi nende ligikaudses likviidsuse järjekorras; see võib laias plaanis kattuda nende tähtaegadega. Lühiajalisi ja pikaajalisi kirjeid ei esitata eraldi, sest enamikku panga varadest ja kohustistest on võimalik müüa või arveldada lühikese ajavahemiku jooksul.

21. Teiste pankade ja ülejäänud rahaturuosaliste suhtes olevate saldode eristamine hoiustajate suhtes olevatest saldodest on asjakohane teave, sest see annab ülevaate panga suhetest muude pankade ja rahaturuga ning panga sõltuvusest muudest pankadest ja rahaturust. Seetõttu avalikustab pank eraldi:

a) saldod keskpanga suhtes;

b) nõuded teistele pankadele;

c) muud paigutused rahaturul;

d) hoiused teistelt pankadelt;

e) muud rahaturu hoiused; ja

f) muud hoiused.

22. Üldjuhul pank ei tea, kes on tema hoiusesertifikaatide omanikud, sest tavaliselt kaubeldakse nendega avatud turul. Seepärast avalikustab pank eraldi kaasatud vahendeid, mis on saadud hoiusesertifikaatide või muude kaubeldavate väärtpaberite emiteerimise teel.

23. Mis tahes vara või kohustise bilansilist saldot ei tohi tasaarvestada mõne muu kohustise või vara saldoga, välja arvatud juhul, kui on olemas seaduslik tasaarvestamisõigus ja tasaarvestus kujutab endast vara või kohustise müügi või arveldamise ootuse täitumist.

24. Pank peab esitama iga oma finantsvarade ja -kohustiste rühma õiglase väärtuse, nagu on nõutud standarditega IAS 32 “Finantsinstrumendid: avalikustamine ja esitamine” ja IAS 39 “Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine”.

25. Standardis IAS 39 sätestatakse neli finantsvarade liiki: ettevõtte antud laenud ja nõuded, lunastustähtpäevani hoitavad investeeringud, kauplemiseesmärgil hoitavad finantsvarad ja müügivalmis finantsvarad. Pank avalikustab õiglase väärtuse vähemalt nende nelja finantsvarade rühma kohta.

TINGIMUSLIKUD VARAD JA KOHUSTISED NING SIDUVAD TULEVIKUKOHUSTUSED, KAASA ARVATUD BILANSIVÄLISED OBJEKTID

26. Pank peab avalikustama järgmised tingimuslikud kohustised ja siduvad tulevikukohustused:

a) krediidilubadustest, mis on tühistamatud, kuna pank ei saa neid ühepoolselt tühistada (tagasi võtta), ilma et kaasneks märkimisväärsete trahvide või kulude risk, tulenevate siduvate tulevikukohustuste olemus ja summa; ja

b) bilansivälistest tehingutest tulenevate tingimuslike kohustiste ja siduvate tulevikukohustuste olemus ja summa, sealhulgas need, mis tulenevad:

i) otsestest krediidiasendajatest, kaasa arvatud üldistest võlatagatistest, panga aktseptina antud tagatistest ja valmisoleku akreditiividest, mis täidavad laenude ja väärtpaberite finantstagatiste otstarvet;

ii) teatud tehingupõhistest tingimuslikest kohustistest, sealhulgas täitmistagatistest, pakkumistagatistest, ostutähtedest ja kindlate tehingutega seotud valmisoleku akreditiividest;

iii) lühiajalistest likvideeruvatest kaupade liikumisest tekkinud tingimuslikest kohustistest, näiteks dokumentaalakreditiividest, mille puhul on tagatiseks asjakohane kaubapartii;

iv) müügi- ja tagasiostulepingutest, mida ei kajastata bilansis;

v) intressimääradega ja valuutakurssidega seotud kirjetest, sealhulgas swap-tehingutest, optsioonidest ja futuuridest; ja

vi) muudest siduvatest tulevikukohustustest, võlakirjade emissioonilubadustest ja uuendatavatest emissioonide tagamistest.

27. IAS 37 “Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad” käsitleb üldiselt tingimuslike kohustiste arvestust ja avalikustamist. Standard on eriti oluline pankade jaoks, sest pankadel tekib tihti mitmesuguseid tingimuslikke kohustisi ja siduvaid tulevikukohustusi, nii tühistatavaid kui ka tühistamatuid, mis sageli hõlmavad märkimisväärseid summasid ja on oluliselt suuremad kui muude äriettevõtete puhul.

28. Samuti sõlmivad paljud pangad tehinguid, mida praegu ei kajastata bilansis varade või kohustistena, kuid mis tekitavad tingimuslikke varasid ja kohustusi ning siduvaid tulevikukohustusi. Sageli kujutavad sellised bilansivälised objektid endast panga tegevuse olulist osa ja mõjutavad märkimisväärselt panga riski taset. Need kirjed võivad suurendada või vähendada muid riske, näiteks maandades bilansis kajastatud varade või kohustistega seonduvaid riske. Bilansivälised objektid võivad tuleneda tehingutest, mis tehakse klientide nimel või panga enda kauplemispositsioonilt.

29. Finantsaruannete kasutajatel on vaja ülevaadet panga tingimuslikest varadest ja kohustustest ning tühistamatutest siduvatest tulevikukohustustest, kuna need võivad mõjutada panga likviidsust ja maksevõimet ja võimaliku kahjumi tekkimist. Samuti vajavad kasutajad asjakohast teavet panga bilansiväliste tehingute olemuse ja summade kohta.

VARADE JA KOHUSTISTE TÄHTAJAD

30. Pank peab avalikustama varade ja kohustiste jaotuse tähtaegade lõikes bilansipäevast lepingulise tähtpäevani.

31. Varade ja kohustiste tähtaegade ja intressimäärade vastavuse ja nende mittevastavuse kontrollimine on panga juhtimise seisukohast äärmiselt tähtis. Tavaliselt ei lange tähtajad kunagi täielikult kokku, sest sageli on pankade äritehingud määramata tähtaegadega ja erinevat laadi. Avatud positsioon võib suurendada kasumlikkust, kuid see võib suurendada ka kahjumi riski.

32. Varade ja kohustiste tähtajad ning võime intressi kandvaid kohustisi nende tähtaegade saabumisel mõistlike kulutustega asendada on olulised tegurid panga avatuse hindamisel intressimäärade ja valuutakursside muutustest tulenevatele riskidele ja panga likviidsuse hindamisel. Selleks et anda oma likviidsuse hindamiseks vajalikku teavet, avalikustab pank vähemalt oma varade ja kohustiste jaotuse tähtaegade lõikes.

33. Üksikute varade ja kohustiste suhtes kohaldatavad tähtajavahemikud erinevad pankade lõikes ja selle poolest, kuidas need teatavate varade ja kohustiste suhtes kohalduvad. Näited kasutatavate vahemike kohta on järgmised:

a) kuni 1 kuu;

b) 1 kuni 3 kuud;

c) 3 kuud kuni 1 aasta;

d) 1 kuni 5 aastat; ja

e) 5 aastat ja rohkem.

Sageli tähtajavahemikud ühendatakse, näiteks liigitatakse kuni üheaastase tähtajaga laenud ja muud nõuded ühte rühma ja üle üheaastase tähtajaga laenud ja muud nõuded teise. Kui tagasimaksmine toimub teatava aja jooksul, paigutatakse iga osamakse tähtajavahemikku, mil see lepingu kohaselt või eeldatavasti makstakse või laekub.

34. On oluline, et pank kasutaks nii varade kui ka kohustiste puhul ühesuguseid tähtajavahemikke. See võimaldab selgitada tähtaegade vastavuse ulatust ja sellest tulenevat panga sõltuvust muudest likviidsuseallikatest.

35. Tähtaegu võib väljendada järgmiste ajavahemikena:

a) tagasimaksetähtajani järelejäänud ajavahemik;

b) algne ajavahemik tagasimaksetähtajani; või

c) järelejäänud ajavahemik järgmise kuupäevani, mil võidakse muuta intressimäärasid.

Varade ja kohustiste jaotus tagasimaksetähtajani järelejäänud ajavahemike järgi on parimaks aluseks panga likviidsuse hindamisel. Pank võib avalikustada tagasimaksetähtajad ka algse tagasimaksetähtaja alusel, et anda teavet oma finantseerimise ja äristrateegia kohta. Lisaks sellele võib pank avalikustada tähtajavahemikud, lähtudes järelejäänud ajavahemikust järgmise kuupäevani, mil võidakse muuta intressimäära, et näidata, kuivõrd ta on avatud intressimäärariskidele. Finantsaruannete märkustes võib juhtkond anda teavet ka intressimäärariskide ning nende riskide juhtimise ja kontrolli kohta.

36. Paljudes riikides võidakse pangahoiused nõudmisel välja võtta ja panga antud laenud võivad nõudmisel kuuluda tagasimaksmisele. Tegelikkuses hoitakse neid hoiuseid ja laene tihtipeale pikka aega, ilma et neid võetaks välja või nõutaks tagasi; seega on tegelik tagasimaksekuupäev lepingujärgsest tähtpäevast hilisem. Pank avalikustab andmed siiski lepingujärgsete tähtaegade järgi jaotatuna, hoolimata sellest, et sageli ei vasta lepingujärgne tagasimaksetähtaeg tegelikule tagasimaksetähtajale, sest lepingujärgsed tähtajad peegeldavad panga varade ja kohustistega kaasnevaid likviidsusriske.

37. Mõningatel panga varadel puudub lepingujärgne tähtpäev. Tavaliselt loetakse nende varade tähtajaks ajavahemikku nende eeldatava realiseerimiskuupäevani.

38. Kasutajad hindavad panga avalikustatavate tähtajavahemike põhjal panga likviidsust, arvestades kohalikke pangandustavasid, sealhulgas rahaliste vahendite pankadele kättesaadavust. Mõningates riikides on võimalik saada hariliku äritegevuse käigus lühiajaliselt vahendeid rahaturult ja hädaolukorras keskpangalt. On riike, kus see pole võimalik.

39. Selleks et anda kasutajatele täielik ülevaade tähtajavahemikest, võib osutuda vajalikuks lisada finantsaruannetes avaldatud andmetele teavet selle kohta, kuivõrd tõenäoline on tagasimaksmine järelejäänud tagasimakseaja jooksul. Seepärast võib juhtkond anda finantsaruannete märkustes teavet tegelike tagasimakseaegade ja viiside kohta, kuidas ta juhib ja kontrollib erinevate tähtaegade ja intressimääradega seotud riske.

VARADE, KOHUSTISTE JA BILANSIVÄLISTE OBJEKTIDE KONTSENTRATSIOON

40. Pank peab avalikustama kõik olulised varade, kohustiste ja bilansiväliste objektide kontsentreerumised. See teave tuleb avaldada geograafiliste piirkondade, kliendirühmade või tegevusharude või muude riskikontsentratsioonide kaupa. Pank peab avalikustama ka olulised avatud välisvaaluta netopositsioonid.

41. Pank avalikustab olulised varade jaotuse ja kohustiste allikate kontsentratsioonid, sest see on kasulik teave varade realiseerimisega ja pangale kättesaadavate rahaliste vahenditega seotud riskide kohta. See teave avaldatakse geograafiliste piirkondade, kliendirühmade või tegevusharude või muude riskikontsentratsioonide kaupa, mis on panga olukorda silmas pidades asjakohased. Oluline on esitada ka samalaadne analüüs ja selgitus bilansiväliste objektide kohta. Geograafilised alad võivad koosneda üksikutest riikidest, riikide rühmadest või teatavas riigis asuvatest piirkondadest; klientide kohta avalikustatavad andmed võib esitada selliste sektorite kohta nagu valitsus, riigiasutused ning äriettevõtted. Selline teave avalikustatakse lisaks segmendiinformatsioonile, mida nõutakse standardiga IAS 14 “Segmendiaruandlus”.

42. Oluliste välisvaluuta avatud netopositsioonide avalikustamine annab kasulikku teavet ka valuutakursside muutustest tuleneva kahjumiriski kohta.

LAENUDEST JA MUUDEST NÕUETEST TULENEVAD KAHJUMID

43. Pank peab avalikustama järgmise informatsiooni:

a) arvestusmeetodi, milles kirjeldatakse mittelaekuvate laenude ja muude nõuete kuludesse kandmise ja mahakandmise aluseid;

b) aruandeperioodil laenude ja muude nõuete allahindluse summas toimunud muutuste kirjeldus. Eraldi tuleb avaldada mittelaekuvate laenude ja muude nõuete summa, mis on aruandeperioodil kuludesse kantud, laenude ja muude nõuete summa, mis aruandeperioodil on maha kantud, ja varem maha kantud, kuid laekunud laenude ja muude nõuete summa, mis on aruandeperioodi tuludesse kantud;

c) laenude ja muude nõuete allhindluse kogusumma bilansikuupäeva seisuga; ja

d) bilansis kajastatud laenude ja muude nõuete kogusumma, millelt ei arvestata intressi, ja selliste laenude ja muude nõuete bilansilise maksumuse kindlaksmääramise alused.

44. Kõiki summasid, mis pannakse kõrvale lisaks täpselt piiritletud või võimalikele laenudest ja muudest nõuetest tulenevatele kahjumitele, mis kogemuste põhjal laenuportfellis sisalduvad, tuleb kajastada kui jaotamata kasumi kandmist reservi. Selliste kõrvalepandud summade vähendamised kajastatakse jaotamata kasumi suurenemisena ja neid ei kaasata aruandeperioodi puhaskasumi või -kahjumi arvestusse.

45. Hariliku äritegevuse käigus on vältimatu, et pangad saavad kahju seoses laenude, muude nõuete ja krediidivahenditega, kui need muutuvad osaliselt või täielikult mittelaekuvateks. Täpselt piiritletud kahjumite summa kantakse kuludesse ja see arvatakse laenude ja muude nõuete allahindlusena maha vastava laenude ja muude nõuete rühma bilansilisest maksumusest. Võimalike, täpselt piiritlemata, kuid kogemuste põhjal laenuportfellis sisalduvate kahjumite summa kajastatakse samuti kuluna ja see arvatakse laenude ja muude nõuete allahindlusena maha laenude ja muude nõuete bilansilisest kogumaksumusest. Nende kahjumite suuruse hindamine sõltub juhtkonna hinnangust; siiski on oluline, et juhtkond kohaldaks oma hinnanguid erinevate aruandlusperioodide suhtes järjepidevalt.

46. Kohalikud olud või õigusnormid võivad nõuda või lubada, et pank paneks kõrvale summasid laenudest ja muudest nõuetest tulenevate kahjumite katmiseks lisaks nendele, mis on eraldatud täpselt piiritletud kahjumite ja võimalike, laenuportfellis kogemuste põhjal sisalduvate kahjumite katmiseks. Kõiki selliseid kõrvalepandud summasid kajastatakse jaotamata kasumi reservi kandmisena ja neid ei kaasata kuludena aruandeperioodi puhaskasumi või -kahjumi arvestusse. Selliste kõrvalepandud summade vähendamisest tulenevaid summasid kajastatakse jaotamata kasumi suurenemisena ja neid ei kaasata aruandeperioodi puhaskasumi või -kahjumi arvestusse.

47. Panga finantsaruannete kasutajad peavad teadma, millist mõju laenudest ja muudest nõuetest tulenevad kahjumid on avaldanud panga finantsseisundile ja tulemuslikkusele; see aitab neil hinnata seda, kui tõhusalt pank on kasutanud oma ressursse. Seepärast avalikustab pank laenude ja muude nõuete allahindluse kogusumma bilansipäeva seisuga ja aruandeperioodil toimunud muutused allahindluses. Eraldi tuuakse välja allahindluse muutused, sealhulgas varem maha kantud, kuid aruandeperioodil laekunud summad.

48. Pank võib otsustada laenult või muudelt nõuetelt intressi mitte arvestada, näiteks juhul, kui laenuvõtjal on tasumata intressi- või põhiosamaksete võlgnevus kestnud pikemalt teatud perioodist. Pank avalikustab bilansikuupäeva seisuga laenude ja muude nõuete kogusumma, millelt ei arvestata tekkepõhist intressi, ja selliste laenude ja muude nõuete bilansilise maksumuse kindlaksmääramise alused. Samuti on soovitav, et pank avalikustaks, kas ta kajastab sellistelt laenudelt ja muudelt nõuetelt saadavat intressitulu ja kuidas mõjutab intressi mittearvestamine tema kasumiaruannet.

49. Kui laene ja muid nõudeid ei ole võimalik sisse nõuda, kantakse need maha ja kaetakse allahindluse arvelt. Mõnel juhul ei kanta neid maha enne, kui kõik vajalikud õiguslikud menetlused on teostatud ja kahjumisumma on lõplikult kindlaks määratud. Muudel juhtudel kantakse need maha varem, näiteks juhul, kui laenuvõtja pole üldse maksnud intressi või pole tagasi maksnud ühtegi põhiosamakset, mis teataval ajavahemikul maksmisele kuulus. Kuna mittelaekuvate laenude ja muude nõuete mahakandmise aeg pole üheselt kindlaks määratud, võib nii laenude ja muude nõuete kui ka allahindluste kogusumma sarnastes olukordades oluliselt erineda. Seepärast avalikustab pank oma mittelaekuvate laenude ja muude nõuete mahakandmise põhimõtted.

ÜLDISED PANGANDUSRISKID

50. Kõik summad, mis pannakse kõrvale üldiste pangandusriskide, sealhulgas tulevaste kahjumite ja muude ettenägematute riskide või tingimuslike varade ja kohustiste katmiseks, tuleb esitada eraldi kui jaotamata kasumi reservi kandmist. Kõik selliste kõrvalepandud summade vähendamised kajastatakse jaotamata kasumi suurenemisena ja neid ei kaasata aruandeperioodi puhaskasumi või -kahjumi arvestusse.

51. Kohalikud olud või õigusnormid võivad nõuda või lubada, et lisaks paragrahvi 45 kohaselt kindlaksmääratud laenude ja muude nõuete allahindlusele paneks pank kõrvale täiendavaid summasid üldiste pangandusriskide, sealhulgas tulevaste kahjumite või muude ettenägematute riskide katmiseks. Samuti võidakse nõuda või lubada, et pank paneks kõrvale summasid tingimuslike varade ja kohustiste tarvis. Sellised summad üldiste pangandusriskide ja tingimuslike varade ja kohustiste tarbeks ei kuulu kajastamisele standardi IAS 37 “Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad” kohaste eraldistena. Seepärast kajastab pank selliseid summasid jaotamata kasumist tehtud reservidena. See on vajalik, et vältida kohustiste näitamist suuremana, varade näitamist väiksemana, viitvõlgade ja -laekumiste ja eraldiste avalikustamata jätmist ja võimalust moonutada netotulu ja omakapitali.

52. Kasumiaruanne ei näita asjakohast ja usaldusväärset teavet panga tulemuslikkuse kohta, kui aruandeperioodi puhaskasum või -kahjum hõlmab üldiste pangandusriskide või täiendavate tingimuslike varade ja kohustiste tarvis kõrvalepandud avalikustamata summade või selliste kõrvalepandud summade vähendamise tulemusel kreeditisse kantud avalikustamata summade mõju. Samuti ei anna bilanss asjakohast ja usaldusväärset teavet panga finantsseisundi kohta, kui bilanss sisaldab ülehinnatud kohustisi, alahinnatud varasid või avalikustamata jäetud viitvõlgu või -laekumisi ja eraldisi.

TAGATISEKS PANDUD VARAD

53. Pank avalikustab tagatud kohustiste kogusumma ning tagatiseks pandud varade olemuse ja bilansilise maksumuse.

54. Mõnes riigis nõutakse õigusnormide või siseriikliku tavaga, et pank pandiks varasid teatavate hoiuste ja muude kohustuste tagatiseks. Sageli on tegemist märkimisväärsete summadega, mistõttu võivad need avaldada olulist mõju panga finantsseisundi hindamisele.

VARAHALDUS

55. Pangad tegutsevad sageli varahaldajate ja muude usaldusisikutena ja sellest tulenevalt hoiavad või paigutavad varasid üksikisikute, usaldusühingute, pensionifondide ja muude organite huvides. Eeldusel, et usaldus- või samalaadne suhe toimub õiguslikul alusel, pole need varad panga varad ja seepärast ei kajastata neid panga bilansis. Kui pank tegeleb varahaldusega olulisel määral, avalikustatakse see asjaolu ja selle tegevuse ulatus panga finantsaruannetes võimalike kohustuste tõttu, mis pangal võivad tekkida, kui ta ei täida enda kui usaldusisiku kohustusi. Seejuures ei hõlma varahaldus varahoidmisteenuseid.

SEOTUD OSAPOOLTE VAHELISED TEHINGUD

56. Standardis IAS 24 “Seotud osapooli käsitleva informatsiooni avalikustamine” käsitletakse üldiselt seotud osapoolte vaheliste suhete ning aruandva ettevõtte ja sellega seotud osapoolte vaheliste tehingute avalikustamist. Mõnes riigis takistavad või piiravad õigusnormid või järelevalveorganid pankade tehinguid seotud osapooltega, samas kui muudes riikides on sellised tehingud lubatud. IAS 24 on eriti oluline panga finantsaruannete esitamisel riigis, kus sellised tehingud on lubatud.

57. Teatavaid tehinguid seotud osapoolte vahel võib sooritada teistsugustel tingimustel kui tehinguid mitteseotud osapoolte vahel. Näiteks võib pank laenata seotud osapoolele suurema summa või määrata madalama intressimäära kui samasuguses olukorras mõnele mitteseotud osapoolele; laenud või hoiused võivad seotud osapoolte vahel liikuda kiiremini ja väiksemate formaalsustega kui mitteseotud osapoolte puhul. Isegi kui seotud osapoolte vahelisi tehinguid sooritatakse panga hariliku äritegevuse raames, on informatsioon selliste tehingute kohta kasutajate vajaduste seisukohast oluline ning standardiga IAS 24 nõutakse selle avalikustamist.

58. Kui pank on teinud tehinguid seotud osapooltega, siis on asjakohane avalikustada seotud osapoolte vahelise suhte laad, tehingute liigid ja tehingute koostisosad, mis on vajalikud panga finantsaruannete mõistmiseks. Tavaliselt hõlmab standardi IAS 24 kohaselt avalikustatav informatsioon tehingute koostisosade kohta panga krediidipoliitikat seotud osapoolte suhtes ning seotud osapooltega sooritatud tehingute kohta järgmisi summasid või proportsioone:

a) laenud ja muud nõuded, hoiused ja aktseptid ning võlakirjad; avaldatav informatsioon võib hõlmata aruandeperioodi alguses ja lõpus laekumata kogusummasid, samuti aruandeperioodil tekkinud nõudeid, hoiuseid ja tagasimakseid ning muid toimunud muutusi;

b) kõik peamised tululiigid, intressikulud ja makstud vahendustasud;

c) aruandeperioodil kuludesse kantud ebatõenäoliselt laekuvate laenude ja muude nõuete allahindlus ning allahindluse summa bilansipäeva seisuga; ja

d) tühistamatud siduvad tulevikukohustused ning bilansivälistest tehingutest tulenevad tingimuslikud varad ja kohustised ning siduvad tulevikukohustused.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

59. Käesolevat rahvusvahelist raamatupidamisstandardit rakendatakse pankade finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 1991 või pärast seda algavaid aruandeperioode.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

AIANDUSKESKUS HANSAPLANT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Hansaplant Hulgi OÜ

31. mai 2018

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

30. mai 2018

LIDL is looking for SENIOR PAYROLL CONSULTANT

Fontes PMP OÜ

31. mai 2018

Uudised

Tööriistad