IAS29 Finantsaruandlus hüperinflatiivsetes maj.k

Käesoleva ümberkujundatud rahvusvahelise
raamatupidamisstandardiga asendatakse IASC juhatuse poolt 1989. aasta aprillis
kinnitatud esialgne standard. See on esitatud muudetud vormis, mida kasutatakse
rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites  alates 1991. aastast. Algselt
kinnitatud tekstis ei ole tehtud sisulisi muudatusi. Muudetud on mõningaid
termineid, et need vastaksid IASC praegustele tavadele.

Standardiga IAS 29 on seotud järgmised SIC tõlgendused:

– SIC-19: "Aruandevaluuta – finantsaruannete mõõtmine ja esitamine vastavalt standarditele IAS 21 ja IAS 29";

– SIC-30: "Aruandevaluuta – ümberarvestus mõõtmisvaluutast esitamisvaluutasse".

SISUKORD

  <_o3a_p />

Paragrahvid <_o3a_p />

Rakendusala <_o3a_p />

1–4 <_o3a_p />

Finantsaruannete korrigeerimine <_o3a_p />

5–10 <_o3a_p />

Soetusmaksumuse meetodil koostatud finantsaruanded <_o3a_p />

11-28 <_o3a_p />

Bilanss <_o3a_p />

11–25 <_o3a_p />

Kasumiaruanne <_o3a_p />

26 <_o3a_p />

Kasum või kahjum monetaarsete vahendite netopositsioonist <_o3a_p />

27–28 <_o3a_p />

Hetkemaksumuse meetodil koostatud finantsaruanded <_o3a_p />

29–31 <_o3a_p />

Bilanss <_o3a_p />

29 <_o3a_p />

Kasumiaruanne <_o3a_p />

30 <_o3a_p />

Kasum või kahjum monetaarsete vahendite netopositsioonist <_o3a_p />

31 <_o3a_p />

Maksud <_o3a_p />

32 <_o3a_p />

Rahavoogude aruanne <_o3a_p />

33 <_o3a_p />

Võrdlusandmed <_o3a_p />

34 <_o3a_p />

Konsolideeritud finantsaruanded <_o3a_p />

35–36 <_o3a_p />

Üldise hinnaindeksi valik ja kasutamine <_o3a_p />

37 <_o3a_p />

Majanduskeskkondade hüperinflatiivsuse lõppemine <_o3a_p />

38 <_o3a_p />

Avalikustatav informatsioon <_o3a_p />

39–40 <_o3a_p />

Jõustumiskuupäev <_o3a_p />

41 <_o3a_p />

 

Standardeid, mis on esitatud poolpaksus kursiivkirjas, tuleb lugeda koos käesolevas standardis esitatud taustmaterjali ja rakendusjuhiste ning “Rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite eessõnaga”. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid ei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste objektide suhtes (vt eessõna paragrahv 12).

RAKENDUSALA

1.
Käesolevat standardit kohaldatakse kõikide hüperinflatiivse majanduskeskkonna valuutas koostatavate põhiaruannete suhtes, kaasa arvatud konsolideeritud finantsaruanded.

2.
Hüperinflatiivses majanduskeskkonnas ei oma majandustulemuste ja finantsseisundi avaldamine kohalikus vääringus ilma korrigeerimisi tegemata mõtet. Raha ostujõud langeb nii kiiresti, et isegi sama arvestusperioodi erinevatel ajahetkedel toimunud tehingute ja muude sündmustega seotud summade võrdlemine on eksitav.

3.
Käesoleva standardiga ei kehtestata absoluutmäära, millest alates loetakse majanduskeskkonda hüperinflatiivseks. Otsus, millal tuleb finantsaruandeid vastavalt käesolevale standardile korrigeerida, on hinnanguline küsimus. Hüperinflatsioonile viitavad muu hulgas (aga mitte ainult) järgmised riigi majanduskeskkonda iseloomustavad näitajad:

a) suurem osa elanikkonnast eelistab hoida oma vara mittemonetaarsetes varades või mõnes suhteliselt stabiilses välisvaluutas. Summad kohalikus vääringus investeeritakse ostujõu säilitamiseks koheselt;

b) suurem osa elanikkonnast arvestab monetaarseid summasid mitte kohalikus vääringus, vaid mõnes suhteliselt stabiilses välisvaluutas. Hindasid võidakse noteerida selles välisvaluutas;

c) krediitmüük ja -ost toimub hindades, mis kompenseerivad ostujõu eeldatava vähenemise krediidiperioodil, isegi kui see periood on lühike;

d) intressimäärad, palgad ja hinnad on seotud hinnaindeksiga;  ja

e) kolme aasta kumulatiivne inflatsioonimäär läheneb 100%-le või ületab seda.

4.
Soovitavalt peaksid kõik sama hüperinflatiivse majanduskeskkonna valuutas aruandvad ettevõtted hakkama käesolevat standardit rakendama samast kuupäevast. Siiski kohaldatakse käesolevat standardit kõikide ettevõtete finantsaruannete suhtes alates selle aruandeperioodi algusest, mil ettevõte tuvastas aruandevaluuta riigis hüperinflatsiooni tunnused.

FINANTSARUANNETE
KORRIGEERIMINE

5.
Aja jooksul muutuvad hinnad erinevate konkreetsete või üldiste poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete mõjurite toimel. Konkreetsed mõjutegurid, näiteks pakkumise ja nõudluse muutused või tehnoloogilised muutused, võivad mõjutada teatavate hindade olulist ja vastastikku sõltumatut tõusu või langust. Üldised mõjurid võivad lisaks muuta ka üldist hinnataset ja selle kaudu ka raha üldist ostujõudu.

6.
Enamikus riikides koostatakse põhiaruanded soetusmaksumuse meetodi alusel, võtmata arvesse üldise hinnataseme muutusi või konkreetsete varade hindade tõusu (välja arvatud materiaalse põhivara ja investeeringute ümberhindamise puhul). Samas on ka ettevõtteid, kelle  põhiaruanded on koostatud hetkemaksumuse meetodil ning kajastavad seega soetatud varade konkreetset hindade muutuste mõju.

7.
Hüperinflatiivses majanduskeskkonnas on nii soetusmaksumuse kui hetkemaksumuse meetodil koostatud finantsaruannetest kasu ainult siis, kui need on esitatud bilansipäeval kehtinud mõõtmisvaluutaühikus. Seepärast rakendatakse käesolevat standardit nende ettevõtete põhiaruannete suhtes, mille aruandlust peetakse hüperinflatiivse majanduskeskkonna  valuutas. Käesoleva standardiga nõutud informatsiooni esitamine korrigeerimata aruannete lisana ei ole lubatud. Samuti ei soovitata esitada korrigeerimiseelseid finantsaruandeid eraldi.

8.
Hüperinflatiivse majanduskeskkonna valuutas aruandva ettevõtte finantsaruanded, olenemata sellest, kas need on koostatud soetusmaksumuse või hetkemaksumuse meetodil, peavad olema esitatud bilansipäeval kehtinud mõõtmisvaluutaühikus. Standardiga IAS 1 “Finantsaruannete esitamine” nõutud eelneva perioodi võrdlusandmed ja kogu eelnevaid perioode käsitlev informatsioon tuleb samuti esitada bilansipäeval kehtinud mõõtmisvaluutaühikus.

9.
Kasum või kahjum monetaarsete vahendite netopositsioonist tuleb kajastada ettevõtte aruandeperioodi netotulemi koosseisus ja peab olema eraldi välja toodud.

10.
Finantsaruannete korrigeerimine käesoleva standardi alusel nõuab nii teatudprotseduuride kohaldamist kui ka hinnangute andmist. Selliste protseduuride ja hinnangute järjepidev rakendamine aruandeperioodist aruandeperioodi on olulisem kui korrigeeritud finantsaruannetes esitatavate summade punktuaalne täpsus.

Soetusmaksumuse meetodil  koostatud finantsaruanded

Bilanss

11.
Bilansis kajastatud summad, mis veel ei ole esitatud bilansipäeval kehtinud mõõtmisvaluutaühikus, arvestatakse ümber üldise hinnaindeksi alusel.

12.
Monetaarseid varasid ja kohustisi  ei korrigeerita, kuna need on juba esitatud bilansipäeval kehtinud mõõtmisvaluutaühikus. Monetaarsed varad ja kohustised on raha ja rahas saadavad või makstavad objektid.

13.
Hindade muutustega seotud varasid ja kohustisi (näit indekseeritud laene ja võlakirju) korrigeeritakse vastavalt lepingu tingimustele, et tasumata summade jääk bilansipäeva seisuga oleks täpne. Korrigeeritud bilansis kajastuvad need objektid ümberhinnatud summas.

14.
Kõik muud varad ja kohustised on mittemonetaarsed. Mõned mittemonetaarsed vahendid on arvele võetud bilansipäeva hetkemaksumuses (näiteks neto realiseerimisväärtus ja turuväärtus) ning seega korrigeerimisele ei kuulu. Kõik ülejäänud mittemonetaarsed varad ja kohustised  kuuluvad korrigeerimisele.

15.
Enamik mittemonetaarseid varasid ja kohustisi kajastatakse kas soetusmaksumuses või soetusmaksumuses, millest on maha arvatud amortisatsioon; seepärast väljendatakse neid omandamiskuupäeval kehtinud summades. Kõikide objektide korrigeeritud soetusmaksumus (või soetusmaksumus, millest on maha arvatud amortisatsioon) saadakse, kohaldades selle algse soetusmaksumuse ja akumuleeritud amortisatsiooni suhtes omandamiskuupäeva ja bilansipäeva vahelist üldise hinnaindeksi muutust. Seega korrigeeritakse alates soetuskuupäevast materiaalset põhivara, investeeringuid, tooraine ja kauba varusid, firmaväärtust, patente, kaubamärke ja muid samalaadseid varasid. Lõpetamata ja lõpetatud toodangu varusid korrigeeritakse alates ostu- ja töötlemiskulutuste tekkimise kuupäevast.

16.
Materiaalse põhivara osas ei pruugi olla andmeid konkreetsete omandamiskuupäevade kohta või neid ei pruugi olla võimalik hinnanguliselt määrata. Sellistel harvadel juhtudel võib käesoleva standardi esmakordse rakendamise perioodil osutuda vajalikuks kasutada objektide korrigeerimise aluseks oleva väärtuse määramiseks sõltumatut eksperthinnangut.

17.
Käesoleva standardiga kehtestatud materiaalse põhivara korrigeerimise perioodi osas ei pruugi eksisteerida üldist hinnaindeksit. Sellistel harvadel juhtudel võib osutuda vajalikuks kasutada näiteks aruandevaluuta ja mõne suhteliselt stabiilse välisvaluuta vahetuskursi muutustel põhinevat hinnangut.

18.
Mõned mittemonetaarsed varad ja kohustised võivad kajastuda mõne muu kuupäeva hetkemaksumuses, kui omandamiskuupäev või bilansipäev, näiteks mõne varasema kuupäeva seisuga ümber hinnatud materiaalne põhivara. Sel juhul korrigeeritakse bilansilisi maksumusi  alates ümberhindluse kuupäevast.

19.
Mittemonetaarse objekti korrigeeritud summa kuulub asjakohase rahvusvahelise raamatupidamise standardi põhimõtete kohaselt vähendamisele, kui korrigeeritud summa ületab  kaetavat väärtust tema kasutamisest tulevikus (kaasa arvatud müük või muu võõrandamine). Sellisel juhul vähendatakse materiaalse põhivara, firmaväärtuse, patentide ja kaubamärkide korrigeeritud summasid kaetava väärtuseni, varude korrigeeritud summasid neto realiseerimisväärtuseni ja lühiajaliste investeeringute korrigeeritud summasid turuväärtuseni.

20.
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud investeeringu objektiks oleva ettevõtte aruandlus võib olla hüperinflatiivse majanduskeskkonna valuutas. Selleks, et arvutada investori osa investeerimisobjekti netovarast ja majandustulemustest, korrigeeritakse sellise investeeringu objektiks oleva ettevõtte bilanssi ja kasumiaruannet vastavalt käesolevale standardile. Kui investeerimisobjekti korrigeeritud finantsaruanded arvestatakse ümber välisvaluutasse, tuleb selleks kasutada sulgemiskursse.

21.
Inflatsiooni mõju kajastub tavaliselt laenukasutuse kulutustes. Ei ole asjakohane samaaegselt nii korrigeerida laenuga finantseeritud investeeringuid põhivarasse kui ka kapitaliseerida laenukasutuse kulutuste seda osa, mis kompenseerib sama perioodi inflatsiooni. Sellisel juhul kajastatakse laenukasutuse kulutused  kuluna selles perioodis, millal ta tekkis.

22.
Ettevõte võib soetada varasid ka sellise kokkuleppe alusel, mis lubavad hilisemat tasumist ilma, et lepingus oleks  intresse hilisema tasumise eest eraldi välja toodud. Kui sellisel juhul näiteks kaudne intressi arvutamine ei osutu võimalikuks, siis korrigeeritakse neid varasid  alates nende eest tasumise kuupäevast, mitte soetuse kuupäevast.

23.
IAS 21 “Valuutakursside muutuste mõjud” lubab ettevõttel pärast hiljuti toimunud tõsist aruandevaluuta devalveerimist kajastada välisvaluuta laenudega seotud valuutakursi vahesid  varade soetusmaksumuses. Hüperinflatiivse majanduskeskkonna valuutas aruandeid esitavale ettevõttele ei sobi selline lähenemine , kuna vara bilansilist maksumust on korrigeeritud alates soetuskuupäevast.

24.
Käesoleva standardi esmakordse rakendamise perioodi alguse seisuga korrigeeritakse omakapitali komponente (välja arvatud jaotamata kasum ja ümberhindluse positiivsed reservid) üldise hinnaindeksi alusel alates komponentide sissemakse või muul viisil tekkimise kuupäevast. Kogu eelmistel perioodidel tekkinud ümberhindluse positiivsed reservid elimineeritakse. Korrigeeritud jaotamata kasum formeerub  kui bilansi kõikide muude korrigeerimiste tulem.

25.
Esimese aruandeperioodi lõpus ja edaspidistel aruandeperioodidel arvestatakse kõik omakapitali komponendid ümber üldise hinnaindeksi alusel alates aruandeperioodi algusest või sissemakse kuupäevast (kui see on hilisem). Aruandeperioodi omakapitali muutused avalikustatakse vastavalt standardile IAS 1 “Finantsaruannete esitamine”.

Kasumiaruanne

26.
Käesolev standard sätestab, et kasumiaruandes esitatakse kõik objektid bilansipäeval kehtinud mõõtmisvaluutaühikus. Seega korrigeeritakse kõiki summasid, lähtudes üldise hinnaindeksi muutusest alates tulude ja kulude esmase kajastamise kuupäevast.

Kasum või kahjum monetaarsete vahendite netopositsioonist

27.
Ettevõttel, mille monetaarsed varad ületavad inflatsiooni perioodil  monetaarseid kohustisi, ostujõud väheneb  ning ettevõttel, mille monetaarsed kohustised ületavad tema monetaarseid varasid, ostujõud suureneb vastavalt sellele, millises ulatuses ei ole mõlema ettevõtte varad ja kohustised hinnatasemega seotud. Selline kasum või kahjum monetaarsete vahendite netopositsioonist tekib mittemonetaarsete varade, omakapitali ja kasumiaruande objektide korrigeerimise tulemusena ning indeksiga seotud varade ja kohustiste korrigeerimise tulemusena tekkinud vahedest. Kasumit või kahjumit on võimalik hinnata, kui kohaldada üldise hinnaindeksi muutust monetaarsete varade ja kohustiste kaalutud keskmise erinevuse suhtes aruandeperioodil.

28.
Kasum või kahjum monetaarsete vahendite netopositsioonist kajastub aruandeperioodi tulemi koosseisus. Paragrahvi 13 alusel teostatud  varade ja kohustiste korrigeerimine tulenevalt nende lepingujärgsest seotusest hindade muutumisega tasaarvestatakse kasumi või kahjumiga monetaarsete vahendite netopositsioonist. Ka teised kasumiaruande objektid, nagu näiteks intressitulu ja -kulu või investeeritud või laenatud vahenditest tulenevad valuutakursi vahed, on samuti seotud monetaarsete vahendite netopositsiooniga. Kuigi sellised objektid avalikustatakse eraldi, võib osutuda kasulikuks esitada need kasumiaruandes koos kasumi või kahjumiga monetaarsete vahendite netopositsioonist.

Hetkemaksumuse meetodil koostatud finantsaruanded

Bilanss

29.
Kuna hetkemaksumuses kajastatud objektid on juba esitatud bilansipäeval kehtinud mõõtmisvaluutaühikus, siis neid ümber ei arvestata. Muid bilansis kajastatud objekte korrigeeritakse vastavalt paragrahvidele 11–25.

Kasumiaruanne

30.
Enne korrigeerimisi kajastab hetkemaksumuse meetodi alusel koostatud kasumiaruanne reeglina kande aluseks olevate tehingute või sündmuste tekkimise hetke maksumusi. Müüdud toodete kulu ja amortisatsioon kajastatakse tarbimise ajal kehtivas hetkemaksumuses; müügi- ja muud kulud kajastatakse nende tekkimise aja rahalistes summades. Seega tuleb kõiki summasid korrigeerida üldist hinnaindeksit kasutades bilansipäeval kehtinud mõõtmisvaluutaühikusse.

Kasum või kahjum monetaarsete vahendite netopositsioonist

31.
Kasumit või kahjumit monetaarsete vahendite netopositsioonist arvestatakse vastavalt paragrahvidele 27 ja 28. Samas võib hetkemaksumuse meetodi alusel koostatud kasumiaruanne juba sisaldada korrigeerimist, mis kajastab muutuvate hindade mõju monetaarsetele varadele ja kohustistele vastavalt standardi IAS 15 “Informatsioon muutuvate hindade mõju kohta” paragrahvile 16. Selline korrigeerimine on osa monetaarsete vahendite netopositsioonist tulenevast kasumist või kahjumist.

Maksud

32.
Finantsaruannete korrigeerimine käesoleva standardi alusel võib tekitada erinevusi tulumaksuga maksustatava tulu ja raamatupidamisliku tulu vahel. Selliseid erinevusi arvestatakse vastavalt standardile IAS 12 “Tulumaks”.

Rahavoogude aruanne

33.
Käesolev standard nõuab, et kõik rahavoogude aruande objektid esitatakse bilansipäeval kehtinud mõõtmisvaluutaühikus.

Võrdlusandmed

34.
Eelneva aruandeperioodi vastavad arvandmed, olenemata sellest, kas need põhinevad soetusmaksumusel või hetkemaksumusel, arvestatakse üldise hinnaindeksi alusel ümber nii, et võrreldavad finantsaruanded oleksid esitatud aruandeperioodi lõpul kehtinud mõõtmisvaluutaühikus. Eelnevate perioodide kohta avalikustatav informatsioon esitatakse samuti aruandeperioodi lõpul kehtinud mõõtmisvaluutaühikus.

Konsolideeritud finantsaruanded

35.
Hüperinflatiivse majanduskeskkonna valuutas aruandeid esitaval emaettevõttel võib olla tütarettevõtteid, mis samuti esitavad finantsaruandeid hüperinflatiivsete majanduskeskkondade valuutades. Kõikide selliste tütarettevõtete finantsaruandeid korrigeeritakse enne emaettevõtte aruannetega konsolideerimist, lähtudes selle riigi üldisest hinnaindeksist, mille vääringus aruanded esitatakse. Kui tütarettevõte asub välismaal, siis konverteeritakse tema korrigeeritud finantsaruanded sulgemiskursside alusel. Tütarettevõtete finantsaruandeid, mis ei ole esitatud hüperinflatiivse majanduskeskkonna valuutas, käsitletakse standardi IAS 21 “Valuutakursside muutuste mõjud” alusel.

36.
Erinevate aruandepäevadega finantsaruannete konsolideerimisel arvestatakse kõik objektid (nii mittemonetaarsed kui ka monetaarsed) ümber konsolideeritud finantsaruannete aruandekuupäeval kehtinud mõõtmisvaluutaühikusse.

Üldise hinnaindeksi valik ja kasutamine

37.
Finantsaruannete korrigeerimine käesoleva standardi alusel nõuab üldise ostujõu muutusi peegeldava üldise hinnaindeksi kasutamist. Kõik sama majanduskeskkonna valuutas aruandeid esitavad ettevõtted peaksid kasutama sama indeksit.

MAJANDUSKESKKONDADE HÜPERINFLATIIVSUSE LÕPPEMINE

38.
Kui hüperinflatsioon lõpeb ja ettevõte lõpetab käesoleva standardi alusel finantsaruannete koostamise ja esitamise, siis võetakse järgnevates finantsaruannetes esitatavate bilansiliste maksumuste aluseks eelmise aruandeperioodi lõpul kehtinud mõõtmisvaluutaühikus esitatud summad.

AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON

39.
Järgmised andmed tuleb avalikustada:1

a) asjaolu, et finantsaruandeid ja eelnevate perioodide vastavaid arvandmeid on korrigeeritud aruandevaluuta üldise ostujõu muutusi arvestades ning et need on seega esitatud bilansipäeval kehtinud mõõtmisvaluutaühikus;

b) kas finantsaruanded on koostatud algse soetusmaksumuse meetodi või hetkemaksumuse meetodi alusel;  ja

c) bilansipäeva hinnaindeksi olemus ja määr ning indeksi muutused nii aruandeperioodi kui ka eelneva perioodi jooksul.

40.
Käesolevas standardis nõutud informatsiooni avalikustamine on vajalik selleks, et määrata kindlaks inflatsiooni mõjude käsitlemise aluseid finantsaruannetes. See on ka mõeldud selleks, et anda nimetatud aluste ja nendest tulenevate summade mõistmiseks vajalikku informatsiooni.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

41.
Käesolevat rahvusvahelist raamatupidamisstandardit rakendatakse nende finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 1990 või pärast seda algavaid aruandeperioode.

 

1
Vt ka SIC-30 "
Aruandevaluuta – ümberarvestus mõõtmisvaluutast esitamisvaluutasse".

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Majandustarkvara RAPID

Tarkvaraga RAPID saate korraldada keskmise või väikese ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestuse - laoarvestus, palgaarvestus, teenindus, üüriarvestus, jm. RAPIDi tasuta versiooniga saab töö tehtud üksikettevõtja, alustav ettevõte või mittetulundusühing.

Vabaned rutiinsest paberitööst ja saad pühendada oma aja inimestele!

Me usume, et tarkvara peab kiirendama ja lihtsustama tööd ning vältima inimlikke vigu. Et seda saavutada palgaarvestuses, on mõistlik teha arvestus samas programmis, kus on selle aluseks olevad andmed – palk, koormus, puhkused, haiguslehed, lisatasud, töögraafikud jne.

Valdkonna tööpakkumised

PLAYTECH ESTONIA OÜ is hiring a SENIOR ACCOUNTANT in Tartu

Playtech Estonia OÜ

04. jaanuar 2019

Uudised

Tööriistad