IAS28 Sidusettevõtetesse tehtud investeeringute

IASC juhatus kinnitas standardi IAS
28 1988. aasta novembris.

1994. aasta novembris kujundati standardi IAS 28 tekst ümber, et esitada see muudetud vormis, mida on rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites kasutatud alates 1991. aastast (IAS 28 (muudetud 1994)). Algselt kinnitatud tekstis ei ole tehtud sisulisi muudatusi. Muudetud on mõningaid termineid, et need vastaksid IASC praegustele tavadele.

1998. aasta juulis muudeti IAS 28 (muudetud 1994) paragrahve 23 ja 24, et viia need kooskõlla standardiga IAS 36 “Varade väärtuse langus”

1998. aasta detsembris muudeti standardiga IAS 39 “Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine” standardi IAS 28 paragrahve 7, 12 ja 14. Nende muudatustega asendatakse viited standardile IAS 25 “Investeeringute arvestamine” viidetega standardile IAS 39.

1999. aasta märtsis muudeti paragrahvi 26, asendades viited standardile IAS 10 “Võimalikud sündmused ja bilansipäevajärgsed sündmused” viidetega standardile IAS 10 “Bilansipäevajärgsed sündmused” (muudetud 1999) ning selle paragrahvi mõisted kooskõlastati standardis IAS 37 “Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad” kasutatud mõistetega.

2000. aasta oktoobris muudeti paragrahvi 8, et viia selle sõnastus kooskõlla teiste rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite sarnaste paragrahvide sõnastusega, ning paragrahv 10 jäeti välja. Muudatused standardi IAS 28 paragrahvides 8 ja 10 jõustuvad hetkest, mil ettevõte rakendab esmakordselt standardit IAS 39.

Standardiga IAS 28 on seotud järgmised SIC tõlgendused:

– SIC-3: "Sidusettevõtetega tehtud tehingutest tuleneva realiseerimata kasumi ja kahjumi elimineerimine",

– SIC-20: "Kapitaliosaluse meetod – kahjumi kajastamine",

– SIC-33: "Konsolideerimine ja kapitalisosaluse meetod – potentsiaalne hääleõigus ja omandiõiguse jaotus"

SISUKORD

  <_o3a_p />

Paragrahvid <_o3a_p />

Rakendusala <_o3a_p />

1–2 <_o3a_p />

Mõisted <_o3a_p />

3–7 <_o3a_p />

Oluline mõju <_o3a_p />

4–5 <_o3a_p />

Kapitaliosaluse meetod <_o3a_p />

6 <_o3a_p />

Soetusmaksumuse meetod <_o3a_p />

7 <_o3a_p />

Konsolideeritud finantsaruanded <_o3a_p />

8–11 <_o3a_p />

Investori konsolideerimata finantsaruanded <_o3a_p />

12–15 <_o3a_p />

Kapitaliosaluse meetodi rakendamine <_o3a_p />

16–24 <_o3a_p />

Kahjum väärtuse langusest <_o3a_p />

23–24 <_o3a_p />

Tulumaks <_o3a_p />

25 <_o3a_p />

Võimalikud sündmused <_o3a_p />

26 <_o3a_p />

Avalikustatav informatsioon <_o3a_p />

27–28 <_o3a_p />

Jõustumiskuupäev <_o3a_p />

29 <_o3a_p />

 

Standardeid, mis on esitatud poolpaksus kursiivkirjas, tuleb lugeda koos käesolevas standardis esitatud taustmaterjali ja rakendusjuhiste ning “Rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite eessõnaga”. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid ei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste objektide suhtes (vt eessõna paragrahv 12).

RAKENDUSALA

1. Käesolevat standardit kohaldab investor sidusettevõtetesse tehtud investeeringute arvestamisel.

2. Käesoleva standardiga asendatakse standardi IAS 3 “Konsolideeritud finantsaruanded” see osa, mis käsitleb sidusettevõtetesse tehtud investeeringute arvestamist.

MÕISTED

3. Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Sidusettevõte on ettevõte, milles investoril on oluline mõju ja mis ei ole investori tütar- ega ühisettevõte.

Oluline mõju on võime osaleda investeerimisobjekti finants- ja tegevuspoliitikat puudutavate otsuste langetamisel, omamata kontrolli selle poliitika üle.

Kontroll (käesoleva standardi rakendamisel) on võime juhtida ettevõtte finants- ja tegevuspoliitikat, et saada selle tegevusest majanduslikku kasu.

Tütarettevõte on ettevõte, mille tegevust kontrollib teine ettevõte (mida nimetatakse emaettevõtteks).

Kapitaliosaluse meetod on arvestusmeetod, mille kohaselt investeeringut kajastatakse algselt soetusmaksumuses ja seejärel korrigeeritakse seda vastavalt muutustele, mis on soetamisjärgselt toimunud investori osaluses investeerimisobjekti netovarades. Kasumiaruandes kajastub investori osa investeerimisobjekti majandustegevuse tulemustes.

Soetusmaksumuse meetod on arvestusmeetod, mille puhul investeeringut kajastatakse selle soetusmaksumuses. Kasumiaruandes kajastub tulu investeeringult ainult selles ulatuses, milles investorile tehakse väljamakseid pärast investeerimisobjekti omandamiskuupäeva tekkinud akumuleerunud puhaskasumist.

Oluline mõju

4. Kui investorile kuulub otseselt või kaudselt (tütarettevõtete kaudu) 20% või enam hääleõigusest investeerimisobjektis, siis eeldatakse, et investoril on oluline mõju, välja arvatud juhul, kui ei ole selgelt võimalik tõendada vastupidist.1 Kui aga investorile kuulub otseselt või kaudselt (tütarettevõtete kaudu) vähem kui 20% hääleõigusest investeerimisobjektis, eeldatakse, et investoril ei ole olulist mõju, välja arvatud juhul, kui ei ole võimalik selgelt tõestada vastupidist. Mõne teise investori oluline osalus või enamusosalus ei välista investori olulist mõju.

5. Investori olulise mõju olemasolu tõendab tavaliselt üks või mitu järgmistest asjaoludest:

a) esindatus investeerimisobjekti juhtorganis;

b) osalemine tegevuspoliitika kujundamise protsessides;

c) olulised tehingud investori ja investeerimisobjekti vahel;

d) juhtivtöötajate kattumine; või

e) olulise tehnilise informatsiooniga varustamine.

Kapitaliosaluse meetod

6. Kapitaliosaluse meetodi puhul kajastatakse investeeringut algselt selle soetusmaksumuses ja bilansilist maksumust suurendatakse või vähendatakse, et kajastada investori osa investeerimisobjekti kasumis või kahjumis pärast omandamiskuupäeva. Investeerimisobjektilt saadud kapitali väljamaksed vähendavad investeeringu bilansilist maksumust. Samuti võib osutuda vajalikuks korrigeerida bilansilist maksumust vastavalt muutustele investori osaluses investeerimisobjektis, mis tulenevad sellistest muudatustest investeerimisobjekti omakapitalis, mis ei kajastu kasumiaruandes. Sellised muutused võivad tuleneda näiteks materiaalse põhivara ja investeeringute ümberhindlustest, valuutakursi erinevustest välismaiste äriüksuste ümberarvestamisel ja äriühendustest tulenevate erinevuste korrigeerimisest.1

Soetusmaksumuse meetod

7. Soetusmaksumuse meetodi puhul kajastab investor investeerimisobjekti tehtud investeeringut selle soetusmaksumuses. Investor kajastab tulu ainult selles ulatuses, milles ta saab väljamakseid pärast investeerimisobjekti omandamiskuupäeva tekkinud akumuleerunud puhaskasumist. Sellist kasumit ületavaid väljamakseid loetakse investeeringu tagastumiseks ja lahutatakse investeeringu soetusmaksumusest.

KONSOLIDEERITUD FINANTSARUANDED

8. Sidusettevõttesse tehtud investeeringut arvestatakse konsolideeritud finantsaruannetes kapitaliosaluse meetodil, välja arvatud juhul, kui:

a) investeering on omandatud ja seda hoitakse üksnes edasimüümise eesmärgil lähitulevikus; või

b) investeeringuobjekt tegutseb rangete pikaajaliste piirangute tingimustes, mis oluliselt raskendavad rahaliste vahendite ülekandmise võimalust investorile.

Selliste investeeringute üle peetakse arvestust vastavalt standardile IAS 39 “Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine”.

9. Tulu kajastamine saadud väljamaksete põhjal ei pruugi olla investori sidusettevõttesse tehtud investeeringu pealt teenitud tulu adekvaatne näitaja, sest saadud väljamaksete seos sidusettevõtte majandustulemusega võib olla väike. Kuna investoril on sidusettevõttes oluline mõju, on tal ka teatav vastutus sidusettevõtte majandustulemuste eest ja seega oma investeeringu tasuvuse eest. Kirjeldatud suhte arvestamise eesmärgil laiendab investor oma konsolideeritud finantsaruannete ulatust, kaasates sinna oma osaluse sidusettevõtte tulemustes, ning esitab kasumi ja investeeringu analüüsi, mis võimaldab arvutada aruande kasutajate jaoks vajalikumaid suhtarve. Selle tulemusena annab kapitaliosaluse meetodi rakendamine parema ülevaate investori netovarast ja puhaskasumist.

10. Välja jäetud

11. Investor lõpetab kapitaliosaluse meetodi kasutamise päeval, mil:

a) ta kaotab sidusettevõttes olulise mõju, ent säilitab kas tervikuna või osaliselt oma investeeringu; või

b) kapitaliosaluse meetodi rakendamine ei ole enam asjakohane, sest sidusettevõte tegutseb rangete pikaajaliste piirangute tingimustes, mis oluliselt raskendavad rahaliste vahendite ülekandmise võimalust investorile.

Investeeringu bilansilist maksumust sel kuupäeval käsitletakse edaspidi investeeringu soetusmaksumusena.

INVESTORI KONSOLIDEERIMATA FINANTSARUANDED

12. Sidusettevõttesse tehtud investeering, mis sisaldub konsolideeritud finantsaruandeid avaldava investori konsolideerimata finantsaruannetes ning mida ei hoita üksnes lähitulevikus edasimüümise eesmärgil, tuleb kas:

a) kajastada soetusmaksumuses;

b) arvestada käesolevas standardis kirjeldatud kapitaliosaluse meetodil; või

c) arvestada müügivalmis finantsvarana, nagu on kirjeldatud standardis IAS 39, “Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine”.

13. Konsolideeritud finantsaruannete koostamine ei välista iseenesest investori konsolideerimata finantsaruannete koostamist.

14. Sidusettevõttesse tehtud investeering, mis sisaldub konsolideeritud finantsaruandeid mitte avaldava investori konsolideerimata finantsaruannetes, tuleb kas:

a) kajastada soetusmaksumuses;

arvestada käesolevas standardis kirjeldatud kapitaliosaluse meetodil, eeldusel, et kapitaliosaluse meetod oleks antud sidusettevõtte kajastamisel kohane, juhul kui investor esitaks konsolideeritud finantsaruanded; või

c) arvestada standardi IAS 39 “Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine” kohaselt müügivalmis finantsvarana või kauplemise eesmärgil hoitava finantsvarana IAS 39 tähenduses.

15. Sidusettevõtetes investeeringuid omav investor ei pruugi konsolideeritud finantsaruandeid esitada, kuna tal ei ole tütarettevõtteid. On asjakohane, et selline investor avalikustab sama informatsiooni oma investeeringute kohta sidusettevõtetes nagu need ettevõtted, kes esitavad konsolideeritud finantsaruandeid.

KAPITALIOSALUSE MEETODI RAKENDAMINE

16. Paljud kapitaliosaluse meetodi rakendamiseks kohased protseduurid sarnanevad standardis IAS 27 “Konsolideeritud finantsaruanded ja tütarettevõtetesse tehtud investeeringute arvestus” kirjeldatud konsolideerimisprotseduurile. Veelgi enam, tütarettevõtte omandamisel kasutatavate konsolideerimisprotseduuride üldisi põhimõtteid rakendatakse ka investeeringu omandamisel sidusettevõttes.2

17. Sidusettevõttesse tehtud investeeringut kajastatakse kapitaliosaluse meetodil alates sellest kuupäevast, mil see vastab sidusettevõtte mõistele. Kõiki erinevusi (nii positiivseid kui ka negatiivseid) soetusmaksumuse ja investori osa vahel sidusettevõtte eristatava netovaraobjekti õiglases väärtuses arvestatakse investeeringu soetamisel vastavalt standardile IAS 22 “
ä
riühendused”. Investori osas pärast omandamist tekkinud kasumites ja kahjumites tehakse vastavad korrigeerimised, et arvestada:

a) amortiseeritava vara amortisatsiooni, lähtudes selle õiglasest väärtusest; ja

b) erinevuse amortisatsiooni investeeringu soetusmaksumuse ja investori osa vahel eristatava netovaraobjekti õiglases väärtuses.

18. Kapitaliosaluse meetodi rakendamisel kasutab investor sidusettevõtte kõige viimaseid saadaval olevaid finantsaruandeid; need on tavaliselt koostatud sama kuupäeva seisuga kui investori finantsaruanded. Kui investori ja sidusettevõtte aruandekuupäevad on erinevad, siis koostab sidusettevõte sageli investori jaoks täiendavad aruanded sama kuupäeva seisuga kui investori finantsaruanded. Kui see ei ole võimalik, võib kasutada erineva kuupäeva seisuga koostatud finantsaruandeid. Vastavalt järjepidevuse printsiibile peavad aruandeperioodide pikkus ja aruandekuupäevade vahelised erinevused olema eri perioodide lõikes samad.

19. Kui kasutatakse erinevate aruandekuupäevadega aruandeid, siis võetakse investori aruande koostamisel arvesse sidusettevõtte ja investori finantsaruannete kuupäevade vahelisel perioodil investori ja sidusettevõtte vahel toimunud oluliste tehingute ja sündmuste mõju.

20. Investori finantsaruannete koostamisel kasutatakse sarnaste tehingute ja sündmuste suhtes ühtseid arvestusmeetodeid. Paljudel juhtudel, kui sidusettevõte kasutab teatud tehingute ja sündmuste kajastamisel arvestusmeetodeid, mis erinevad meetoditest, mida investor kasutab sarnastes tingimustes toimunud tehingute ja sündmuste kajastamiseks, tuleb sidusettevõtte finantsaruandeid vastavalt korrigeerida, enne kui investor kasutab neid finantsaruandeid kapitaliosaluse meetodi rakendamisel. Kui selline korrigeerimine ei ole võimalik, tuleb see asjaolu avalikustada.

21. Kui sidusettevõte on emiteerinud kumulatiivseid eelisaktsiaid, mis ei ole investori valduses, siis arvutab investor oma osa kasumist või kahjumist alles pärast selle korrigeerimist eelisdividendidega, olenemata sellest, kas dividendid on välja kuulutatud või mitte.

22. Kui kapitaliosaluse meetodi rakendamisel võrdub investori osa sidusettevõtte kahjumis investeeringu bilansilise maksumusega või ületab selle, ei kajasta investor tavaliselt enam oma osa edasises kahjumis. Investeeringut kajastatakse nullväärtuses. Täiendavat kahjumit kajastatakse ulatuses, milles investor on võtnud üle sidusettevõtte kohustusi või teinud sidusettevõtte nimel makseid selliste sidusettevõtte kohustuste täitmiseks, mida investor on garanteerinud või millega ta on end muul viisil sidunud. Kui sidusettevõte kajastab edaspidi aruannetes kasumit, siis alustab investor oma kasumiosa kajastamist alles pärast seda, kui tema osa kasumist võrdub varem kajastamata jäänud kahjumi osaga.3

Kahjum väärtuse langusest

23. Kui on märke, et sidusettevõttesse tehtud investeeringu väärtus võib olla langenud, rakendab ettevõte standardit IAS 36 “Varade väärtuse langus”. Investeeringu kasutusväärtuse kindlakstegemisel hindab ettevõte:

a) oma osa investeerimisobjekti kui terviku eeldatavalt genereeritavate tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuses, kaasa arvatud investeerimisobjekti majandustegevusest tulenevad rahavood ja investeeringu lõplikust müümisest saadav tasu; või

b) investeeringult saadavate dividendide ja selle lõplikust müümisest eeldatavalt laekuvate tulevaste rahavoogude nüüdisväärtust.

Kohaste eelduste korral annavad mõlemad meetodid sama tulemuse. Kõik kahjumid, mis tulenevad investeeringu väärtuse langusest, arvestatakse vastavalt standardile IAS 36 “Varade väärtuse langus”. Seega kantakse need esmalt järelejäänud firmaväärtusele (vt paragrahv 17).

24. Sidusettevõttesse tehtud investeeringu kaetavat väärtust hinnatakse iga sidusettevõtte puhul eraldi, välja arvatud juhul, kui sidusettevõte ei genereeri oma jätkuva tegevusega rahavoogusid, mis oleksid valdavas osas sõltumatud aruandva ettevõtte muude varade genereeritavatest rahavoogudest.

TULUMAKS

25. Sidusettevõttesse tehtud investeeringutest tulenevat tulumaksu arvestatakse vastavalt standardile IAS 12 “Tulumaks”.

VÕIMALIKUD SÜNDMUSED

26. Vastavalt standardile IAS 37 “Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad” avalikustab investor:

a) oma osa sidusettevõtte tingimuslikes kohustistes ja siduvates investeerimiskohustustes, mille eest ta on tingimuslikult vastutav; ja

b) need tingimuslikud kohustised, mis tulenevad asjaolust, et investor on solidaarselt vastutav sidusettevõtte kõikide kohustiste eest.

AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON

27. Järgmised andmed tuleb avalikustada:

a) oluliste sidusettevõtete nimekiri ja kirjeldused, kaasa arvatud omandiõiguse protsent ja erinevuse korral ka hääleõiguse protsent; ja

b) nende investeeringute arvestusmeetodid.

28. Sidusettevõtetesse tehtud investeeringud, mida arvestatakse kapitaliosaluse meetodil, liigitatakse põhivaraks ja avalikustatakse bilansis eraldi kirjena. Investori osa selliste investeeringute kasumist või kahjumist avalikustatakse kasumiaruandes eraldi kirjena. Investori osa erakorralistes kirjetes või eelneva aruandeperioodiga seotud kirjetes tuleb samuti eraldi avalikustada.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

29. Käesolevat rahvusvahelist raamatupidamisstandardit (välja arvatud paragrahvid 23 ja 24) rakendatakse nende finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 1990 või pärast seda algavaid aruandeperioode.

30. Paragrahvid 23 ja 24 hakkavad kehtima siis, kui jõustub standard IAS 36 “Varade väärtuse langus”, s.t nende aastaaruannete suhtes, mis käsitlevad 1. juulil 1999 või pärast seda algavaid aruandeperioode, välja arvatud juhul, kui standardit IAS 36 rakendatakse varasemate aruandeperioodide suhtes.

31. Käesoleva standardi paragrahvid 23 ja 24 võeti vastu 1998. aasta juulis, asendamaks standardi IAS 28 “Sidusettevõtetesse tehtud investeeringute arvestus” (muudetud 1994) paragrahve 23 ja 24.

 

1
Vt ka SIC-33 “Konsolideerimine ja kapitalisosaluse meetod – potentsiaalne hääleõigus ja omandiõiguse jaotus”.

2
Vt ka SIC-3 “Sidusettevõtetega tehtud tehingutest tuleneva realiseerimata kasumi ja kahjumi elimineerimine”.

3
Vt ka SIC-20 “Kapitaliosaluse meetod – kahjumi kajastamine”.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Majandustarkvara RAPID

Tarkvaraga RAPID saate korraldada keskmise või väikese ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestuse - laoarvestus, palgaarvestus, teenindus, üüriarvestus, jm. RAPIDi tasuta versiooniga saab töö tehtud üksikettevõtja, alustav ettevõte või mittetulundusühing.

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Valdkonna tööpakkumised

MAXIMA EESTI OÜ otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Fontes PMP OÜ

22. oktoober 2018

Uudised

Tööriistad