IAS27 Konsolideeritud finantsaruanded jne.

Käesoleva ümberkujundatud
rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga asendatakse algselt 1988. aasta juunis
IASC juhatuse poolt kinnitatud standard. Käesolev standard on esitatud muudetud
vormingus, mida kasutatakse rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites alates
1991. aastast. Algselt kinnitatud tekstis ei ole tehtud põhimõttelisi
muudatusi. Muudetud on teatavaid termineid, et need vastaksid IASCi praegustele
tavadele.

1998. aasta detsembris asendati paragrahvides 13, 24, 29 ja 30 sisalduvad viited standardile IAS 25 “Investeeringute arvestamine” viidetega standardile IAS 39 “Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine”.

 2000. aasta oktoobris muudeti paragrahvi 13, et viia selle sõnastus kooskõlla teiste rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite sarnaste paragrahvide sõnastusega.

Standardiga IAS 27 on seotud järgmised Standardite Tõlgendamise Komitee (SIC) tõlgendused:

– SIC-12: Konsolideerimine – eriotstarbelised majandusüksused

– SIC-33: Konsolideerimine ja kapitalisosaluse meetod – potentsiaalne hääleõigus ja omandiõiguse jaotus

SISUKORD

  <_o3a_p />

Paragrahvid <_o3a_p />

Rakendusala <_o3a_p />

1–5 <_o3a_p />

Mõisted <_o3a_p />

6 <_o3a_p />

Konsolideeritud finantsaruannete esitamine <_o3a_p />

7–10 <_o3a_p />

Konsolideeritud finantsaruannete ulatus <_o3a_p />

11–14 <_o3a_p />

Konsolideerimisprotseduurid <_o3a_p />

15–28 <_o3a_p />

Tütarettevõtetesse tehtud investeeringute arvestamine emaettevõtte konsolideerimata finantsaruannetes <_o3a_p />

29–31 <_o3a_p />

Avalikustatav informatsioon <_o3a_p />

32 <_o3a_p />

Jõustumiskuupäev <_o3a_p />

33 <_o3a_p />

 

Standardeid, mis on esitatud poolpaksus kursiivkirjas, tuleb lugeda koos käesolevas standardis esitatud taustmaterjali ja rakendusjuhiste ning “Rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite eessõnaga”. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid ei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste objektide suhtes (vt eessõna paragrahv 12).

RAKENDUSALA

1. Käesolevat standardit rakendatakse emaettevõtte kontrolli all oleva kontserni konsolideeritud finantsaruannete koostamisel ja esitamisel.

2. Käesolevat standardit rakendatakse ka tütarettevõtetesse tehtud investeeringute arvestamisel emaettevõtte konsolideerimata finantsaruannetes.

3. Käesoleva standardiga asendatakse standard IAS 3 “Konsolideeritud finantsaruanded”, välja arvatud see osa standardist, mis käsitleb sidusettevõtetesse tehtud investeeringuid (vt IAS 28 “Sidusettevõtetesse tehtud investeeringute arvestamine”).

4. “Rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite eessõnas” esitatud mõiste “finantsaruanded” hõlmab ka konsolideeritud finantsaruandeid. Seetõttu koostatakse konsolideeritud finantsaruanded vastavalt rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele.

5. Käesolev standard ei käsitle:

a) äriühenduste arvestamise meetodeid ja nende mõju konsolideerimisele, sealhulgas äriühendustest tekkiva firmaväärtuse arvestust (vt IAS 22 “
ä
riühendused” (muudetud 1998));

b) sidusettevõtetesse tehtud investeeringute arvestamist (vt IAS 28 “Sidusettevõtetesse tehtud investeeringute arvestamine”); ja

c) ühisettevõtmistesse tehtud investeeringute arvestamist (vt IAS 31 “Finantsaruandlus ühisettevõtmistes osalemise kohta”).

MÕISTED

6. Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Kontroll (käesoleva standardi rakendamisel) on võime mõjutada ettevõtte finants- ja tegevuspoliitikat nii, et saada selle tegevusest majanduslikku kasu.

Tütarettevõte on ettevõte, mille tegevust kontrollib teine ettevõte (mida nimetatakse emaettevõtteks)
.

Emaettevõte on ettevõte, millel on üks või mitu tütarettevõtet.

Kontsern on emaettevõte ja selle kõik tütarettevõtted.

Konsolideeritud finantsaruanded on kontserni finantsaruanded, mis on esitatud nii, nagu oleks tegemist ühe ettevõttega.

Vähemusosalus on osa tütarettevõtte tegevuse puhaskasumist või -kahjumist ja netovaradest, mis ei kuulu otseselt ega kaudselt teiste tütarettevõtete kaudu emaettevõttele
.

KONSOLIDEERITUD FINANTSARUANNETE ESITAMINE

7. Emaettevõte, välja arvatud paragrahvis 8 nimetatud emaettevõte, peab esitama konsolideeritud finantsaruanded.

8. Emaettevõte, mis on samal ajal 100%-lise või peaaegu 100%-lise osalusega tütarettevõte, ei pea esitama konsolideeritud finantsaruandeid, kui sellega on (peaaegu 100%-lise osalusega tütarettevõtte puhul) nõus vähemusosaluse omanikud. Selline emaettevõte peab põhjendama, miks konsolideeritud finantsaruandeid ei esitata, ja avalikustama oma konsolideerimata finantsaruannetes tütarettevõtete arvestamise alused. Samuti tuleb avalikustada konsolideeritud finantsaruandeid avaldava emaettevõtte nimi ja registreeritud asukoht.

9. Emaettevõtte finantsaruannete kasutajaid huvitab tavaliselt kontserni kui terviku finantsseisund, majandustegevuse tulemused ja finantsseisundi muutused, ning neid tuleb sellest informeerida. Seda tehakse konsolideeritud finantsaruannete kaudu, mis annavad finantsinformatsiooni terve kontserni kohta nii, nagu oleks tegemist ühe ettevõttega, eraldamata erinevaid juriidilisi isikuid.

10. Emaettevõte, mis kuulub ise täielikult teisele ettevõttele, ei pruugi konsolideeritud finantsaruandeid esitada, kuna selle ettevõtte emaettevõte ei pruugi selliseid aruandeid nõuda ja ülejäänud kasutajate vajadusi võivad kõige paremini rahuldada selle ettevõtte emaettevõtte konsolideeritud finantsaruanded. Mõnes riigis ei pea emaettevõte, mis on ise peaaegu täielikult teise ettevõtte omanduses olev tütarettevõte, konsolideeritud finantsaruandeid esitama, kui vähemusosaluse omanikud on sellega nõus. Peaaegu täielikult ühele emaettevõttele kuuluva tütarettevõtte all mõistetakse tavaliselt seda, et emaettevõttele kuulub 90% või enam hääleõigusest.

KONSOLIDEERITUD FINANTSARUANNETE ULATUS

11. Konsolideeritud finantsaruandeid esitav emaettevõte peab konsolideerima kõik tütarettevõtted, nii kohalikud kui ka välisriigis asuvad, välja arvatud paragrahvis 13 nimetatud tütarettevõtted.

12. Konsolideeritud finantsaruanded sisaldavad kõiki emaettevõtte kontrolli all olevaid ettevõtteid, välja arvatud paragrahvis 13 esitatud põhjustel välja jäetud tütarettevõtted. Kontrolli olemasolu eeldatakse juhul, kui emaettevõtte omanduses on otse või teiste tütarettevõtete kaudu enam kui pool ettevõtte hääleõigusest, välja arvatud erandjuhud, mille puhul on võimalik selgelt tõendada, et sellise hääleõiguse omamisega kontrolli ei kaasne. Kontroll eksisteerib ka siis, kui emaettevõttele kuulub ettevõttes pool või alla poole hääleõigusest, juhul kui tal on:33,34

a) tegelik kontroll enam kui poole hääleõiguse üle kokkuleppe alusel teiste investoritega;

b) mõjuvõim teise ettevõtte finants- ja tegevuspoliitika üle põhikirja või lepingu alusel;

c) õigus määrata või tagasi kutsuda enamikku teise ettevõtte juhtorgani liikmetest; või

d) häälteenamus juhtorgani koosolekutel.

13. Tütarettevõtet ei konsolideerita juhul, kui:

a) kontroll on ajutine, kuna tütarettevõte omandati ja seda hoitakse üksnes võõrandamise eesmärgil lähitulevikus; või

b) tütarettevõte tegutseb rangete pikaajaliste piirangute tingimustes, mis oluliselt raskendavad rahaliste vahendite ülekandmise võimalust emaettevõttele.

Selliste tütarettevõtete kohta peetakse arvestust vastavalt standardile IAS 39 “Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine”.

14. Teatud tütarettevõtte tegevusvaldkonna erinemine teiste kontserni ettevõtete tegevusest ei ole piisav põhjus tütarettevõtte konsolideerimata jätmiseks. Kasutajad saavad väärtuslikumat informatsiooni, kui sellised tütarettevõtted konsolideeritakse ja konsolideeritud finantsaruannetes avaldatakse täiendavat informatsiooni tütarettevõtete erinevate tegevusvaldkondade kohta. Näiteks aitavad standardis IAS 14 “Segmendiaruandlus” kehtestatud avalikustamisnõuded selgitada kontserni erinevate tegevusvaldkondade tähtsust.

KONSLOLIDEERIMISPROTSEDUURID

15. Konsolideeritud finantsaruannete koostamisel liidetakse rida-realt emaettevõtte ja tütarettevõtete finantsaruannete ühesugused varade, kohustiste, omakapitali, tulude ja kulude kirjed. Selleks et konsolideeritud finantsaruanded esitaksid kontserni kohta finantsinformatsiooni nii, nagu oleks tegemist ühe ettevõttega, tehakse järgmist:35

a) elimineeritakse emaettevõtte investeeringu bilansiline väärtus ja emaettevõtte osa tütarettevõtte omakapitalis (vt IAS 22 “
ä
riühendused” (muudetud 1998), mis kirjeldab ka äriühendustest tuleneva firmaväärtuse käsitlemist);

b) emaettevõtte omanikele omistatava puhastulu määramiseks tehakse kindlaks vähemusosalusele kuuluv osa konsolideeritud tütarettevõtete perioodi puhaskasumist või -kahjumist ja see arvatakse maha kontserni tulust; ja

c) tehakse kindlaks vähemusosalusele kuuluv osa konsolideeritud tütarettevõtete netovarast ja esitatakse konsolideeritud bilansis eraldi kohustistest ja emaettevõtte omakapitalist. Vähemusosalus netovaras koosneb:

i) vähemusosaluse summast, mis on arvutatud äriühenduse kuupäeval vastavalt standardile IAS 22 “
ä
riühendused” (muudetud 1998); ja

ii) vähemusosaluse osast omakapitali muutustes alates äriühenduse kuupäevast.

16. Maksukohustusi, mis tekivad tütarettevõtete kasumi jaotamisel emaettevõttele ja mida peab tasuma emaettevõte või tütarettevõtted, kajastatakse vastavalt standardile IAS 12 “Tulumaks”.

17. Kontsernisisesed saldod ja tehingud ning nendest tulenevad realiseerimata kasumid elimineeritakse täies ulatuses. Samuti elimineeritakse kontsernisisestest tehingutest tulenevad realiseerimata kahjumid, välja arvatud juhul, kui neid kulusid ei ole võimalik hiljem katta.

18. Täielikult elimineeritakse kontsernisisesed saldod ja tehingud, sealhulgas müügitulud, kulud ja dividendid. Täielikult elimineeritakse ka kontsernisisestest tehingutest tulenevad realiseerimata kasumid, mis sisalduvad varade, nagu varud ja põhivara, bilansilises maksumuses. Samuti elimineeritakse kontsernisisestest tehingutest tulenevad realiseerimata kahjumid, välja arvatud juhul, kui neid kulusid ei ole võimalik hiljem katta. Kontsernisiseste tehingute tulemusena tekkinud realiseerimata kasumite ja kahjumite elimineerimisest tulenevaid tulumaksu ajastuse erinevusi käsitletakse vastavalt standardile IAS 12 “Tulumaks”.

19. Kui konsolideerimisel kasutatavad finantsaruanded on koostatud erinevatel kuupäevadel, siis korrigeeritakse aruandeid nende kuupäevade ja emaettevõtte finantsaruannete kuupäeva vahel toimunud oluliste tehingute ja sündmuste mõjusid arvestades. Ühelgi juhul ei tohi aruandekuupäevade vaheline periood olla pikem kui kolm kuud.

20. Konsolideeritud finantsaruannete koostamisel kasutatavad emaettevõtte ja tütarettevõtete finantsaruanded koostatakse tavaliselt sama kuupäeva seisuga. Kui aruandekuupäevad on erinevad, siis koostab tütarettevõte sageli konsolideerimise eesmärgil täiendavad aruanded kontserni aruandega sama kuupäeva seisuga. Kui see ei ole võimalik, võib erinevate kuupäevadega finantsaruandeid kasutada eeldusel, et erinevus ei ole pikem kui kolm kuud. Vastavalt järjepidevuse printsiibile peavad aruandeperioodide pikkus ja aruandekuupäevade vahelised erinevused olema eri perioodide lõikes samad.

21. Konsolideeritud finantsaruannete koostamisel kasutatakse samades tingimustes toimunud sarnaste tehingute ja sündmuste puhul ühtseid arvestusmeetodeid. Kui ühtsete arvestusmeetodite kasutamine konsolideeritud finantsaruannete koostamisel ei ole võimalik, tuleb see asjaolu avalikustada koos konsolideeritud finantsaruande selliste objektide osakaalu kirjeldusega, mille puhul on kasutatud erinevaid arvestusmeetodeid.

22. Kui kontserni liige kasutab teatud tehingute ja sündmuste kajastamisel meetodeid, mis erinevad konsolideeritud finantsaruannetes sarnastes tingimustes toimunud tehingute ja sündmuste kajastamiseks kasutatavatest arvestusmeetoditest, tehakse konsolideeritud finantsaruannete koostamise eesmärgil tema finantsaruannetesse vastavad korrigeerimised.

23. Tütarettevõtte majandustulemused lisatakse konsolideeritud finantsaruannetesse alates selle ettevõtte omandamise kuupäevast, milleks standardi IAS 22 “Äriühendused” (muudetud 1998) kohaselt on kuupäev, mil kontroll omandatud tütarettevõtte üle antakse tegelikult üle ostjale. Võõrandatud tütarettevõtte majandustulemusi kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes kuni võõrandamise kuupäevani, st kuupäevani, millal lõpeb emaettevõtte kontroll tütarettevõtte üle. Tütarettevõtte võõrandamisel saadud tasu ja tütarettevõtte netovarade bilansilise väärtuse vahet võõrandamise kuupäeva seisuga kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes tütarettevõtte võõrandamisest saadud kasumi või kahjumina. Selleks et tagada erinevate aruandeperioodide finantsaruannete võrreldavus, esitatakse sageli täiendavat informatsiooni tütarettevõtete soetamise ja võõrandamise mõju kohta finantsseisundile aruandekuupäeval, aruandeperioodi tulemustele ning eelneva perioodi vastavatele summadele.

24. Alates kuupäevast, kui ettevõte ei vasta enam tütarettevõtte mõistele ega muutu ka sidusettevõtteks vastavalt standardi IAS 28 “Sidusettevõtetesse tehtud investeeringute arvestamine” mõistele, arvestatakse ettevõttesse tehtud investeeringut vastavalt standardile IAS 39 “Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine”.

25. Investeeringu bilansilist maksumust kuupäeval, mil ettevõte lakkab olemast tütarettevõte, käsitletakse edaspidi soetusmaksumusena.

26. Konsolideeritud bilansis esitatakse vähemusosalus eraldi kohustistest ja emaettevõtte omakapitalist. Samuti esitatakse eraldi vähemusosalus kontserni puhaskasumist või -kahjumist.

27. Konsolideeritud tütarettevõtte vähemusosalusega seotud kahjumid võivad ületada vähemusosaluse osa tütarettevõtte omakapitalis. See ja kõik edaspidised vähemusosalusega seotud kahjumid arvestatakse maha enamusosalusest, välja arvatud sellised kahjumid, mille puhul vähemusosalusel on siduv kohustus ja võime neid katta. Kui tütarettevõte teenib edaspidi kasumit, siis kajastatakse kogu kasum enamusosa aruannetes seni, kuni kõik eelnevalt enamusosaluse aruannetes kajastatud vähemusosaluse kahjumid on kaetud.

28. Kui tütarettevõte on emiteerinud väljapoole kontserni kumulatiivseid eelisaktsiaid, siis arvutab emaettevõte oma kasumi või kahjumi osa pärast korrigeerimist tütarettevõtte eelisdividendidega, olenemata sellest, kas dividendid on välja kuulutatud või mitte.

TÜTARETTEVÕTETESSE TEHTUD INVESTEERINGUTE ARVESTUS EMAETTEVÕTTE KONSOLIDEERIMATA FINANTSARUANNETES

29. Emaettevõtte konsolideerimata finantsaruannetes tuleb tütarettevõtetesse tehtud investeeringud, mis sisalduvad konsolideeritud finantsaruannetes, kas:

a) kajastada soetusmaksumuses;

b) arvestada standardis IAS 28 “Sidusettevõtetesse tehtud investeeringute arvestamine” kirjeldatud kapitaliosaluse meetodil;või

c) arvestada müügivalmis finantsvaradena, nagu on kirjeldatud standardis IAS 39 “Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine”.

30. Investeeringud tütarettevõtetesse, mis on konsolideeritud finantsaruannetest välja jäetud, tuleb:

a) kajastada soetusmaksumuses;

b) arvestada standardis IAS 28 “Sidusettevõtetesse tehtud investeeringute arvestamine” kirjeldatud kapitaliosaluse meetodil;või

c) arvestada müügivalmis finantsvaradena, nagu on kirjeldatud standardis IAS 39 “Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine”.

31. Paljudes riikides esitavad emaettevõtted konsolideerimata finantsaruandeid seadusandlike või muude nõuete täitmiseks.

AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON

32. Lisaks paragrahvides 8 ja 21 nõutud informatsiooni avalikustamisele, tuleb avalikustada järgmised andmed:

a) konsolideeritud finantsaruannetes: oluliste tütarettevõtete nimekiri, mis sisaldab ettevõtte nime, asutamis- või asukohariiki, protsentuaalset osalust omandiõiguses ja hääleõiguses, kui see on erinev;

b) konsolideeritud finantsaruannetes, kui on asjakohane:

i) tütarettevõtte konsolideerimata jätmise põhjused;

ii) emaettevõtte ja sellise tütarettevõtte suhte olemus, milles emaettevõttel ei ole otseselt ega kaudselt (teiste tütarettevõtete kaudu) üle poole hääleõigusest;

iii) ettevõtte nimi, milles ettevõttel on otseselt või kaudselt (teiste tütarettevõtete kaudu) üle poole hääleõigusest, kuid mis kontrolli puudumise tõttu ei ole tütarettevõte;ja

iv) tütarettevõtete soetamise ja võõrandamise mõju aruandekuupäeva finantsseisundile, aruandeperioodi tulemustele ja eelneva perioodi vastavatele näitajatele;ja

c) emaettevõtte konsolideerimata finantsaruannetes: tütarettevõtete arvestamisel kasutatud arvestusmeetod.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

33. Käesolevat rahvusvahelist raamatupidamisstandardit rakendatakse finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 1990 ja pärast seda algavaid aruandeperioode.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Vabaned rutiinsest paberitööst ja saad pühendada oma aja inimestele!

Me usume, et tarkvara peab kiirendama ja lihtsustama tööd ning vältima inimlikke vigu. Et seda saavutada palgaarvestuses, on mõistlik teha arvestus samas programmis, kus on selle aluseks olevad andmed – palk, koormus, puhkused, haiguslehed, lisatasud, töögraafikud jne.

Valdkonna tööpakkumised

MAXIMA EESTI OÜ otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Fontes PMP OÜ

22. oktoober 2018

Uudised

Tööriistad