IAS26 Pensionihüvitiste plaanide arvestus,aruand

Käesoleva ümberkujundatud
rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga asendatakse standard, mille IASC
juhatus kinnitas algselt 1986. aasta juunis. See esitatakse muudetud vormingus,
mida on rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites kasutatud alates 1991.
aastast. Algses kinnitatud tekstis ei ole tehtud olulisi muudatusi. Muudetud on
teatavaid termineid, et need vastaksid IASCi praegustele tavadele.

SISUKORD

  <_o3a_p />

Paragrahvid <_o3a_p />

Rakendusala <_o3a_p />

1–7 <_o3a_p />

Mõisted <_o3a_p />

8–12 <_o3a_p />

Kindlaksmääratud sissemaksetega plaanid <_o3a_p />

13–16 <_o3a_p />

Kindlaksmääratud hüvitistega plaanid <_o3a_p />

17–31 <_o3a_p />

Lubatud pensionihüvitiste kindlustusmatemaatiline nüüdisväärtus <_o3a_p />

23–26 <_o3a_p />

Kindlustusmatemaatiliste hindamiste sagedus <_o3a_p />

27 <_o3a_p />

Aruande sisu <_o3a_p />

28–31 <_o3a_p />

Kõik plaanid <_o3a_p />

32–36 <_o3a_p />

Plaani varade hindamine <_o3a_p />

32–33 <_o3a_p />

Avalikustatav informatsioon <_o3a_p />

34–36 <_o3a_p />

Jõustumiskuupäev <_o3a_p />

37 <_o3a_p />

 

Standardeid, mis on esitatud poolpaksus kursiivkirjas, tuleb lugeda koos käesolevas standardis esitatud taustmaterjali ja rakendusjuhiste ning “Rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite eessõnaga”. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid ei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste objektide suhtes (vaata eessõna paragrahv 12).

RAKENDUSALA

1. Käesolevat standardit tuleb rakendada pensionihüvitiste plaanide aruannete suhtes, kui selliseid aruandeid koostatakse.

2. Pensionihüvitiste plaanide kohta kasutatakse vahel mitmeid teisi nimetusi, nagu “pensioniskeemid”, “teenistusjärgsed skeemid” või “pensionihüvitiste skeemid”. Käesolev standard käsitleb pensionihüvitiste plaani plaanis osalejate tööandjatest eraldiseisva aruandlusüksusena. Pensionihüvitiste plaanide suhtes rakendatakse kõiki teisi rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid niivõrd, kuivõrd käesolev standard neid ei asenda.

3. Käesolevas standardis käsitletakse plaani arvestust ja aruandlust kõikidele osalejatele kui grupile. See ei käsitle üksikutele osalejatele nende pensionihüvitise õiguste kohta esitatavaid aruandeid.

4. Standard IAS 19 „Hüvitised töövõtjatele“ käsitleb pensionihüvitisteks tehtavate kulutuste kindlaksmääramist plaane omavate tööandjate finantsaruannetes. Seega täiendab käesolev standard standardit IAS 19.

5. Pensionihüvitiste plaanid võivad olla kindlaksmääratud sissemaksetega plaanid või kindlaksmääratud hüvitistega plaanid. Paljud neist nõuavad eraldi fondide loomist, mis võivad, kuid ei pruugi olla eraldiseisvad juriidilised isikud, ja millel võivad, kuid ei pruugi olla fondivalitsejad, ning millesse tehakse sissemakseid ja millest makstakse pensionihüvitisi. Käesolevat standardit rakendatakse olenemata kõnealuse fondi loomisest ning fondivalitsejate olemasolust.

6. Pensionihüvitiste plaanide puhul, mille vara investeeritakse kindlustusseltsidesse, kehtivad samad arvestus- ja rahastamisnõuded kui eraviisiliste investeeringute korral. Seega kuuluvad need käesoleva standardi rakendusalasse, välja arvatud juhul, kui kindlustusseltsiga sõlmitud leping on konkreetse osaleja või osalejate grupi nimel ning pensionihüvitise kohustuse eest vastutab ainuisikuliselt kindlustusselts.

7. Käesolev standard ei käsitle tööga seotud muud liiki hüvitisi, nagu hüvitised töölepingu lõpetamisel, edasilükatud hüvitiste kokkulepped, toetused pikaajalise töösuhte lõpetamisel, spetsiaalsed eelpensioni- või koondamisplaanid, tervise- ja sotsiaalkindlustusplaanid ja boonusskeemid. Käesoleva standardi rakendusalast jäävad välja ka riikliku sotsiaalkindlustuse laadsed meetmed.

MÕISTED

8. Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Pensionihüvitiste plaanid on kokkulepped, millega ettevõte annab oma töötajatele töösuhte lõppemisel või pärast seda hüvitisi (iga-aastase sissetuleku või ühekordse summana), kui kõnealuseid hüvitisi või nende jaoks tehtavaid tööandja sissemakseid on pensionilemineku eelselt võimalik dokumentaalselt või ettevõtte senise praktika kohaselt kindlaks määrata või hinnata.

Kindlaksmääratud sissemaksetega plaanid on pensionihüvitiste plaanid, mille puhul pensionihüvitisena makstavad summad määratakse kindlaks fondi tehtavate sissemaksete ning neilt teenitava investeeringutulu alusel.

Kindlaksmääratud hüvitistega plaanid on pensionihüvitiste plaanid, mille puhul pensionihüvitisena makstavad summad määratakse kindlaks valemi järgi, mis üldjuhul põhineb töötajate sissetulekutel ja/või teenistusperioodil.

Fondeerimine on vara üleandmine tööandjast eraldiseisvale üksusele (fondile), et tagada tulevaste pensionihüvitiste maksmisega seotud kohustuse täitmine.

Käesolevas standardis kasutatakse ka järgmisi mõisteid:

Osalejad on pensionihüvitiste plaani liikmed ja teised isikud, kellel on õigus plaani raames hüvitisi saada.

Hüvitisteks ettenähtud netovara on plaani varad, millest lahutatakse kohustised, välja arvatud lubatud pensionihüvitiste kindlustusmatemaatiline nüüdisväärtus.

Lubatud pensionihüvitiste kindlustusmatemaatiline nüüdisväärtus on pensionihüvitiste plaanis praegustele ja endistele töötajatele ettenähtud nende eeldatavate maksete nüüdisväärtus, mille aluseks on senine tööalane teenistus.

Garanteeritud hüvitised on hüvitised, mille saamise õigus vastavalt pensionihüvitiste plaani tingimustele ei olene töösuhte jätkumisest.

9. Mõningaid pensionihüvitiste plaane toetatakse rahaliselt isikute poolt, kes ei ole tööandjad; käesolevat standardit rakendatakse ka selliste plaanide aruannete suhtes.

10. Enamik pensionihüvitiste plaane põhineb ametlikel lepingutel. Mõningad plaanid on mitteametlikud, kuid on tulenevalt tööandjate väljakujunenud tavast omandanud teatava kohustuse iseloomu. Kuigi mõningad plaanid võimaldavad tööandjatel oma plaanijärgseid kohustusi piirata, on tööandjal üldjuhul raske plaani tühistada ilma, et ta kaotaks töötajad. Mitteametliku plaani suhtes rakendatakse samu arvestuse ja aruandluse põhimõtteid kui ametliku plaani suhtes.

11. Paljud pensionihüvitiste plaanid näevad ette eraldi fondide loomist, millesse tehakse sissemakseid ja millest makstakse hüvitisi. Selliseid fonde võivad hallata isikud, kes tegutsevad fondi varade valitsemisel sõltumatult. Mõningates riikides kutsutakse neid isikuid fondivalitsejateks. Mõistet “fondivalitseja” kasutatakse käesolevas standardis selliste isikute tähistamiseks olenemata sellest, kas fond on formaalselt moodustatud.

12. Pensionihüvitiste plaanid jagunevad üldjuhul kindlaksmääratud sissemaksetega plaanideks või kindlaksmääratud hüvitistega plaanideks, millest kummalgi on oma iseloomulikud tunnused. Esineb ka plaane, millel on mõlema tunnused. Selliseid hübriidplaane käsitatakse käesoleva standardi rakendamisel kindlaksmääratud hüvitistega plaanidena.

KINDLAKSMÄÄRATUD SISSEMAKSETEGA PLAANID

13. Kindlaksmääratud sissemaksetega plaani aruanne peab sisaldama hüvitisteks ettenähtud netovara aruannet ja rahastamispõhimõtete kirjeldust.

14. Kindlaksmääratud sissemaksetega plaani puhul määratakse osaleja tulevased hüvitised kindlaks tööandja, osaleja või mõlemapoolsete sissemaksete ning fondi tegevuse efektiivsuse ja investeeringutulu alusel. Üldjuhul vabaneb tööandja oma kohustustest sissemaksete tegemisega fondi. Kindlustusmatemaatiku arvamust üldjuhul vaja ei ole, kuigi mõnikord kasutatakse seda tulevaste hüvitiste kindlaksmääramiseks, mida on võimalik saada tulenevalt tehtud sissemaksete ning tulevaste sissemaksete ja investeeringutulu muutuvate määrade puhul.

15. Osalejad on huvitatud plaani tegevusest, kuna see mõjutab otseselt nende tulevaste hüvitiste suurust. Osalejatel on huvi teada, kas sissemaksed on tehtud ning kas on teostatud piisavat kontrolli hüvitisesaajate õiguste kaitseks. Tööandja on huvitatud, et plaan toimiks tõhusalt ja ausalt.

16. Kindlaksmääratud sissemaksetega plaani aruandluse eesmärk on anda perioodilist teavet plaani ning selle investeeringute tasuvuse kohta. Selle eesmärgi saavutamiseks esitatakse üldjuhul aruanne, mis sisaldab järgmist:

a) perioodil toimunud oluliste tegevuste kirjeldus ning plaan, selle liikmete ja tingimustega seotud võimalike muudatuste mõju;

b) aruanded, milles kajastatakse perioodi tehingud ja investeeringu tasuvus ning plaani finantsseisund perioodi lõpul; ja

c) investeerimispoliitika kirjeldus.

KINDLAKSMÄÄRATUD HÜVITISTEGA PLAANID

17. Kindlaksmääratud hüvitistega plaani aruanne peab sisaldama kas:

a) aruannet, milles esitatakse:

i) hüvitisteks ettenähtud netovara;

ii) lubatud pensionihüvitiste kindlustusmatemaatiline nüüdisväärtus, eristades garnateeritud ja garanteerimata õigusi; ja

iii) tulemuseks olev üle- või puudujääk; või

b) hüvitisteks ettenähtud netovara aruanne, mis sisaldab kas:

i) lisa, milles avalikustatakse lubatud pensionihüvitiste kindlustusmatemaatiline nüüdisväärtus, eristades garanteeritud ja garanteerimata õigusi; või

ii) viidet kõnealusele teabele, mis sisaldub lisatud kindlustusmatemaatilises aruandes.

Kui kindlustusmatemaatilist hindamist ei ole aruandekuupäeval teostatud, tuleb aluseks võtta viimane hindamine ning avalikustada selle kuupäev.

18. Paragrahvi 17 rakendamisel peab lubatud pensionihüvitiste kindlustusmatemaatiline nüüdisväärtus põhinema senise tööalase teenistuse eest plaani tingimuste kohaselt lubatud hüvitistel, lähtudes seejuures kas kehtivast palgatasemest või prognoositavast palgatasemest. Lisades avalikustatakse kasutatud lähtealus. Avalikustada tuleb ka kõik kindlustusmatemaatiliste eelduste muutused, mis on lubatud pensionihüvitiste kindlustusmatemaatilist nüüdisväärtust oluliselt mõjutanud.

19. Aruandes tuleb teatavaks teha lubatud pensionihüvitiste kindlustusmatemaatilise nüüdisväärtuse ja hüvitisteks ettenähtud netovara seosed ning lubatud hüvitiste rahastamise põhimõtted.

20. Kindlaksmääratud hüvitistega plaani puhul sõltub lubatud pensionihüvitiste maksmine plaani finantsseisundist ja sissemaksjate suutlikkusest tulevikus plaani sissemakseid teha, ning ka plaani investeeringu tasuvusest ja tegevuse efektiivsusest.

21. Kindlaksmääratud hüvitistega plaani puhul on plaani finantsseisundi hindamiseks, eelduste kontrollimiseks ja soovitavate tulevaste sissemaksete soovitusliku suuruse määramiseks vaja korrapärast kindlustusmatemaatiku poolset nõustamist.

22. Kindlaksmääratud hüvitistega plaani aruandluse eesmärk on anda plaani finantsvahendite ja tegevuse kohta korrapäraselt teavet, mille abil on võimalik hinnata vahendite kogunemise ja hüvitiste vahelist seost tulevikus. Selle eesmärgi saavutamiseks esitatakse üldjuhul aruanne, mis sisaldab järgmist:

a) perioodil toimunud oluliste tegevuste kirjeldus ning plaan, selle liikmete ja tingimustega seotud võimalike muudatuste mõju;

b) aruanded, milles kajastatakse perioodi tehingud ja investeeringu tasuvus ning plaani finantsseisund perioodi lõpul;

c) kindlustusmatemaatiline teave kas aruannete osana või eraldi aruandena; ja

d) investeerimispoliitika kirjeldus.

Lubatud pensionihüvitiste kindlustusmatemaatiline nüüdisväärtus

23. Pensionihüvitiste plaani eeldatavate maksete nüüdisväärtus on võimalik välja arvutada ja aruandes esitada, võttes aluseks kehtivad või prognoositavad palgamäärad kuni osalejate pensionile mineku ajani.

24. Kehtiva palga kasutamise põhjused on muu hulgas järgmised:

a) lubatud pensionihüvitiste kindlustusmatemaatiline nüüdisväärtus ehk praegusel hetkel igale plaani osalejale omistatav summa on võimalik välja arvutada objektiivsemalt kui prognoositava palgataseme korral, kuna kasutatakse vähem eeldusi;

b) palgatõusuga seotud hüvitiste suurendamise kohustus tekib plaanil palgatõusu ajal; ja

c) lubatud pensionihüvitiste kindlustusmatemaatilise nüüdisväärtuse summa, mille aluseks on kehtivad palgatasemed, on üldjuhul otsesemalt seotud summaga, mis makstaks välja plaani likvideerimise või lõpetamise korral.

25. Prognoositava palga kasutamise põhjused on muu hulgas järgmised:

a) finantsinformatsioon tuleks koostada tegevuse jätkuvusest lähtudes, olenemata hinnangutest ja eeldustest, mida tuleb teha;

b) lõplikust palgast lähtuvate plaanide puhul määratakse hüvitised kindlaks pensionile mineku kuupäeval või sellele lähedasel ajal kehtiva palga alusel; seega on vaja palkasid, sissemaksete suurust ja tulusid prognoosida; ja

c) palgaprognooside kõrvalejätmine võib juhul, kui suurem osa rahastamisest põhineb palgaprognoosidel, kaasa tuua näilise ülerahastamise, kuigi plaan ei ole ülerahastatud, või nõuetekohase rahastamise, kuigi plaan on alarahastatud.

26. Kehtivatel palkadel põhinev lubatud pensionihüvitiste kindlustusmatemaatiline nüüdisväärtus avalikustatakse plaani aruandes, et näidata ära aruande esitamise ajaks kogunenud hüvitiste maksmise kohustused. Prognoositavatel palkadel põhinev lubatud pensionihüvitiste kindlustusmatemaatiline nüüdisväärtus avalikustatakse, et näidata ära tegevuse jätkuvusest lähtuv potentsiaalsete kohustuste suurus, mis üldjuhul on rahastamise aluseks. Lisaks lubatud pensionihüvitiste kindlustusmatemaatilise nüüdisväärtuse avalikustamisele võib osutuda vajalikuks anda piisavaid selgitusi, et näidata selgelt konteksti, milles lubatud pensionihüvitiste kindlustusmatemaatilist nüüdisväärtust tuleks käsitleda. Kõnealuseks selgituseks võib olla palgaprognoosidel põhinev teave kavandatava tulevase rahastamise ja rahastamispõhimõtete õigsuse kohta. Selle võib lisada finantsinformatsioonile või kindlustusmatemaatiku aruandesse.

Kindlustusmatemaatilise hindamise sagedus

27. Paljudes riikides ei teostata kindlustusmatemaatilist hindamist sagedamini kui kord kolme aasta jooksul. Kui kindlustusmatemaatilist hindamist ei ole aruande tähtpäeval teostatud, tuleb aluseks võtta viimane hindamine ning avalikustada selle kuupäev.

Aruande sisu

28. Kindlaksmääratud hüvitistega plaanide puhul esitatakse andmed ühel alljärgneval kujul, mille aluseks on erinevad kindlustusmatemaatilise teabe avalikustamise ja esitamise tavad:

a) aruanne sisaldab aruannet hüvitisteks ettenähtud netovara, lubatud pensionihüvitiste kindlustusmatemaatilise nüüdisväärtuse ja sellest tuleneva üle- või puudujäägi kohta. Plaani aruanne sisaldab ka aruandeid hüvitisteks ettenähtud netovara muutuste ja lubatud pensionihüvitiste kindlustusmatemaatilise nüüdisväärtuse muutuste kohta. Aruanne võib sisaldada eraldi kindlustusmatemaatiku aruannet, mis tõendab lubatud pensionihüvitiste kindlustusmatemaatilist nüüdisväärtust;

b) aruanne sisaldab aruannet hüvitisteks ettenähtud netovara kohta ja hüvitisteks ettenähtud netovara muutuste aruannet. Lubatud pensionihüvitiste kindlustusmatemaatiline nüüdisväärtus esitatakse aruannete lisas. Aruanne võib sisaldada eraldi kindlustusmatemaatiku aruannet, mis tõendab lubatud pensionihüvitiste kindlustusmatemaatilist nüüdisväärtust; ja

c) aruanne sisaldab hüvitisteks ettenähtud netovara aruannet ja hüvitisteks ettenähtud netovara muutuste aruannet ning lubatud pensionihüvitiste kindlustusmatemaatiline nüüdisväärtus esitatakse eraldi kindlustusmatemaatilises aruandes.

Iga ülaltoodud vormi puhul võib aruannetele lisada ka fondivalitseja aruande, mis sarnaneb juhatuse tegevusaruandega, ning investeerimisaruande.

29. Paragrahvi 28 punktides a ja b kirjeldatud vormide pooldajad leiavad, et lubatud pensionihüvitiste kvantifitseerimine ja muu nende käsitluste puhul esitatav teave aitavad kasutajatel hinnata plaani hetkeseisundit ning plaani kohustuste täitmise tõenäosust. Ka leiavad nad, et finantsaruanded peaksid iseenesest olema täielikud ega tohiks tugineda lisatud aruannetele. Mõned leiavad siiski, et paragrahvi 28 punktis a kirjeldatud vorm võib luua ettekujutuse kohustise olemasolust, kuigi nende arvates ei ole lubatud pensionihüvitiste kindlustusmatemaatilisel nüüdisväärtusel kõiki kohustise tunnuseid.

30. Paragrahvi 28 punktis c kirjeldatud vormi pooldajad leiavad, et lubatud pensionihüvitiste kindlustusmatemaatilist nüüdisväärtust ei tohiks lisada hüvitisteks ettenähtud netovara aruandesse, nagu paragravi 28 punktis a kirjeldatud vormi puhul, ega isegi avalikustada lisas, nagu paragrahvi 28 punkti b puhul, kuna seda võrreldaks otseselt plaani varadega ja selline võrdlus võib olla ekslik. Nad väidavad, et kindlustusmatemaatikud ei pruugi võrrelda lubatud pensionihüvitiste kindlustusmatemaatilist nüüdisväärtust investeeringute turuväärtusega, vaid võivad selle asemel hinnata investeeringutest eeldatavate rahavoogude nüüdisväärtust. Seepärast leiavad selle vormi pooldajad, et enamasti ei peegelda kõnealune võrdlus kindlustusmatemaatiku üldist hinnangut plaanile ning seda võidakse vääriti mõista. Mõned leiavad ka, et kvantifitseerimisest olenemata peaksid andmed lubatud pensionihüvitiste kohta sisalduma üksnes eraldi kindlustusmatemaatilises aruandes, kus on võimalik esitada nõuetekohane selgitus.

31. Käesolev standard tunnustab seisukohti, mille kohaselt pensionihüvitistega seotud teabe võib avalikustada eraldi kindlustusmatemaatilises aruandes. Standard ei tunnustata lubatud pensionihüvitiste kindlustusmatemaatilise nüüdisväärtuse kvantifitseerimise vastaseid seisukohti. Seega on käesoleva standardi kohaselt vastuvõetavad paragrahvi 28 punktides a ja b kirjeldatud vormid ning ka punktis c kirjeldatud vorm, tingimusel et finantsinformatsioon sisaldab viidet lisatud kindlustusmatemaatilisele aruandele, milles esitatakse lubatud pensionihüvitiste kindlustusmatemaatiline hetkeväärtus.

KÕIK PLAANID

Plaani varade hindamine

32. Pensionihüvitiste plaanide investeeringud tuleb kajastada õiglases väärtuses. Kaubeldavate väärtpaberite puhul on õiglaseks väärtuseks turuväärtus. Kui plaanil on investeeringuid, mille õiglast väärtust ei ole võimalik hinnata, tuleb avalikustada, miks õiglast väärtust ei kasutata.

33. Kaubeldavate väärtpaberite puhul on õiglane väärtus üldjuhul turuväärtus, kuna seda peetakse väärtpaberite aruandekuupäeva seisundi ja perioodi investeeringu tasuvuse kõige sobivamaks mõõdupuuks. Väärtpaberid, millel on fikseeritud tagasiostuväärtus ning mis on omandatud plaani või selle konkreetsete osade kohustuste täitmiseks, arvestades viimaste kestust, võib kajastada nende lõplikus tagasiostuväärtuses, eeldades ühesuurust tulumäära kuni tagasiostu tähtajani. Kui plaanil on investeeringuid, mille õiglast väärtust ei ole võimalik hinnata, näiteks terve ettevõte omamine, tuleb avalikustada põhjus, miks õiglast väärtust ei kasutata. Kui investeeringuid kajastatakse muus kui turuväärtuses või õiglases väärtuses, avalikustatakse üldjuhul ka õiglane väärtus. Fondi tegevuses kasutatav vara kajastatakse vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele.

Avalikustatav informatsioon

34. Pensionihüvitiste plaani aruanne peab nii kindlaksmääratud hüvitiste kui ka kindlaksmääratud sissemaksetega plaani puhul sisaldama ka järgmist teavet:

a) hüvitisteks ettenähtud netovara muutuste aruanne;

b) oluliste arvestusmetoodite lühikokkuvõte; ja

c) plaani kirjeldus ning selles perioodi jooksul toimunud mis tahes muudatuste mõju.

35. Pensionihüvitiste plaanide aruanded sisaldavad vajaduse korral järgmist:

a) hüvitisteks ettenähtud netovara aruanne, milles avalikustatakse:

i) varad perioodi lõpu seisuga sobivalt liigendatuna;

ii) varade hindamise alused;

iii) üksikasjalikud andmed iga investeeringu kohta, mis ületab kas 5% hüvitisteks ettenähtud netovarast või 5% mis tahes liiki väärtpaberitest;

iv) üksikasjalikud andmed tööandjasse tehtud investeeringute kohta; ja

v) kohustised, välja arvatud lubatud pensionihüvitiste kindlustusmatemaatiline nüüdisväärtus;

b) hüvitisteks ettenähtud netovara muutuste aruanne, milles esitatakse järgmised andmed:

i) tööandja sissemaksed;

ii) töövõtjate sissemaksed;

iii) investeeringutulu, näiteks intressid ja dividendid;

iv) muu tulu;

v) makstud või maksmisele kuuluvad hüvitised (analüüsituna näiteks pensionihüvitiste, surmahüvitiste, töövõimetushüvitiste ja ühekordse summaga hüvitiste lõikes);

vi) halduskulud;

vii) muud kulud;

viii) tulumaks;

ix) kasum ja kahjum investeeringute realiseerimisest ja investeeringute väärtuse muutusest; ja

x) ülekanded teistest plaanidest ja teistesse plaanidesse;

c) fondeerimispõhimõtete kirjeldus;

d) kindlaksmääratud hüvitistega plaanide puhul lubatud pensionihüvitiste kindlustusmatemaatiline nüüdisväärtus (kus võib vahet teha garanteeritud ja garanteerimata hüvitistel), mille aluseks on plaani tingimuste kohaselt lubatud hüvitised senise tööalase teenistuse eest, kasutades kehtivaid või prognoositavaid palgatasemeid; selle teabe võib esitada lisatud kindlustusmatemaatilises aruandes, mida loetakse koos seonduva finantsinformatsiooniga; ja

e) kindlaksmääratud hüvitistega plaanide puhul oluliste kindlustusmatemaatiliste eelduste kirjeldus ja lubatud pensionihüvitiste kindlustusmatemaatilise nüüdisväärtuse arvutamiseks kasutatud meetod.

36. Pensionihüvitiste plaani aruanne sisaldab plaani kirjeldust, mille võib esitada osana finantsinformatsioonist või eraldi aruandes. Kirjeldus võib sisaldada järgmist:

a) asjaomaste tööandjate ja töövõtjate gruppide nimed;

b) hüvitisi saavate osalejate arv ja teiste osalejate arv koos kohase liigitusega;

c) plaani liik – kindlaksmääratud sissemaksetega või kindlaksmääratud hüvitistega plaan;

d) märkus selle kohta, kas osalejad teevad plaani sissemakseid;

e) osalejatele lubatud pensionihüvitiste kirjeldus;

f) võimalike plaani lõpptähtaegade kirjeldus; ja

g) punktides a–f sätestatud andmete muudatused aruandeperioodil.

Levinud on komme viidata teistele dokumentidele, mis on kasutajatele hõlpsasti kättesaadavad ja milles plaani kirjeldatakse, ning esitada aruandes üksnes andmed eelseisvate muudatuste kohta.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

37. Käesolevat rahvusvahelist raamatupidamisstandardit rakendatakse pensionihüvitiste plaanide nende finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 1998 või pärast seda algavaid aruandeperioode.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Majandustarkvara RAPID

Tarkvaraga RAPID saate korraldada keskmise või väikese ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestuse - laoarvestus, palgaarvestus, teenindus, üüriarvestus, jm. RAPIDi tasuta versiooniga saab töö tehtud üksikettevõtja, alustav ettevõte või mittetulundusühing.

Parima juhtimisaruandluse ja automatiseeritud raamatupidamisega majandustarkvara Suno365

Columbus Eesti on toonud turule uue täisfunktsionaalse majandustarkvara Suno365. Tegu on pilvepõhise ja kuutasulise majandustarkvaraga (ERP) ettevõtetele, kes hindavad kaasaegseid lahendusi taskukohaste kuludega.

Valdkonna tööpakkumised

PLAYTECH ESTONIA OÜ is hiring a SENIOR ACCOUNTANT in Tartu

Playtech Estonia OÜ

04. jaanuar 2019

Uudised

Tööriistad