IAS24 Seotud osapooli käsitleva info avalikust.

Käesoleva ümberkujundatud rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga asendatakse standard, mille IASC juhatus kinnitas algselt 1984. aasta märtsis. See esitatakse muudetud vormingus, mida on rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites kasutatud alates 1991. aastast. Algselt kinnitatud tekstis ei ole tehtud olulisi muudatusi. Muudetud on teatavaid termineid, et need vastaksid IASCi praegustele tavadele.

 

SISUKORD

  <_o3a_p />

Paragrahvid <_o3a_p />

Rakendusala <_o3a_p />

1–4 <_o3a_p />

Mõisted <_o3a_p />

5–6 <_o3a_p />

Seotud osapoolte küsimus <_o3a_p />

7–17 <_o3a_p />

Avalikustamine <_o3a_p />

18–25 <_o3a_p />

Jõustumiskuupäev <_o3a_p />

26 <_o3a_p />

 

Standardeid, mis on esitatud poolpaksus kursiivkirjas, tuleb lugeda koos käesolevas standardis esitatud taustmaterjali ja rakendusjuhiste ning “Rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite eessõnaga”. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid ei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste objektide suhtes (vt eessõna paragrahv 12).

RAKENDUSALA

1. Käesolevat standardit rakendatakse seotud osapoolte suhtes ning aruandva ettevõtte ja temaga seotud osapoolte vaheliste tehingute suhtes. Käesoleva standardi nõudeid rakendatakse iga aruandva ettevõtte finantsaruannete suhtes.

2. Käesolevat standardit rakendatakse ainult nende seotud osapoolte vaheliste suhete suhtes, mida on kirjeldatud paragrahvis 3 ning mida piirab paragrahv 6.

3. Käesolev standard käsitleb ainult neid seotud osapoolte vahelisi suhteid, mida on kirjeldatud punktides a–e:

a) ettevõtted, millel on aruandva ettevõtte üle otseselt või kaudselt ühe või mitme vahendaja kaudu valitsev mõju, või ettevõtted, mille üle on aruandval ettevõttel valitsev mõju, või ettevõtted, millel on aruandva ettevõtte üle ühine valitsev mõju.(Sealhulgas valdus-, tütar- ja sõsarettevõtted.);

b) sidusettevõtted (vt IAS 28 “Sidusettevõtetesse tehtud investeeringute arvestus”);

c) eraisikud, kes omavad otseselt või kaudselt sellist osalust aruandva ettevõtte hääleõiguses, mis annab neile olulise mõju ettevõtte üle, ja kõikide selliste eraisikute lähedased pereliikmed;1

d) juhtkonna võtmeisikud, st isikud, kellel on volitused aruandva ettevõtte tegevuse kavandamiseks, juhtimiseks ja kontrollimiseks ning kes kannavad selle eest vastutust, sealhulgas ettevõtete direktorid ja juhid ning selliste isikute lähedased pereliikmed; ja

e) ettevõtted, mille hääleõiguses omab otseselt või kaudselt olulist osalust punktides c või d kirjeldatud isik, või ettevõtted, millele see isik saab avaldada olulist mõju. Siia kuuluvad ettevõtted, mille omanikud on aruandva ettevõtte direktorid või suuremad aktsionärid ning ettevõtted, mille võtmepositsioonidel on aruandva ettevõttega sama isik.

Iga võimalikku seotud osapoolte vahelist suhet hinnates pööratakse tähelepanu suhte sisule, mitte vaid selle õiguslikule vormile.

4. Tehinguid ei ole vaja avalikustada järgmistel juhtudel:

a) konsolideeritud finantsaruannetes kontsernisiseste tehingute puhul;

b) emaettevõtte finantsaruannetes, kui need avalikustatakse või avaldatakse koos konsolideeritud finantsaruannetega;

c) ainuomanduses oleva tütarettevõtte finantsaruannetes, kui emaettevõte on samas riigis registreeritud ja koostab selles riigis konsolideeritud finantsaruandeid; ja

d) riigipoolse valitseva mõju all oleva ettevõtte finantsaruannetes, kui on tegemist tehingutega teiste riigi valitseva mõju all olevate ettevõtetega.

MÕISTED

5. Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Seotud osapool – osapooli loetakse seotuiks, kui ühel osapoolel on valitsev või oluline mõju teise osapoole tehtavatele finants- ja tegevusotsustele
.

Seotud osapoolte vaheline tehing on vahendite või kohustuste üleandmine seotud osapoolte vahel sõltumata sellest, kas see toimub tasu eest või tasuta
.

Valitsev mõju on ettevõtte rohkem kui poole hääleõiguse omandiõigus otse või tütarettevõtete kaudu, või oluline osalus ettevõtte hääleõiguses ning põhikirjal või lepingul põhinev õigus juhtida ettevõtte juhtkonna finants- ja tegevuspoliitikat
.

Oluline mõju (käesoleva standardi rakendamisel) on osalemine ettevõtte finants- ja tegevuspoliitika otsustamisel, kuid mitte valitsev mõju selle üle
. Olulist mõju võib avaldada mitmel moel, tavaliselt esindaja kaudu juhtorganis, kuid näiteks ka osalemisega tegevuspoliitika kujundamises, oluliste ettevõtetevaheliste tehingutega, juhtkonna omavahelise vahetamisega või tehnilisest informatsioonist sõltuvuse kaudu. Olulist mõju võib saavutada aktsiaosaluse, põhikirja või lepingu kaudu. Aktsiaosaluse puhul eeldatakse olulist mõju vastavalt standardis IAS 28 “Sidusettevõtetesse tehtud investeeringute arvestus” sisalduvale mõistele.

6. Käesolevas standardis ei loeta seotud osapoolteks:

a) kaht ettevõtet vaid seetõttu, et neil on ühine direktor, vaatamata paragrahvi 3 punktidele d ja e (kuid on oluline arvesse võtta võimalust ning kaaluda selle tõenäosust, et direktor võib mõjutada mõlema ettevõtte otsuseid nende omavahelistes tehingutes);

b) i) rahastajaid;

ii) ametiühinguid;

iii) kommunaalettevõtteid;

iv) valitsusasutusi,

nende tavapäraste tehingute puhul ettevõttega vaid nende tehingute alusel (kuigi nad võivad piirata ettevõtte tegevusvabadust või osaleda selle otsuste tegemise protsessis); ja

c) üksikut klienti, tarnijat, frantsiisiandjat, turustajat või agenti, kellega ettevõttel on olulised äritehingud, vaid sellest tuleneva majandusliku sõltuvuse tõttu.

SEOTUD OSAPOOLTE KÜSIMUS

7. Suhted seotud osapoolte vahel on kaubanduse ja äritegevuse tavapärane osa. Näiteks teostavad ettevõtted tihti osa oma tegevusest tütarettevõtete või sidusettevõtete kaudu ning omandavad investeerimise või kauplemise eesmärgil osalusi teistes ettevõtetes, mis on piisavad selleks, et investeeriv ettevõte saaks avaldada valitsevat või olulist mõju investeerimisobjekti finants- ja tegevusotsustele.

8. Suhted seotud osapoolte vahel võivad mõjutada aruandva ettevõtte finantsseisundit ja tegevustulemusi. Seotud osapooled võivad teha tehinguid, mida mitteseotud osapooled ei teeks. Samuti ei pruugi seotud osapoolte vahelised tehingud olla sooritatud samades summades nagu mitteseotud osapoolte vahelised tehingud.

9. Ettevõtte finantsseisundit ja tegevustulemusi võivad mõjutada suhted seotud osapoolte vahel isegi siis, kui seotud osapoolte vahelisi tehinguid ei toimu. Vaid taolise suhte olemasolu iseenesest võib olla piisav, et mõjutada aruandva ettevõtte tehinguid teiste osapooltega. Näiteks võib tütarettevõte lõpetada suhte kaubanduspartneriga, kui emaettevõte omandab sõsarettevõtte, mis tegutseb samas valdkonnas kui eelmine partner. Teise võimalusena võib üks osapool tegevusest hoiduda teise osapoole olulise mõju tõttu – näiteks võib emaettevõte anda tütarettevõttele juhtnööri mitte tegeleda uurimis- ja arendustegevusega.

10. Et juhtkonnal on sisuliselt võimatu määrata neid mõjutusi, mis ei vii tehinguteni, ei nõua käesolev standard selliste mõjude avalikustamist.

11. Vahendite üleandmise kajastamine raamatupidamises põhineb tavaliselt osapoolte vahel kokku lepitud hinnal. Mitteseotud osapoolte vahel on hind kokkuleppehind. Seotud osapoolte vahel võib hinna määramisel olla teatud paindlikkus, mida ei esine mitteseotud osapoolte vaheliste tehingute puhul.

12. Seotud osapoolte vaheliste tehingute hinna määramiseks kasutatakse mitmeid erinevaid meetodeid.

13. Üks viis seotud osapoolte vahelise tehingu hinna määramiseks on võrreldava hinna meetod, mis määrab hinna, tuginedes võrreldavate kaupade hinnale majandustingimustelt sarnasel turul müüjaga mitteseotud ostja korral. Seda meetodit kasutatakse tihti, kui kaubad ja teenused, mida seotud osapoolte vahelise tehingu puhul pakutakse, ja nendega seonduvad tingimused on võrreldavad tavapärase kaubandustehingu tingimustega. Samuti kasutatakse seda tihti finantseerimise hinna kindlaksmääramisel.

14. Kui kaup antakse seotud osapoolte vahel üle enne selle müümist sõltumatule osapoolele, kasutatakse tihti edasimüügihinna meetodit. Sellega vähendatakse edasimüügihinda rentaabluse määra võrra summas, millega edasimüüja püüab oma kulutusi katta ja asjakohast kasumit saada, ning nii saadakse edasimüüjale siirdehind. Edasimüüja panusele sobiva kompensatsiooni kindlaksmääramine võib olla problemaatiline. Seda meetodit kasutatakse ka muude vahendite, nagu õiguste ja teenuste, üleandmisel.

15. Veel üks meetod on kulupõhine meetod, mille puhul tarnija kulutustele lisatakse asjakohane juurdehindlus. Nii vastava kulutuse kui ka juurdehindluse kindlaksmääramine võib osutuda keeruliseks. Siirdehindade kindlaksmääramisel võib abina kasutada sarnaste majandusharude võrreldavat kasumit käibelt või rakendatud kapitalilt.

16. Mõningatel juhtudel ei määrata seotud osapoolte vahelise tehingu hinda kindlaks paragrahvides 13–15 kirjeldatud meetodite põhjal. Mõningatel juhtudel ei võeta üldse tasu – näiteks, kui osutatakse tasuta juhtimisteenuseid ja antakse tasuta krediiti.

17. Mõnikord ei oleks tehinguid toimunud, kui selliseid suhteid ei oleks eksisteerinud. Näiteks ettevõte, mis müüs suure osa oma toodangust emaettevõttele omahinnaga, ei oleks pruukinud leida teist klienti, kui emaettevõte ei oleks seda kaupa ostnud.

AVALIKUSTAMINE

18. Mitmes riigis nõuavad seadused, et finantsaruannetes tuleb avalikustada informatsioon teatavate seotud osapoolte kategooriate osas. Erilist tähelepanu pööratakse tehingutele ettevõtte direktoritega, eriti nende tasustamisele ja nendele antud laenudele, nende usaldussuhte tõttu ettevõttega; samuti avalikustatakse olulised ettevõtetevahelised tehingud, investeeringud ja saldod kontserni ning sidusettevõtetega ning nende direktoritega. IAS 27 “Konsolideeritud finantsaruanded ja tütarettevõtetesse tehtavate investeeringute arvestus” ja IAS 28 “Sidusettevõtetesse tehtud investeeringute arvestus” nõuavad oluliste tütar- ja sidusettevõtete loetelu avalikustamist. IAS 8 “Perioodi puhaskasum või -kahjum, rängad vead ja muutused arvestusmeetodites” nõuab selliste erakorraliste kirjete ning tavategevuse kasumis või kahjumis sisalduvate kirjete avalikustamist, mis on oma suuruse, olemuse või tekkimisviisi tõttu sellised, et nende avalikustamine on oluline ettevõtte aruandeperioodi tulemuslikkuse selgitamiseks.

19. Järgnevad näited on olukordadest, mil seotud osapoolte vahelised tehingud võivad viia nendega seotud informatsiooni avalikustamiseni aruandva ettevõtte poolt sel perioodil, mida nad mõjutavad:

– kauba (valmis või lõpetamata) ost või müük,

– kinnisvara või muu vara ost või müük,

– teenuste osutamine või saamine,

– agendisuhted,

– rendisuhted,

– uurimis- ja arendustegevuse üleandmine,

– litsentsilepingud,

– rahastamine (sealhulgas laenud ning rahalised ja mitterahalised sissemaksed omakapitali),

– garantiid ja tagatised, ja

– juhtimislepingud.

20. Seotud osapoolte vahelised suhted, milles on valitsev mõju, avalikustatakse olenemata sellest, kas seotud osapoolte vahelisi tehinguid on toimunud.

21. Et finantsaruannete lugeja saaks kujundada arusaamise seotud osapoolte mõjust aruandvale ettevõttele, on vaja avalikustada valitsevat mõju sisaldavad suhted seotud osapoolte vahel, sõltumata sellest, kas seotud osapoolte vahelisi tehinguid on toimunud.

22. Kui seotud osapoolte vahel on toimunud tehinguid, peab aruandev ettevõte avalikustama nii seotud osapoolte vaheliste suhete iseloomu kui ka tehingute liigi ja andmed tehingute kohta, mis on finantsaruannete mõistmiseks vajalikud.

23. Andmed tehingute kohta, mis on finantsaruannete mõistmiseks vajalikud, on üldjuhul järgmised:

a) tehingute maht kas summana või asjakohase suhtena;

b) laekumata ja tasumata objektide esitus summade või asjakohase suhtena; ja

c) hinnakujunduspoliitika.

24. Sama liiki tehingud võib avalikustada ühe summana, välja arvatud juhul, kui eraldi avalikustamine on vajalik, et mõista seotud osapoolte vaheliste tehingute mõju aruandva ettevõtte finantsaruannetele.

25. Konsolideeritud finantsaruannetes ei ole kontsernisiseste tehingute avalikustamine vajalik, sest konsolideeritud finantsaruanded esitavad emaettevõte ja tütarettevõtted informatsiooni ühtse aruandva ettevõttena. Tehinguid kapitaliosaluse meetodil arvestatud sidusettevõtetega ei elimineerita ning seega vajavad need eraldi avalikustamist kui seotud osapoolte vahelised tehingud.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

26. Käesolevat rahvusvahelist raamatupidamisstandardit rakendatakse nende finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 1986 või pärast seda algavaid aruandeperioode.

 

1
Üksikisiku lähedased pereliikmed on sellised isikud, kelle puhul võib eeldada, et nad mõjutavad kõnealust isikut, või kellele kõnealune isik võib mõju avaldada nende suhetes ettevõttega.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Valdkonna tööpakkumised

TALOT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Talot AS

31. august 2018

Uudised

Tööriistad