IAS23 Laenukasutuse kulutused

Käesoleva muudetud rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga
asendatakse
standard IAS 23 “Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimine”, mille IASC juhatus kinnitas 1984. aasta märtsis. Muudetud standardit rakendatakse finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 1995 või pärast seda algavaid arvestusperioode.

Standardiga IAS 23 on seotud üks SIC tõlgendus:

– SIC-2: ”Järjepidevus – laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimine”.

SISUKORD

  <_o3a_p />

Paragrahvid <_o3a_p />

Eesmärk <_o3a_p />

  <_o3a_p />

Rakendusala <_o3a_p />

1–3 <_o3a_p />

Mõisted <_o3a_p />

4–6 <_o3a_p />

Laenukasutuse kulutused – põhikäsitlus <_o3a_p />

7–9 <_o3a_p />

Kajastamine <_o3a_p />

7–8 <_o3a_p />

Avalikustamine <_o3a_p />

9 <_o3a_p />

Laenukasutuse kulutused – lubatud alternatiivkäsitlus <_o3a_p />

10–29 <_o3a_p />

Kajastamine <_o3a_p />

10–28 <_o3a_p />

k apitaliseeritavad laenukasutuse kulutused <_o3a_p />

13–18 <_o3a_p />

Tingimustele vastava varaobjekti kaetavat väärtust ületav bilansiline maksumus <_o3a_p />

19 <_o3a_p />

Kapitaliseerimise algus <_o3a_p />

20–22 <_o3a_p />

Kapitaliseerimise peatamine <_o3a_p />

23–24 <_o3a_p />

Kapitaliseerimise lõpetamine <_o3a_p />

25–28 <_o3a_p />

Avalikustamine <_o3a_p />

29 <_o3a_p />

Üleminekusätted <_o3a_p />

30 <_o3a_p />

Jõustumiskuupäev <_o3a_p />

31 <_o3a_p />

 

Standardeid, mis on esitatud poolpaksus kursiivkirjas, tuleb lugeda koos käesolevas standardis esitatud taustmaterjali ja rakendusjuhiste ning “Rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite eessõnaga”. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid ei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste kirjete suhtes (vt eessõna paragrahv 12).

EESMÄRK

Käesoleva standardi eesmärk on ette näha laenukasutuse kulutuste raamatupidamiskäsitlus. Üldjuhul nõuab käesolev standard laenukasutuse kulutuste viivitamatut kajastamist kuludena. Standard lubab siiski alternatiivkäsitlusena ka tingimustele vastava varaobjekti soetamise, ehitamise või tootmisega otseselt seotud laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimist.

RAKENDUSALA

1. Käesolevat standardit rakendatakse laenukasutuse kulutuste raamatupidamisarvestuses.

2. Käesoleva standardiga asendatakse 1983. aastal kinnitatud standard IAS 23 “Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimine”.

3. Käesolev standard ei käsitle omakapitali tegelikku või kaudset maksumust, kaasa arvatud eelisaktsiad, mis ei ole liigitatud kohustisena.

MÕISTED

4. Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Laenukasutuse kulutused on intressikulu ja muud kulutused, mis on ettevõttele tekkinud seoses vahendite laenamisega
.

Tingimustele vastav varaobjekt
 
on vara, mille otstarbekohasesse kasutus- või müügivalmidusse viimine võtab olulisel määral aega
.

5. Laenukasutuse kulutused võivad sisaldada järgmist:

a) intress arvelduskrediidilt ning lühi- ja pikaajalistelt laenudelt;

b) laenudega seotud allahindluste või lisahüvede amortisatsioon;

c) laenuvõtmisega kaasnevate lisakulutuste amortisatsioon;

d) standardi IAS 17 “Rent” kohaselt kajastatud kapitalirendiga seotud rahalised kulud; ja

e) välisvaluutalaenudest tekkivad valuutakursi vahed sel määral, mil neid on võimalik käsitleda intressikulu korrigeerimisena.

6. Tingimustele vastava varaobjekti näideteks on varud, mille müügivalmidusse viimine võtab oluliselt aega, tootmisettevõtted, elektrijaamad ja kinnisvarainvesteeringud. Muud investeeringud ja sellised varud, mida tavaliselt toodetakse regulaarselt suurtes kogustes lühikese ajavahemiku jooksul, ei ole tingimustele vastavad varaobjektid. Lisaks ei ole tingimustele vastav varaobjekt selline vara, mis on juba selle soetamise ajal valmis otstarbekohaseks kasutamiseks või müügiks.

LAENUKASUTUSE KULUTUSED – PÕHIKÄSITLUS

Kajastamine

7. Laenukasutuse kulutusi kajastatakse selle perioodi kuluna, millal need tekivad.

8. Põhikäsitluse kohaselt kajastatakse laenukasutuse kulutusi selle perioodi kuluna, millal need tekivad, olenemata laenu kasutamisest.

Avalikustamine

9. Laenukasutuse kulutuste arvestusmeetod avalikustatakse finantsaruannetes.

LAENUKASUTUSE KULUTUSED – LUBATUD ALTERNATIIVKÄSITLUS

Kajastamine

10. Laenukasutuse kulutusi kajastatakse selle perioodi kuluna, millal need tekivad, välja arvatud kulutused, mida kapitaliseeritakse vastavalt paragrahvile 11.

11. Laenukasutuse kulutusi, mis on otseselt seostatavad tingimustele vastava varaobjekti soetamise, ehitamise või tootmisega, kapitaliseeritakse osana selle varaobjekti maksumusest. Kapitaliseeritavate laenukasutuse kulutuste summa määratakse kindlaks vastavalt käesolevale standardile.1

12. Lubatud alternatiivkäsitluse kohaselt lisatakse vara soetamise, ehitamise või tootmisega otseselt seostatavad laenukasutuse kulutused selle vara soetusmaksumusele. Sellised laenukasutuse kulutused kapitaliseeritakse osana vara soetusmaksumusest, kui on tõenäoline, et need aitavad kaasa ettevõtte majandusliku kasu suurenemisele tulevikus ja neid on võimalik usaldusväärselt mõõta. Muid laenukasutuse kulutusi kajastatakse selle perioodi kuluna, millal need tekivad.

k
apitaliseeritavad laenukasutuse kulutused

13. Laenukasutuse kulutused, mis on otseselt seostatavad tingimustele vastava varaobjekti soetamise, ehitamise või tootmisega, on sellised laenukasutuse kulutused, mida ei oleks tekkinud, kui tingimustele vastava varaobjekti osas ei oleks väljaminekut tehtud. Kui ettevõte laenab vahendeid mingi konkreetse tingimustele vastava varaobjekti hankimiseks, siis on selle tingimustele vastava varaobjektiga otseselt seotud laenukasutuse kulutused kergesti identifitseeritavad.

14. Võib olla raske identifitseerida konkreetse laenu ja tingimustele vastava varaobjekti vahelist otsest seost ning määrata kindlaks laene, mida muul juhul oleks saanud vältida. Keeruliseks osutub see näiteks siis, kui ettevõtte finantseerimistegevus toimub tsentraliseeritult. Raskused tekivad ka siis, kui kontsern kasutab vahendite laenamiseks erinevate intressimääradega erinevaid võlainstrumente ja laenab neid vahendeid erinevatel alustel kontserni teistele ettevõtetele edasi. Muud probleemid tekivad välisvaluutas või välisvaluutaga seotud laenude kasutamisel, kui kontsern tegutseb kõrge inflatsiooniga majandusruumis, ja valuutakursside kõikumistest. Seetõttu on tingimustele vastava varaobjekti soetamise, ehitamise või tootmisega otseselt seostatavate laenukasutuse kulutuste kindlaksmääramine keeruline ning eeldab hinnangu andmist.

15. Kui laen on võetud mingi konkreetse tingimustele vastava varaobjekti hankimiseks, määratakse selle varaobjekti kapitaliseeritavate laenukasutuse kulutuste summa nii, et see on sama suur kui kõnealusest laenust antud perioodi jooksul tekkinud tegelikud laenukasutuse kulutused, millest on lahutatud võimalik kõnealuste laenatud summade ajutisest investeerimisest tulenev tulu.

16. Tingimustele vastava varaobjekti finantseerimisel võib ettevõte laenata vahendeid ja kanda vastavaid laenukasutuse kulutusi enne, kui neid vahendeid või osa nendest tingimustele vastava varaobjekti kulutuste katmiseks vaja läheb. Selliste asjaolude korral investeeritakse vahendeid tihti ajutiselt kuni nende kulutamiseni tingimustele vastavale varaobjektile. Perioodi kapitaliseeritavate laenukasutuse kulutuste kindlaksmääramiseks lahutatakse laenukasutuse kulutustest kogu sellistest investeeringutest saadud tulu.

17. Kui vahendid üldjuhul laenatakse ja kasutatakse tingimustele vastava varaobjekti hankimiseks, määratakse kapitaliseeritavate laenukasutuse kulutuste summa kindlaks nii, et vara hankimisega seotud väljaminekute summa suhtes kohaldatakse vastavat kapitaliseerimismäära. Kapitaliseerimismäär on ettevõtte perioodi laenukohustustest (v.a konkreetse tingimustele vastava varaobjekti hankimiseks võetud laenud)tekkinud laenukasutuse kulutuste kaalutud keskmine määr. Perioodi kapitaliseeritavate laenukasutuse kulutuste summa ei tohi ületada sel perioodil tekkinud laenukasutuse kulutuste summat.

18. Mõnedel juhtudel on laenukasutuse kulutuste kaalutud keskmise määra arvutamisel asjakohane arvesse võtta kõiki emaettevõtte ja selle tütarettevõtete laene; muudel juhtudel on asjakohane, et iga tütarettevõte kasutab oma laenudest tulenevate laenukasutuse kulutuste kaalutud keskmist määra.

Tingimustele vastava varaobjekti kaetavat väärtust ületav bilansiline maksumus

19. Kui tingimustele vastava varaobjekti bilansiline maksumus või lõplik eeldatav maksumus ületab selle kaetavat väärtust või netorealiseerimisväärtust, hinnatakse bilansiline maksumus alla või kantakse maha vastavalt muude rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite nõuetele. Teatavate asjaolude korral võib varem tehtud allahindamised ja mahakandmised hiljem tühistada vastavalt nimetatud muude rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite nõuetele.

Kapitaliseerimise algus

20. Tingimustele vastava varaobjekti laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimist alustatakse siis, kui:

a) on tekkinud varaobjektiga seotud kulutusi;

b) on tekkinud laenukasutuse kulutused; ja

c) toimub tegevus, mis on vajalik vara ettevalmistamiseks selle otstarbekohaseks kasutamiseks või müügiks.

21. Tingimustele vastavast varaobjektist tulenevad kulutused sisaldavad ainult neid kulutusi, mille tulemusel on toimunud rahaline makse, muu vara üleandmine või intressi kandvate kohustiste tekkimine. Kulutuste summat vähendatakse kõigi antud varaga seotud saadud kumulatiivsete vahemaksete ja sihtfinantseerimise võrra (vt IAS 20 “Sihtfinantseerimise arvestamine ja valitsusepoolse abi avalikustamine”). Perioodi varaobjekti keskmine bilansiline maksumus, k.a eelnevalt kapitaliseeritud laenukasutuse kulutused, näitab tavaliselt ära varaga seotud kulutuste ligikaudse suuruse, mille suhtes kapitaliseerimismäära antud perioodil kohaldatakse.

22. Tingimustele vastava varaobjekti müügi- või kasutusvalmidusse viimiseks hõlmab enamat kui ainult vara füüsilist valmistamist. Siia kuulub ka enne füüsilist valmistamist tehtud tehniline ja haldustöö, näiteks lubade hankimine enne füüsilise valmistamise algust. Samas ei hõlma see tegevus vara hoidmist ajal, kui ei toimu vara seisukorda muutvat tootmis- või arendustegevust. Näiteks kapitaliseeritakse maa arendamisega seotud laenukasutuse kulutused sel perioodil, mil arendamisega seotud tegevus toimub. Samas ei kapitaliseerita neid laenukasutuse kulutusi, mis tekivad seoses ehitamise eesmärgil soetatud maa hoidmisega perioodil, mil arendustegevust ei toimu.

Kapitaliseerimise peatamine

23. Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimine peatatakse, kui aktiivne arendustegevus peatub pikemaks ajaks.

24. Laenukasutuse kulutused võivad tekkida pikema perioodi vältel, kui tegevus vara otstarbekohasesse kasutus- või müügivalmidusse viimiseks on peatunud. Sellised kulutused on osaliselt valmis vara hoidmise kulutused ja neid ei kapitaliseerita. Siiski ei peatata üldjuhul laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimist perioodiks, kui teostatakse olulisi tehnilisi ja haldustöid. Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimist ei peatata ka siis, kui ajutine seisak on vajalik vara otstarbekohasesse kasutus- või müügivalmidusse viimiseks. Näiteks jätkub kapitaliseerimine sellise pikema perioodi vältel, mis on vajalik varude valmiduse saavutamiseks, või kui kõrge veetase on ajutiselt peatanud silla ehitamise, ja kui kõrge veetase on selles piirkonnas ehitusperioodi ajal tavaline.

Kapitaliseerimise lõpetamine

25. Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimine lõpetatakse siis, kui sisuliselt kogu vara otstarbekohasesse kasutus- või müügivalmidusse viimiseks vajalik tegevus on lõpetatud.

26. Vara on üldjuhul valmis selle otstarbekohaseks kasutuseks või müügiks siis, kui vara füüsiline valmistamine on lõppenud, isegi kui tavapärane haldustöö veel jätkub. Kui tegemata on veel vaid minimaalsed muudatused, nagu kinnisvara viimistlemine ostja või kasutaja soovide kohaselt, tähendab see, et sisuliselt on kogu tegevus lõpetatud.

27. Kui tingimustele vastava varaobjekti valmistamine viiakse läbi osade kaupa ja kõiki osi on võimalik iseseisvalt kasutada, kui teiste osade valmistamine alles käib, lõpetatakse laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimine siis, kui sisuliselt kogu kõnealuse osa otstarbekohasesse kasutus- või müügivalmidusse viimiseks vajalik tegevus on lõpetatud.

28. Näide tingimustele vastavast varaobjektist, mille osi on võimalik iseseisvalt kasutada, kui teiste osade valmistamine alles käib, on mitmest ehitisest koosnev ärikompleks. Näide tingimustele vastavast varaobjektist, mille osi ei ole võimalik iseseisvalt kasutada enne kogu töö valmimist, on tööstusettevõte, milles samal alal toimiva sama ettevõtte erinevates osades järjestikku teostatavad tootmisprotsessid on üksteisest sõltuvad, nagu näiteks terasetehas.

AVALIKUSTAMINE

29. Finantsaruannetes tuleb avalikustada:

a) laenukasutuse kulutuste arvestusmeetod;

b) perioodi jooksul kapitaliseeritud laenukasutuse kulutuste summa; ja

c) kapitaliseeritavate laenukasutuse kulutuste kindlaksmääramiseks kasutatud kapitaliseerimismäär.

ÜLEMINEKUSÄTTED

30. Kui käesoleva standardi kasutuselevõtmine toob kaasa muutuse arvestusmeetodis, soovitatakse ettevõttel oma finantsaruandeid korrigeerida vastavalt standardile IAS 8 “Perioodi puhaskasum või -kahjum, rängad vead ja muutused arvestusmeetodites”. Lubatud alternatiivkäsitlust kasutavad ettevõtted kapitaliseerivad ainult need kapitaliseerimise kriteeriumidele vastavad laenukasutuse kulutused, mis tekivad pärast käesoleva standardi jõustumiskuupäeva.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

31. Käesolevat rahvusvahelist raamatupidamisstandardit rakendatakse nende finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 1995 või pärast seda algavaid aruandeperioode.

 

1
Vt ka SIC-2: “Järjepidevus – laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimine”.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Parima juhtimisaruandluse ja automatiseeritud raamatupidamisega majandustarkvara Suno365

Columbus Eesti on toonud turule uue täisfunktsionaalse majandustarkvara Suno365. Tegu on pilvepõhise ja kuutasulise majandustarkvaraga (ERP) ettevõtetele, kes hindavad kaasaegseid lahendusi taskukohaste kuludega.

Vabaned rutiinsest paberitööst ja saad pühendada oma aja inimestele!

Me usume, et tarkvara peab kiirendama ja lihtsustama tööd ning vältima inimlikke vigu. Et seda saavutada palgaarvestuses, on mõistlik teha arvestus samas programmis, kus on selle aluseks olevad andmed – palk, koormus, puhkused, haiguslehed, lisatasud, töögraafikud jne.

Valdkonna tööpakkumised

PLAYTECH ESTONIA OÜ is hiring a SENIOR ACCOUNTANT in Tartu

Playtech Estonia OÜ

04. jaanuar 2019

Uudised

Tööriistad