IAS22 Äriühendused

IAS 22 "Äriühenduste
arvestus" kinnitati novembris 1983.

 

Detsembris 1993 muudeti standardit IAS 22 osana finantsaruannete võrreldavuse ja parandamise projektist. See sai nimeks IAS 22 "Äriühendused" (IAS 22 (muudetud 1993)).

 

Oktoobris 1996 muudeti IAS 22 paragrahve 39(i) ja 69 (käesoleva standardi paragrahve 39(i) ja 85), et tagada nende kooskõla standardiga IAS 12 "Tulumaks" (muudetud 1996). Muudatusi rakendatakse nende aastaaruannete suhtes, mis hõlmavad 1.jaanuaril 1998 või pärast seda algavaid aruandeperioode.

 

Juulis 1998 muudeti IAS 22 mitmeid paragrahve, et viia need kooskõlla standarditega IAS 36 "Varade väärtuse langus", IAS 37 "Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad" ja IAS 38 "Immateriaalne vara" ning muudeti ka negatiivse firmaväärtuse käsitlust. Muudetud standardit (IAS 22 (muudetud 1998)) rakendatiakse nende aastaaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. juulil 1999 või pärast seda algavaid aruandeperioode.

 

Oktoobris 1998 avaldas IASC eraldi dokumendi “Standardite IAS 38 "Immateriaalne vara" ja IAS 22 (muudetud 1998) järelduste alused”. See osa järelduste alustest, mis viitab standardisse IAS 22 1998. aastal tehtud muudatustele, sisaldub lisas A.

 

Aastal 1999 muudeti paragrahvi 97, et asendada viited standardile IAS 10 "Võimalikud sündmused ja bilansipäevajärgsed sündmused" viidetega standardile IAS 10 "Bilansipäevajärgsed sündmused" (muudetud 1999). Lisaks muudeti paragrahve 30 ja 31(c), et viia neid kooskõlla standardiga IAS 10 (muudetud 1999). Muudetud tekst kehtib nende aastaaruannete suhtes, mis hõlmavad 1.jaanuaril 2000 või pärast seda algavaid aruandeperioode.

 

Standardiga IAS 22 on seotud järgmised SIC tõlgendused:

 

– SIC-9: "Äriühendused – liigitamine kas omandamistena või huvide ühendamistena",

– SIC-22: "Äriühendused – algselt esitatud õiglase väärtuse ja firmaväärtuse hilisem korrigeerimine",

– SIC-28: "Äriühendused – omakapitaliinstrumentide "vahetuskuupäev" ja õiglane väärtus".

 

SISUKORD

  <_o3a_p />

Paragrahvid <_o3a_p />

Eesmärk <_o3a_p />

  <_o3a_p />

Rakendusala <_o3a_p />

1–7 <_o3a_p />

Mõisted <_o3a_p />

8 <_o3a_p />

Äriühenduse olemus <_o3a_p />

9–16 <_o3a_p />

Omandamine <_o3a_p />

10–11 <_o3a_p />

Pöördomandamine <_o3a_p />

12 <_o3a_p />

Huvide ühendamine <_o3a_p />

13–16 <_o3a_p />

Omandamine <_o3a_p />

17–76 <_o3a_p />

Omandamiste arvestus <_o3a_p />

17–18 <_o3a_p />

Omandamiskuupäev <_o3a_p />

19–20 <_o3a_p />

Omandatud osaluse soetusmaksumus <_o3a_p />

21–25 <_o3a_p />

Eristatavate varaobjektide ja kohustiste kajastamine <_o3a_p />

26–31 <_o3a_p />

Omandatud osaluse soetusmaksumuse jaotamine <_o3a_p />

32–35 <_o3a_p />

Põhikäsitlus <_o3a_p />

32–33 <_o3a_p />

Lubatud alternatiivkäsitlus <_o3a_p />

34–35 <_o3a_p />

Järjestikused osaluse ostud <_o3a_p />

36–38 <_o3a_p />

Omandatud eristatavate varaobjektide ja kohustiste õiglase väärtuse kindlaksmääramine <_o3a_p />

39–40 <_o3a_p />

Omandamisel tekkiv firmaväärtus <_o3a_p />

41–58 <_o3a_p />

Kajastamine ja mõõtmine <_o3a_p />

41–43 <_o3a_p />

Amortisatsioon <_o3a_p />

44–54 <_o3a_p />

Bilansilise maksumuse kaetavus – kahjumid väärtuse langusest <_o3a_p />

55–58 <_o3a_p />

Omandamisel tekkiv negatiivne firmaväärtus <_o3a_p />

59–64 <_o3a_p />

Kajastamine ja mõõtmine <_o3a_p />

59–63 <_o3a_p />

Esitusviis <_o3a_p />

64 <_o3a_p />

Tasu korrigeerimine sõltuvalt tuleviku sündmustest <_o3a_p />

65–67 <_o3a_p />

Omandatud osaluse soetusmaksumuse hilisemad muutused <_o3a_p />

68–70 <_o3a_p />

Eristatavate varaobjektide ja kohustiste hilisem identifitseerimine või väärtuse muutused <_o3a_p />

71–76 <_o3a_p />

Huvide ühendamine <_o3a_p />

77–83 <_o3a_p />

Huvide ühendamise arvestus <_o3a_p />

77–83 <_o3a_p />

Kõik äriühendused <_o3a_p />

84–85 <_o3a_p />

Tulumaks <_o3a_p />

84–85 <_o3a_p />

Avalikustatav informatsioon <_o3a_p />

86–98 <_o3a_p />

Üleminekusätted <_o3a_p />

99–101 <_o3a_p />

Jõustumiskuupäev <_o3a_p />

102–103 <_o3a_p />

 

Standardeid, mis on esitatud poolpaksus kursiivkirjas, tuleb lugeda koos käesolevas standardis esitatud taustmaterjali ja rakendusjuhiste ning “Rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite eessõnaga”. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid ei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste objektide suhtes (vt eessõna paragrahv 12).

 

EESMÄRK

 

Käesoleva standardi eesmärk on kehtestada äriühenduste raamatupidamiskäsitlus. Standard hõlmab nii ühe ettevõtte omandamist teise poolt kui ka harva ettetulevaid huvide ühendamise juhtumeid, kui omandajat ei ole võimalik tuvastada. Omandamise arvestus hõlmab omandatud osaluse soetusmaksumuse kindlaksmääramist, omandatud osaluse soetusmaksumuse jaotamist omandatava ettevõtte eristatavatele varaobjektidele ja kohustistele ning ühinemise tulemusena tekkiva firmaväärtuse või negatiivse firmaväärtuse arvestamist nii soetamishetkel kui tulevikus. Muud käsitletavad teemad on vähemusosaluse suuruse kindlaksmääramine, pikema perioodi jooksul toimuvate omandamiste arvestus, hilisemad muutused omandatud osaluse soetusmaksumuses või varaobjektide ja kohustiste kindlaksmääramisel ning avalikustatav informatsioon.

 

RAKENDUSALA

 

1. Käesolevat standardit rakendatakse äriühenduste arvestuses.

 

2. Äriühendusi võib esineda mitmel erineval viisil, mis on tingitud õiguslikest, maksu- või muudest põhjustest. See võib hõlmata ühe ettevõtte osaluse omandamist teise ettevõtte omakapitalis või ettevõtte netovara ostu. Seda võidakse läbi viia aktsiate emiteerimise teel või raha, raha ekvivalentide või muu vara üleandmise teel. Tehingu osapoolteks võivad olla ühinevate ettevõtete omanikud või üks ettevõte ja teise ettevõtte omanikud. Äriühenduse tulemus võib olla uue ettevõtte loomine, millel on kontroll ühinevate ettevõtete üle, ühe või enama ühineva ettevõtte netovara üleandmine teisele ettevõttele või ühe või enama ühineva ettevõtte lõpetamine. Kui tehingu sisu vastab käesolevas standardis esitatud äriühenduse mõistele, järgitakse käesoleva standardi arvestus- ja avalikustamispõhimõtteid, hoolimata antud äriühenduse konkreetsest struktuurist.

 

3. Äriühenduse tulemusel võib tekkida emaettevõtte-tütarettevõtte vaheline suhe, milles emaettevõte on omandaja ja tema tütarettevõte on omandatav. Sellisel juhul rakendab omandaja käesolevat standardit oma konsolideeritud finantsaruannetes. Konsolideerimata finantsaruannetes kajastab omandaja oma osalust omandatavas ettevõttes kui tütarettevõttesse tehtud investeeringut (vt IAS 27 "Konsolideeritud finantsaruanded ja tütarettevõtetesse tehtud investeeringute arvestus").

 

4. Äriühendus võib teise ettevõtte aktsiate ostu asemel hõlmata ka teise ettevõtte netovara, kaasa arvatud firmaväärtuse ostu. Selline äriühendus ei tekita emaettevõtte-tütarettevõtte vahelist suhet. Sellisel juhul rakendab omandaja käesolevat standardit oma konsolideerimata finantsaruannetes ja seejärel oma konsolideeritud finantsaruannetes.

 

5. Äriühenduse tulemusena võib toimuda juriidiline ühinemine. Kuigi juriidilistele ühinemistele esitatavad nõuded on eri riikides erinevad, on juriidiline ühinemine üldjuhul kahe ettevõtte ühinemine, mille puhul kas:

a) ühe ettevõtte vara ja kohustised antakse üle teisele ettevõttele ja esimene ettevõte lõpetatakse; või

b) mõlema ettevõtte vara ja kohustised antakse üle uuele ettevõttele ja mõlemad esialgsed ettevõtted lõpetatakse.

 

Paljud juriidilised ühinemised tekivad kontserni restruktureerimise või reorganiseerimise käigus ning selliseid ühinemisi käesolevas standardis ei käsitleta, sest tegemist on ühise kontrolli all olevate ettevõtete vaheliste tehingutega. Äriühendusi, mille tulemusena kahest ettevõttest saavad sama kontserni liikmed, käsitletakse konsolideeritud finantsaruannetes siiski omandamisena või huvide ühendamisena vastavalt käesoleva standardi nõuetele.

 

6. Käesolev standard ei käsitle emaettevõtte konsolideerimata finantsaruandeid, välja arvatud paragrahvis 4 kirjeldatud asjaoludel. Konsolideerimata finantsaruandeid koostatakse eri riikides lähtudes vastava riigi praktikast, et rahuldada erinevaid vajadusi.

 

7. Käesolev standard ei käsitle:

a) ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahelisi tehinguid; ja

b) osalust ühisettevõtmistes (vt IAS 31 "Finantsaruandlus ühisettevõtmistes osalemise kohta") ja ühisettevõtmiste finantsaruandeid.

 

MÕISTED

 

8. Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Äriühendus on eraldi ettevõtete ühendamine üheks
majandusüksuseks ühe ettevõtte ühinemise teel teisega või teise ettevõtte netovara ja tegevuse üle kontrolli omandamise teel.

 

Omandamine on äriühendus, mille puhul üks ettevõte – omandaja – omandab kontrolli teise ettevõtte – omandatava – netovara ja tegevuse üle vara üleandmise, kohustise võtmise või omakapitaliinstrumendi emiteerimise kaudu
.

 

Huvide ühendamine on äriühendus, mille puhul ühinevate ettevõtete omanikud ühendavad kontrolli nende ettevõtete kogu või sisuliselt kogu netovara ja tegevuse üle, eesmärgiga saavutada ühinenud ettevõttega seonduvate riskide ja hüvede püsiv vastastikune jagamine nii, et kumbagi poolt ei ole võimalik määratleda omandajana
.

 

Kontroll on võime mõjutada ettevõtte finants- ja tegevuspoliitikat nii, et saada selle tegevusest majanduslikku kasu
.

 

Emaettevõte on ettevõte, millel on üks või enam tütarettevõtet
.

 

Tütarettevõte on ettevõte, mille tegevust kontrollib teine ettevõte (emaettevõte)
.

 

Vähemusosalus on see osa tütarettevõtte tegevuse puhaskasumist või -kahjumist ja netovarast, mis ei kuulu otseselt ega kaudselt (teiste tütarettevõtete kaudu) emaettevõttele
.

 

Õiglane väärtus on summa, mille eest on teadlike, huvitatud ja omavahel mitteseotud poolte vahelises tehingus võimalik vahetada vara või arveldada kohustist
.

 

Monetaarsed varad on raha ja muu vara, mis saadakse fikseeritud või kindlaksmääratava rahasummana
.

Omandamiskuupäev on kuupäev, millal kontroll omandatava netovara ja tegevuse üle antakse tegelikult üle omandajale
.

 

ÄRIÜHENDUSE OLEMUS

 

9. Äriühenduse arvestuses erineb omandamine oma sisult huvide ühendamisest ja tehingu sisu peab kajastuma finantsaruannetes.1 Seega on mõlema jaoks ette nähtud eri arvestusmeetod.

 

Omandamine

 

10. Peaaegu kõikide äriühenduste puhul omandab üks ühinevatest ettevõtetest kontrolli teise ühineva ettevõtte üle, nii et on võimalik tuvastada omandajat. Kontrolli saavutamiseks loetakse seda, kui üks ühinevatest ettevõtetest omandab üle poole teise ühineva ettevõtte hääleõigusest, välja arvatud erandjuhtudel, kui on võimalik selgelt näidata, et selline omandus ei kujuta endast kontrolli. Isegi kui üks ühinevatest ettevõtetest ei omanda üle poole teise ühineva ettevõtte hääleõigusest, võib omandaja siiski olla tuvastatav, kui üks ühinevatest ettevõtetest äriühenduse tulemusena omandab:

 

a) üle poole teise ettevõtte hääleõigusest teiste investoritega sõlmitud kokkuleppe alusel;

b) võime mõjutada teise ettevõtte finants- ja tegevuspoliitikat põhikirja või lepingu alusel;

c) võime määrata või tagasi kutsuda enamikku teise ettevõtte juhtorgani liikmetest; või

d) võime saavutada häälteenamus teise ettevõtte juhatuse või samaväärse juhtorgani koosolekutel.

 

11. Ehkki omandaja tuvastamine võib mõnikord olla raske, on tavaliselt viiteid omandaja olemasolule. Näiteks:

 

a) ühe ettevõtte õiglane väärtus on oluliselt suurem kui teise ühineva ettevõtte oma. Sellistel juhtudel on suurem ettevõte omandaja;

b) äriühendus toimub hääleõigusega lihtaktsiate vahetamise teel raha vastu. Sellistel juhtudel on omandajaks raha maksnud ettevõte; või

c) äriühendus tekitab olukorra, kus ühe ettevõtte juhtkond saab domineerida ühineva ettevõtte juhtkonna valimisel. Sellistel juhtudel on omandajaks domineeriv ettevõte.

 

Pöördomandamine

 

12. Mõnikord omandab ettevõte teise ettevõtte aktsiaid, kuid vahetuse käigus emiteerib tasuna sellise arvu hääleõigusega aktsiaid, et kontroll ühinenud ettevõtte üle läheb üle selle ettevõtte omanikele, mille aktsiad omandati. Seda olukorda nimetatakse pöördomandamiseks. Ehkki õiguslikult võib aktsiaid emiteerinud ettevõtet nimetada emaettevõtteks või tegevust jätkavaks ettevõtteks, on omandajaks ettevõte, mille omanikud nüüd kontrollivad ühinenud ettevõtet kas hääleõiguse või teiste paragrahvis 10 kirjeldatud võimete põhjal. Aktsiaid emiteerivat ettevõtet loetakse teise ettevõtte poolt omandatud ettevõtteks; teist ettevõtet loetakse omandajaks, kes rakendab ostumeetodit aktsiaid emiteeriva ettevõtte vara ja kohustiste suhtes.

 

Huvide ühendamine

 

13. Erandjuhtudel ei ole võimalik omandajat tuvastada. Domineeriva poole tekkimise asemel sõlmivad ühinevate ettevõtete omanikud olulises osas võrdsetel alustel kokkuleppe kontrolli jagamiseks kogu või sisuliselt kogu ühise netovara ja tegevuse üle. Lisaks sellele osalevad ühinevate ettevõtete juhtkonnad ühinenud ettevõtte juhtimises. Selle tulemusena jagavad ühinevate ettevõtete omanikud ühiselt ühinenud ettevõtte riske ja kasu. Sellist äriühendust arvestatakse kui huvide ühendamist.

 

14. Riskide ja kasu ühine jagamine ei ole tavaliselt võimalik ilma ühinevate ettevõtete hääleõigusega lihtaktsiate olulises osas võrdsetel alustel vahetuseta. Selline vahetus tagab, et ühinevate ettevõtete omanike osalused ja sellest tulenevalt nende riski ja kasu proportsioonid ühinevas ettevõttes jäävad samaks ning poolte otsustusõigus säilib. Et aktsiate vahetust lugeda olulises osas võrdsetel alustel toimunuks, ei tohi ühe ühineva ettevõtte aktsiatega seotud õigused oluliselt väheneda, sest siis nõrgeneb selle poole mõju.

 

15. Ühinenud ettevõtte riskide ja kasu ühiseks jagamiseks:

 

a) vahetatakse või ühendatakse kõik ühinevate ettevõtete hääleõigusega lihtaktsiad või oluline osa nendest;

b) ühe ettevõtte õiglane väärtus ei ole oluliselt erinev teise ettevõtte omast; ja

c) kummagi ettevõtte omanikel on pärast ühinemist teineteise suhtes olulises osas sama hääleõigus ja osalus ühinenud ettevõttes, nagu see oli enne ühinemist.

 

16. Ühinenud ettevõtete riskide ja kasu ühine jagamine väheneb ja tõenäosus, et omandaja on tuvastatav, suureneb, kui:

 

a) ühinevate ettevõtete õiglaste väärtuste suhteline võrdsus väheneb ja vahetatud hääleõigusega lihtaktsiate protsent on väiksem;

b) finantskokkulepped annavad ühele omanike rühmale suhtelise eelise teiste omanike ees. Sellised kokkulepped võivad jõustuda kas enne või pärast äriühendust; ja

c) ühe poole osakaal ühendatud ettevõtte omakapitalis sõltub eelnevalt tema kontrolli all olnud äritegevuse edukusest pärast äriühendust.

 

OMANDAMINE

 

Omandamiste arvestus

 

17. Omandamisena liigitatavat äriühendust tuleks arvestada ostumeetodil, nagu on sätestatud paragrahvides 19–76.

 

18. Ostumeetodi kasutamisel arvestatakse ettevõtte omandamist samamoodi nagu muu vara ostu. See on asjakohane, sest omandamine on tehing, mille käigus toimub vara üleandmine, kohustiste tekkimine või omakapitaliinstrumentide emiteerimine kontrolli eest teise ettevõtte netovara ja tegevuse üle. Ostumeetodi puhul on soetusmaksumus omandamise kirjendamise aluseks ja soetusmaksumuse suuruse kindlaksmääramine põhineb omandamise aluseks oleval vahetustehingul.

 

Omandamiskuupäev

 

19. Omandamiskuupäevast alates peab omandaja:

 

a) kajastama kasumiaruandes omandatud ettevõtte tegevuse tulemust; ja

b) kajastama bilansis omandatud ettevõtte eristatavaid varaobjekte ja kohustisi ning omandamisest tekkivat firmaväärtust või negatiivset firmaväärtust.

 

20. Omandamiskuupäev on kuupäev, millal kontroll omandatava ettevõtte netovara ja tegevuse üle antakse tegelikult üle omandajale ja millal hakatakse rakendama ostumeetodit. Omandatud ettevõtte tegevuse tulemust kajastatakse omandaja finantsaruannetes alates omandamiskuupäevast, s.o kuupäevast, millal kontroll omandatava ettevõtte üle läks tegelikult üle omandajale. Sisuliselt on omandamiskuupäevaks kuupäev, millest alates on omandajal võime mõjutada ettevõtte finants- ja tegevuspoliitikat eesmärgiga saada sellest majanduslikku kasu. Kontroll loetakse omandajale üle läinuks alles siis, kui kõik tingimused, mis on vajalikud poolte huvide kaitseks, on täidetud. See ei tähenda siiski seda, et kontrolli üleminekuks omandajale peaks tehing olema lõpetatud seaduse tähenduses. Hindamaks, kas kontroll on tegelikult üle antud, on vaja lähtuda omandamise tegelikust sisust.

 

Omandatud osaluse soetusmaksumus

 

21. Omandamist tuleb arvestada soetusmaksumuses, milleks on makstud raha või raha ekvivalentide summa või kontrolli eest teise ettevõtte netovara üle omandaja poolt antud muu tasu õiglane väärtus tehingu kuupäeval, millele lisanduvad omandamisega otseselt seotud väljaminekud.2

 

22. Kui omandamine hõlmab rohkem kui üht vahetustehingut, on omandatud osaluse soetusmaksumus üksikute tehingute soetusmaksumuste summa. Kui omandamine toimub etappide kaupa, on oluline vahet teha omandamiskuupäeva ja vahetustehingu kuupäeva vahel. Kuigi omandamise arvestamine algab omandamiskuupäevast, kasutatakse seejuures informatsiooni soetusmaksumuse ja õiglaste väärtuste kohta iga vahetustehingu kuupäeva seisuga.

 

23. Üleantud monetaarseid varasid ja tekkinud kohustisi mõõdetakse nende õiglases väärtuses vahetustehingu kuupäeval. Kui ostuhinna tasumine toimub pikema ajavahemiku jooksul, loetakse omandatud osaluse soetusmaksumuseks tasu nüüdisväärtust, võttes arvesse võimalikku ülekurssi ja allahindlusi, mitte makstava summa nominaalväärtust.

 

24. Omandatud osaluse soetusmaksumuse kindlaksmääramisel mõõdetakse omandaja emiteeritud kaubeldavaid väärtpabereid nende õiglases väärtuses, milleks on nende turuväärtus vahetustehingu kuupäeval, tingimusel et erakorralised hinnakõikumised või turu piiratus ei muuda turuhinda mitteusaldusväärseks näitajaks. Kui turuhind ühel konkreetsel kuupäeval ei ole usaldusväärne näitaja, tuleb võtta arvesse hinnakõikumisi mõistliku perioodi jooksul enne ja pärast omandamistingimuste avalikustamist. Kui turg ei ole usaldusväärne või puudub noteering, hinnatakse omandaja emiteeritud väärtpaberite õiglast väärtust, lähtudes nende proportsionaalsest osast omandava ettevõtte õiglases väärtuses või proportsionaalsest osast omandatud ettevõtte õiglases väärtuses, vastavalt sellele, kumb on selgemini määratav. Kui osa ostuhinnast makstakse omandatava ettevõtte omanikele väärtpaberite asemel rahas, võib see anda informatsiooni kogu tasu õiglase väärtuse kohta. Arvesse tuleb võtta kõiki omandamise aspekte, sealhulgas ostuläbirääkimisi oluliselt mõjutavaid tegureid. Emiteeritud väärtpaberite õiglase väärtuse kindlaksmääramisel võib kasutada abiks sõltumatut hinnangut.

 

25. Lisaks ostuhinnale võib omandajal tekkida muid omandamisega otseselt seotud väljaminekuid. Need hõlmavad väärtpaberite registreerimis- ja emiteerimiskulusid ning audiitoritele, juriidilistele nõustajatele, hindajatele ja teistele konsultantidele omandamise käigus makstavaid tasusid. Üldisi halduskulusid, sealhulgas omandamisega tegeleva osakonna ülalpidamiskulusid ja muid väljaminekuid, mida ei saa otseselt seostada konkreetse omandamisega, ei loeta omandatud osaluse soetusmaksumuse hulka, vaid neid kajastatakse kuluna nende tekkimise hetkel.

 

Eristatavate varaobjektide ja kohustiste kajastamine

 

26. Omandatud eristatavad varaobjektid ja kohustised, mida kajastatakse vastavalt paragrahvile 19, on need omandatavale ettevõttele kuulunud varad ja kohustised, mis eksisteerisid omandamiskuupäeval koos võimalike kohustistega, mida kajastatakse vastavalt paragrahvile 31. Neid varaobjekte ja kohustisi tuleb kajastada omandamiskuupäeval eraldi siis ja ainult siis, kui:

 

a) on tõenäoline, et omandaja saab tulevikus nendega seoses majanduslikku kasu või kannab majanduslikku kulu; ja

b) nende soetusmaksumust või õiglast väärtust saab usaldusväärselt mõõta.

 

27. Vara ja kohustisi, mida kajastatakse vastavalt paragrahvile 26, nimetatakse käesolevas standardis eristatavateks varaobjektideks ja kohustisteks. Kui omandatakse vara ja kohustisi, mis ei vasta ülalnimetatud kajastamise kriteeriumidele, mõjutab see omandamise käigus tekkivat firmaväärtust või negatiivset firmaväärtust, sest firmaväärtus või negatiivne firmaväärtus määratakse kindlaks omandatud osaluse soetusmaksumusest järelejääva osana pärast eristatavate varaobjektide ja kohustiste kajastamist.

 

28. Eristatavad varaobjektid ja kohustised, mille üle omandaja saavutab kontrolli, võivad sisaldada vara ja kohustisi, mis ei olnud omandatava finantsaruannetes eelnevalt kajastatud. Selle põhjuseks võib olla asjaolu, et need ei vastanud enne omandamist kajastamise kriteeriumidele. Nii on näiteks juhul, kui omandatava ettevõtte edasikantavatest maksukahjumitest tulenev tulumaksuvara täidab eristatavate varaobjektidena kajastamise tingimusi, sest omandaja teenib tõenäoliselt piisavalt maksustatavat tulu.

 

29. Kui paragrahvist 31 ei tulene teisiti, ei kajastata omandamiskuupäeval selliseid kohustisi, mis tulenevad omandaja kavatsustest või tegevusest. Kohustisi ei kajastata ka tulevaste kahjumite või muude kulude osas, mis eeldatavalt tekivad omandamise tulemusena tulevikus, sõltumata sellest, kas need on seotud omandaja või omandatavaga.

 

30. Paragrahvis 29 nimetatud kohustised ei ole omandatava kohustised omandamiskuupäeval. Seetõttu ei võeta neid omandatud osaluse soetusmaksumuse jaotamisel arvesse. Käesolev standard sisaldab siiski selle üldise põhimõtte üht erandit. Seda erandit rakendatakse siis, kui omandaja on välja töötanud omandatava ettevõtte tegevusega seotud äriplaanid ja tekitab omandamise otsese tulemusena kohustuse. Kuna need äriplaanid on lahutamatu osa omandaja ostuplaanist, nõuab käesolev standard, et ettevõte kajastaks eraldise neist tulenevate kulude katteks (vt paragrahv 31). Käesoleva standardi kohaselt hõlmavad omandatud eristatavad varaobjektid ja kohustised eraldisi, mida kajastatakse vastavalt paragrahvile 31. Paragrahviga 31 sätestatakse ranged tingimused, mille eesmärk on tagada, et äriplaanid olid omandamise lahutamatu osa ja et lühikese aja jooksul – kolme kuu jooksul alates omandamiskuupäevast, kuid mitte hiljem kui finantsaruannete avaldamiseks heakskiitmise kuupäevaks – on omandaja töötanud välja plaanid viisil, mis nõuab restruktureerimiseraldise kajastamist vastavalt standardile IAS 37 "Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad". Lisaks nõuab käesolev standard, et ettevõte tühistaks sellised eraldised juhul, kui plaani ei viida ellu kavandatud viisil või algselt eeldatud aja jooksul (vt paragrahv 75), ja avalikustaks informatsiooni selliste eraldiste kohta (vt paragrahv 92).

 

31. Omandamiskuupäeval peab omandaja kajastama eraldist, mis ei olnud sellel kuupäeval omandatava kohustis, siis ja ainult siis, kui omandaja on:

 

a) omandamiskuupäeval või enne seda töötanud välja sellise äriplaani põhijooned, mis hõlmab omandatava tegevuse lõpetamist või vähendamist ja mis on seotud:

i) hüvitise maksmisega omandatava töötajatele nende töösuhte lõpetamise tõttu;

ii) omandatava rajatiste sulgemisega;

iii) omandatava tootesarjade kõrvaldamisega; või

iv) omandatava kahjulikuks muutunud lepingute lõpetamisega, sest omandaja on omandamiskuupäeval või enne seda teavitanud teist osapoolt lepingu lõpetamisest;

b) avalikustanud plaani põhijooned omandamiskuupäeval või enne seda ja tekitanud seega plaanist mõjutatud isikutele põhjendatud ootusi plaani teostumise suhtes; ning

c) kolme kuu jooksul pärast omandamiskuupäeva, kuid mitte hiljem kui raamatupidamise aastaaruannete avaldamiseks heakskiitmise kuupäevaks välja töötanud plaani põhijoontest lähtudes üksikasjaliku ametliku plaani, milles on kirjeldatud vähemalt järgmist:

 

i) ärivaldkond või osa ärivaldkonnast, mida plaan mõjutab;

ii) põhilised plaanist mõjutatud asukohad;

iii) oma töölepingu lõpetamise eest hüvitist saavate töötajate asukoht, funktsioon ja hinnanguline arv;

iv) planeeritud väljaminekud; ja

v) plaani elluviimise ajakava.

 

Käesoleva paragrahvi alusel kajastatud eraldised peaksid katma ainult punkti a alapunktides i–iv loetletud väljaminekuid
.

 

Omandatud osaluse soetusmaksumuse jaotamine

 

Põhikäsitlus

 

32. Paragrahvi 26 alusel kajastatud eristatavaid varaobjekte ja kohustisi mõõdetakse järgmiste näitajate summana:

 

a) omandaja osalusele vastav osa omandatud eristatavate varaobjektide ja kohustiste õiglasest väärtusest vahetustehingu kuupäeval; ja

b) vähemusosalusele vastav osa tütarettevõtte eristatavate varaobjektide ja kohustiste omandamisele eelnenud bilansilisest maksumusest.

 

Firmaväärtust või negatiivset firmaväärtust arvestatakse käesoleva standardi nõuete kohaselt
.

 

33. Omandatud osaluse soetusmaksumus jaotatakse eristatavatele varaobjektidele ja kohustistele, mida kajastatakse paragrahvi 26 kohaselt, vastavalt nende õiglastele väärtustele vahetustehingu kuupäeval. Omandatud osaluse soetusmaksumus on seotud ainult omandaja protsentuaalse osaga omandatud eristatavatest varaobjektidest ja kohustistest. Seega juhul, kui omandaja ei osta kõiki teise ettevõtte aktsiaid, kajastatakse sellest tingitud vähemusosalust tütarettevõtte eristatavas netovaras omandamiseelses bilansilises maksumuses. Selle põhjuseks on asjaolu, et vähemusosalus ei olnud osa vahetustehingust ega mõjuta seega omandamist.

 

Lubatud alternatiivkäsitlus

 

34. Paragrahvi 26 alusel kajastatud eristatavaid varaobjekte ja kohustisi mõõdetakse nende õiglases väärtuses omandamiskuupäeval. Firmaväärtust või negatiivset firmaväärtust arvestatakse käesoleva standardi nõuete kohaselt. Vähemusosalust kajastatakse vähemusosalusele kuuluva proportsionaalse osana paragrahvi 26 kohaselt kajastatavate eristatavate varaobjektide ja kohustiste õiglastes väärtustes.

 

35. Selle käsitluse puhul kajastatakse eristatavat netovara, mille üle omandaja on saanud kontrolli, selle õiglases väärtuses, sõltumata sellest, kas omandaja on omandanud teise ettevõtte kõik aktsiad või ainult osa nendest või on omandanud otse teise ettevõtte vara. Sellest tulenevalt kajastatakse vähemusosalust summas, mis vastab vähemusosale tütarettevõtte eristatava netovara õiglasest väärtusest.

 

Järjestikused osaluse ostud

 

36. Omandamine võib hõlmata rohkem kui üht vahetustehingut, nagu näiteks siis, kui see saavutatakse järk-järgult järjestikuste ostudega väärtpaberibörsil. Sellisel juhul käsitletakse omandatud eristatavate varaobjektide ja kohustiste õiglase väärtuse kindlaksmääramiseks ja tehingust tekkiva firmaväärtuse või negatiivse firmaväärtuse kindlaksmääramiseks igat olulist tehingut eraldi. Selle tulemusena võrreldakse järk-järgult iga üksiku investeeringu maksumust omandaja protsentuaalse osalusega igas olulises etapis omandatud eristatavate varaobjektide ja kohustiste õiglases väärtuses.

 

37. Kui omandamine toimub järjestikuste ostudena, võib eristatavate varaobjektide ja kohustiste õiglane väärtus erineda iga vahetustehingu kuupäeval. Kui kõik omandamisega seotud eristatavad varaobjektid ja kohustised korrigeeritakse nende õiglasele väärtusele iga järjestikuse ostu ajal, on iga omandajale varem kuulunud osalusega seotud korrigeerimine ümberhindlus ja seda arvestatakse vastavalt.

 

38. Enne tehingu kvalifitseerumist omandamiseks võib see kvalifitseeruda investeeringuks sidusettevõttesse, mida kajastatakse, kasutades kapitaliosaluse meetodit vastavalt standardile IAS 28 "Sidusettevõtetesse tehtud investeeringute arvestus". Sellisel juhul määratakse omandatud eristatavate varaobjektide ja kohustiste õiglane väärtus kindlaks ja kajastatakse firmaväärtus või negatiivne firmaväärtus mõtteliselt alates kapitaliosaluse meetodi rakendamise kuupäevast. Kui investeering ei kvalifitseerunud eelnevalt investeeringuks sidusettevõttesse, määratakse eristatavate varaobjektide ja kohustiste õiglane väärtus iga olulise tehingu kuupäeva seisuga ja firmaväärtust või negatiivset firmaväärtust kajastatakse alates omandamiskuupäevast.

 

Omandatud eristatavate varaobjektide ja kohustiste õiglase väärtuse kindlaksmääramine

 

39. Omandatud eristatavate varaobjektide ja kohustiste õiglase väärtuse määramiseks rakendatakse järgmisi üldisi juhiseid:

 

a) kaubeldavad väärtpaberid nende hetke turuväärtuses;

b) mittekaubeldavad väärtpaberid hinnangulises väärtuses, mille määramisel võetakse arvesse sellised tegureid nagu sarnaste omadustega ettevõtete võrreldavate väärtpaberite hinna-kasumi suhe, dividendimäärad ja eeldatavad kasvumäärad;

c) nõuded saadaolevate summade nüüdisväärtuses, mis on kindlaks määratud antud hetke asjakohaste intressimääradega, ning millest on vajaduse korral maha arvatud ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlused ja nõuete kogumisega seotud kulud. Diskonteerimine ei ole vajalik lühiajaliste nõuete puhul, kui erinevus nõude nominaalsumma ja diskonteeritud summa vahel ei ole oluline;

 

d) varud:

i) valmistooted ja kaup müügihinnas, millest lahutatakse a) müügikulutused ja b) mõistlik kasumimäär, mis põhineb omandaja kasumimääral sarnaste valmistoodete ja kaupade müügil;

ii) lõpetamata toodang valmistoodangu müügihinnas, millest lahutatakse a) valmistamiskulud, b) müügikulutused ja c) mõistlik kasumimäär, mis põhineb sarnaste valmistoodete valmistamisel ja müügil; ning

iii) tooraine hetke asendusmaksumuses;

e) maa ja hooned nende turuväärtuses;

f) masinad ja seadmed turuväärtuses, mis tavaliselt määratakse kindlaks hindamise teel. Kui masinate ja seadmete eriotstarbe tõttu või seetõttu, et neid müüakse harva, puuduvad andmed nende turuväärtuse kohta, hinnatakse neid amortiseeritud asendusmaksumuses;

g) immateriaalne vara, nagu on määratletud standardis IAS 38 "Immateriaalne vara", õiglases väärtuses, mis määratakse kindlaks:

i) tuginedes aktiivsele turule, nagu on määratletud standardis IAS 38; ja

ii) kui aktiivset turgu ei eksisteeri, siis tuginedes summale, mida ettevõte oleks maksnud vara eest teadlike ja huvitatud mitteseotud poolte vahelises tehingus parima teadaoleva informatsiooni põhjal (vt standardist IAS 38 täiendavaid juhiseid äriühenduses omandatud immateriaalse vara õiglase väärtuse kindlaksmääramise kohta);

h) kindlaksmääratud hüvitistega plaanidest tulenevad töövõtjate hüvitiste netovarad või -kohustised kindlaksmääratud hüvitistega plaanidest tuleneva kohustuse nüüdisväärtuses, millest on maha arvatud plaani kuuluvate varade õiglane väärtus. Vara kajastatakse siiski ainult määrani, mille puhul on tõenäoline, et see realiseerub kas tagasimaksetena ettevõttele või tulevaste sissemaksete vähenemisena;

i) tulumaksu vara ja kohustised vastavalt maksukahjumitest tulenevatele maksutuludele või puhaskasumilt või -kahjumilt tasumisele kuuluvatele tulumaksu summadele, mida hinnatakse omandamise tulemusena tekkinud ühinenud majandusüksuse või kontserni seisukohast. Tulumaksu vara või kohustis määratakse kindlaks pärast maksumõju arvestamist eristatavate varaobjektide ja kohustiste ümberhindamist nende õiglastele väärtustele ja seda ei diskonteerita. Tulumaksu vara hõlmab omandaja edasilükkunud tulumaksu vara, mida enne äriühendust ei kajastatud, kuid mis äriühenduse tulemusel nüüd vastab IAS 12 "Tulumaks" kajastamise kriteeriumidele;

j) võlad tarnijatele, pikaajalised võlad, kohustised, viitvõlad ja muud maksmisele kuuluvad võlad nende kohustiste rahuldamiseks vajalike summade nüüdisväärtuses, mis on kindlaks määratud asjakohaste antud hetke intressimääradega. Diskonteerimine ei ole vajalik lühiajaliste kohustiste puhul, kui erinevus kohustise nominaalsumma ja diskonteeritud summa vahel ei ole oluline;

k) kahjulikud lepingud ja muud omandatava eristatavad kohustised nende kohustiste rahuldamiseks vajalike summade nüüdisväärtuses, mis on kindlaks määratud asjakohaste antud hetke intressimääradega; ja

l) eraldised omandatava ettevõtte tegevuse lõpetamiseks või vähendamiseks, kajastatuna paragrahvi 31 kohaselt summas, mis on kindlaks määratud vastavalt standardile IAS 37 "Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad".

 

Mõnes eespool toodud juhises eeldatakse, et õiglane väärtus määratakse kindlaks diskonteerimise teel. Kui juhises ei ole viidatud diskonteerimisele, võib diskonteerimist kasutada eristatavate varaobjektide ja kohustiste õiglase väärtuse kindlaksmääramisel, kuid seda ei pea tegema.

 

40. Kui immateriaalse vara õiglast väärtust ei ole võimalik mõõta aktiivsele turule tuginedes (nagu on määratletud standardis IAS 38 "Immateriaalne vara"), peaks selle immateriaalse vara kajastatud väärtus omandamise kuupäeval piirduma summaga, mis ei tekita ega suurenda omandamisest tulenevat negatiivset firmaväärtust (vt paragrahv 59).

 

Omandamisel tekkiv firmaväärtus

 

Kajastamine ja mõõtmine

 

41. Omandatud osaluse soetusmaksumuse osa, mis ületab omandaja osaluse omandatud eristatavate varaobjektide ja kohustiste õiglases väärtuses vahetustehingu kuupäeval, tuleb kirjendada firmaväärtusena ja kajastada varana.

 

42. Omandamise tulemusena tekkiv firmaväärtus kujutab endast omandaja tasutud summat tulevase majandusliku kasu ootuses. Tulevane majanduslik kasu võib tekkida omandatud eristatavate varaobjektide vahelisest koostoimest või koostoimest varade vahel, mis eraldi ei kvalifitseeru kajastamiseks finantsaruannetes, kuid mille eest omandaja on valmis omandamise käigus tasuma.

 

43. Firmaväärtust peab kajastama soetusmaksumuses, millest arvatakse maha akumuleeritud amortisatsioon ja väärtuse langusest tingitud akumuleeritud kahjum.

 

Amortisatsioon

 

44. Firmaväärtust amortiseeritakse süstemaatiliselt kogu selle kasuliku eluea jooksul. Amortisatsiooniperiood peab peegeldama parimat hinnangut perioodi kohta, mille jooksul on tõenäoline majandusliku kasu saamine. Lähtutakse vaidlustatavast eeldusest, et firmaväärtuse kasulik eluiga ei ületa 20 aastat firmaväärtuse esmasest arvelevõtmisest.

 

45. Kasutatav amortisatsioonimeetod peab peegeldama firmaväärtusest tuleneva majandusliku kasu tekkimise kulgu. Kui ei ole veenvat tõendusmaterjali selle kohta, et mingi muu meetod on antud olukorras sobivam, kasutatakse amortisatsiooniarvestuse lineaarmeetodit.

 

46. Iga perioodi amortisatsioon tuleks kajastada kuluna.

 

47. Aja möödudes firmaväärtus väheneb, peegeldades tõsiasja, et selle kasutegur väheneb. Mõnel juhul võib tunduda, et firmaväärtuse väärtus aja jooksul ei vähene. Selle põhjuseks on asjaolu, et majandusliku tulu teenimise võime, mis seondus algselt omandatud firmaväärtusega, on üha rohkem asendunud majandusliku tulu teenimise võimega, mis tuleneb hilisematest firmaväärtuse parendustest. Teisisõnu, ostetud firmaväärtust asendab ettevõttesiseselt tekitatud firmaväärtus. IAS 38 "Immateriaalne vara" keelab kajastada ettevõttesiseselt tekitatud firmaväärtust varana. Seetõttu on asjakohane, et firmaväärtust amortiseeritakse süstemaatiliselt selle hinnangulise kasuliku eluea jooksul.

 

48. Firmaväärtuse kasuliku eluea hindamisel on vaja kaaluda mitmeid tegureid, sealhulgas järgmisi:

 

a) omandatud äritegevuse olemus ja eeldatav eluiga;

b) firmaväärtusega seonduva majandusharu stabiilsus ja eeldatav eluiga;

c) avalik teave sarnaste äritegevuste või majandusharude firmaväärtuse olemuse ja sarnaste äritegevuste tüüpilise elutsükli kohta;

d) toodete iganemise, nõudluse muutuste ja teiste majanduslike tegurite mõju omandatud äritegevusele;

e) võtmeisikute või töötajate rühmade eeldatava teenistusea pikkus ja see, kas mõni teine juhtkond oleks suuteline omandatud ettevõtet tõhusalt juhtima;

f) vajalike kulutuste või finantserimise tase, mida loodetava majandusliku kasu saamine omandatud ettevõttest eeldab, ning ettevõtte võime ja kavatsus selline tase saavutada;

g) konkurentide või võimalike konkurentide eeldatav tegevus; ja

h) ajavahemik, mille jooksul omandatud äritegevust kontrollitakse, ja õiguslikud, regulatiivsed või lepingulised sätted, mis mõjutavad selle kasulikku eluiga.

 

49. Et firmaväärtus esindab muu hulgas tulevast majanduslikku kasu, mis tekib kas koostoimest või varast, mida ei saa eraldi kajastada, on selle kasulikku eluiga raske hinnata. Kasuliku eluea hinnangud on seda ebausaldusväärsemad, mida pikem on kasulik eluiga. Käesolevas standardis lähtutakse eeldusest, et firmaväärtuse kasulik eluiga ei ole tavaliselt pikem kui 20 aastat alates selle esmasest arvelevõtmsest.

 

50. Harvadel juhtudel võib olla veenvaid tõendeid, et firmaväärtuse kasulik eluiga on konkreetne periood, mis on pikem kui 20 aastat. Ehkki selliseid näiteid on raske leida, võib nii juhtuda siis, kui firmaväärtus on nii selgelt seotud eristatava varaobjekti või eristatavate varaobjektide rühmaga, et sellest võib põhjendatult eeldada omandajale kasu eristatava varaobjekti või eristatavate varaobjektide rühma kogu kasuliku eluea jooksul. Sellistel juhtudel on eeldus, et firmaväärtuse kasulik eluiga ei ületa 20 aastat, vaidlustatav ja ettevõte:

 

a) amortiseerib firmaväärtust, lähtudes parimast hinnangust selle kasuliku eluea kohta;

b) hindab firmaväärtuse kaetavat väärtust vähemalt kord aastas, et teha kindlaks võimalik kahju väärtuse langusest (vt paragrahv 56); ning

c) avalikustab eelduse vaidlustamise põhjused ja teguri(d), mis etendas(id) olulist osa firmaväärtuse kasuliku eluea kindlaksmääramisel (vt paragrahv 88(b)).

 

51. Firmaväärtuse kasulik eluiga on alati piiratud. Ebakindlus õigustab firmaväärtuse kasuliku eluea ettevaatlikku hindamist, kuid ei õigusta kasuliku eluea hindamist ebareaalselt lühikeseks.

 

52. Harva, kui üldse, esineb veenvaid tõendeid, mis toetavad firmaväärtuse amortiseerimise mingit teist meetodit kui lineaarne, eriti juhul, kui see teine meetod annab tulemuseks väiksema akumuleeritud amortisatsiooni kui lineaarne meetod. Amortisatsioonimeetodit rakendatakse järjepidevalt kõikidel perioodidel, kui ei muutu firmaväärtusest tekkiva eeldatava majandusliku kasu saamise viis.

 

53. Omandamise arvestamisel võib ette tulla olukordi, mille puhul omandatud firmaväärtus ei peegelda eeldatavat tulevast majanduslikku kasu omandajale. Näiteks võivad pärast ostuhinna läbirääkimisi väheneda omandatud eristatavast netovarast eeldatavalt tekkivad rahavood. Sellisel juhul teeb ettevõte firmaväärtuse languse testi vastavalt standardile IAS 36 "Varade väärtuse langus" ja arvestab vajadusel vastavalt kahjumi väärtuse langusest.

 

54. Amortisatsiooniperiood ja kasutatav amortisatsioonimeetod tuleb üle vaadata vähemalt iga majandusaasta lõpus. Kui firmaväärtuse eeldatav kasulik eluiga on oluliselt erinev varasematest hinnangutest, tuleb amortisatsiooniperioodi vastavalt muuta. Kui firmaväärtusest tuleneva tulevase majandusliku kasu saamises on toimunud oluline muutus, tuleks amortisatsioonimeetodit muuta nii, et see peegeldaks kasu saamise muutust. Selliseid muutusi arvestatakse muutustena raamatupidamislikes hinnangutes vastavalt standardile IAS 8 "Perioodi puhaskasum või -kahjum, rängad vead ja muutused arvestusmeetodites", korrigeerides jooksva perioodi ja tulevaste perioodide amortisatsioonikulu.

 

Bilansilise maksumuse kaetavus – kahjumid väärtuse langusest

 

55. Et määrata kindlaks, kas firmaväärtus on langenud, rakendab ettevõte standardit IAS 36 "Varade väärtuse langus". Standardis IAS 36 selgitatakse, kuidas ettevõte kontrollib oma vara bilansilist maksumust, kuidas ta määrab kindlaks vara kaetava väärtuse suuruse ja millal ta kajastab või tühistab kahjumi väärtuse langusest.

 

56. Lisaks standardis IAS 36 "Varade väärtuse langus" sisalduvatele nõuetele peab ettevõte vähemalt iga majandusaasta lõpus hindama IAS 36 kohaselt firmaväärtuse kaetavat väärtust, juhul kui firmaväärtust amortiseeritakse pikema perioodi jooksul kui 20 aastat alates firmaväärtuse esmasest arvelevõtmisest, isegi kui tema väärtuse languse kohta puuduvad igasugused märgid.

 

57. Mõnikord on firmaväärtuse langust raske kindlaks teha, eriti juhul kui on tegemist pika kasuliku elueaga. Seetõttu nõuab käesolev standard, et kui firmaväärtuse kasulik eluiga ületab 20 aastat alates firmaväärtuse esmasest arvelevõtmisest, peab ettevõte vähemalt kord aastas arvutama firmaväärtuse kaetavat väärtust.

 

58. Iga-aastase firmaväärtuse languse testimise nõuet rakendatakse alati, kui firmaväärtuse hetke hinnanguline kasulik eluiga ületab 20 aastat alates selle esmasest arvelevõtmisest. Seetõttu, kui firmaväärtuse kasulikuks elueaks on esmasel arvelevõtmisel hinnatud vähem kui 20 aastat, kuid seda on hiljem pikendatud nii, et see ületab 20 aastat, teeb ettevõte paragrahvis 56 nõutud väärtuse languse testi ja avalikustab informatsiooni, mida nõutakse paragrahvis 88(b).

 

Omandamisel tekkiv negatiivne firmaväärtus

 

Kajastamine ja mõõtmine

 

59. See osa omandaja osalusest omandatud eristatavate varaobjektide ja kohustiste õiglases väärtuses, mis vahetustehingu kuupäeval ületab omandatud osaluse soetusmaksumuse, tuleb kajastada negatiivse firmaväärtusena.

 

60. Negatiivse firmaväärtuse olemasolu võib viidata asjaolule, et eristatavad varaobjektid on ülehinnatud ja eristatavaid kohustisi ei ole kajastatud või need on esitatud tegelikest väiksematena. Enne negatiivse firmaväärtuse kajastamist tuleks veenduda, et tegemist ei ole eelmainitud asjaoluga.

 

61. See osa negatiivsest firmaväärtusest, mis on seotud selliste eeldatavate tulevaste kahjumite ja kuludega, mis on täpsustatud omandaja ostuplaanis ja mida on võimalik usaldusväärselt mõõta, kuid mis ei kujuta endast eristatavaid kohustisi omandamiskuupäeval (vt paragrahv 26), tuleb kajastada tuluna kasumiaruandes samadel perioodidel, mil kajastatakse neid tulevasi kahjumeid ja kulusid. Kui neid eristatavaid tulevasi kahjumeid ja kulusid ei kajastata eeldatava perioodi jooksul, tuleb negatiivset firmaväärtust käsitleda vastavalt paragrahvi 62 punktidele a ja b.

 

62. See osa negatiivsest firmaväärtusest, mis ei ole seotud eristatavate eeldatavate tulevaste kahjumite ja kuludega, mida saab omandamiskuupäeval usaldusväärselt mõõta, tuleb kajastada kasumiaruandes tuluna järgmiselt:

 

a) negatiivse firmaväärtuse summa, mis ei ületa omandatud eristatavate mittemonetaarsete varaobjektide õiglast väärtust, tuleb süstemaatiliselt kajastada tuluna omandatud eristatavate amortiseeritavate varaobjektide järelejäänud kaalutud keskmise kasuliku eluea jooksul; ja

b) negatiivse firmaväärtuse summa, mis ületab omandatud eristatavate mittemonetaarsete varaobjektide õiglasi väärtusi, tuleb kohe kajastada tuluna.

 

63. Niivõrd kui negatiivne firmaväärtus ei ole seotud eeldatavate tulevaste kahjumite ja kuludega, mis on kirjeldatud omandaja ostuplaanis ja mida saab usaldusväärselt mõõta, on negatiivne firmaväärtus kasum, mis kajastatakse tuluna siis, kui omandatud eristatavates amortiseeritavates varaobjektides peituv võime tekitada tulevast majanduslikku kasu realiseerub. Monetaarsete varaobjektidede puhul kajastatakse kasum kohe.

Esitusviis

 

64. Negatiivset firmaväärtust tuleb kajastada aruandva ettevõtte vara vähendamisena samas bilansirühmas, kus firmaväärtust.

 

Tasu korrigeerimine sõltuvalt tuleviku sündmustest

 

65. Kui omandamiskokkuleppes nähakse ette tasu korrigeerimist sõltuvalt ühest või mitmest võimalikust tuleviku sündmusest, tuleb eeldatava korrigeerimise summa lülitada omandatud osaluse soetusmaksumusse omandamiskuupäeva seisuga, kui korrigeerimine on tõenäoline ja summat on võimalik usaldusväärselt mõõta.

 

66. Omandamiskokkulepe võib ette näha tasu korrigeerimist, pidades silmas üht või mitut võimalikku sündmust tulevikus. Korrigeerimise tingimuseks võib olla teatava kasumitaseme säilitamine või saavutamine tulevastel perioodidel või omandatava ettevõtte eest tasumiseks emiteeritud väärtpaberite turuhinna säilitamine.

 

67. Omandamise esmakordsel arvestamisel on tavaliselt võimalik hinnata tasu korrigeerimise summat informatsiooni usaldusväärsust vähendamata, isegi kui see on seotud teatava ebakindlusega. Kui tuleviku sündmused ei toimu või nendega seotud hinnanguid tuleb muuta, korrigeeritakse omandatud osaluse soetusmaksumust ning koos sellega firmaväärtust või negatiivset firmaväärtust.

 

Omandatud osaluse soetusmaksumuse hilisemad muutused

 

68. Omandatud osaluse soetusmaksumust korrigeeritakse juhul, kui tasu summat mõjutav võimalik sündmus laheneb pärast omandamise kuupäeva nii, et summa tasumine on tõenäoline ja selle suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata.

 

69. Soetamistingimustes võib ette näha tasu korrigeerimist, kui omandatava tegevuse tulemused pärast omandamist ületavad kokkulepitud taseme või jäävad sellest allapoole. Kui korrigeerimine muutub hiljem tõenäoliseks ja maksumust on võimalik usaldusväärselt hinnata, käsitleb omandaja lisatasu kui omandatud osaluse soetusmaksumuse korrigeerimist, mis omakorda mõjutab firmaväärtust või negatiivset firmaväärtust.

 

70. Mõnede asjaolude korral võidakse omandajalt nõuda täiendava hüvitise maksmist müüjale kompensatsiooniks tasu väärtuse vähenemise eest. Selline olukord tekib, kui omandaja tasub müüjale enda emiteeritud väärtpaberite või võlakirjadega, mille turuhinna ta on taganud, ja on sunnitud tegema täiendava väärtpaberite või võlakirjade emissiooni algselt kindlaksmääratud omandatud osaluse soetusmaksumuse taastamiseks. Sellistel juhtudel omandatud osaluse soetusmaksumus ei suurene ja firmaväärtust või negatiivset firmaväärtust ei korrigeerita. Selle asemel kajastatakse emiteeritud väärtpaberite või võlakirjade suurendamine esialgsest emiteerimisest tuleneva ülekursi vähenemisena või alakursi suurenemisena.

 

Eristatavate varaobjektide ja kohustiste hilisem identifitseerimine või väärtuse muutused
3

 

71. Omandatud eristatavaid varaobjekte ja kohustisi, mis ei vasta paragrahvi 26 tingimustele eraldi kajastamise kohta omandamise esmakordsel arvestamisel, tuleb kajastada hiljem, kui nad nimetatud tingimustele vastavad. Omandatud eristatavate varaobjektide ja kohustiste bilansilist maksumust korrigeeritakse siis, kui pärast omandamist saadakse täiendavat tõendusmaterjali, mis aitab hinnata nende eristatavate varaobjektide ja kohustiste maksumust omandamise esmakordse arvestamise ajal. Lisaks tuleb vajaduse korral korrigeerida firmaväärtust või negatiivset firmaväärtust sel määral, mil:

 

a) firmaväärtuse korrigeerimise tulemusena ei ületa selle bilansiline maksumus kaetavat väärtust, nagu on määratletud standardis IAS 36 "Varade väärtuse langus"; ja

b) selline korrigeerimine tehakse esimese omandamisele järgneva aruandeaasta lõpuks (v.a eristatava kohustise kajastamine vastavalt paragrahvile 31, mille puhul rakendatakse paragrahvis 31(c) esitatud ajalist piirangut);

vastasel juhul kajastatakse eristatavate varaobjektide ja kohustiste korrigeerimist kas tulu või kuluna
.

 

72. Omandatava eristatavaid varaobjekte ja kohustisi ei pruugitud kajastada soetushetkel, sest need ei vastanud eristatavate varaobjektide ja kohustiste kajastamise tingimustele või omandaja ei olnud teadlik nende olemasolust. Samuti võib osutuda vajalikuks korrigeerida omandatud eristatavatele varaobjektidele ja kohustistele omandamiskuupäeval määratud õiglast väärtust, kui saadakse täiendavat tõendusmaterjali, mis võimaldab täpsemini hinnata eristatavate varaobjektide ja kohustiste väärtust omandamiskuupäeval. Kui pärast omandamisele järgneva esimese aruandeperioodi lõppu (v. a vahearuande perioodid) kajastatakse eristatavaid varaobjekte ja kohustisi või korrigeeritakse nende bilansilist maksumust, kajastatakse selliseid muutusi tuluna või kuluna ega korrigeerita firmaväärtust või negatiivset firmaväärtust. Selline tähtaeg, kuigi selle pikkusel puudub otsene põhjendus, takistab firmaväärtuse ja negatiivse firmaväärtuse lõputut ümberhindamist ja korrigeerimist.

 

73. Paragrahvi 71 kohaselt korrigeeritakse firmaväärtuse või negatiivse firmaväärtuse bilansilist maksumust näiteks juhul, kui enne omandamisele järgneva esimese aruandeaasta lõppu on kindlaks tehtud omandatud eristatava varaobjekti väärtuse langus, mis ei ole seotud pärast omandamiskuupäeva toimunud konkreetsete sündmuste või asjaolude muutustega.

 

74. Kui pärast omandamist, kuid enne omandamisele järgneva esimese aruandeaasta lõppu saab omandaja teada kohustise olemasolust, mis eksisteeris omandamiskuupäeval, või vara väärtuse langusest, mis ei ole seotud pärast omandamiskuupäeva toimunud konkreetsete sündmuste või muutustega, ei suurendata firmaväärtust üle IAS 36 kohaselt kindlaksmääratud kaetava väärtuse.

 

75. Kui omandatava tegevuse lõpetamiseks või vähendamiseks on tehtud eraldisi paragrahvi 31 kohaselt, tuleb need eraldised tühistada siis ja ainult siis, kui:

 

a) majandusliku kulu tekkimine ei ole enam tõenäoline;või

b) üksikasjalikku ametlikku plaani ei rakendata:

i) kõnealuses plaanis esitatud viisil;või

ii) kõnealuses plaanis kehtestatud aja jooksul.

 

Sellist tühistamist kajastatakse firmaväärtuse või negatiivse firmaväärtuse (ja vajaduse korral vähemusosaluse) korrigeerimisena, ilma et tulu või kulu kajastataks
. Korrigeeritud firmaväärtust amortiseeritakse edasiulatuvalt selle järelejäänud kasuliku eluea jooksul. Korrigeeritud negatiivset firmaväärtust käsitletakse vastavalt paragrahvi 62 punktidele a ja b.

 

76. Tavaliselt ei ole paragrahvi 31 kohaselt kajastatud eraldiste hilisem korrigeerimine vajalik, sest tehtavad väljaminekud identifitseeritakse üksikasjaliku ametliku plaani alusel. Kui kavandatud perioodi jooksul ei ole väljaminekuid tehtud või nende tegemine ei ole enam tõenäoline, tuleb korrigeerida omandatava tegevuse lõpetamiseks või vähendamiseks tehtud eraldist, korrigeerides vastavalt ka firmaväärtust või negatiivset firmaväärtust (ja vajaduse korral vähemusosalust). Kui hiljem tekib kohustis, mille kajastamist nõutakse IAS 37 "Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad" kohaselt, kajastab ettevõte vastava kulu.

 

HUVIDE ÜHENDAMINE

 

Huvide ühendamise arvestus

 

77. Huvide ühendamist tuleb arvestada pooling-meetodil, nagu on sätestatud paragrahvides 78, 79 ja 82.

 

78. Pooling-meetodi rakendamisel tuleb ühinevate ettevõtete finantsaruannete kirjeid ühinemisperioodi ja kõikide esitatud võrdlusperioodide kohta kajastada ühinenud ettevõtte finantsaruannetes nii, nagu need oleksid olnud ühendatud juba kõige varasema esitatud perioodi alguses. Ettevõtte finantsaruannetes ei tohi näidata huvide ühendamist, milles ettevõte on üks pool, kui huvide ühendamise kuupäev on hilisem kui kõige viimane finantsaruannetes esitatud bilansipäev.

 

79. Erinevus, mis tekib emiteeritud aktsiakapitalina kajastatud summa ja lisaks sellele rahana või muu varana tasutud summade ning omandatud aktsiakapitalina kajastatud summa vahel, kajastatakse omakapitali korrigeerimisena.

 

80. Huvide ühendamise sisu on see, et omandamist ei ole toimunud ja jätkatakse enne äriühendust eksisteerinud riskide ja kasu ühist jagamist. Pooling-meetodi kasutamisel võetakse seda arvesse, kajastades ühinenud ettevõtet nii, nagu jätkuksid eraldi äritegevused, ehkki nüüd on need ühises omanduses ja ühise juhtimise all. Sellele vastavalt tehakse ühinevate ettevõtete finantsaruannete liitmisel ainult minimaalseid muudatusi.

 

81. Et huvide ühendamise tulemus on üks ühendatud ettevõte, rakendatakse sellise ettevõtte suhtes ühtseid arvestusmeetodeid. Seetõttu kajastab ühinenud ettevõte ühinevate ettevõtete vara, kohustisi ja omakapitali nende bilansilises maksumuses, mida korrigeeritakse ainult ühinevate ettevõtete arvestusmeetodite ühtlustamisel ja nende meetodite rakendamisel kõikide esitatud arvestusperioodide suhtes. Uut firmaväärtust või negatiivset firmaväärtust ei kajastata. Samamoodi kõrvaldatakse ühinenud ettevõtte finantsaruannetest ühinevate ettevõtete vaheliste tehingute mõju, sõltumata sellest, kas need tehingud toimusid enne või pärast huvide ühendamist.

 

82. Väljaminekuid, mis on tehtud seoses huvide ühendamisega, kajastatakse kuluna sel perioodil, mille jooksul need tehti.

 

83. Väljaminekud, mis on tehtud seoses huvide ühendamisega, hõlmavad registreerimistasusid, omanike teavitamise kulusid, vahendus- ja konsultatsioonitasusid, töötasu ning muid väljaminekuid, mis on seotud äriühenduse saavutamiseks vajalike teenustega. Lisaks hõlmavad need kõiki kulutusi või kahjumeid, mis tekivad varem eraldi toimunud äritegevuste ühendamisel.

 

KÕIK ÄRIÜHENDUSED

 

Tulumaks

 

84. Mõnedes riikides võib äriühenduse raamatupidamiskäsitlus erineda vastavate tulumaksuseaduste kohasest käsitlusest. Kõik sellest tulenevad edasilükkunud tulumaksu kohustised ja vara kajastatakse IAS 12 "Tulumaks" kohaselt.

 

85. Omandatud ettevõtte tulumaksukahjumi edasikandmisest või muust edasilükkunud tulumaksu varast tulenev potentsiaalne kasu, mida omandaja ei kajastanud omandamiskuupäeval kui eristatavat varaobjekti, võib hiljem realiseeruda. Sel juhul kajastab omandaja saadud kasu tuluna IAS 12 "Tulumaks" kohaselt. Lisaks omandaja:

 

a) korrigeerib firmaväärtuse bilansilise brutomaksumuse ja sellega seotud akumuleerunud amortisatsiooni summadeni, mida oleks kirjendatud, kui edasilükkunud tulumaksu vara oleks äriühenduse tekkimise kuupäeval kajastatud eristatava varaobjektina; ja

b) kajastab firmaväärtuse bilansilise netomaksumuse vähendamist kuluna.

Selle tulemusena ei teki siiski negatiivset firmaväärtust ega suurene negatiivse firmaväärtuse bilansiline maksumus.

AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON

 

86. Kõikide äriühenduste kohta avalikustatakse järgmised andmed selle perioodi kohta koostatavates finantsaruannetes, mille jooksul ühendamine toimus:

 

a) ühinevate ettevõtete nimed ja kirjeldus;

b) äriühenduse arvestusmeetod;

c) äriühenduse jõustumiskuupäev raamatupidamise otstarbel;ja

d) äritegevused, millest ettevõte äriühenduse tulemusena on otsustanud loobuda.

 

87. Omandamisena liigitatava äriühenduse kohta esitatakse järgmised lisaandmed selle perioodi kohta koostatavates finantsaruannetes, mille jooksul omandamine toimus:

 

a) omandatud hääleõigusega aktsiate protsent; ja

b) omandatud osaluse soetusmaksumus ja makstud või tingimuslikult makstava tasu kirjeldus.

 

88. Firmaväärtuse kohta tuleb finantsaruannetes avalikustada:

 

a) kasutatav(ad) amortisatsiooniperiood(id);

b) kui firmaväärtust amortiseeritakse kauem kui 20 aasta jooksul, põhjused, miks on vaidlustatud eeldus, et firmaväärtuse kasulik eluiga ei ületa 20 aastat alates esmasest arvelevõtmisest. Nende põhjuste avalikustamisel peab ettevõte kirjeldama tegureid, mis mängisid olulist osa firmaväärtuse kasuliku eluea kindlaksmääramisel;

c) kui firmaväärtust ei amortiseerita lineaarmeetodil, siis kasutatud meetod ja põhjus, miks see meetod on sobivam kui lineaarmeetod;

d) kasumiaruande kirje(d), milles sisaldub firmaväärtuse amortisatsioon; ja

e) firmaväärtuse bilansilise maksumuse võrdlus perioodi alguses ja lõpus, milles näidatakse järgmist:

i) brutosumma ja akumuleeritud amortisatsioon (koos akumuleeritud kahjumiga väärtuse langusest) perioodi alguses;

ii) perioodi jooksul kajastatud täiendav firmaväärtus;

iii) eristatavate varaobjektide ja kohustiste hilisemast identifitseerimisest või väärtuse muutustest tulenevad korrigeerimised;

iv) firmaväärtus, mille kajastamine bilansis on lõpetatud seoses äritegevuse või selle osa võõrandamisega perioodi jooksul;

v) perioodi jooksul kajastatud amortisatsioon;

vi) perioodi jooksul vastavalt standardile IAS 36 "Varade väärtuse langus" kajastatud vara väärtuse langusest tingitud kahjum (selle olemasolul);

vii) perioodi jooksul vara väärtuse langusest tingitud kahjumi (selle olemasolul) tühistamised vastavalt standardile IAS 36;

viii) muud bilansilise maksumuse muutused perioodi jooksul (nende olemasolul); ja

ix) brutosumma ja akumuleeritud amortisatsioon (koos väärtuse langusest tingitud akumuleeritud kahjumiga) perioodi lõpus.

 

Võrdlusandmete esitamine ei ole kohustuslik
.

 

89. Kauem kui 20 aasta jooksul amortiseeritava firmaväärtuse kasuliku eluea kindlaksmääramisel olulist osa etendanud tegurit (tegureid) kirjeldades võtab ettevõte arvesse paragrahvis 48 loetletud tegureid.

 

90. Lisaks paragrahvi 88(e) alapunktides vi ja vii nõutud informatsioonile avalikustab ettevõte firmaväärtuse väärtuse languse kohta täiendavat informatsiooni vastavalt standardile IAS 36.

 

91. Negatiivse firmaväärtuse kohta avalikustatakse finantsaruannetes järgmine informatsioon:

 

a) negatiivse firmaväärtuse kohta, mida käsitletakse paragrahvi 61 kohaselt, eeldatavate tulevaste kahjumite ja kulude kirjeldus, summa ja tekkimise aeg;

b) periood(id), mille jooksul negatiivset firmaväärtust kajastatakse tuluna;

c) kasumiaruande kirje(d), milles negatiivset firmaväärtust kajastatakse tuluna; ja

d) negatiivse firmaväärtuse bilansilise maksumuse võrdlus perioodi alguses ja lõpus, milles näidatakse:

i) negatiivse firmaväärtuse brutosumma ja akumuleeritud summa, mis on juba kajastatud tuluna perioodi alguses;

ii) perioodi jooksul kajastatud täiendav negatiivne firmaväärtus;

iii) eristatavate varaobjektide ja kohustiste hilisemast identifitseerimisest või väärtuse muutustest tulenevad korrigeerimised;

iv) bilansist eemaldatud negatiivne firmaväärtus seoses äritegevuse või selle osa võõrandamisega perioodi jooksul;

v) perioodi jooksul tuluna kajastatud negatiivne firmaväärtus, näidates eraldi paragrahvi 61 kohaselt tuluna kajastatud negatiivse firmaväärtuse osa (selle olemasolul);

vi) muud bilansilise maksumuse muutused perioodi jooksul (nende olemasolul); ja

vii) negatiivse firmaväärtuse brutosumma ja akumuleeritud summa, mis on juba kajastatud tuluna perioodi lõpus.

 

Võrdlusandmete esitamine ei ole kohustuslik
.

 

92. Standardis IAS 37 "Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud vara" sisalduvaid avalikustamisnõudeid rakendatakse paragrahvi 31 kohaselt omandatava tegevuse lõpetamiseks või vähendamiseks kajastatud eraldiste puhul. Standardi IAS 37 kohaste avalikustamisnõuete täitmiseks tuleb neid eraldisi käsitleda omaette eraldiste rühmana. Lisaks tuleb avalikustada nende eraldiste bilansiline kogumaksumus iga äriühenduse kohta eraldi.

 

93. Kui omandamisperioodi lõpus on eristatavate varaobjektide ja kohustiste õiglast väärtust või tasu (ostu eest) võimalik kindlaks määrata ainult esialgse hinnanguna, tuleks see asjaolu avalikustada ja esitada selle põhjused. Kui selliset hinnangulist õiglast väärtust hiljem korrigeeritakse, tuleb need korrigeerimised avalikustada ja neid selgitada vastava perioodi finantsaruannetes.

 

94. Huvide ühendamisena liigitatava äriühenduse puhul esitatakse järgmised lisaandmed selle perioodi kohta koostatavates finantsaruannetes, mille jooksul huvide ühendamine toimus:

 

a) huvide ühendamisel emiteeritud aktsiate kirjeldus ja arv koos iga ühinenud ettevõtte osaluste ühendamiseks vahetatud hääleõiguse aktsiate protsendiga;

b) igalt ettevõttelt ühinenud ettevõttele üle antud vara ja kohustiste summad; ja

c) iga ettevõtte müügitulu, muud äritulud, erakorralised tulud ja kulud ning puhaskasum või -kahjum enne ühinemiskuupäeva, mis sisalduvad ühinenud ettevõtte finantsaruannetes näidatud puhaskasumis või -kahjumis.

 

95. Üldist konsolideeritud finantsaruannetes avalikustatavat informatsiooni käsitlevad nõuded sisalduvad standardis IAS 27 "Konsolideeritud finantsaruanded ja tütarettevõtetesse tehtud investeeringute arvestus".

 

96. Pärast bilansipäeva jõustunud äriühenduste kohta avalikustatakse paragrahvides 86–94 nõutud informatsioon. Kui sellise informatsiooni avalikustamine ei ole praktiliselt teostatav, tuleb see asjaolu avalikustada.

 

97. Äriühendused, mis on jõustunud pärast bilansipäeva ja enne kui ühe ühineva ettevõtte finantsaruanded avaldamiseks heaks kiidetakse, avalikustatakse, kui tegemist on oluliste sündmustega, mille avalikustamata jätmine võib mõjutada finantsaruannete kasutajate võimalusi anda  õigeid hinnanguid ja teha õigeid otsuseid (vt IAS 10 "Bilansipäevajärgsed sündmused").

 

98. Teatavate asjaolude korral võib ettevõtete ühinemisel olla selline mõju, et ühinenud ettevõttel on võimalus koostada oma finantsaruandeid kooskõlas tegevuse jätkuvuse eeldusega, kuigi ühinemiseta ei oleks see võib-olla võimalik olnud. Selline olukord võib ette tulla siis, kui rahavoogudega seotud raskustes ettevõte ühineb ettevõttega, millel on juurdepääs rahale, mida saab kasutada esimeses ettevõttes. Sel juhul on asjakohane selle info avalikustamine ebapiisavate rahavoogudega ettevõtte finantsaruannetes.

 

ÜLEMINEKUSÄTTED

 

99. Käesoleva standardi rakendamist alustatakse järgmistes tabelites sätestatud viisil selle jõustumiskuupäeval (või selle varasema kasutuselevõtu kuupäeval). Kõikidel muudel kui järgmistes tabelites üksikasjalikult esitatud juhtudel rakendatakse käesolevat standardit tagasiulatuvalt, v.a. juhtudel, kui see ei ole praktiliselt teostatav.

 

100. Käesoleva standardi rakendamise mõju tema jõustumiskuupäeval (või varem), kajastatakse vastavalt standardile IAS 8 "Perioodi puhaskasum või -kahjum, rängad vead ja muutused arvestusmeetodites", st kas varaseima esitatud perioodi jaotamata kasumi algsaldo korrigeerimisena (IAS 8 põhikäsitlus) või jooksva perioodi puhaskasumi või -kahjumi korrigeerimisena (IAS 8 lubatud alternatiivkäsitlus).

 

101. Esimeses käesoleva standardiga kooskõlas olevas raamatupideamise aastaaruandes peab ettevõte avalikustama rakendatud üleminekusätted olukordades, kus käesolev standard lubab valikut.

 

Üleminekusätted: firmaväärtuse ja negatiivse firmaväärtuse korrigeerimine

 

Asjaolud <_o3a_p />

Nõuded <_o3a_p />

1. Äriühendus, mis kujutas endast  omandamist ja mida kajastati esmakordselt raamatupidamise aastaaruandes, mis hõlmas enne 1.jaanuari 1995 alanud perioodi.

a) Firmaväärtus (negatiivne firmaväärtus) kanti maha läbi omakapitali reservide. <_o3a_p />

Firmaväärtuse (negatiivse firmaväärtuse) korrigeerimist soovitatakse, kuid ei nõuta. Firmaväärtuse (negatiivse firmaväärtuse) korrigeerimisel: <_o3a_p />

  <_o3a_p />

i) korrigeeritakse firmaväärtus (negatiivne firmaväärtus) kõikide enne 1.jaanuari 1995 toimunud omandamiste osas; <_o3a_p />

  <_o3a_p />

ii) määratakse kindlaks firmaväärtuse (negatiivse firmaväärtuse) summa omandamiskuupäeval vastavalt käesoleva standardi paragrahvile 41 (või 59) ja kajastatakse firmaväärtust (negatiivset firmaväärtust) sellele vastavalt; ning <_o3a_p />

  <_o3a_p />

iii) määratakse kindlaks firmaväärtuse akumuleeritud amortisatsioon (negatiivse firmaväärtuse akumuleeritud summa, mida oleks kajastatud tuluna) alates omandamiskuupäevast vastavalt käesoleva standardi paragrahvidele 44–54 (või 61–63) ja kajastatakse seda vastavalt. <_o3a_p />

Firmaväärtust (negatiivset firmaväärtust) kajastati esialgu varana (edasilükkunud tuluna), kuid mitte sellises väärtuses, mis oleks määratud vastavalt käesoleva standardi paragrahvile 41 (või 59). <_o3a_p />

Firmaväärtuse (negatiivse firmaväärtuse) korrigeerimist soovitatakse, kuid ei nõuta. Firmaväärtuse (negatiivse firmaväärtuse) korrigeerimise korral rakendatakse punkti 1(a) nõudeid. <_o3a_p />

  <_o3a_p />

Kui firmaväärtust (negatiivset firmaväärtust) ei korrigeerita, loetakse sellele omandamiskuupäeval määratud väärtust nõuetekohaselt kindlaksmääratuks. <_o3a_p />

  <_o3a_p />

Firmaväärtuse amortiseerimise osas (negatiivse firmaväärtuse tuluna kajastamise osas) vt punkti 3 või 4 allpool. <_o3a_p />

2. Äriühendus, mis kujutas endast omandamist ja mida kajastati esmakordselt raamatupidamise aastaaruandes, mis hõlmas 1.jaanuaril 1995 või pärast seda, kuid enne käesoleva standardi jõustumist (või enne käesoleva standardi varasemat rakendamist) alanud perioodi.

 

a) Omandamiskuupäeval ületas omandatud osaluse soetusmaksumus omandaja osaluse eristatavate varaobjektide ja kohustiste õiglases väärtuses. <_o3a_p />

Kui firmaväärtust kajastati varana ja sellele omandamiskuupäeval määratud väärtus määrati kindlaks käesoleva standardi paragrahvi 41 kohaselt, vaata amortiseerimist käsitlevaid üleminekusätteid punktis 3 või 4. <_o3a_p />

  <_o3a_p />

Vastasel juhul: <_o3a_p />

  <_o3a_p />

i) määratakse kindlaks summa, mis firmaväärtusele oleks määratud omandamiskuupäeval vastavalt käesoleva standardi paragrahvile 41, ja kajastatakse firmaväärtust sellele vastavalt; <_o3a_p />

  <_o3a_p />

ii) määratakse kindlaks firmaväärtuse akumuleeritud amortisatsioon, mida oleks kajastatud vastavalt standardile IAS 22 (muudetud 1993), ja kajastatakse seda vastavalt (rakendades standardis IAS 22 (muudetud 1993) sisalduvat 20 aasta piirangut); ning <_o3a_p />

  <_o3a_p />

iii) amortiseeritakse firmaväärtuse kogu ülejäänud bilansiline jääkmaksumus selle järelejäänud kasuliku eluea jooksul, mis on kindlaks määratud vastavalt käesolevale standardile (käsitlust on kirjeldatud allpool punktis 4). <_o3a_p />

Omandamiskuupäeval: <_o3a_p />

Negatiivse firmaväärtuse korrigeerimist soovitatakse, kuid ei nõuta. Negatiivse firmaväärtuse korrigeerimise korral: <_o3a_p />

i) omandatud osaluse soetusmaksumus oli väiksem kui omandaja osalus eristatavate varaobjektide ja kohustiste õiglases väärtuses; ning <_o3a_p />

i) korrigeeritakse kõigi pärast 1.jaanuari 1995 toimunud omandamiste negatiivset firmaväärtust; <_o3a_p />

ii) omandatud eristatavate mittemonetaarsete varaobjektide õiglasi väärtusi vähendati kuni ülalmainitud vahe likvideerimiseni (IAS 22 (muudetud 1993) põhikäsitlus) <_o3a_p />

ii) määratakse kindlaks summa, mis oleks negatiivsele firmaväärtusele määratud omandamiskuupäeval vastavalt käesoleva standardi paragrahvile 59, ja kajastatakse negatiivset firmaväärtust sellele vastavalt; <_o3a_p />

  <_o3a_p />

iii) määratakse kindlaks negatiivse firmaväärtuse akumuleeritud osa, mida oleks kajastatud tuluna vastavalt standardile IAS 22 (muudetud 1993), ja kajastatakse seda vastavalt; ning <_o3a_p />

  <_o3a_p />

iv) kajastatakse negatiivse firmaväärtuse kogu ülejäänud bilansiline jääkmaksumus tuluna omandatud amortiseeritavate eristatavate mittemonetaarsete varaobjektide järelejäänud keskmise kaalutud kasuliku eluea jooksul (allpool punktis 4 kirjeldatud käsitlus).

  <_o3a_p />

  <_o3a_p />

Kui negatiivset firmaväärtust ei korrigeerita, loetakse sellele (selle olemasolul) omandamiskuupäeval määratud väärtust nõuetekohaselt kindlaksmääratuks. Negatiivse firmaväärtuse tuluna kajastamise osas vaata punkti 3 või 4. <_o3a_p />

Omandamiskuupäeval: <_o3a_p />

Kui negatiivset firmaväärtust kajastati ja sellele omandamiskuupäeval määratud väärtus määrati kindlaks vastavalt käesoleva standardi paragrahvile 59, vaata üleminekusätteid negatiivse firmaväärtuse tuluna kajastamise kohta punktides 3 või 4. Vastasel juhul: <_o3a_p />

i) omandatud osaluse soetusmaksumus oli väiksem kui omandaja osalus eristatavate varaobjektide ja kohustiste õiglases väärtuses; ja <_o3a_p />

i) määratakse kindlaks summa, mis negatiivsele firmaväärtusele oleks määratud omandamiskuupäeval vastavalt käesoleva standardi paragrahvile 59, ja kajastatakse negatiivset firmaväärtust sellele vastavalt; <_o3a_p />

ii) omandatud eristatavate mittemonetaarsete varade õiglasi väärtusi ei korrigeeritud ülalnimetatud vahe likvideerimiseks (lubatud alternatiivkäsitlus IAS 22 (muudetud 1993) kohaselt). <_o3a_p />

määratakse kindlaks negatiivse firmaväärtuse akumuleeritud osa, mida oleks kajastatud tuluna vastavalt standardile IAS 22 (muudetud 1993), ja kajastatakse seda vastavalt; ja <_o3a_p />

  <_o3a_p />

iii) kajastatakse negatiivse firmaväärtuse kogu ülejäänud bilansiline jääkmaksumus tuluna omandatud amortiseeritavate eristatavate mittemonetaarsete varaobjektide järelejäänud keskmise kaalutud kasuliku eluea jooksul (punktis 4 kirjeldatud käsitlus). <_o3a_p />

3. Firmaväärtust kajastati varana, kuid seda ei amortiseeritud eelnevalt või amortisatsioonimäär oli null. <_o3a_p />

Firmaväärtuse (negatiivse firmaväärtuse) bilansilist maksumust korrigeeritakse nii, nagu oleks firmaväärtuse amortiseerimine (negatiivse firmaväärtuse kajastamine tuluna) alati toimunud vastavalt käesolevale standardile (vt paragrahvid 44–54 (või 61–63)). <_o3a_p />

Negatiivset firmaväärtust kajastati algselt bilansis eraldi kirjena, kuid hiljem ei kajastatud seda tuluna või tuluna kajastatav negatiivse firmaväärtuse osa oli null. <_o3a_p />

  <_o3a_p />

4. Firmaväärtust (negatiivset firmaväärtust) oli eelnevalt amortiseeritud (kajastatud tuluna) <_o3a_p />

Firmaväärtuse (negatiivse firmaväärtuse) bilansilist maksumust ei korrigeerita eelnevatel aastatel kogunenud ja käesoleva standardi kohaselt arvutatud akumuleeritud amortisatsiooni (akumuleeritud osa negatiivsest firmaväärtusest, mis kajastati tuluna) vahelise erinevusega ning: <_o3a_p />

  <_o3a_p />

i) amortiseeritakse firmaväärtuse kogu bilansiline jääkmaksumus käesoleva standardi kohaselt kindlaksmääratud järelejäänud kasuliku eluea jooksul (vt paragrahvid 44–54); ja <_o3a_p />

  <_o3a_p />

(ii) kajastatakse negatiivse firmaväärtuse bilansiline jääkmaksumus tuluna omandatud eristatavate ja amortiseeritavate mittemonetaarsete varaobjektide järelejäänud keskmise kaalutud kasuliku eluea jooksul (vt paragrahv 62(a)). <_o3a_p />

  <_o3a_p />

(s.t kõiki muutusi käsitletakse sarnaselt raamatupidamislike hinnangute muutustega vastavalt standardile IAS 8, "Perioodi puhaskasum või -kahjum, rängad vead ja muutused arvestusmeetodites”). <_o3a_p />

 

JÕUSTUMISKUUPÄEV

 

102. Käesolevat rahvusvahelist raamatupidamisstandardit rakendatakse nende raamatupidamise aastaaruannete suhtes, mis hõlmavad 1.juulil 1999 või pärast seda algavaid aruandeperioode. Varasem rakendamine on soovitatav. Kui ettevõte rakendab käesolevat standardit raamatupidamise aastaaruannete suhtes, mis hõlmavad enne 1.juulit 1999 alanud perioode, peab see ettevõte:

 

a) selle asjaolu avalikustama; ja

b) alustama samaaegselt standardite IAS 36 "Varade väärtuse langus", IAS 37 "Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad" ja IAS 38 "Immateriaalne vara" rakendamist.

 103. Käesoleva standardiga asendatakse 1993.aastal kinnitatud standard IAS 22 "Äriühendused".

 1 Vt ka SIC-9: "Äriühendused – liigitamine kas omandamiste või huvide ühendamistena".

2
SIC-28: "Äriühendused – omakapitaliinstrumentide "vahetuse kuupäev" ja õiglane väärtus".

3
Vt ka SIC-22: "Äriühendused – algselt esitatud õiglaste väärtuste ja firmaväärtuse hilisem korrigeerimine".

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Majandustarkvara RAPID

Tarkvaraga RAPID saate korraldada keskmise või väikese ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestuse - laoarvestus, palgaarvestus, teenindus, üüriarvestus, jm. RAPIDi tasuta versiooniga saab töö tehtud üksikettevõtja, alustav ettevõte või mittetulundusühing.

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Valdkonna tööpakkumised

MAXIMA EESTI OÜ otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Fontes PMP OÜ

22. oktoober 2018

Uudised

Tööriistad