IAS21 Valuutakursside muutuste mõjud

Käesoleva muudetud rahvusvahelise
raamatupidamisstandardiga asendatakse standard IAS 21 “Valuutakursside muutuste
mõjude arvestamine” ja seda rakendatakse nende finantsaruannete suhtes, mis
hõlmavad 1.jaanuaril 1995 või pärast seda algavaid aruandeperioode.

IAS 21 ei käsitle välisvaluuta riskimaandamisinstrumentide arvestust (välja arvatud need instrumendid, mis maandavad välismaisesse majandusüksusesse tehtud netoinvesteeringu riski). Seda valdkonda käsitleb IAS 39 “Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine”.

1998. aastal täiendati IAS 21 paragrahvi 2 viitega standardile IAS 39 “Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine”.

1999. aastal muudeti paragrahvi 46, et asendada viited standardile IAS 10 “Võimalikud sündmused ja bilansipäevajärgsed sündmused” viidetega standardile IAS 10 (muudetud 1999) “Bilansipäevajärgsed sündmused”.

Standardiga IAS 21 on seotud järgmised SIC tõlgendused:

– SIC-7: "Euro kasutuselevõtt";

– SIC-11: "Välisvaluutatehingud – valuuta olulisest devalveerimisest tulenevate kahjumite kapitaliseerimine";

– SIC-19: "Aruandevaluuta – mõõtmine ja esitamine finantsaruannetes vastavalt standarditele IAS 21 ja IAS 29";

– SIC-30: "Aruandevaluuta – ümberarvestus mõõtmisvaluutast esitamisvaluutasse".

SISUKORD

  <_o3a_p />

Paragrahvid <_o3a_p />

Eesmärk <_o3a_p />

  <_o3a_p />

Rakendusala <_o3a_p />

1–6 <_o3a_p />

Mõisted <_o3a_p />

7 <_o3a_p />

Välisvaluutatehingud <_o3a_p />

8–22 <_o3a_p />

Esmane kajastamine <_o3a_p />

8–10 <_o3a_p />

Kajastamine järgmistel bilansipäevadel <_o3a_p />

11–12 <_o3a_p />

Valuutakursi vahede kajastamine <_o3a_p />

13–22 <_o3a_p />

Netoinvesteering välismaisesse majandusüksusesse <_o3a_p />

17–19 <_o3a_p />

Lubatud alternatiivkäsitlus <_o3a_p />

20–22 <_o3a_p />

Välismaiste äriüksuste finantsaruanded <_o3a_p />

23–40 <_o3a_p />

Välismaiste äriüksuste liigitamine <_o3a_p />

23–26 <_o3a_p />

Välismaised äriüksused, mis on lahutamatud aruandva ettevõtte äritegevusest <_o3a_p />

27–29 <_o3a_p />

Välismaised majandusüksused <_o3a_p />

30–38 <_o3a_p />

Välismaise majandusüksuse võõrandamine <_o3a_p />

37–38 <_o3a_p />

Muutus välismaise äriüksuse liigituses <_o3a_p />

39–40 <_o3a_p />

Kõik muutused valuutakurssides <_o3a_p />

41 <_o3a_p />

Valuutakursi vahede maksumõju

  <_o3a_p />

41 <_o3a_p />

Avalikustatav informatsioon <_o3a_p />

42–47 <_o3a_p />

Üleminekusätted <_o3a_p />

48 <_o3a_p />

Jõustumiskuupäev <_o3a_p />

49 <_o3a_p />

 

Standardeid, mis on esitatud poolpaksus kursiivkirjas, tuleb lugeda koos käesolevas standardis esitatud taustmaterjali ja rakendusjuhiste ning “Rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite eessõnaga”. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid ei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste objektide suhtes (vt eessõna paragrahv 12).

EESMÄRK

Ettevõte võib olla seotud välistegevusega kahel viisil. Ta võib teostada välisvaluutatehinguid või ta võib omada välismaiseid äriüksusi. Selleks, et hõlmata välisvaluutatehinguid ja välismaiseid äriüksusi ettevõtte finantsaruannetes, peab tehinguid kajastama ettevõtte aruandevaluutas ning välismaiste äriüksuste finantsaruanded tuleb ümber arvestada ettevõtte aruandevaluutasse.

Peamised probleemid välisvaluutatehingute ja välismaiste äriühingute arvestuses on otsustamine, millist valuutakurssi kasutada ja kuidas kajastada finantsaruannetes kursimuutustest tulenevaid finantsmõjusid.

RAKENDUSALA

1. Käesolevat standardit rakendatakse:

a) välisvaluutatehingute arvestamisel;  ja

b) nende välismaiste äriüksuste finantsaruannete ümberarvestamisel, mis on kaasatud ettevõtte finantsaruannetesse kas konsolideerimise teel, proportsionaalse konsolideerimise teel või kapitaliosaluse meetodil.1

2. Käesolev standard ei käsitle välisvaluuta riskimaandamisinstrumentide arvestust, välja arvatud selliste valuutakursivahede kajastamine, mis tekivad välisvaluutakohustusest, mida on arvestatud kui välismaisesse majandusüksusesse tehtud netoinvesteeringu riskimaandamisinstrumenti. Teisi riskimaandamisinstrumentide arvestamise aspekte, sealhulgas ka riskimaandamisinstrumentide arvestuse  rakendamise kriteeriume, käsitletakse standardis IAS 39 “Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine”.

3. Käesoleva standardiga asendatakse standard IAS 21 “Valuutakursside muutuste mõjude arvestamine”, mis kinnitati 1983. aastal.

4. Käesolev standard ei sätesta, millises valuutas ettevõte peab oma finantsaruanded esitama.Tavaliselt kasutab ettevõte oma asukohariigi valuutat. Kui ettevõte kasutab mõnda muud valuutat, nõuab käesolev standard, et avalikustataks selle valuuta kasutamise põhjus. Käesolev standard nõuab ka aruandevaluuta muutmise puhul põhjuse avalikustamist.2

5. Käesolev standard ei käsitle ettevõtte finantsaruannete ümberarvestamist aruandevaluutast mõnda muusse valuutasse tolle valuutaga harjunud aruande kasutajate mugavuse huvides või muudel samalaadsetel põhjustel.3

6. Käesolev standard ei käsitle nende rahavoogude esitamist rahavoogude aruandes, mis tekivad välisvaluutatehingutest ja välismaiste äriüksuste rahavoogude ümberarvestamisest (vt IAS 7 “ Rahavoogude aruanded”).

MÕISTED

7. Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Välismaine äriüksus on aruandva ettevõtte tütarettevõte, sidusettevõte, ühisettevõte või filiaal, mille tegevus baseerub või mille tegevust viiakse läbi riigis, mis ei ole aruandva ettevõtte asukohariik.

Välismaine majandusüksus on välismaine äriüksus, mille tegevus ei ole aruandva ettevõtte tegevuse lahutamatu osa.

Aruandevaluuta on finantsaruannete esitamisel kasutatav valuuta.

Välisvaluuta on valuuta, mis ei ole ettevõtte aruandevaluuta.

Valuutakurss on kahe valuuta teineteise vastu vahetamise kurss.

Valuutakursi vahe on erinevus, mis tuleneb sellest, kui kajastada sama hulka välisvaluuta ühikuid aruandevaluutas erinevate valuutakurssidega.

Sulgemiskurss on kahe valuuta vaheline hetkekurss (spot-kurss) bilansipäeval.

Netoinvesteering välismaisesse majandusüksusesse on aruandva ettevõtte osalus antud majandusüksuse netovarades.

Monetaarsed varad ja kohustised on raha ning vara ja kohustised, mis laekuvad või kuuluvad maksmisele fikseeritud või kindlaksmääratavates rahasummades.

Õiglane väärtus on summa, mille eest on teadlike, huvitatud ja omavahel mitteseotud poolte vahelises tehingus võimalik vahetada vara või arveldada kohustist.

VÄLISVALUUTATEHINGUD

Esmane kajastamine

8. Välisvaluutatehing on tehing, mis on fikseeritud või nõuab tasumist välisvaluutas, sealhulgas tehingud, mis tulenevad sellest, kui ettevõte kas:

a) ostab või müüb kaupu või teenuseid, mille hind on fikseeritud välisvaluutas;

b) võtab või annab laenu, kui tasumisele või laekumisele kuuluvad summad on fikseeritud välisvaluutas;

c) saab täideviimata valuutavahetuse lepingu osapooleks; või

d) muul viisil omandab või võõrandab varasid või võtab või arveldab kohustisi, mis on fikseeritud välisvaluutas.

9. Välisvaluutatehingu esmasel kajastamisel aruandevaluutas arvestatakse välisvaluuta summa ümber aruandevaluutaks, kasutades aruandevaluuta ja välisvaluuta vahelist kurssi tehingu kuupäeval.

10. Tehingukuupäeva valuutakurssi nimetatakse tihti hetkekursiks (spot-kursiks). Praktilistel põhjustel kasutatakse tihti kurssi, mis on ligikaudselt sama tehingukuupäeva tegeliku kursiga; näiteks võib kõigi antud perioodi jooksul samas valuutas teostatud tehingute suhtes kasutada nädala või kuu keskmist kurssi. Samas juhul, kui valuutakursid oluliselt kõiguvad, ei anna perioodi keskmise kursi kasutamine usaldusväärset tulemust.

Kajastamine järgmistel bilansipäevadel

11. Igal bilansipäeval:

a) välisvaluutas fikseeritud monetaarseid varasid ja kohustisi kajastatakse, kasutades sulgemiskurssi;

b) välisvaluutas fikseeritud mittemonetaarseid varasid ja kohustisi, mida kajastatakse algses soetusmaksumuses, kajastatakse kasutades tehingukuupäeva kurssi; ja

c) välisvaluutas fikseeritud mittemonetaarseid varasid ja kohustisi, mida kajastatakse õiglases väärtuses, kajastatakse, kasutades nende väärtuste määramise ajal kehtinud valuutakursse.

12. Objekti bilansiline maksumus määratakse kindlaks kooskõlas vastavate rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega (IAS). Näiteks võib kajastada teatud finantsinstrumente ja materiaalset põhivara õiglases väärtuses või soetusmaksumuses. Olenemata sellest, kas bilansiline maksumus määratakse soetusmaksumuse või õiglase väärtuse põhjal, arvestatakse niimoodi välisvaluutas määratud objektide maksumused aruandevaluutasse ümber vastavalt käesolevale standardile.

Valuutakursi vahede kajastamine

13. Paragrahvides 15–18 sätestatakse käesolevas standardis nõutud välisvaluutatehingutega seotud valuutakursi vahede raamatupidamiskäsitlus. Need paragrahvid hõlmavad põhikäsitlust nende valuutakursi vahede osas, mis tekivad mingi valuuta olulisest devalveerumisest või odavnemisest, mille vastu praktilised riskimaandamise võimalused puuduvad ning mis mõjutab kohustisi, mida ei saa arveldada ja mis tulenevad otseselt hiljutisest vara omandamisest, mille kohta arve on väljastatud välisvaluutas. Selliste valuutakursi vahede suhtes lubatud alternatiivne käsitlus on esitatud paragrahvis 21.

14. Käesolev standard ei käsitle välisvaluuta riskimaandamisinstrumentide arvestust, välja arvatud selliste valuutakursivahede kajastamine, mis tekivad välisvaluutakohustisest, mida on arvestatud kui välismaisesse majandusüksusesse tehtud netoinvesteeringu riskimaandamisinstrumenti. Teisi riskimaandamisinstrumentide arvestamise aspekte, sealhulgas ka riskimaandamisinstrumentide arvestuse rakendamise kriteeriume, käsitletakse standardis IAS 39 “Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine”.

15. Valuutakursi vahesid, mis tekivad monetaarsete varade ja kohustiste arveldamisel või ettevõtte monetaarsete varade ja kohustiste kajastamisel erinevate kurssidega nendest, millega need algselt arvele võeti või eelmistes finantsaruannetes kajastati, tuleb kajastada tulu või kuluna nende tekkeperioodil, välja arvatud need valuutakursi vahed, mida käsitletakse vastavalt paragrahvidele 17 ja 19.

16. Valuutakursi vahe tekib iga välisvaluutatehingust tuleneva monetaarse vara või kohustise puhul, kui tehingupäeva ja arvelduspäeva vahel toimub muutus valuutakursis. Kui tehing arveldatakse samal arvestusperioodil kui see tekkis, kajastatakse kogu valuutakursi vahe sellel perioodil. Samas, kui tehing arveldatakse järgmisel arvestusperioodil, siis määratakse kuni tasumise perioodini igal vahepealsel perioodil kajastatav valuutakursi vahe kindlaks vastavalt valuutakursi muutusele sellel perioodil.

Netoinvesteering välismaisesse majandusüksusesse

17. Valuutakursi vahed, mis tekivad seoses monetaarsete varade ja kohustistega, mis sisuliselt moodustavad osa ettevõtte netoinvesteeringust välismaisesse majandusüksusesse, tuleb ettevõtte finantsaruannetes kajastada omakapitalis kuni netoinvesteeringu realiseerimiseni, mil vastavalt paragrahvile 37 peab need vahed kajastama kas tulu või kuluna.

18. Ettevõttel võib olla monetaarne vara või kohustis, mis kuulub tasumisele välismaisele majandusüksusele või selle poolt. Selline objekt, mille tasumist lähemas tulevikus ei planeerita ja mille tasumine lähitulevikus ei ole tõenäoline, sisuliselt suurendab või vähendab ettevõtte netoinvesteeringut sellesse välismaisesse majandusüksusesse. Sellised monetaarsed varad ja kohustised võivad hõlmata pikaajalisi nõudeid või laene, kuid ei sisalda nõudeid ostjate vastu ega hankijatele tasumata arveid.

19. Valuutakursi vahed, mis tekivad välisvaluutakohustisest, mida arvestatakse kui välismaisesse majandusüksusesse tehtud netoinvesteeringu riskimaandamisinstrumenti, kajastatakse ettevõtte finantsaruannetes omakapitali osana kuni netoinvesteeringu realiseerimiseni, mil vastavalt paragrahvile 37 peab neid kajastama kas tulu või kuluna.

Lubatud alternatiivkäsitlus

20. Paragrahvis 21 käsitletavate valuutakursi vahede põhikäsitlus on esitatud paragrahvis 15.

21. Valuutakursi vahed võivad tekkida mingi valuuta olulisest devalveerumisest või odavnemisest, mille vastu praktilised riskimaandamise võimalused puuduvad ning mis mõjutab kohustisi, mida ei saa arveldada ja mis tulenevad otseselt vara hiljutisest omandamisest välisvaluutas. Sellised valuutakursi vahed lisatakse vastava vara bilansilisele maksumusele, eeldusel, et korrigeeritud bilansiline maksumus ei ületa asendusmaksumust ega vara müügi või kasutamisega kaetavat väärtust, sõltuvalt sellest, kumb on madalam.4

22. Valuutakursi vahesid ei lisata vara bilansilisele maksumusele, kui ettevõte saab arveldada vara omandamisel tekkinud välisvaluutas fikseeritud kohustist või maandada valuutakursiriski sellise kohustise suhtes. Samas on valuutakursikahjum osa otseselt varaga seotud kulutustest, kui kohustist ei ole võimalik arveldada ning puuduvad praktilised riskimaandamise võimalused; näiteks juhul, kui valuutavahetuse kontrollmehhanismide tõttu saadakse välisvaluutat hilinemisega. Seetõttu, vastavalt lubatud alternatiivkäsitlusele, vaadeldakse välisvaluutas arveldatava vara soetusmaksumusena sellist summat aruandevaluutas, mille ettevõte lõpuks peab tasuma oma kohustiste arveldamiseks, mis on otseselt tulenenud vara hiljutisest omandamisest.

VÄLISMAISTE ÄRIÜKSUSTE FINANTSARUANDED

Välismaiste äriüksuste liigitamine

23. Meetod, millega välismaise äriüksuse finantsaruandeid ümber arvestatakse, sõltub sellest, milline on selle äriüksuse finantseerimise ja tegevuse seos aruandva ettevõttega. Sel eesmärgil liigitatakse välismaised äriüksused kas “välismaisteks äriüksusteks, mis on lahutamatud aruandva ettevõtte äritegevusest,” või “välismaisteks majandusüksusteks”.

24. Välismaine äriüksus, mis on lahutamatu aruandva ettevõtte äritegevusest, teostab oma äri nii, nagu see oleks aruandva ettevõtte tegevuse laiendus. Näiteks võib sellise välismaise äriüksuse tegevus piirduda aruandvast ettevõttest imporditud kaupade müügiga ja tasu edastamisega aruandvale ettevõttele. Sellistel juhtudel on kursimuutusel aruandevaluuta ja välismaise äriüksuse asukohariigi valuuta vahel peaaegu vahetu mõju aruandva ettevõtte äritegevuse rahavoole. Seega mõjutab kursimuutus pigem välismaise äriüksuse valduses olevaid konkreetseid monetaarseid varasid ja kohustisi kui aruandva ettevõtte netoinvesteeringut sellesse äriüksusesse.

25. Seevastu välismaine majandusüksus akumuleerib raha ja teisi monetaarseid varasid ja kohustisi, tekitab kulusid, genereerib tulu ja võtab vajaduse korral laenu põhiliselt kohalikus valuutas. Ta võib teha tehinguid ka välisvaluutas, sealhulgas tehinguid aruandevaluutas. Kui kurss aruandevaluuta ja kohaliku valuuta vahel muutub, siis on sellel vaid vähene vahetu mõju või pole mingit vahetut mõju ei välismaise majandusüksuse ega aruandva ettevõtte praegusele ja tulevasele rahavoole äritegevusest. Kursimuutus mõjutab pigem aruandva ettevõtte netoinvesteeringut välismaises majandusüksuses kui välismaise majandusüksuse konkreetseid monetaarseid ja mittemonetaarseid varasid ja kohustisi.

26. Alljärgnevad asjaolud viitavad sellele, et välismaine äriüksus on pigem välismaine majandusüksus kui välismaine äriüksus, mis on lahutamatu aruandva ettevõtte äritegevusest:

a) kuigi aruandev ettevõte võib kontrollida välismaist äriüksust, toimub välismaise äriüksuse tegevus aruandvast ettevõttest olulises osas autonoomselt;

b) tehingud aruandva ettevõttega ei moodusta välismaise äriüksuse tegevusest suurt osa;

c) välismaise äriüksuse tegevust finantseeritakse peamiselt tema enda tegevuse või kohaliku laenuvõtmise kaudu, mitte aruandva ettevõtte poolt;

d) välismaise äriüksuse toodete või teenustega seotud tööjõu, materjalide ja muude kulutuste eest tasutakse ja arveldatakse pigem kohalikus valuutas kui aruandevaluutas;

e) välismaise äriüksuse müük toimub peamiselt aruandevaluutast erinevates valuutades;  ja

f) aruandva ettevõtte rahavood on pigem välismaise äriüksuse igapäevasest tegevusest isoleeritud kui välismaise äriüksuse tegevusest vahetult mõjutatud.

Põhimõtteliselt võib iga üksuse sobivalt liigitada eespool loetletud kriteeriumidega seotud faktilise informatsiooni põhjal. Mõnel juhul ei pruugi välismaise äriüksuse liigitus välismaiseks majandusüksuseks või aruandva ettevõtte äritegevusega lahutamatult seotud äriüksuseks olla selge ning õigeks liigitamiseks on vaja hinnangut.

Välismaised äriüksused, mis on lahutamatud aruandva ettevõtte äritegevusest

27. Aruandva ettevõtte äritegevusest lahutamatute välismaise äriüksuse finantsaruanded tuleb ümber arvestada, kasutades paragrahvides 8 ja 22 esitatud standardeid ja protseduure, nii nagu välismaise äriüksuse tehingud oleksid aruandva ettevõtte enda tehingud.

28. Konkreetsed objektid välismaise äriüksuse finantsaruannetes arvestatakse ümber nii, nagu kõik tema tehingud oleks läbi viidud aruandva ettevõtte poolt. Materiaalse põhivara soetusmaksumus ja amortisatsioon arvestatakse ümber kasutades vara ostukuupäeva kurssi või kui vara on kajastatud õiglases väärtuses, siis kasutades hindamispäeva kurssi. Varude soetusmaksumus arvestatakse ümber vastavalt valuutakursile, mis kehtis varude soetamisel. Vara kaetav väärtus või realiseerimisväärtus arvestatakse ümber, kasutades kurssi, mis kehtis kaetava väärtuse või netorealiseerimisväärtuse kindlaksmääramise hetkel. Näiteks kui varude neto realiseerimisväärtus määratakse kindlaks välisvaluutas, siis arvestatakse see väärtus ümber, kasutades selle kuupäeva kurssi, mil neto realiseerimisväärtus määrati. Seetõttu on kasutatav kurss tavaliselt sulgemiskurss. Aruandva ettevõtte finantsaruannetes võib vajalikuks osutuda vara bilansilise väärtuse vähendamine selle kaetava väärtuseni või neto realiseerimisväärtuseni, isegi kui välismaise äriüksuse finantsaruannetes ei ole selline korrigeerimine vajalik. Teise võimalusena võib osutuda vajalikuks välismaise äriüksuse finantsaruannetes tehtud korrigeerimise tühistamine aruandva ettevõtte finantsaruannetes.

29. Praktilistel põhjustel kasutatakse tihti kurssi, mis on ligikaudselt sama tehingukuupäeva tegeliku kursiga; näiteks võib kõigi antud perioodi jooksul samas valuutas teostatud tehingute suhtes kasutada nädala või kuu keskmist kurssi. Samas juhul, kui valuutakursid oluliselt kõiguvad, ei anna perioodi keskmise kursi kasutamine usaldusväärset tulemust.

Välismaised majandusüksused

30. Arvestades ümber välismaise majandusüksuse finantsaruandeid nende lülitamiseks oma finantsaruannetesse, peab aruandev ettevõte kasutama järgmisi protseduure:

a) välismaise majandusüksuse varad ja kohustused (nii monetaarsed kui mittemonetaarsed) tuleb ümber arvestada, kasutades sulgemiskurssi;

b) välismaise majandusüksuse tulu- ja kulukirjed tuleb ümber arvestada, kasutades tehingukuupäeva kursse, välja arvatud juhul, kui välismaise majandusüksuse aruandlust peetakse hüperinflatiivse majanduskeskkonna valuutas, millisel puhul tuleb  tulu- ja kulukirjed ümber arvestada, kasutades sulgemiskurssi; ja

c) kõik ümberarvestusest tulenevad valuutakursi vahed tuleb kajastada omakapitalis kuni netoinvesteeringu realiseerimiseni.

31. Praktilistel põhjustel kasutatakse välismaise äriüksuse tulu- ja kulukirjete ümberarvestamisel sageli tegelikele kurssidele ligilähedast kurssi, näiteks perioodi keskmist kurssi.

32. Välismaise majandusüksuse finantsaruannete ümberarvestamise tulemusena tekivad valuutakursi vahed, mis tulenevad:

a) tulu- ja kulukirjete ümberarvestamisest tehingukuupäeva kurssidega ning varade ja kohustuste ümberarvestamist sulgemiskursiga;

b) välismaisesse majandusüksusesse tehtud algse netoinvesteeringu ümberarvestamisest kursiga, mis on erinev eelnevalt kasutatud kursist; ja

c) teistest välismaise majandusüksuse omakapitali muutustest.

Neid valuutakursi vahesid ei kajastata perioodi tulu või kuluna, sest valuutakursi muutustel on väike vahetu mõju või ei ole üldse vahetut mõju välismaise majandusüksuse või aruandva ettevõtte äritegevuse praegustele või tulevastele rahavoogudele. Kui välismaist majandusüksust konsolideeritakse, kuid see ei ole täisomanduses, siis jaotatakse ümberarvestamisest tulenevad ja vähemusosalusele omistatavad akumuleerunud valuutakursi vahed vähemusosalusele ja need kajastatakse konsolideeritud bilansis osana vähemusosalusest.

33. Välismaise majandusüksuse omandamisel tekkinud firmaväärtust ning omandamisega seotud varade ja kohustiste bilansiliste maksumuste korrigeerimisi õiglastele väärtustele käsitletakse kas:

a) välismaise majandusüksuse varade ja kohustustena ning arvestatakse ümber sulgemiskursiga vastavalt paragrahvile 30;  või

b) aruandva ettevõtte varade ja kohustistena, mis on juba kajastatud aruandevaluutas või on mittemonetaarsed välisvaluutaobjektid, mida kajastatakse, kasutades tehingukuupäeva kurssi vastavalt paragrahvile 1(b).

34. Välismaise majandusüksuse finantsaruannete kaasamisel aruandva ettevõtte aruannetesse järgitakse tavapäraseid konsolideerimise protseduure, näiteks tütarettevõtete grupisiseste saldode ja tehingute elimineerimine (vt rahvusvahelised raamatupidamisstandardid IAS 27 “Konsolideeritud finantsaruanded ja tütarettevõtetesse tehtud investeeringute arvestus” ja IAS 31 “Finantsaruandlus ühisettevõtmistes osalemise kohta”). Samas ei saa kontsernisisesest monetaarsest varast või kohustisest (ükskõik, kas lühi- või pikaajalisest) tulenevat valuutakursi vahet elimineerida vastava mõnest muust kontsernisisesest saldost tuleneva summa vastu, sest monetaarne vara või kohustis väljendab kohustust vahetada üks valuuta teise vastu ning sellega kaasneb aruandva ettevõtte jaoks valuutakursi muutustest tulenev tulu või kulu. Sellest tulenevalt kajastatakse aruandva ettevõtte konsolideeritud finantsaruandes sellist valuutakursi vahet jätkuvalt tulu või kuluna, või kui see tekib seoses paragrahvides 17 ja 19 kirjeldatud asjaoludega, kajastatakse see kuni netoinvesteeringu realiseerimiseni omakapitalis.

35. Kui välismaise majandusüksuse finantsaruanded koostatakse aruandva ettevõtte omast erineva aruandekuupäevaga, koostab välismaine majandusüksus tihti aruandva ettevõtte finantsaruandesse kaasamise eesmärgil oma aruanded sama aruandekuupäevaga kui aruandev ettevõte. Kui see on aga teostamatu, siis lubab IAS 27 “Konsolideeritud finantsaruanded ja tütarettevõtetesse tehtud investeeringute arvestus” kasutada teistsuguse aruandekuupäevaga finantsaruandeid tingimusel, et erinevus ei ületa kolme kuud. Sel juhul arvestatakse välismaise majandusüksuse varad ja kohustised ümber välismaise majandusüksuse bilansipäeva valuutakursiga. Vajaduse korral korrigeeritakse andmeid oluliste kursimuutuste suhtes kuni aruandva ettevõtte bilansipäevani vastavalt standarditele IAS 27 “Konsolideeritud finantsaruanded ja tütarettevõtetesse tehtud investeeringute arvestus” ja IAS 28 “Sidusettevõtetesse tehtud investeeringute arvestus”.

36. Hüperinflatiivse majanduskeskkonna valuutas aruandeid koostava välismaise majandusüksuse finantsaruanded tuleb ümber arvestada vastavalt standardile IAS 29 “Finantsaruandlus hüperinflatiivsetes majanduskeskkondades” enne, kui need arvestatakse aruandva ettevõtte aruandlusvaluutasse. Kui majandus ei ole enam hüperinflatiivne ja välismaine majandusüksus lõpetab finantsaruannete koostamise ja esitamise vastavalt standardile IAS 29 “Finantsaruandlus hüperinflatiivsetes majanduskeskkondades”, loetakse lõpetamise kuupäeval mõõtmisvaluuta ühikutes kajastatud summad nende soetusmaksumuseks nende ümberarvestamisel aruandva ettevõtte aruandevaluutasse.

Välismaise majandusüksuse võõrandamine

37. Välismaise majandusüksuse võõrandamisel kajastatakse välismaise majandusüksusega seotud edasilükatud (s.o. kasumiaruandes seni mitte kajastatud) valuutakursi vahede kumulatiivne summa tulu või kuluna samal perioodil, mil kajastatakse võõrandamiskasum või -kahjum.

38. Ettevõte võib võõrandada oma osaluse välismaises majandusüksuses müügi, likvideerimise, aktsiakapitali tagasimakse teel või üksusest või selle osast loobumise teel. Dividendide maksmine on osa võõrandamisest ainult siis, kui see on sisuliselt investeeringu tagastamine. Osalise võõrandamise puhul lisatakse kasumile või kahjumile ainult proportsionaalne osa vastavast kumulatiivsest valuutakursi vahest. Välismaise majandusüksuse bilansilise maksumuse allahindamine ei tähenda osalist võõrandamist. Seega ei kajastata allahindamise momendil mingit osa edasilükatud valuutakursikasumist või -kahjumist.

Muutus välismaise äriüksuse liigituses

39. Kui välismaine äriüksus liigitatakse ümber, tuleb muudetud liigituse suhtes rakendatavaid ümberarvestusprotseduure rakendada alates muudatuse päevast.

40. Muudatus viisis, kuidas välismaise äriüksuse finantseerimine ja tegevus on seotud aruandva ettevõttega, võib kaasa tuua välismaise äriüksuse ümberliigitamise. Kui välismaine äriüksus, mis on lahutamatu aruandva ettevõtte äritegevusest, liigitatakse ümber välismaiseks majandusüksuseks, kajastatakse valuutakursi vahed, mis tekivad mittemonetaarsete varade ümberarvestamisel ümberliigitamise kuupäeval, omakapitalis. Kui välismaine majandusüksus liigitatakse ümber välismaiseks äriüksuseks, mis on lahutamatu aruandva ettevõtte äritegevusest, siis kajastatakse mittemonetaarsete varade ja kohustiste ümberarvestatud väärtusi muudatuse kuupäeval kui nende varade ja kohustiste soetusmaksumust muudatuse perioodil ja ka hilisematel perioodidel. Edasilükatud valuutakursi vahesid ei kajastata tulu või kuluna kuni äriüksuse võõrandamiseni.

KÕIK MUUTUSED VALUUTAKURSSIDES

Valuutakursi vahede maksumõju

41. Välisvaluutatehingutest tekkivad kasumid ja kahjumid ning valuutakursi vahed, mis tekivad välismaiste äriüksuste finantsaruannete ümberarvestamisel, võivad omada maksumõju, mida kajastatakse vastavalt standardile IAS 12 “Tulumaks”.

AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON

42. Ettevõte peab avalikustama:

a) perioodi puhaskasumis või -kahjumis kajastatud valuutakursi vahed (s.o. kasumid või kahjumid valuutakursi muutustest);

b) omakapitalis eraldi komponendina kajastatud neto valuutakursi vahed ning selliste valuutakursi vahede võrdlus perioodi alguses ja lõpus;  ning

c) perioodi jooksul tekkinud valuutakursi vahe, mis on lisatud vara bilansilisele maksumusele vastavalt paragrahvis 21 esitatud lubatud alternatiivsele käsitlusele.

43. Kui aruandevaluuta erineb ettevõtte asukohariigi valuutast, tuleb avalikustada põhjus teise valuuta kasutamiseks. Samuti peab avalikustama aruandevaluuta muutmise põhjuse.5

44. Kui toimub muudatus olulise välismaise äriüksuse liigituses, peab ettevõte avalikustama:

a) liigituse muudatuse sisu;

b) muudatuse põhjused;

c) liigituse muudatuse mõju omakapitalile;  ning

d) mõju iga aruandes esitatud perioodi puhaskasumile või -kahjumile, juhul kui liigituse muutus oleks toimunud kõige varasema esitatud perioodi alguses.

45. Ettevõte peab vastavalt paragrahvile 33 avalikustama valitud meetodi välismaise majandusüksuse soetamisel tekkinud firmaväärtuse ja õiglase väärtuse korrigeerimiste ümberarvestamiseks.

46. Ettevõte avalikustab pärast bilansipäeva toimunud kursimuutuse mõju välisvaluutas fikseeritud monetaarsetele varadele ja kohustistele või välismaise äriüksuse finantsaruannetele, kui muutus on sellise tähtsusega, et avalikustamata jätmine mõjutaks finantsaruannete kasutajate võimet anda õigeid hinnanguid ja teha õigeid otsuseid (vt IAS 10 “Bilansipäevajärgsed sündmused”).

47. Samuti soovitatakse ettevõtte valuutariski juhtimise poliitika avalikustamist.

ÜLEMINEKUSÄTTED

48. Käesoleva standardi esmakordsel rakendamisel peab ettevõte eraldi liigitama ja avalikustama edasilükatud ja eelnevatel perioodidel omakapitaliks liigitatud valuutakursside vahe kumulatiivse jäägi perioodi alguses, välja arvatud juhul, kui antud summat  ei ole põhjendatult võimalik kindlaks määrata.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

49. Käesolevat rahvusvahelist raamatupidamisstandardit rakendatakse nende finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1.jaanuaril 1995 või pärast seda algavaid aruandeperioode.

 

1
Vt ka SIC-7: "Euro kasutuselevõtt".

2
Vt ka SIC-19: "Aruandevaluuta – mõõtmine ja esitamine finantsaruannetes vastavalt standarditele IAS 21 ja IAS 29".

3
Vt ka SIC-30: "Aruandevaluuta – ümberarvestus mõõtmisvaluutast esitamisvaluutasse".

4
Vt ka SIC-11: "Välisvaluutatehingud – valuuta olulisest devalveerimisest tulenevate kahjumite kapitaliseerimine".

5
Vt ka SIC-30: "Aruandevaluuta – ümberarvestus mõõtmisvaluutast esitamisvaluutasse".

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Parima juhtimisaruandluse ja automatiseeritud raamatupidamisega majandustarkvara Suno365

Columbus Eesti on toonud turule uue täisfunktsionaalse majandustarkvara Suno365. Tegu on pilvepõhise ja kuutasulise majandustarkvaraga (ERP) ettevõtetele, kes hindavad kaasaegseid lahendusi taskukohaste kuludega.

Majandustarkvara RAPID

Tarkvaraga RAPID saate korraldada keskmise või väikese ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestuse - laoarvestus, palgaarvestus, teenindus, üüriarvestus, jm. RAPIDi tasuta versiooniga saab töö tehtud üksikettevõtja, alustav ettevõte või mittetulundusühing.

Valdkonna tööpakkumised

PLAYTECH ESTONIA OÜ is hiring a SENIOR ACCOUNTANT in Tartu

Playtech Estonia OÜ

04. jaanuar 2019

Uudised

Tööriistad