IAS20 Sihtfinants. arvestamine ja valitsuse abi

Käesoleva ümberkujundatud
rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga asendatakse standard, mille IASC
juhatus kinnitas algselt 1982. aasta novembris. See esitatakse muudetud
vormingus, mida on rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites kasutatud alates
1991. aastast. Algselt kinnitatud tekstis ei ole tehtud olulisi muudatusi.
Muudetud on teatavaid termineid, et need vastaksid IASCi praegustele tavadele.

1999. aasta mais muudeti standardiga IAS 10 (muudetud 1999) “Bilansipäevajärgsed sündmused” paragrahvi 11. Muudetud teksti rakendati nende finantsaruannete suhtes, mis hõlmasid 1. jaanuaril 2000 või pärast seda alanud aruandeperioode.

2001. aasta jaanuaris muudeti standardiga IAS 41 “Põllumajandus” paragrahvi 2. Muudetud teksti rakendatakse finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 2003 või pärast seda algavaid aruandeperioode.

Standardiga IAS 20 on seotud üks SIC tõlgendus:

– SIC-10: ”Valitsusepoolne abi, kui puudub konkreetne seos põhitegevusega”.

SISUKORD

  <_o3a_p />

Paragrahvid <_o3a_p />

Rakendusala <_o3a_p />

1–2 <_o3a_p />

Mõisted <_o3a_p />

3–6 <_o3a_p />

Sihtfinantseerimine <_o3a_p />

7–33 <_o3a_p />

Mittemonetaarne sihtfinantseerimine <_o3a_p />

23 <_o3a_p />

Varade sihtfinantseerimise esitusviis <_o3a_p />

24–28 <_o3a_p />

Kulude sihtfinantseerimise esitusviis <_o3a_p />

29–31 <_o3a_p />

Sihtfinantseerimise tagasimakse <_o3a_p />

32–33 <_o3a_p />

Valitsusepoolne abi <_o3a_p />

34–38 <_o3a_p />

Avalikustamine <_o3a_p />

39 <_o3a_p />

Üleminekusätted <_o3a_p />

40 <_o3a_p />

Jõustumiskuupäev <_o3a_p />

41 <_o3a_p />

 

Standardeid, mis on esitatud poolpaksus kursiivkirjas, tuleb lugeda koos käesolevas standardis esitatud taustmaterjali ja rakendusjuhiste ning “Rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite eessõnaga”. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid ei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste objektide suhtes (vt eessõna paragrahv 12).

RAKENDUSALA

1. Käesolevat standardit rakendatakse sihtfinantseerimise arvestamisel ja avalikustamisel ja muu valitsusepoolse abi avalikustamisel.

2. Käesolev standard ei käsitle:

a) spetsiifilisi probleeme, mis tekivad sihtfinantseerimise arvestamisel muutuvate hindade mõju peegeldavates finantsaruannetes või samalaadses täiendavas informatsioonis;

b) valitsusepoolset abi, mida ettevõte saab kasuna, mis on kasutatav maksustatava tulu kindlaksmääramisel või mis määratakse kindlaks või mida piiratakse tulumaksukohustuse alusel (nt tulumaksupuhkus, investeeringu maksusoodustused, kiiramortisatsiooni rakendamine ja vähendatud tulumaksumäärad);

c) riigile osalusega äriühingute kajastamisel;

d) standardiga IAS 41 “Põllumajandus” hõlmatud sihtfinantseerimist.

MÕISTED

3. Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Valitsus
on valitsus, valitsusasutused ja samalaadsed kohalikud, riiklikud või rahvusvahelised organid
.

Valitsusepoolne abi
on valitsusepoolne tegevus, mille eesmärk on anda konkreetset majanduslikku abi teatavatele kriteeriumidele vastavale ettevõttele või ettevõtete rühmale
. Käesolevas standardis ei hõlma valitsusepoolne abi kaudset abi, mida saadakse üldisi majandustingimusi mõjutavate meetmete kaudu (nt arenevatesse piirkondadesse infrastruktuuri rajamine või konkurentidele äripiirangute seadmine).

Sihtfinantseerimine
on valitsusepoolne abi ettevõttele ressursside üleandmise teel vastutasuks selle eest, et ettevõte on minevikus vastanud teatavatele põhitegevusega seotud tingimustele või teeb seda tulevikus
. Siia ei kuulu need valitsusepoolse abi vormid, mille väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, ja tehingud valitsusasutustega, mida ei ole võimalik eristada ettevõtte tavapärastest äritehingutest.22
{1>

Varade sihtfinantseerimine
on sihtfinantseerimine, mille esmatingimus on, et selle saamise tingimustele vastav ettevõte peab ostma, ehitama või muul viisil soetama pikaajalist vara
. Vara liigi või asukoha või soetamis- või kasutusperioodidega seotud kõrvaltingimuste lisandumine on samuti võimalik.

Kulude sihtfinantseerimine
on muu kui vara sihtfinantseerimine
.

Tingimuslikult tagastamatud laenud
on laenud, mille tagasimaksest laenuandja kohustub loobuma teatavatel kindlatel ettenähtud tingimustel
.

Õiglane väärtus
on summa, mille eest on võimalik vahetada vara omavahel mitteseotud teadliku ja huvitatud ostja ning teadliku ja huvitatud müüja vahel
.

4. Valitsusepoolne abi võib esineda mitmesugustes vormides, mis erinevad nii abi laadi kui ka sellega tavaliselt kaasnevate tingimuste poolest. Abi eesmärk võib olla ettevõtte kannustamine sellise tegevuse alustamiseks, mida see ei oleks ette võtnud, kui abi ei oleks antud.

5. Valitsusepoolse abi saamine võib finantsaruannete koostamisel olla oluline kahel põhjusel. Esiteks, kui ressursid on üle antud, peab nende arvestamiseks leidma sobiva arvestusmeetodi. Teiseks on soovitatav näidata, mil määral ettevõte on aruandeperioodil sellisest abist kasu saanud. See hõlbustab ettevõtte finantsaruannete võrdlemist eelmiste perioodide finantsaruannetega ja teiste ettevõtete finantsaruannetega.

6. Sihtfinantseerimist nimetatakse tihti ka abirahaks, majandusabiks või toetusrahaks.

SIHTFINANTSEERIMINE

7. Sihtfinantseerimist, sealhulgas mittemonetaarsest sihtfinantseerimist õiglases väärtuses, ei kajastata enne, kui on piisavalt kindel, et:

a) ettevõte vastab sihtfinantseerimisega kaasnevatele tingimustele; ja

b) sihtfinantseerimine leiab aset.

8. Sihtfinantseerimist ei kajastata enne, kui on piisavalt kindel, et ettevõte vastab sihtfinantseerimisega kaasnevatele tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Sihtfinantseerimise toimumine ei ole iseenesest piisav tõend, et sellega kaasnevad tingimused on täidetud või saavad täidetud.

9. Sihtfinantseerimise viis ei ole selle arvestusmeetodi valimisel oluline. Seega arvestatakse abi ühtmoodi, olenemata sellest, kas see saadakse rahas või vähendatakse selle abil ettevõtte kohustist valitsusasutuse ees.

10. Valitsusepoolset tingimuslikult tagastamatut laenu käsitletakse sihtfinantseerimisena, kui on piisavalt kindel, et ettevõte täidab laenu kustutamise tingimused.

11. Kui sihtfinantseerimine on kajastatud, käsitletakse iga sellega seotud tingimuslikku kohustist või tingimuslikku varaobjekti vastavalt standardile IAS 37 “Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslik vara”.

12. Sihtfinantseerimist kajastatakse süstemaatiliselt tuluna nendel perioodidel, mis on vajalikud tulu sidumiseks kulutustega, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on ette nähtud. Sihtfinantseerimist ei kajastata otse omakapitalis.

13. Sihtfinantseerimise raamatupidamislikus käsitluses on levinud kaks lähenemisviisi: kapitalipõhine lähenemine, mille kohaselt abi kajastatakse otse omakapitalis, ja tulupõhine lähenemine, mille kohaselt kajastatakse seda tuluna ühe või mitme perioodi jooksul.

14. Kapitalipõhise lähenemisviisi pooldajad väidavad järgmist:

a) sihtfinantseerimine on rahastamisvahend ja sellena tuleb seda bilansis käsitleda, mitte aga kasumiaruandes nende kuluobjektide tasaarvestuseks, mida sellega on rahastatud. Et tagasimakset ei eeldata, peab sihtfinantseerimist kajastama otse omakapitalis; ja

b) sihtfinantseerimise kajastamine kasumiaruandes ei ole asjakohane, sest seda ei teenita, vaid see kujutab endast valitsuse poolt seatud stiimulit ilma vastavate kulutusteta.

15. Tulupõhise lähenemisviisi pooldajad väidavad järgmist:

a) et sihtfinantseerimist saadakse muust allikast kui omanikelt, siis ei kajastata seda otse omakapitalis, vaid tuluna vastavate perioodide jooksul;

b) sihtfinantseerimine on harva tasuta. Ettevõte saab selle vastutasuks temale pandud tingimuste ja kohustuste täitmise eest. Seega kajastatakse sihtfinantseerimist tuluna ja viiakse vastavusse nende kulutustega, mille katmiseks abi on ette nähtud; ja

c) et tulumaksuga ja muude maksudega maksustatakse tulu, siis on loogiline käsitleda kasumiaruandes ka sihtfinantseerimist, mis on riigi fiskaalpoliitika osa.

16. Tulupõhise lähenemisviisi puhul on peamine see, et sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna süstemaatiliselt ja ratsionaalselt perioodidel, mis on vajalikud nende tulude sidumiseks vastavate kulutustega. Sihtfinantseerimise kajastamine tuluna, tuginedes laekumistele, ei vasta tekkepõhisele arvestuspõhimõttele (vt IAS 1 “Finantsaruannete esitamine”) ja seda võib kasutada ainult siis, kui ei ole mingit alust toetusraha jaotamiseks muudele perioodidele kui sellele, millal see saadi.

17. Tavaliselt on perioode, mil ettevõte kajastab sihtfinantseerimisega seotud kulutusi või kulusid, lihtne kindlaks määrata ja seega kajastatakse konkreetsete kuludega seotud toetusraha tuluna vastavate kuludega samal perioodil. Samuti kajastatakse amortiseeritavate varaobjektide sihtfinantseerimist tuluna nendel perioodidel ja samas proportsioonis, mil neid varaobjekte amortiseeritakse.

18. Mitteamortiseeritavate varaobjektide sihtfinantseerimine võib samuti eeldada teatavate kohustuste täitmist ja siis tuleb sihtfinantseerimist kajastada nende perioodide tuluna, millal kohustuste täitmiseks vajalikud kulutused tekivad. Näiteks võib maa annetamise tingimus olla sellele ehitatav ehitis ja seetõttu võib olla asjakohane kajastada seda tuluna ehitise kasutusea jooksul.

19. Abi on tihti osa mingist finants- või fiskaalabi paketist, millega on seotud palju tingimusi. Sellistel juhtudel tuleb hoolikalt täpsustada selliste kulutuste ja kulude tekkimisega seotud tingimused, mis määravad kindlaks toetusraha teenimise perioodid. Mõnikord võib olla sobiv jaotada osa sihtfinantseerimisest ühtedel ja osa teistel alustel.

20. Selline sihtfinantseerimine, mis saadakse juba kantud kulude või tekkinud kahjude kompenseerimiseks või mille eesmärk on osutada ettevõttele kohest finantsabi, mis ei ole seotud tulevikus tehtavate kulutustega, kajastatakse juhul, kui see on asjakohane erakorralise tuluna perioodil, mil tekib õigus selle saamiseks (vt IAS 8 “Perioodi puhaskasum või -kahjum, rängad vead ja muutused arvestusmeetodites”).

21. Teatavates tingimustes võib sihtfinantseerimine ettevõtte jaoks olla pigem kohene finantsabi kui stiimul konkreetsete kulutuste tegemiseks. Selline sihtfinantseerimine võib olla piiratud üksiku ettevõttega ja ei pruugi olla kättesaadav kogu sihtfinantseeritavate rühmale. Sellised tingimused võivad õigustada sihtfinantseerimise kajastamist vajadusel selle perioodi erakorralise tuluna, millal ettevõte täidab abi saamise nõuded, ja sellise informatsiooni avalikustamist, mis tagab, et sihtfinantseerimise mõju on selgesti mõistetav.

22. Sihtfinantseerimine võib ettevõtte jaoks olla eelmiste aruandeperioodide kulude või kahjumi kompensatsioon. Niisugune toetusraha kajastatakse selle perioodi tuluna, millal tekib õigus selle saamiseks, ja vajaduse korral esitatakse see erakorralise objektina ning avalikustatakse informatsioon, mis peab tagama, et selle mõju on selgesti arusaadav.

Mittemonetaarne sihtfinantseerimine

23. Sihtfinantseerimine võib toimuda mittemonetaarse varaobjekti (nt maa või muud ressursid) üleandmisena ettevõttele. Sellistel juhtudel on tavaks kindlaks määrata selle mittemonetaarse varaobjekti väärtus ja arvestada selles õiglases väärtuses nii toetusraha kui ka varaobjekti. Alternatiivse võimalusena kajastatakse mõnikord nii varaobjekti kui ka toetusraha nimiväärtuses.

Varade sihtfinantseerimise esitusviis

24. Varade sihtfinantseerimine, sealhulgas mittemonetaarne sihtfinantseerimine õiglases väärtuses, kajastatakse bilansis kas edasilükkunud tuluna või soetusmaksumuses, millest on maha arvatud sihtfinantseerimise summa.

25. Varade sihtfinantseerimise (või sihtfinantseerimise vastava osa) kajastamisel finantsaruannetes on aktsepteeritavad kaks meetodit.

26. Esimese meetodi rakendamisel kajastatakse sihtfinantseerimine edasilükkunud tuluna, mis seejärel näidatakse süstemaatilisel ja ratsionaalsel alusel tuluna varaobjekti kasuliku eluea jooksul.

27. Teise meetodi rakendamisel lahutatakse toetusraha varaobjekti maksumusest, mille tulemusena saadakse varaobjekti bilansiline maksumus. Toetusraha kajastatakse tuluna amortiseeritava varaobjekti eluea jooksul vähenevate amortisatsioonisummade kaudu.

28. Vara ostmine ja sellega seotud sihtfinantseerimise saamine võib põhjustada ettevõtte rahavoogudes olulisi muutusi. Seetõttu ja varasse tehtud brutoinvesteeringute avaldamiseks avalikustatakse need rahavoogudes toimunud muutused tihti eraldi kirjetena, olenemata sellest, kas  toetusraha lahutatakse bilansis sellega seotud varaobjekti maksumusest või mitte.

Kulude sihtfinantseerimise esitusviis

29. Kulude sihtfinantseerimine esitatakse kasumiaruandes kas eraldi või üldpealkirja, nagu näiteks “Muu tulu”, all; teise võimalusena lahutatakse see vastavatest kuludest.

30. Esimese meetodi pooldajad väidavad, et tulu ja kulu saldeerimine ei ole asjakohane ja toetusraha eraldamine kuludest lihtsustab võrdlust teiste, sihtfinantseerimisest mõjutamata kuludega. Teise meetodi pooldajad väidavad, et neid kulusid ei oleks võib-olla ilma sihtfinantseerimiseta üldse tehtud ning kulude esitamine ilma toetusraha saldeerimiseta võib seega olla eksitav.

31. Mõlemat meetodit peetakse kulude sihtfinantseerimise puhul vastuvõetavaks. Finantsaruannete paremaks mõistmiseks võib olla vajalik sihtfinantseerimise avalikustamine. Tavaliselt on asjakohane avalikustada sihtfinantseerimise mõju kõigile avalikustamisele kuuluvatele tulu- ja kulukirjetele.

Sihtfinantseerimise tagasimakse

32. Sihtfinantseerimist, mis kuulub tagasimaksmisele, arvestatakse raamatupidamisliku hinnangu muutmisena (vt IAS 8 “Perioodi puhaskasum või -kahjum, rängad vead ja muutused arvestusmeetodites”). Kulude sihtfinantseerimise tagasimakset rakendatakse kõigepealt edasilükkunud amortiseerimata tulu suhtes. Määral, mil tagasimakse ületab sellist edasilükkunud tulu, või kui edasilükkunud tulu puudub, kajastatakse tagasimakse viivitamatult kuluna. Varade sihtfinantseerimise tagasimakset kajastatakse, suurendades vara bilansilist maksumust või vähendades edasilükkunud tulu saldot tagasimakstava summa ulatuses. Täiendavat kumulatiivset amortisatsiooni, mida oleks seni sihtfinantseerimise puudumisel kajastatud kuluna, tuleb viivitamatult kajastada kuluna.

33. Varade sihtfinantseerimise tagasimakse tinginud asjaolud võivad nõuda vara uue bilansilise maksumuse võimaliku väärtuse languse kindlaksmääramist.

VALITSUSEPOOLNE ABI

34. Paragrahvis 3 esitatud sihtfinantseerimise mõistest on välja jäetud valitsusepoolse abi teatavad vormid, mille väärtust ei ole võimalik põhjendatult hinnata, ja tehingud valitsusasutustega, mida ei ole võimalik eristada ettevõtte tavapärastest äritehingutest.

35. Abi, mida ei ole võimalik põhjendatult hinnata, on näiteks tasuta tehniline või turustusalane nõustamine ja garantiide andmine. Tehing valitsusasutusega, mida ei ole võimalik eristada ettevõtte tavapärastest äritehingutest, on näiteks riigihankega seotud tehing, mille tulemus on osa ettevõtte müügitegevusest. Kasu olemasolu võib küll olla vaieldamatu, kuid tavapärase äritegevuse ja valitsusepoolse abi eristamine oleks meelevaldne.

36. Kasu tähtsus võib ülaltoodud näidetes olla nii oluline, et finantsaruannete eksitavuse vältimiseks on vaja avalikustada abi laad, määr ja kestus.

37. Nullintressimääraga või madala intressimääraga laenud on üks valitsusepoolse abi vorme, kuid saadud kasu määratlemiseks intresse ei lahutata.

38. Käesolevas standardis ei loeta valitsusepoolseks abiks infrastruktuuride arendamist üldise transpordi- ja sidevõrgu parandamise teel ning pakkudes selliseid paremaid teenuseid nagu niisutus- või veevõrgustikku, mis on püsivalt kasutuses kogu kohaliku elanikkonna heaks.

AVALIKUSTAMINE

39. Avalikustada tuleb järgmine informatsioon:

a) sihtfinantseerimise arvestusmeetod, kaasa arvatud finantsaruannetes esitamise meetodid;

b) finantsaruannetes kajastatud sihtfinantseerimise laad ja ulatus ning muud valitsusepoolse abi vormid, millest ettevõte on otseselt kasu saanud; ja

b) kajastatud valitsusepoolse abiga seotud täitmata tingimused ja muud võimalikud sündmused.

ÜLEMINEKUSÄTTED

40. Käesolevat standardit esimest korda rakendav ettevõte peab:

a) võimaluse korral täitma avalikustamistingimused; ja

b) kas

i) korrigeerima oma finantsaruandeid vastavalt arvestusmeetodite muutusele standardi IAS 8 “Perioodi puhaskasum või -kahjum, rängad vead ja muutused arvestusmeetodites” kohaselt; või

ii) rakendama käesoleva standardi arvestussätteid ainult sellise abi või abi osade suhtes, mis muutuvad saadaolevateks või kuuluvad tagasimaksmisele pärast käesoleva standardi jõustumiskuupäeva.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

41. Käesolevat rahvusvahelist raamatupidamisstandardit rakendatakse nende finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 1984 või pärast seda algavaid aruandeperioode.

 

1
Vt ka SIC-10: “Valitsusepoolne abi, kui puudub konkreetne seos põhitegevusega”.

 

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Valdkonna tööpakkumised

TALOT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Talot AS

31. august 2018

Uudised

Tööriistad