IAS18 Tulu

1998. aastal muudeti standardiga IAS
39 “Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine” standardi IAS 18 paragrahvi
11, lisades sellesse ristviite standardile IAS 39.

Mais 1999 muudeti standardiga IAS 10 (muudetud 1999) “Bilansipäevajärgsed sündmused” paragrahvi 36. Muudetud teksti rakendatakse raamatupidamise aastaaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 2000 või pärast seda algavaid aruandeperioode.

Jaanuaris 2001 muudeti standardiga IAS 41 “Põllumajandus” paragrahvi 6. Standardit IAS 41 rakendatakse nende raamatupidamise aastaaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 2003 või pärast seda algavaid aruandeperioode.

Standardiga IAS 18 on seotud järgmised SIC tõlgendused:

– SIC-27: ”Juriidiliselt rendilepingutena vormistatud tehingute sisu hindamine”,

– SIC-31: ”Tulu – reklaamiteenuseid sisaldavad bartertehingud”.

 

SISUKORD

  <_o3a_p />

Paragrahvid <_o3a_p />

Eesmärk <_o3a_p />

  <_o3a_p />

Rakendusala <_o3a_p />

1–6 <_o3a_p />

Mõisted <_o3a_p />

7–8 <_o3a_p />

Tulu mõõtmine <_o3a_p />

9–12 <_o3a_p />

Tehingu identifitseerimine <_o3a_p />

13 <_o3a_p />

Kauba müük <_o3a_p />

14–19 <_o3a_p />

Teenuste osutamine <_o3a_p />

20–28 <_o3a_p />

Intressid, kasutustasud (rojaltid) ja dividendid <_o3a_p />

29–34 <_o3a_p />

Avalikustamine <_o3a_p />

35–36 <_o3a_p />

Jõustumiskuupäev <_o3a_p />

37 <_o3a_p />

 

Standardeid, mis on esitatud poolpaksus kursiivkirjas, tuleb lugeda koos käesolevas standardis esitatud taustmaterjali ja rakendusjuhiste ning “Rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite eessõnaga”. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid ei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste objektide suhtes (vt eessõna paragrahv 12).

EESMÄRK

Finantsaruannete koostamise ja esitamise raamistikus on tulu määratletud majandusliku kasu suurenemisena aruandeperioodil, mis väljendub vara lisandumise või kasvuna või kohustiste vähenemisena ja viib omakapitali suurenemiseni, välja arvatud omanike poolt tehtavad sissemaksed. Tulu võib esineda erinevates vormides ja olla tähistatud erinevate nimetustega. Ettevõtte tavategevuse käigus tekkivat tulu nimetatakse väga mitmete erinevate nimedega, kaasa arvatud müügitulu, tasud, intressid, dividendid ja kasutustasud (rojaltid).Käesoleva standardi eesmärk on kehtestada teatavat liiki tehingutest ja sündmustest tuleneva tulu raamatupidamiskäsitlus.

Tulu arvestamise põhiküsimus on tulu kajastamise aja kindlaksmääramine. Tulu kajastatakse, kui ettevõtte tulevase majandusliku kasu saamine on tõenäoline ja seda kasu on võimalik usaldusväärselt mõõta. Käesolevas standardis täpsustatakse asjaolud, mille puhul need kriteeriumid on täidetud, ja seetõttu tulu kajastatakse. Lisaks sisalduvad standardis praktilised juhised nende kriteeriumide rakendamiseks.

RAKENDUSALA

1. Käesolevat standardit rakendatakse järgmistest tehingutest ja sündmustest tuleneva tulu arvestamisel:

a) kauba müük;

b) teenuste osutamine; ja

c) ettevõtte vara kasutamine teiste poolt, mille tulemusel teenitakse intresse, kasutustasusid (rojalteid) ja dividende.

2. Käesoleva standardiga asendatakse 1982. aastal kinnitatud standard IAS 18 “Tulu kajastamine”.

3. Kaup hõlmab ettevõtte poolt müügiks toodetud kaupa ja edasimüügiks ostetud kaupa (nt vahendajate poolt ostetud kaupa või edasimüügiks hoitavat maad ja muud kinnisvara).

4. Teenuste osutamine tähendab tavaliselt ettevõtte poolt mingi lepinguliselt sätestatud ülesande täitmist kokkulepitud aja jooksul. Teenuseid võib osutada kas ühe või mitme perioodi jooksul. Mõned teenuste osutamise lepingud on otseselt seotud ehituslepingutega, näiteks projektijuhtide või arhitektide teenustega seotud lepingud. Sellistest lepingutest tulenevat tulu käesolevas standardis ei käsitleta, vaid neid käsitletakse vastavalt standardis IAS 11 “Ehituslepingud” ehituslepingutele kehtestatud nõuetele.

5. Ettevõtte vara kasutamine teiste poolt tekitab järgmist tulu:

a) intressid – ettevõtte raha või raha ekvivalentide või ettevõtte saadaolevate summade kasutamise tasu;

b) kasutustasu (rojalti) – ettevõtte pikaajalise vara kasutamise tasu (nt patendid, kaubamärgid, autoriõigused ja arvutitarkvara); ja

c) dividendid – kasumi jaotamine omakapitaliinstrumentide valdajatele proportsionaalselt nende osalusega konkreetses kapitaliliigis.

6. Käesolev standard ei käsitle tulu, mis tuleneb:

a) rendilepingutest (vt IAS 17 “Rent”);

b) kapitaliosaluse meetodil arvestatud investeeringute dividendidest (vt IAS 28 “Sidusettevõtetesse tehtud investeeringute arvestamine”);

c) kindlustusettevõtete kindlustuslepingutest;

d) finantsvara ja finantskohustiste õiglase väärtuse muutustest või nende võõrandamisest (vt IAS 39 “Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine”);

e) muu käibevara väärtuse muutustest;

f) põllumajandustegevusega seotud bioloogilise vara esmasest arvelevõtmisest ja selle vara õiglase väärtuse muutustest (vt IAS 41 “Põllumajandus”);

g) põllumajandussaaduste esmasest arvelevõtmisest (vt IAS 41 “Põllumajandus”); ja

h) maakide kaevandamisest.

MÕISTED

7. Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Tulu on ettevõtte tavategevuse käigus aruandeperioodil tekkiv majanduslik brutokasu, kui selle tulemus on ettevõtte omakapitali suurenemine, välja arvatud suurenemine omanike tehtavate sissemaksete tõttu
.

Õiglane väärtus on summa, mille eest on teadlike, huvitatud ja omavahel mitteseotud poolte vahelises tehingus võimalik vahetada vara või arveldada kohustist
.

8. Tulu hõlmab ainult ettevõtte enda nimel saadud ja saadaoleva majandusliku kasu brutosummat. Kolmandate isikute nimel saadud summad, nagu müügimaks, kauba ja teenustega seotud maksud ja käibemaks, ei ole ettevõtte poolt saadav majanduslik kasu ega suurenda omakapitali. Seetõttu ei arvata neid tulu hulka. Samamoodi sisaldab esindussuhte korral majandusliku kasu brutosumma esindatava nimel kogutud summasid, mis ei suurenda ettevõtte omakapitali. Esindatava nimel kogutavad summad ei ole tulu. Tulu on seevastu vahendustasu.

TULU MÕÕTMINE

9. Tulu mõõdetakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses.1

10. Tehingust tuleneva tulu suurus määratakse tavaliselt ettevõtte ja varaobjekti ostja või kasutaja vahel sõlmitud lepingus. Seda mõõdetakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki ettevõtte poolt lubatud kaubanduslikke allahindlusi ja koguserabatte.

11. Enamikul juhtudel laekub tasu kas raha või raha ekvivalentidena ja tulu summa on laekunud või saadaoleva raha või raha ekvivalentide summa. Kui aga raha või raha ekvivalentide laekumine lükatakse edasi, võib tasu õiglane väärtus olla laekuva või saadaoleva raha või raha ekvivalentide nominaalväärtusest väiksem. Näiteks võib ettevõte anda ostjale intressita krediiti või võtta kauba müügi eest ostjalt veksli, mille intress on turuintressimäärast madalam. Kui sisuliselt on tegemist finantseerimistehinguga, määratakse tasu õiglane väärtus kindlaks kõigi tulevaste laekumiste diskonteerimise teel kaudse intressimääraga. Kaudne intressimäär on järgmisest kahest punktist selgemini kindlaksmääratav, kas:

a) sarnase krediidireitinguga emiteerija poolt sarnasele instrumendile valdavalt kehtiv intressimäär; või

b) intressimäär, mille kasutamine diskonteerib instrumendi nimiväärtuse kõnealuste kaupade või teenuste hetkemüügihinnaks sularahas.

Õiglase väärtuse ja tasu nimiväärtuse vaheline erinevus kajastatakse vastavalt standardi IAS 39 “Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine” paragrahvidele 29 ja 30 intressituluna.

12. Kaupade või teenuste vahetamist sarnase olemuse ja väärtusega kaupade või teenuste vastu ei loeta tulu tekitavaks tehinguks. Seda juhtub tihti selliste kaupade nagu nafta või piim korral, kui tarnijad vahetavad oma erinevates asupaikades olevaid varusid omavahel, et õigeaegselt rahuldada konkreetse paiga nõudlust. Kaupade müümist ja teenuste osutamist vahetusena teistsuguste kaupade või teenuste vastu loetakse tulu tekitavaks tehinguks. Tulu mõõdetakse saadud kaupade või teenuste õiglases väärtuses, mida on korrigeeritud võimaliku üleantud raha või raha ekvivalentide summaga. Kui saadud kaupade või teenuste õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, mõõdetakse tulu ära antud kaupade või teenuste õiglases väärtuses, mida on korrigeeritud võimaliku üleantud raha või raha ekvivalentide summaga.

TEHINGU IDENTIFITSEERIMINE

13. Käesoleva standardi kajastamiskriteeriumeid rakendatakse tavaliselt eraldi iga tehingu suhtes. Teatavatel asjaoludel on tehingu sisu peegeldamiseks siiski vajalik rakendada kajastamiskriteeriume üksiku tehingu eraldi identifitseeritavate komponentide suhtes. Näiteks kui toote müügihind sisaldab tulevikus osutatava teenusega seotud identifitseeritavat summat, lükatakse selle summa tuluna kajastamine edasi, kajastades seda selle perioodi tuluna, millal teenus osutatakse. Seevastu rakendatakse kajastamiskriteeriume kahe või enama tehingu suhtes koos sel juhul, kui need on omavahel seotud nii, et nende majanduslikku mõju ei ole võimalik mõista ilma tehingute jada kui tervikuta. Näiteks võib ettevõte müüa kaupa ja samal ajal sõlmida eraldi lepingu kauba hilisema tagasiostu kohta, nullides sellega tehingu sisulise mõju; sellisel juhul käsitletakse kaht tehingut koos.

KAUBA MÜÜK

14. Kaubamüügist saadud tulu kajastatakse siis, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a) ettevõte on ostjale üle andnud kõik kauba omandiõigusega kaasnevad olulised riskid ja hüved;

b) ettevõttel ei ole jätkuvalt sellist haldusvastutust, mis tavaliselt seondub omandiõigusega, ning tal puudub tegelik valitsev mõju müüdud kauba üle;

c) tulu summat on võimalik usaldusväärselt mõõta;

d) on tõenäoline, et ettevõte saab tehingust tulenevalt majanduslikku kasu; ja

e) tehingust tulenevaid tehtud või tehtavaid kulutusi on võimalik usaldusväärselt mõõta.

15. Et hinnata, millal ettevõte on ostjale üle andnud kõik omandiõigusega kaasnevad olulised riskid ja hüved, tuleb vaadelda tehingu asjaolusid. Enamikul juhtudel langeb omandiõigusega kaasnevate riskide ja hüvede üleandmine kokku juriidilise omandiõiguse üleandmisega ostjale või kauba ostja valdusesse andmisega. Nii on see tavaliselt jaemüügi puhul. Teistel juhtudel võib juriidilise omandiõigusega kaasnevate riskide ja hüvede üleandmine ostjale toimuda juriidilise omandiõiguse üleandmisest või kauba ostja valdusesse andmisest erineval ajal.

16. Kui omandiõigusega kaasnevad olulised riskid jäävad ettevõttele, siis ei ole tegemist müügitehinguga ja tulu ei kajastata. Omandiõigusega kaasnev oluline risk võib ettevõttele jääda mitmel erineval moel. Näited olukordadest, kus omandiõigusega kaasnevad olulised riskid ja hüved jäävad ettevõttele:

a) kui ettevõttele jääb ebarahuldava tulemuslikkusega seonduv kohustus, mida tavapärased garantiitingimused ei kata;

b) kui tulu laekumine mingist konkreetsest müügitehingust sõltub ostja poolt sama kauba müügi eest saadavast tulust;

c) kui kaup tarnitakse kliendile koos paigaldusega, mis moodustab olulise osa lepingust, kuid mida ettevõte ei ole veel lõplikult teostanud; ja

d) kui ostjal on õigus tehing mingil müügilepingus täpsustatud põhjusel tühistada ja ettevõte ei ole kindel kauba tagastamise tõenäosuses.

17. Kui omandiõigusega kaasnevatest riskidest jääb ettevõttele ainult ebaoluline osa, on tegemist müügitehinguga ja tulu kajastatakse. Näiteks võib müüjale jääda kauba omandiõigus ainult selle kauba eest tasutava summa laekumise tagamiseks. Kui ettevõte on sellisel juhul olulised omandiõigusega kaasnevad riskid üle andnud, on tegemist müügitehinguga ja tulu kajastatakse. Teine näide juhtumist, mille korral omandiõigusega kaasnevatest riskidest jääb ettevõttele ainult ebaoluline osa, võib olla jaemüük, kui rahulolematule ostjale pakutakse raha tagastamist. Sellistel juhtudel kajastatakse tulu müügihetkel, tingimusel et müüja suudab tulevasi tagastamisi usaldusväärselt hinnata ja kajastab tagastamisega seotud kohustise eelneva kogemuse ja muude asjakohaste tegurite põhjal.

18. Tulu kajastatakse ainult siis, kui on tõenäoline, et ettevõte saab tehingust tulenevalt majanduslikku kasu. Mõnedel juhtudel ei pruugi see tõenäoline olla enne, kui tasu on laekunud või kui ebakindlust põhjustav asjaolu on kõrvaldatud. Näiteks võib olla ebaselge, kas välisriigi valitsusasutus lubab välisriigis toimunud müügi eest saadava tasu üle kanda. Loa saamisel on ebakindlus kõrvaldatud ja tulu kajastatakse. Samas, kui tekib kahtlus mingi juba tuluna kajastatud summa laekuvuse osas, kajastatakse mittelaekuv summa või summa, mille laekumist ei loeta enam tõenäoliseks, pigem kuluna kui algselt kajastatud tulu summa korrigeerimisena.

19. Sama tehingu või muu sündmusega seotud tulu ja kulud kajastatakse samaaegselt; seda protsessi nimetatakse tavaliselt tulude ja kulude vastavusse viimiseks. Kui tulu kajastamise muud kriteeriumid on täidetud, on kulusid, sealhulgas garantiikulusid ja muid pärast kauba tarnimist tekkivaid kulutusi tavaliselt võimalik usaldusväärselt mõõta. Samas ei tohi tulu kajastada, kui kulutusi ei saa usaldusväärselt mõõta; sellisel juhul kajastatakse kauba müügi eest juba saadud tasu kohustisena.

TEENUSTE OSUTAMINE

20. Kui teenuse osutamist hõlmava tehingu tulemust on võimalik usaldusväärselt hinnata, kajastatakse tehinguga seotud tulu vastavalt tehingu valmidusastmele bilansipäeval. Tehingu tulemust on võimalik usaldusväärselt hinnata siis, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) tulu summat on võimalik usaldusväärselt mõõta;

b) on tõenäoline, et ettevõte saab tehingust tulenevalt majanduslikku kasu;

c) tehingu valmidusastet bilansipäeval on võimalik usaldusväärselt mõõta; ja

d) tehinguga seotud kulutusi ja tehingu lõpetamise kulutusi on võimalik usaldusväärselt mõõta.2, 3

21. Tulu kajastamist tehingu valmidusastme järgi nimetatakse tihti ka valmidusastme meetodiks. Selle meetodi kohaselt kajastatakse tulu neil perioodidel, millal teenused osutatakse. Sellisel alusel kajastatud tulu annab kasulikku infot perioodi teenuste osutamise mahu ja tulemuslikkuse kohta. IAS 11 “Ehituslepingud” nõuab samuti tulu kajastamist samadel alustel. Selle standardi nõuded on üldiselt rakendatavad kõigi teenuste osutamisega seotud tulude ja kulude kajastamise suhtes.

22. Tulu kajastatakse ainult siis, kui on tõenäoline, et ettevõte saab tehingust tulenevalt majanduslikku kasu. Samas, kui tekib kahtlus mingi juba tuluna kajastatud summa laekuvuse osas, kajastatakse mittelaekuv summa või summa, mille laekumist ei loeta enam tõenäoliseks, pigem kuluna kui algselt kajastatud tulu summa korrigeerimisena.

23. Üldjuhul on ettevõte võimeline tegema usaldusväärseid hinnanguid pärast tehingu teiste osapooltega alljärgnevas kokkuleppimist:

a) kõikide osapoolte täitmisele pööratavad õigused osapoolte osutatavate ja saadavate teenuste osas;

b) vahetatav tasu; ja

c) arveldusviis ja -tingimused.

Lisaks on tavaliselt vajalik, et ettevõttel oleks tõhus ettevõttesisene eelarve- ja aruandlussüsteem. Ettevõte vaatab teenuse osutamise käigus tuluhinnangud üle ja vajadusel korrigeerib neid. Selliste muudatuste vajadus ei tähenda tingimata seda, et tehingu tulemust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata.

24. Tehingu valmidusastme võib kindlaks määrata mitme eri meetodiga. Ettevõte kasutab meetodit, mis võimaldab osutatud teenuseid usaldusväärselt mõõta. Olenevalt tehingu laadist võivad meetodid sisaldada järgmist:

a) teostatud tööde kaardistamine;

b) enne kontrollimise päeva osutatud teenuste osatähtsus osutatavate teenuste kogumahust; või

c) tehtud kulutuste osa kogu tehingu eeldatavatest kulutustest. Tehtud kulutuste hulka lülitatakse ainult juba osutatud teenustega seotud kulutused. Tehingu eeldatavate kulutuste hulka loetakse ainult osutatud või tulevikus osutatavate teenustega seotud kulutused.

Klientidelt saadud kumulatiivsed vahemaksed ja ettemaksed ei peegeldada sageli tegelikult osutatud teenuseid.

25. Kui teenuse osutamiseks teostatakse kindla perioodi jooksul määramatu arv erinevaid toiminguid, kajastatakse tulu praktilistel põhjustel lineaarselt kõnealuse perioodi jooksul, kui ei ole ilmne, et mõni teine meetod väljendab valmidusastet paremini. Kui mõni konkreetne toiming on teistest toimingutest tunduvalt olulisem, lükatakse tulu kajastamine edasi kuni selle olulise toimingu lõpetamiseni.

26. Kui teenuste osutamisega seotud tehingu tulemust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, kajastatakse tulu ainult kajastatud kaetavate kulude ulatuses.

27. Tehingu varastes etappides ei ole tehingu tulemust sageli võimalik usaldusväärselt hinnata. Sellest hoolimata võib olla tõenäoline, et ettevõte katab tehingust tekkinud kulutused. Seetõttu kajastatakse tulu ainult eeldatavasti kaetavate kulutuste ulatuses. Kuna tehingu tulemust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, kasumit ei kajastata.

28. Kui tehingu tulemust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata ja ei ole tõenäoline, et tekkinud kulutused kaetakse, tulu ei kajastata ja tehtud kulutused kajastatakse kuluna. Kui lepingu tulemuse usaldusväärset hindamist takistanud ebakindlust tekitanud asjaolud kaovad, kajastatakse tulu pigem vastavalt paragrahvile 20 kui paragrahvile 26.

INTRESS, KASUTUSTASUD (ROJALTID) JA DIVIDENDID

29. Tulu, mis tekib ettevõtte vara kasutamisel teiste poolt intressi, kasutustasude (rojaltite) ja dividendide vormis, kajastatakse paragrahvis 30 esitatud alustel, kui:

a) on tõenäoline, et ettevõte saab tehingust tulenevalt majanduslikku kasu; ja

b) tulu summat on võimalik usaldusväärselt mõõta.

30. Tulu kajastatakse järgmistel alustel:

a) intressi kajastatakse ajalise suhte alusel, võttes arvesse varaobjekti sisemist intressimäära;

b) kasutustasu (rojalteid) kajastatakse tekkepõhiselt vastavalt lepingu sisule; ja

c) dividende kajastatakse siis, kui omanikul tekib õigus makse saamiseks.

31. Varaobjekti sisemine intressimäär on intressimäär, mida kasutades saab vara eluea jooksul eeldatavad rahalaekumised diskonteerida varaobjekti algseks bilansiliseks maksumuseks. Intressitulu hõlmab võlaväärtpaberi esialgse bilansilise maksumuse ja selle lunastustähtaja maksumuse vahe (diskonto, ülekursi või muu vahe) amortisatsiooni summat.

32. Kui enne intressi teeniva investeeringu omandamist on sellele kogunenud maksmata intresse, jaotatakse pärast omandamist saadav intress omandamiseelse ja omandamisjärgse perioodi vahel; tuluna kajastatakse üksnes omandamisjärgset osa. Kui omakapitaliväärtpaberite dividendid kuulutatakse välja omandamiseelse puhastulu alusel, siis lahutatakse need dividendid väärtpaberite soetusmaksumusest. Kui sellist jaotamist on raske teostada konkreetsete arvutuste teel, siis kajastatakse dividendid tuluna, välja arvatud juhul, kui dividendisumma väljendab selgelt aktsiate soetusmaksumuse osalist tagastamist.

33. Kasutustasud (rojaltid) tekivad vastavalt konkreetse kokkuleppe tingimustele ja üldjuhul need kajastatakse kokkuleppele tuginedes, kui kokkuleppe sisu arvesse võttes ei ole asjakohasem kajastada tulu mõnel muul süstemaatilisel ja ratsionaalsel alusel.

34. Tulu kajastatakse ainult siis, kui on tõenäoline, et ettevõte saab tehingust tulenevalt majanduslikku kasu. Samas, kui tekib kahtlus mingi juba tuluna kajastatud summa laekuvuse osas, kajastatakse mittelaekuv summa või summa, mille laekumist ei loeta enam tõenäoliseks, pigem kuluna kui algselt kajastatud tulu summa korrigeerimisena.

AVALIKUSTAMINE

35. Ettevõte peab avalikustama:

a) tulu kajastamisel kasutatava arvestusmetoodika, k.a teenuste osutamisega seotud tehingute valmidusastme kindlaksmääramiseks kasutatavad meetodid;

b) perioodi jooksul kajastatud kõigi oluliste tulukategooriate summad, k.a tulu:

i) kauba müügist;

ii) teenuste osutamisest;

iii) intressist;

iv) kasutustasudest;

v) dividendidest; ja

c) kaupade või teenuste vahetamisest tuleneva tulu summa kõigis olulistes tulukategooriates.

36. Ettevõte kajastab kõik tingimuslikud kohustised ja tingimusliku vara vastavalt standardile IAS 39 “Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslik vara”. Tingimuslikud kohustised ja tingimuslik vara võivad tekkida näiteks garantiikulutuste, hüvitisnõuete, trahvide või võimaliku kahjumi tagajärjel.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

37. Käesolevat rahvusvahelist raamatupidamisstandardit rakendatakse nende finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 1995 või pärast seda algavaid aruandeperioode.

 

1
Vt ka SIC-31: “Tulu – reklaamiteenuseid sisaldavad bartertehingud”.

2
Vt ka SIC-27: “Juriidiliselt rendilepingutena vormistatud tehingute sisu hindamine”.

3
Vt ka SIC-31: “Tulu – reklaamiteenuseid sisaldavad bartertehingud”.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Vabaned rutiinsest paberitööst ja saad pühendada oma aja inimestele!

Me usume, et tarkvara peab kiirendama ja lihtsustama tööd ning vältima inimlikke vigu. Et seda saavutada palgaarvestuses, on mõistlik teha arvestus samas programmis, kus on selle aluseks olevad andmed – palk, koormus, puhkused, haiguslehed, lisatasud, töögraafikud jne.

Valdkonna tööpakkumised

MAXIMA EESTI OÜ ootab oma meeskonda PALGAARVESTAJAT

Maxima Eesti OÜ

19. november 2018

KAARLI HAMBAPOLIKLIINIK otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tripod Grupp OÜ

30. november 2018

Uudised

Tööriistad