Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
IAS18 Tulu
Mais 1999 muudeti standardiga IAS 10(muudetud 1999) “Bilansipäevajärgsed sündmused” paragrahvi 36. Muudetud tekstirakendatakse raamatupidamise aastaaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril2000 või pärast seda algavaid aruandeperioode.
Jaanuaris 2001 muudeti standardigaIAS 41 “Põllumajandus” paragrahvi 6. Standardit IAS 41 rakendatakse nenderaamatupidamise aastaaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 2003 võipärast seda algavaid aruandeperioode.
Hetkel kuum
Standardiga IAS 18 on seotudjärgmised SIC tõlgendused:
– SIC-27: ”Juriidiliseltrendilepingutena vormistatud tehingute sisu hindamine”,
– SIC-31: ”Tulu – reklaamiteenuseidsisaldavad bartertehingud”.
SISUKORD
Standardeid, mis on esitatudpoolpaksus kursiivkirjas, tuleb lugeda koos käesolevas standardis esitatudtaustmaterjali ja rakendusjuhiste ning “Rahvusvahelisteraamatupidamisstandardite eessõnaga”. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardidei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste objektide suhtes (vt eessõnaparagrahv 12).
EESMÄRK
Finantsaruannete koostamise jaesitamise raamistikus on tulu määratletud majandusliku kasu suurenemisenaaruandeperioodil, mis väljendub vara lisandumise või kasvuna või kohustistevähenemisena ja viib omakapitali suurenemiseni, välja arvatud omanike poolttehtavad sissemaksed. Tulu võib esineda erinevates vormides ja olla tähistatuderinevate nimetustega. Ettevõtte tavategevuse käigus tekkivat tulu nimetatakseväga mitmete erinevate nimedega, kaasa arvatud müügitulu, tasud, intressid,dividendid ja kasutustasud (rojaltid).Käesoleva standardi eesmärk on kehtestadateatavat liiki tehingutest ja sündmustest tuleneva tulu raamatupidamiskäsitlus.
Tulu arvestamise põhiküsimus on tulukajastamise aja kindlaksmääramine. Tulu kajastatakse, kui ettevõtte tulevasemajandusliku kasu saamine on tõenäoline ja seda kasu on võimalikusaldusväärselt mõõta. Käesolevas standardis täpsustatakse asjaolud, millepuhul need kriteeriumid on täidetud, ja seetõttu tulu kajastatakse. Lisakssisalduvad standardis praktilised juhised nende kriteeriumide rakendamiseks.
RAKENDUSALA
1. Käesolevat standarditrakendatakse järgmistest tehingutest ja sündmustest tuleneva tulu arvestamisel:
a) kauba müük;
b) teenuste osutamine;ja
c) ettevõtte vara kasutamineteiste poolt, mille tulemusel teenitakse intresse, kasutustasusid (rojalteid) jadividende.
2. Käesoleva standardiga asendatakse1982. aastal kinnitatud standard IAS 18 “Tulu kajastamine”.
3. Kaup hõlmab ettevõtte pooltmüügiks toodetud kaupa ja edasimüügiks ostetud kaupa (nt vahendajate pooltostetud kaupa või edasimüügiks hoitavat maad ja muud kinnisvara).
4. Teenuste osutamine tähendabtavaliselt ettevõtte poolt mingi lepinguliselt sätestatud ülesande täitmistkokkulepitud aja jooksul. Teenuseid võib osutada kas ühe või mitme perioodijooksul. Mõned teenuste osutamise lepingud on otseselt seotudehituslepingutega, näiteks projektijuhtide või arhitektide teenustega seotudlepingud. Sellistest lepingutest tulenevat tulu käesolevas standardis eikäsitleta, vaid neid käsitletakse vastavalt standardis IAS 11 “Ehituslepingud”ehituslepingutele kehtestatud nõuetele.
5. Ettevõtte vara kasutamine teistepoolt tekitab järgmist tulu:
a) intressid – ettevõtte raha võiraha ekvivalentide või ettevõtte saadaolevate summade kasutamise tasu;
b) kasutustasu (rojalti) – ettevõttepikaajalise vara kasutamise tasu (nt patendid, kaubamärgid, autoriõigused jaarvutitarkvara); ja
c) dividendid – kasumi jaotamineomakapitaliinstrumentide valdajatele proportsionaalselt nende osalusegakonkreetses kapitaliliigis.
6. Käesolev standard ei käsitletulu, mis tuleneb:
a) rendilepingutest (vt IAS 17“Rent”);
b) kapitaliosaluse meetodilarvestatud investeeringute dividendidest (vt IAS 28 “Sidusettevõtetesse tehtudinvesteeringute arvestamine”);
c) kindlustusettevõtetekindlustuslepingutest;
d) finantsvara ja finantskohustisteõiglase väärtuse muutustest või nende võõrandamisest (vt IAS 39“Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine”);
e) muu käibevara väärtusemuutustest;
f) põllumajandustegevusega seotudbioloogilise vara esmasest arvelevõtmisest ja selle vara õiglase väärtusemuutustest (vt IAS 41 “Põllumajandus”);
g) põllumajandussaaduste esmasestarvelevõtmisest (vt IAS 41 “Põllumajandus”); ja
h) maakide kaevandamisest.
MÕISTED
7. Käesolevas standardiskasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:
Tulu on ettevõtte tavategevusekäigus aruandeperioodil tekkiv majanduslik brutokasu, kui selle tulemus onettevõtte omakapitali suurenemine, välja arvatud suurenemine omanike tehtavatesissemaksete tõttu
.
Õiglane väärtus on summa,mille eest on teadlike, huvitatud ja omavahel mitteseotud poolte vahelisestehingus võimalik vahetada vara või arveldada kohustist
.
8. Tulu hõlmab ainult ettevõtte endanimel saadud ja saadaoleva majandusliku kasu brutosummat. Kolmandate isikutenimel saadud summad, nagu müügimaks, kauba ja teenustega seotud maksud jakäibemaks, ei ole ettevõtte poolt saadav majanduslik kasu ega suurendaomakapitali. Seetõttu ei arvata neid tulu hulka. Samamoodi sisaldabesindussuhte korral majandusliku kasu brutosumma esindatava nimel kogutudsummasid, mis ei suurenda ettevõtte omakapitali. Esindatava nimel kogutavadsummad ei ole tulu. Tulu on seevastu vahendustasu.
TULU MÕÕTMINE
9. Tulu mõõdetakse saadud võisaadaoleva tasu õiglases väärtuses.1
10. Tehingust tuleneva tulu suurusmääratakse tavaliselt ettevõtte ja varaobjekti ostja või kasutaja vahelsõlmitud lepingus. Seda mõõdetakse saadud või saadaoleva tasu õiglasesväärtuses, võttes arvesse kõiki ettevõtte poolt lubatud kaubanduslikkeallahindlusi ja koguserabatte.
11. Enamikul juhtudel laekub tasukas raha või raha ekvivalentidena ja tulu summa on laekunud või saadaoleva rahavõi raha ekvivalentide summa. Kui aga raha või raha ekvivalentide laekuminelükatakse edasi, võib tasu õiglane väärtus olla laekuva või saadaoleva raha võiraha ekvivalentide nominaalväärtusest väiksem. Näiteks võib ettevõte andaostjale intressita krediiti või võtta kauba müügi eest ostjalt veksli, milleintress on turuintressimäärast madalam. Kui sisuliselt on tegemistfinantseerimistehinguga, määratakse tasu õiglane väärtus kindlaks kõigitulevaste laekumiste diskonteerimise teel kaudse intressimääraga. Kaudneintressimäär on järgmisest kahest punktist selgemini kindlaksmääratav, kas:
a) sarnase krediidireitingugaemiteerija poolt sarnasele instrumendile valdavalt kehtiv intressimäär; või
b) intressimäär, mille kasutaminediskonteerib instrumendi nimiväärtuse kõnealuste kaupade või teenustehetkemüügihinnaks sularahas.
Õiglase väärtuse ja tasunimiväärtuse vaheline erinevus kajastatakse vastavalt standardi IAS 39“Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine” paragrahvidele 29 ja 30intressituluna.
12. Kaupade või teenuste vahetamistsarnase olemuse ja väärtusega kaupade või teenuste vastu ei loeta tulutekitavaks tehinguks. Seda juhtub tihti selliste kaupade nagu nafta või piim korral,kui tarnijad vahetavad oma erinevates asupaikades olevaid varusid omavahel, etõigeaegselt rahuldada konkreetse paiga nõudlust. Kaupade müümist ja teenusteosutamist vahetusena teistsuguste kaupade või teenuste vastu loetakse tulutekitavaks tehinguks. Tulu mõõdetakse saadud kaupade või teenuste õiglasesväärtuses, mida on korrigeeritud võimaliku üleantud raha või raha ekvivalentidesummaga. Kui saadud kaupade või teenuste õiglast väärtust ei ole võimalikusaldusväärselt mõõta, mõõdetakse tulu ära antud kaupade või teenuste õiglasesväärtuses, mida on korrigeeritud võimaliku üleantud raha või raha ekvivalentidesummaga.
TEHINGU IDENTIFITSEERIMINE
13. Käesoleva standardikajastamiskriteeriumeid rakendatakse tavaliselt eraldi iga tehingu suhtes.Teatavatel asjaoludel on tehingu sisu peegeldamiseks siiski vajalik rakendadakajastamiskriteeriume üksiku tehingu eraldi identifitseeritavate komponentidesuhtes. Näiteks kui toote müügihind sisaldab tulevikus osutatava teenusegaseotud identifitseeritavat summat, lükatakse selle summa tuluna kajastamineedasi, kajastades seda selle perioodi tuluna, millal teenus osutatakse.Seevastu rakendatakse kajastamiskriteeriume kahe või enama tehingu suhtes koossel juhul, kui need on omavahel seotud nii, et nende majanduslikku mõju ei olevõimalik mõista ilma tehingute jada kui tervikuta. Näiteks võib ettevõte müüakaupa ja samal ajal sõlmida eraldi lepingu kauba hilisema tagasiostu kohta,nullides sellega tehingu sisulise mõju; sellisel juhul käsitletakse kahttehingut koos.
KAUBA MÜÜK
14. Kaubamüügist saadud tulukajastatakse siis, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
a) ettevõte on ostjale üleandnud kõik kauba omandiõigusega kaasnevad olulised riskid ja hüved;
b) ettevõttel ei ole jätkuvaltsellist haldusvastutust, mis tavaliselt seondub omandiõigusega, ning tal puudubtegelik valitsev mõju müüdud kauba üle;
c) tulu summat on võimalikusaldusväärselt mõõta;
d) on tõenäoline, et ettevõtesaab tehingust tulenevalt majanduslikku kasu; ja
e) tehingust tulenevaid tehtudvõi tehtavaid kulutusi on võimalik usaldusväärselt mõõta.
15. Et hinnata, millal ettevõte onostjale üle andnud kõik omandiõigusega kaasnevad olulised riskid ja hüved,tuleb vaadelda tehingu asjaolusid. Enamikul juhtudel langeb omandiõigusegakaasnevate riskide ja hüvede üleandmine kokku juriidilise omandiõiguseüleandmisega ostjale või kauba ostja valdusesse andmisega. Nii on seetavaliselt jaemüügi puhul. Teistel juhtudel võib juriidilise omandiõigusegakaasnevate riskide ja hüvede üleandmine ostjale toimuda juriidiliseomandiõiguse üleandmisest või kauba ostja valdusesse andmisest erineval ajal.
16. Kui omandiõigusega kaasnevadolulised riskid jäävad ettevõttele, siis ei ole tegemist müügitehinguga ja tuluei kajastata. Omandiõigusega kaasnev oluline risk võib ettevõttele jääda mitmelerineval moel. Näited olukordadest, kus omandiõigusega kaasnevad olulisedriskid ja hüved jäävad ettevõttele:
a) kui ettevõttele jääb ebarahuldavatulemuslikkusega seonduv kohustus, mida tavapärased garantiitingimused ei kata;
b) kui tulu laekumine mingistkonkreetsest müügitehingust sõltub ostja poolt sama kauba müügi eest saadavasttulust;
c) kui kaup tarnitakse kliendilekoos paigaldusega, mis moodustab olulise osa lepingust, kuid mida ettevõte eiole veel lõplikult teostanud; ja
d) kui ostjal on õigus tehing mingilmüügilepingus täpsustatud põhjusel tühistada ja ettevõte ei ole kindel kaubatagastamise tõenäosuses.
17. Kui omandiõigusega kaasnevatestriskidest jääb ettevõttele ainult ebaoluline osa, on tegemist müügitehinguga jatulu kajastatakse. Näiteks võib müüjale jääda kauba omandiõigus ainult sellekauba eest tasutava summa laekumise tagamiseks. Kui ettevõte on sellisel juhulolulised omandiõigusega kaasnevad riskid üle andnud, on tegemist müügitehingugaja tulu kajastatakse. Teine näide juhtumist, mille korral omandiõigusegakaasnevatest riskidest jääb ettevõttele ainult ebaoluline osa, võib ollajaemüük, kui rahulolematule ostjale pakutakse raha tagastamist. Sellisteljuhtudel kajastatakse tulu müügihetkel, tingimusel et müüja suudab tulevasitagastamisi usaldusväärselt hinnata ja kajastab tagastamisega seotud kohustiseeelneva kogemuse ja muude asjakohaste tegurite põhjal.
18. Tulu kajastatakse ainult siis,kui on tõenäoline, et ettevõte saab tehingust tulenevalt majanduslikku kasu.Mõnedel juhtudel ei pruugi see tõenäoline olla enne, kui tasu on laekunud võikui ebakindlust põhjustav asjaolu on kõrvaldatud. Näiteks võib olla ebaselge,kas välisriigi valitsusasutus lubab välisriigis toimunud müügi eest saadavatasu üle kanda. Loa saamisel on ebakindlus kõrvaldatud ja tulu kajastatakse.Samas, kui tekib kahtlus mingi juba tuluna kajastatud summa laekuvuse osas,kajastatakse mittelaekuv summa või summa, mille laekumist ei loeta enamtõenäoliseks, pigem kuluna kui algselt kajastatud tulu summa korrigeerimisena.
19. Sama tehingu või muu sündmusegaseotud tulu ja kulud kajastatakse samaaegselt; seda protsessi nimetataksetavaliselt tulude ja kulude vastavusse viimiseks. Kui tulu kajastamise muudkriteeriumid on täidetud, on kulusid, sealhulgas garantiikulusid ja muid pärastkauba tarnimist tekkivaid kulutusi tavaliselt võimalik usaldusväärselt mõõta.Samas ei tohi tulu kajastada, kui kulutusi ei saa usaldusväärselt mõõta;sellisel juhul kajastatakse kauba müügi eest juba saadud tasu kohustisena.
TEENUSTE OSUTAMINE
20. Kui teenuse osutamisthõlmava tehingu tulemust on võimalik usaldusväärselt hinnata, kajastataksetehinguga seotud tulu vastavalt tehingu valmidusastmele bilansipäeval. Tehingutulemust on võimalik usaldusväärselt hinnata siis, kui on täidetud kõikjärgmised tingimused:
a) tulu summat on võimalikusaldusväärselt mõõta;
b) on tõenäoline, et ettevõtesaab tehingust tulenevalt majanduslikku kasu;
c) tehingu valmidusastetbilansipäeval on võimalik usaldusväärselt mõõta; ja
d) tehinguga seotud kulutusija tehingu lõpetamise kulutusi on võimalik usaldusväärselt mõõta.2,3
21. Tulu kajastamist tehinguvalmidusastme järgi nimetatakse tihti ka valmidusastme meetodiks. Selle meetodikohaselt kajastatakse tulu neil perioodidel, millal teenused osutatakse.Sellisel alusel kajastatud tulu annab kasulikku infot perioodi teenusteosutamise mahu ja tulemuslikkuse kohta. IAS 11 “Ehituslepingud” nõuab samutitulu kajastamist samadel alustel. Selle standardi nõuded on üldiselt rakendatavadkõigi teenuste osutamisega seotud tulude ja kulude kajastamise suhtes.
22. Tulu kajastatakse ainult siis,kui on tõenäoline, et ettevõte saab tehingust tulenevalt majanduslikku kasu.Samas, kui tekib kahtlus mingi juba tuluna kajastatud summa laekuvuse osas,kajastatakse mittelaekuv summa või summa, mille laekumist ei loeta enamtõenäoliseks, pigem kuluna kui algselt kajastatud tulu summa korrigeerimisena.
23. Üldjuhul on ettevõte võimelinetegema usaldusväärseid hinnanguid pärast tehingu teiste osapooltegaalljärgnevas kokkuleppimist:
a) kõikide osapoolte täitmiselepööratavad õigused osapoolte osutatavate ja saadavate teenuste osas;
b) vahetatav tasu; ja
c) arveldusviis ja -tingimused.
Lisaks on tavaliselt vajalik, etettevõttel oleks tõhus ettevõttesisene eelarve- ja aruandlussüsteem. Ettevõtevaatab teenuse osutamise käigus tuluhinnangud üle ja vajadusel korrigeeribneid. Selliste muudatuste vajadus ei tähenda tingimata seda, et tehingutulemust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata.
24. Tehingu valmidusastme võibkindlaks määrata mitme eri meetodiga. Ettevõte kasutab meetodit, mis võimaldabosutatud teenuseid usaldusväärselt mõõta. Olenevalt tehingu laadist võivadmeetodid sisaldada järgmist:
a) teostatud tööde kaardistamine;
b) enne kontrollimise päeva osutatudteenuste osatähtsus osutatavate teenuste kogumahust; või
c) tehtud kulutuste osa kogu tehingueeldatavatest kulutustest. Tehtud kulutuste hulka lülitatakse ainult jubaosutatud teenustega seotud kulutused. Tehingu eeldatavate kulutuste hulka loetakseainult osutatud või tulevikus osutatavate teenustega seotud kulutused.
Klientidelt saadud kumulatiivsedvahemaksed ja ettemaksed ei peegeldada sageli tegelikult osutatud teenuseid.
25. Kui teenuse osutamiseksteostatakse kindla perioodi jooksul määramatu arv erinevaid toiminguid,kajastatakse tulu praktilistel põhjustel lineaarselt kõnealuse perioodijooksul, kui ei ole ilmne, et mõni teine meetod väljendab valmidusastetparemini. Kui mõni konkreetne toiming on teistest toimingutest tunduvalt olulisem,lükatakse tulu kajastamine edasi kuni selle olulise toimingu lõpetamiseni.
26. Kui teenuste osutamisegaseotud tehingu tulemust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, kajastataksetulu ainult kajastatud kaetavate kulude ulatuses.
27. Tehingu varastes etappides eiole tehingu tulemust sageli võimalik usaldusväärselt hinnata. Sellest hoolimatavõib olla tõenäoline, et ettevõte katab tehingust tekkinud kulutused. Seetõttukajastatakse tulu ainult eeldatavasti kaetavate kulutuste ulatuses. Kunatehingu tulemust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, kasumit ei kajastata.
28. Kui tehingu tulemust ei olevõimalik usaldusväärselt hinnata ja ei ole tõenäoline, et tekkinud kulutusedkaetakse, tulu ei kajastata ja tehtud kulutused kajastatakse kuluna. Kui lepingutulemuse usaldusväärset hindamist takistanud ebakindlust tekitanud asjaoludkaovad, kajastatakse tulu pigem vastavalt paragrahvile 20 kui paragrahvile 26.
INTRESS, KASUTUSTASUD (ROJALTID) JADIVIDENDID
29. Tulu, mis tekib ettevõttevara kasutamisel teiste poolt intressi, kasutustasude (rojaltite) jadividendide vormis, kajastatakse paragrahvis 30 esitatud alustel, kui:
a) on tõenäoline, et ettevõtesaab tehingust tulenevalt majanduslikku kasu; ja
b) tulu summat on võimalikusaldusväärselt mõõta.
30. Tulu kajastataksejärgmistel alustel:
a) intressi kajastatakseajalise suhte alusel, võttes arvesse varaobjekti sisemist intressimäära;
b) kasutustasu (rojalteid)kajastatakse tekkepõhiselt vastavalt lepingu sisule; ja
c) dividende kajastataksesiis, kui omanikul tekib õigus makse saamiseks.
31. Varaobjekti sisemineintressimäär on intressimäär, mida kasutades saab vara eluea jooksul eeldatavadrahalaekumised diskonteerida varaobjekti algseks bilansiliseks maksumuseks.Intressitulu hõlmab võlaväärtpaberi esialgse bilansilise maksumuse ja sellelunastustähtaja maksumuse vahe (diskonto, ülekursi või muu vahe)amortisatsiooni summat.
32. Kui enne intressi teenivainvesteeringu omandamist on sellele kogunenud maksmata intresse, jaotataksepärast omandamist saadav intress omandamiseelse ja omandamisjärgse perioodivahel; tuluna kajastatakse üksnes omandamisjärgset osa. Kuiomakapitaliväärtpaberite dividendid kuulutatakse välja omandamiseelse puhastulualusel, siis lahutatakse need dividendid väärtpaberite soetusmaksumusest. Kuisellist jaotamist on raske teostada konkreetsete arvutuste teel, siiskajastatakse dividendid tuluna, välja arvatud juhul, kui dividendisummaväljendab selgelt aktsiate soetusmaksumuse osalist tagastamist.
33. Kasutustasud (rojaltid) tekivadvastavalt konkreetse kokkuleppe tingimustele ja üldjuhul need kajastataksekokkuleppele tuginedes, kui kokkuleppe sisu arvesse võttes ei ole asjakohasemkajastada tulu mõnel muul süstemaatilisel ja ratsionaalsel alusel.
34. Tulu kajastatakse ainult siis,kui on tõenäoline, et ettevõte saab tehingust tulenevalt majanduslikku kasu.Samas, kui tekib kahtlus mingi juba tuluna kajastatud summa laekuvuse osas,kajastatakse mittelaekuv summa või summa, mille laekumist ei loeta enamtõenäoliseks, pigem kuluna kui algselt kajastatud tulu summa korrigeerimisena.
AVALIKUSTAMINE
35. Ettevõte peab avalikustama:
a) tulu kajastamiselkasutatava arvestusmetoodika, k.a teenuste osutamisega seotud tehingutevalmidusastme kindlaksmääramiseks kasutatavad meetodid;
b) perioodi jooksul kajastatudkõigi oluliste tulukategooriate summad, k.a tulu:
i) kauba müügist;
ii) teenuste osutamisest;
iii) intressist;
iv) kasutustasudest;
v) dividendidest; ja
c) kaupade või teenustevahetamisest tuleneva tulu summa kõigis olulistes tulukategooriates.
36. Ettevõte kajastab kõiktingimuslikud kohustised ja tingimusliku vara vastavalt standardile IAS 39“Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslik vara”. Tingimuslikudkohustised ja tingimuslik vara võivad tekkida näiteks garantiikulutuste, hüvitisnõuete,trahvide või võimaliku kahjumi tagajärjel.
JÕUSTUMISKUUPÄEV
37. Käesolevat rahvusvahelistraamatupidamisstandardit rakendatakse nende finantsaruannete suhtes, mishõlmavad 1. jaanuaril 1995 või pärast seda algavaid aruandeperioode.
1
Vt ka SIC-31: “Tulu – reklaamiteenuseid sisaldavadbartertehingud”.
2
Vt ka SIC-27: “Juriidiliselt rendilepingutena vormistatudtehingute sisu hindamine”.
3
Vt ka SIC-31: “Tulu – reklaamiteenuseid sisaldavadbartertehingud”.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele