Autor: Raamatupidaja.ee • 10. juuli 2005
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

IAS17 Rent

Käesoleva muudetud rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga asendatakse standard IAS 17 “Rendiarvestus”, mille ümberkujundatud versiooni kinnitas IASC juhatus 1994. aastal. Muudetud standardit rakendatakse finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 1999 või pärast seda algavaid perioode.

Aprillis 2000 muudeti paragrahve 1,19, 24, 45 ja 48 ja standardiga IAS 40 ”Kinnisvarainvesteeringud” lisatiparagrahv 48A. IAS 40 kehtib nende raamatupidamise aastaaruannete suhtes, mishõlmavad 1. jaanuaril 2001 või pärast seda algavaid perioode.

Jaanuaris 2001 muudeti standardigaIAS 41 “Põllumajandus” paragrahve 1, 24 ja 48A. IAS 41 kehtib nenderaamatupidamise aastaaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 2003 võipärast seda algavaid perioode.

Standardiga IAS 17 on seotudjärgmised SIC tõlgendused:

– SIC-15: ”Kasutusrent – stiimulid”,

– SIC-27: ”Juriidiliseltrendilepingutena vormistatud tehingute sisu hindamine”.

SISSEJUHATUS

Käesoleva standardiga (“muudetudstandard IAS 17”) asendatakse standard IAS 17 “Rendiarvestus” (“esialgnestandard IAS 17”). Muudetud standardit IAS 17 rakendatakse 1. jaanuaril 1999või pärast seda algavate arvestusperioodide suhtes.

Käesolevas standardis sätestatakse parandused,mis tehti selle poolt asendatavasse esialgsesse standardisse IAS 17 kontrollikäigus, mis teostati osalise läbivaatamise raames. Nimetatud läbivaatamisegamäärati kindlaks muudatused, mida peeti oluliseks sellise standarditetuumikkogumi koostamisel, mis oleks vastuvõetav piiriüleses finantseerimises javäärtpaberibörsil noteerimisel. IASC juhatus on kokku leppinud rendi arvestustkäsitlevate standardite põhjalikumas reformis.

Suuremad muudatused esialgsestandardiga IAS 17 võrreldes on järgmised:

1. Esialgses standardis IAS 17määratleti renti kui kokkulepet, mille puhul rendileandja annab varaobjektikasutusõiguse üle rentniku makstava renditasu eest. Muudetud standardis IAS 17muudetakse seda määratlust, asendades sõna “renditasu” sõnadega “makse või ridamakseid”.

2. Nähes ette, et rendi liigitaminepeaks põhinema sellel, millisel määral renditava varaobjekti omandiõigusegaseonduvad riskid ja hüved lasuvad rendileandjal või rentnikul, ja põhjendadesseda põhimõtte “sisu üle vormi” rakendamisega, esitati esialgses standardis IAS17 näiteid olukordadest, mis näitavad, et rent kujutab endast kapitalirenti.Muudetud standardis IAS 17 on esitatud täiendavad liigitamisnäitajad, etliigitamisprotsessi veelgi lihtsustada.

3. Esialgses standardis IAS 17kasutati ülalnimetatud näidetes mõistet “kasulik eluiga”, et võrrelda sedaliigitamisprotsessis rendiperioodiga. Muudetud standardis IAS 17 kasutataksemõistet “majanduslik eluiga”, võttes arvesse, et varaobjekt võib olla ühe võimitme kasutaja kasutuses.

4. Esialgne standard IAS 17 nõudistingimusliku rendi avalikustamist, kuid selles ei mainitud, kas tingimuslikkurenti tuleks rendimaksete miinimumsummade arvutamisel arvesse võtta või mitte.Muudetud standard IAS 17 nõuab, et tingimuslikku renti ei võeta rendimaksetemiinimumsummade arvutamisel arvesse.

5. Esialgses standardis IAS 17 eivõetud seisukohta rentniku poolt rendilepingute läbirääkimistel jarendilepingute tagamisel kantavate esialgsete otseste kulutusteraamatupidamiskäsitluse kohta. IAS 17 sisaldab vastavaid juhiseid ja eeldab, etkapitalirendi tagamiseks rentniku sooritatavast tegevusest otseselt tulenevadkulutused lisatakse renditava varaobjekti maksumusse.

6. Esialgses standardis IAS 17lubati rendileandjal jaotada finantstulu vabalt valitud meetodil, st kajastadatulu sellisel alusel, mis peegeldab püsivat korrapärast rentaablust ja põhinebkas:

a) rendileandja poolt kapitalirentitehtud netoinvesteeringu jäägil; või

b) rendileandja poolt kapitalirentitehtud rahalise netoinvesteeringu jäägil.

Muudetud standard IAS 17 nõuab, etfinantstulu kajastamine peegeldaks püsivat korrapärast rentaablust ühe meetodialusel, st rendileandja kapitalirendi netoinvesteeringu jäägi suhtes.

7. Muudetud standardis IAS 17viidatakse varade väärtuse langust käsitlevale rahvusvaheliseleraamatupidamisstandardile, esitades juhised varade väärtuse võimaliku langusehindamisvajaduse kohta. Esialgses stsandardis IAS 17 seda probleemi eikäsitletud.

8. Muudetud standard IAS 17 sisaldabpoolpaksus kirjas täiendavaid nõudeid nii rentnikele kui ka rendileandjatelekasutus- ja kapitalirenti käsitleva ja lisades avalikustatava informatsioonikohta, võrreldes esialgses standardis IAS 17 nõutud avalikustatavainformatsiooniga.

Muudetud standardis IAS 17 nõutavuus, lisades avalikustatav informatsioon hõlmab järgmist:

a) minimaalsete rendimaksetekogusumma, mida on võrreldud rendikohustiste nüüdisväärtustega kolmelajavahemikul: kuni üks aasta; üks kuni viis aastat; ja üle viie aasta (nõutakserentnikult);

b) rendileandja kogubrutoinvesteering, mida võrreldakse minimaalsete rendimaksete nõudesummadenüüdisväärtusega kolmel ajavahemikul: kuni üks aasta; üks kuni viis aastat; jaüle viie aasta (nõutakse rendileandjalt);

c) vastavad finantskuludeespoolsetes punktides a ja b;

d) tulevased minimaalsedallrendimaksed, mille saamist eeldatakse bilansipäeval katkestamatutestallrendilepingutest;

e) ebatõenäoliste ja lootusetuterendimaksete miinimumsummade akumuleeritud väärtusvähend; ja

f) rendileandjate poolt tuluskajastatud tingimuslik rent.

9. Esialgses standardis IAS 17 olidlisad 1–3, mis sisaldasid näiteid olukordadest, mille puhul rent liigitatakstavaliselt kapitalirendiks. Muudetud standardist IAS 17 on lisad välja jäetud,sest standard sisaldab täiendavaid kriteeriume rendi liigitamise protsessipõhjalikumaks selgitamiseks.

10. Märgitakse, et müügi-tagasirenditehingutega seotud sätted ja eeskätt kasutusrendina toimiva tagasirendigaseotud nõuded sisaldavad eeskirju, mis näevad ette erinevaid asjaolusid õiglaseväärtuse, bilansilise maksumuse ja müügihinna suhteliste väärtuste alusel.Muudetud standard IAS 17 sisaldab lisa, mis annab täiendavaid juhiseid nõuetetõlgendamise kohta.

SISUKORD

  <_o3a_p />Paragrahvid <_o3a_p />Eesmärk <_o3a_p />  <_o3a_p />Rakendusala <_o3a_p />1–2 <_o3a_p />Mõisted <_o3a_p />3–4 <_o3a_p />Rendi liigitamine <_o3a_p />5–11 <_o3a_p />Rendi kajastamine rentnike finantsaruannetes <_o3a_p />12–27 <_o3a_p />Kapitalirent <_o3a_p />12–24 <_o3a_p />Kasutusrent <_o3a_p />25–27 <_o3a_p />Rendi kajastamine rendileandjate finantsaruannetes <_o3a_p />28–48 <_o3a_p />Kapitalirent <_o3a_p />28–40 <_o3a_p />Kasutusrent <_o3a_p />41–48 <_o3a_p />Müügi-tagasirendi tehingud <_o3a_p />49–57 <_o3a_p />Üleminekusätted <_o3a_p />58 <_o3a_p />Jõustumiskuupäev <_o3a_p />59–60 <_o3a_p />

 

Standardeid, mis on esitatudpoolpaksus kursiivkirjas, tuleb lugeda koos käesolevas standardis esitatudtaustmaterjali ja rakendusjuhiste ning “Rahvusvahelisteraamatupidamisstandardite eessõnaga”. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardidei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste objektide suhtes (vt eessõnaparagrahv 12).

EESMÄRK

Käesoleva standardi eesmärk onsätestada nii rentnikele kui ka rendileandjatele sobivad arvestusmeetodid jaavalikustatav informatsioon, mida rakendatakse kapitali- ja kasutusrendisuhtes.

RAKENDUSALA

1. Käesolevat standarditrakendatakse kõigi rendilepingute kajastamisel, välja arvatud:

a) rendilepped, mis käsitlevadmineraalainete, nafta, maagaasi ja analoogiliste mittetaastuvate loodusvaradeotsimist või kasutamist; ja

b) mängufilmide,videosalvestuste, teatrilavastuste, käsikirjade, patentide ja autoriõigustelitsentsilepingud.

Käesolevat standardit eirakendata siiski

:

a) kapitalirendi tingimustelrenditava kinnisvara rentnike teostatava hindamise suhtes (vt IAS 40 “Kinnisvarainvesteeringud”);

b) kasutusrendi tingimustelväljarenditava kinnisvara rendileandjate teostatava hindamise suhtes (vt IAS 40“Kinnisvarainvesteeringud”);

c) kapitalirendi hulka kuuluvabioloogilise vara rentnike teostatava hindamise suhtes (vt IAS 41“Põllumajandus”); või

d) kasutusrendi tingimustelväljarenditava bioloogilise vara rendileandjate teostatava hindamise suhtes (vtIAS 41 “Põllumajandus”).

2. Käesolevat standarditrakendatakse vara kasutusõigust üle andvate lepete suhtes, kuigi rendileandjaltvõidakse nõuda sellise vara toimimise või hooldega seotud olulisi teenuseid.Teiselt poolt ei rakendata käesolevat standardit teenuslepingute suhtes,millega ei anta vara kasutusõigust üle ühelt lepinguosaliselt teisele.

MÕISTED

3. Käesolevas standardiskasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Rendileping on lepe, millekohaselt rendileandja annab rentnikule makse või rea maksete eest kokkulepitudajavahemikuks üle varaobjekti kasutusõiguse

.

Kapitalirent on rent, millepuhul kõik vara omandiõigusega seonduvad riskid ja hüved lähevad olulises osasüle

. Omandiõigusvõib, kuid ei pruugi lõppkokkuvõttes üle minna.

Kasutusrent on rent, mis eiole kapitalirent

.

Katkestamatu rendileping onrendileping, mida saab katkestada ainult

:

a) mingi vähetõenäolisevõimaliku sündmuse tekkimisel;

b) rendileandja loal;

c) kui rentnik sõlmib sama võisamaväärset varaobjekti käsitleva uue rendilepingu sama rendileandjaga;või

d) rentniku poolt sellisetäiendava summa tasumisel, et rendilepingu jätkumine on selle jõustumise hetkelpiisavalt kindel.

Rendilepingu jõustumine onvaraseim kahest järgnevast: rendilepingu kuupäev või kuupäev, millepinguosalised kohustuvad järgima rendilepingu põhitingimusi

.

Rendiperiood on katkestamatuperiood, milleks rentnik kokkuleppe kohaselt vara rendib, ning mis taheslisaperioodid, mille jooksul rentnikul on õigus varaobjekti renti jätkata kaslisamakse eest või ilma, kui rendilepingu jõustumisel on piisavalt kindel, etrentnik kasutab seda õigust

.

Rendimaksete miinimumsumma onrendimaksete summa, mis rentnikul tuleb rendiperioodi jooksul tasuda või milletasumist võidakse temalt nõuda, välja arvatud tingimuslik rent, teenustegaseotud kulutused ja maksud, mida rendileandja maksab ja mis talle hüvitatakse,koos järgmiste maksetega

:

a) rentniku puhul rentniku võitemaga seotud osapoole garanteeritud summad; või

b) rendileandja puhullõppväärtus, mille on rendileandjale garanteerinud kas:

i) rentnik;

ii) rentnikuga seotud osapool;või

iii) sõltumatu, kõnealusegarantii tasumiseks majanduslikult suuteline kolmas osapool.

Kui rentnikul on siiski õigusosta varaobjekt hinnaga, mis eeldatavasti on tunduvalt madalam kui vara õiglaneväärtus selle õiguse kasutatavaks muutumise kuupäeval, nii et õiguse kasutamineon rendilepingu jõustumisel piisavalt kindel, koosneb rendimaksetemiinimumsumma rendiperioodil makstavatest minimaalsetest rendimaksetest jakõnealuse õiguse (ostuoptsiooni) teostamiseks nõutavast maksest

.

Õiglane väärtus on summa,mille eest on teadlike, huvitatud ja üksteisega mitteseotud osapoolte vahelisestehingus võimalik vahetada vara või arveldada kohustist

.

Majanduslik eluiga

on kas:

a) periood, mille jooksulvaraobjekt eeldatavasti on majanduslikult kasutuskõlblik ühele või mitmelekasutajale; või

b) toodangu- või muude analoogilisteühikute arv, mida üks või mitu kasutajat eeldatavasti varaobjektist saavad.

Kasulik eluiga onrendiperioodi algusest alates allesjääv hinnanguline, rendiperioodiga piiramataperiood, mille jooksul ettevõte eeldatavasti kasutab varaobjektist tulenevatmajanduslikku kasu

.

Garanteeritud lõppväärtus on:

a) rentniku puhul see osalõppväärtusest, mille rentnik või temaga seotud osapool on garanteerinud(garantii summa on suurim võimalik tasumisele kuuluv summa); ja

b) rendileandja puhul see osalõppväärtusest, mille rentnik või rendileandjaga mitteseotud,garantiikohustuste tasumiseks majanduslikult suuteline kolmas osapool ongaranteerinud.

Garanteerimata lõppväärtus onsee osa renditud varaobjekti lõppväärtusest, mille realiseerumises rendileandjaei ole kindel või mida garanteerib üksnes rendileandjaga seotud osapool

.

Rendileandja brutoinvesteeringon kapitalirendi rendimaksete miinimumsumma rendileandja seisukohast ningrendile antud varaobjekti garanteerimata lõppväärtus

.

Realiseerimata finantstulu onerinevus

:

a) kapitalirendi rendimaksetemiinimumsumma rendileandja seisukohast ning rendile antud varaobjektigaranteerimata lõppväärtuse (brutoinvesteeringu kogusumma); ja

b) punkti a nüüdisväärtuse(rendi sisemine intressimäär) vahel.

Rendileandja netoinvesteeringon rendileandja brutoinvesteering miinus realiseerimata finantstulu

.

Rendi sisemine intressimäär ondiskontomäär, mida kasutades (a) rendimaksete miinimumsumma ja (b)garanteerimata lõppväärtuse summaarne nüüdisväärtus rendi jõustumisel vastab renditudvaraobjekti õiglasele väärtusele

.

Rentniku alternatiivneintressimäär on analoogilise rendi puhul rentniku tasutav intressimäär või, kuisee ei ole kindlaksmääratav, määr, millega rentnik saaks rendi jõustumiselvaraobjekti ostuks vajalikku laenu võtta samasuguseks perioodiks ja samasugusetagatisega

.

Tingimuslik rent on see osarendimaksetest, mille summa ei ole kindlaks määratud ja mis põhineb muulmõjuril kui aja möödumisel (nt osatähtsus müügist, kasutusmäär, hinnaindeksid,turuintressimäärad)

.

4. Rendilepingu mõiste hõlmabselliseid varaobjekti rendi lepinguid, mis annavad rentnikule kokkulepitudtingimuste täitmisel vara omandamise õiguse. Selliseid lepinguid tuntakse karendi-ostu lepingutena.

RENDI LIIGITAMINE

5. Käesolevas standardis kasutatavrendi liigitamine põhineb sellel, millisel määral renditava varaobjektiomandiõigusega seonduvad riskid ja hüved lasuvad rendileandjal või rentnikul.Riskid on ka võimalikud kahjud, mis tulenevad liigsest tootmisvõimsusest,vananenud tehnoloogiast või majandusolude muutumisest tingitud rentaablusemuutustest. Hüved võivad olla eeldatavalt tulutoov tegevus varaobjektimajandusliku eluea jooksul ja tulu väärtuse suurenemisest või lõppväärtuserealiseerimisest.

6. Rent liigitataksekapitalirendiks, kui sellega lähevad sisuliselt üle kõik omandiõigusegaseonduvad olulised riskid ja hüved. Rent liigitatakse kasutusrendiks, kuisellega ei anta sisuliselt üle kõiki omandiõigusega seonduvaid olulisi riske jahüvesid.

7. Et rendileandja ja rentnikuvaheline tehing põhineb kummalegi osapoolele ühisel rendileppel, on otstarbekaskasutada ühesuguseid mõisteid. Nende mõistete rakendamine osapoolte erinevateolukordade suhtes võib mõnikord viia selleni, et rendileandja ja rentnikliigitavad sama rendilepingut erinevalt.

8. See, kas rent on kapitalirent võikasutusrent, sõltub pigem tehingu sisust kui lepingu vormist.1Näited olukordadest, mille tulemuseks on tavaliselt rendi liigitaminekapitalirendiks:

a) rendilepinguga läheb varaobjektiomandiõigus rendiperioodi lõpul rentnikule üle;

b) rentnikul on õigus ostavaraobjekt hinnaga, mis eeldatavasti on tunduvalt madalam kui vara õiglaneväärtus selle õiguse kasutamise kuupäeval, nii et õiguse kasutamine onrendilepingu jõustumisel piisavalt kindel;

c) rendiperiood hõlmab suurema osavaraobjekti majanduslikust elueast isegi sel juhul, kui omandiõigus üle eilähe;

d) rendilepingu jõustumisel onrendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtus peaaegu sama suur kui renditavavaraobjekti õiglane väärtus; ja

e) renditav vara on nii spetsiifiline,et ainult rentnik saab seda kasutada ilma seda märkimisväärselt muutmata.

9. Olukorrad, mis kas üksi võikombineeritult võivad samuti viia rendi liigitamiseni kapitalirendiks, onjärgmised:

a) kui rentnik saab rendilepingukatkestada, kannab ta rendileandja kahjud, mis on seotud katkestamisega;

b) renditava varaobjektilõppväärtuse õiglase väärtuse kõikumisest tuleneva tulu või kulu võtab endakanda rentnik (nt rendihinnavähendina, mis võrdub rendi lõppemisel suuremaosaga vara müügitulust); ja

c) rentnikul on võimalus jätkatarentimist rendiperioodile järgneval perioodil turul kehtivatest rendihindadesttunduvalt madalama hinnaga.

10. Rent liigitatakse rendilepingujõustumisel. Kui rentnik ja rendileandja lepivad hiljem kokku renditingimustemuutmises (mis ei ole lihtsalt rendilepingu pikendamine), nii et muutunudtingimuste kohaselt oleks renti lepingu esialgsel jõustumisel liigitatudparagrahvides 5–9 esitatud kriteeriumide kohaselt teisiti, loetakse muudetudlepet uueks leppeks. Hinnangute muutused (nt renditava vara majandusliku elueavõi lõppväärtuse hinnangute muutused) või asjaolude muutused (nt lepingulistekohustuste täitmatajätmine rentniku poolt) ei põhjusta siiski rendiümberliigitamist raamatupidamisarvestuses.

11. Maad ja ehitisi käsitlevadrendid liigitatakse kasutus- või kapitalirendiks analoogiliselt muudevaraobjektide rendile. Maale on siiski tavaliselt iseloomulik piiramatumajanduslik eluiga ja kui ei eeldata omandiõiguse üleminekut rentnikulerendiperioodi lõpul, ei saa rentnik sisuliselt kõiki omandiõigusega seonduvaidriske ja hüvesid. Sellise rendi eest sooritatud makse on ettemakstudrendimakse, mida amortiseeritakse rendiperioodi jooksul vastavalt saadud kasujaotumisele.

RENDI KAJASTAMINE RENTNIKEFINANTSARUANNETES

Kapitalirent

12. Rentnikud peavad omabilansis kapitalirenti kajastama vara ja kohustistena summas, mis võrdubrenditava vara õiglase väärtusega rendilepingu jõustumisel, või kui see onmadalam, rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses. Rendimaksetemiinimumsumma nüüdisväärtuse arvutamisel kasutatakse diskontomäärana rendisisemist intressimäära, kui seda on võimalik kindlaks määrata; kuimitte, kasutatakse rentniku alternatiivset laenuintressimäära.

13. Tehinguid ja muid sündmusikäsitletakse raamatupidamises ja esitatakse sisu ja majandusliku realiteedining mitte ainult nende õigusliku vormi kohaselt. Kuigi rendileppe õiguslikuvormi kohaselt ei pruugi renditava varaobjekti omandiõigus rentnikule üleminna, saab rentnik endale kapitalirendi puhul sisuliselt renditava varakasutamisest tulenevad majanduslikud hüved valdava aja jooksul varamajanduslikust elueast, võttes endale ühtlasi kohustuse tasuda varaobjektiõiglasele väärtusele vastavat hinda ja sellega seotud finantskulusid.

14. Kui selliseid renditehinguidrentniku bilansis ei kajastata, näidatakse ettevõtte ressursse ja kohustusitegelikest väiksematena ja moonutatakse finantssuhtarve. Seetõttu onasjakohane, et kapitalirenti kajastatakse rentniku bilansis nii varaobjekti kuika tulevaste rendimaksete kohustusena. Rendilepingu jõustumisel kajastataksebilansis varaobjekti ja tulevaste rendimaksete tasumise kohustust ühesugusessummas.

15. Renditava varaga seotudkohustisi ei ole asjakohane esitada finantsaruannetes mahaarvatisenarenditavast varast. Kui bilansis eristatakse lühi- ja pikaajalisi kohustisi,eristatakse analoogiliselt ka rendikohustisi.

16. Teatavate renditoimingutega,nagu läbirääkimised ja rendilepingute tagamine, seoses tekivad sageli esialgsedotsesed kulutused. Kulutused, mida saab otseselt seostada rentniku pooltkapitalirendi lepingute sõlmimiseks sooritatava tegevusega, kajastatakserenditud varaobjekti soetusmaksumuse koosseisus.

17. Rendimaksed jaotataksefinantskuludeks ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskuludjaotatakse rendiperioodile nii, et intressimäär oleks igal osaperioodil kogurendiperioodi jooksul kohustise jääkväärtuse suhtes sama.

18. Finantskulude jaotamiselrendiperioodi osaperioodidele võib arvutamise lihtsustamiseks kasutadalähendusi.

19. Kapitalirendiga kaasnebigal aruandeperioodil amortiseeritava vara amortisatsiooni- ja finantskulu.Renditavat amortiseeritavat vara amortiseeritakse analoogiliselt endaomandis olevale amortiseeritavale varale ja kajastatav amortisatsioonarvutatakse standardites IAS 16 “Materiaalne põhivara” ja IAS 38 “Immateriaalnevara” sätestatud alusel. Kui puudub põhjendatud kindlus, etrentnik omandab rendiperioodi lõpul varaobjekti omandiõiguse, amortiseeritaksevaraobjekt täielikult kas rendiperioodi jooksul või vara kasuliku elueajooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem.

20. Renditava varaobjektiamortiseeritav summa jaotatakse vara eeldatava kasutusperioodi jooksulsüstemaatiliselt igale aruandeperioodile vastavalt amortisatsioonipõhimõtetele,mida rentnik kasutab enda omandis oleva amortiseeritava vara puhul. Kui onpiisavalt kindel, et rentnik omandab rendiperioodi lõpuks varaobjektiomandiõiguse, on varaobjekti eeldatav kasutusperiood vara kasulik eluiga;vastasel juhul amortiseeritakse varaobjekt rendiperioodi või sellest lühemakasuliku eluea jooksul.

21. Vara amortisatsioonikulu jaaruandeperioodi finantskulu summa võrdub harva perioodi jooksul tasutavaterendimaksetega ja seetõttu ei ole põhjendatud rendimaksete kajastamine kulunakasumiaruandes. Vastavalt ei ole varaobjekt ja sellega seotud kohustis pärastrendilepingu jõustumist tõenäoliselt oma summa poolest võrdsed.

22. Et kindlaks määrata, kasrenditava vara väärtus on langenud, st kui eeldatav varaobjektist saadavmajanduslik kasu on varaobjekti bilansilisest maksumusest väiksem, rakendabettevõte varade väärtuse langust käsitlevat rahvusvahelistraamatupidamisstandardit, milles nähakse ette, kuidas ettevõte peab kontrollimaoma vara bilansilist maksumust ja kindlaks määrama vara kaetava väärtuse ningmillal ta peab kajastama või tühistama kahjumi väärtuse langusest.

23. Rentnikud peavad lisaksstandardis IAS 32 “Finantsinstrumendid: avalikustamine ja esitamine” sätestatudinformatsioonile avalikustama järgmised kapitalirenti käsitlevad andmed:

a) iga varaliigi osas bilansilisenetomaksumuse bilansipäeval;

b) võrdluse bilansipäevaseisuga minimaalsete rendimaksete kogusumma ja nende nüüdisväärtuse vahel.Lisaks peab ettevõte avalikustama bilansipäeva seisuga minimaalseterendimaksete kogusumma ja nende nüüdisväärtuse iga järgmise perioodi kohta:

i) kuni üks aasta;

ii) üks kuni viis aastat;

iii) rohkem kui viis aastat;

c) perioodi tulus kajastatudtingimusliku rendi;

d) tulevaste minimaalseteallrendimaksete kogusumma, mille saamist bilansipäeva seisuga eeldatakse katkestamatutestallrendilepingutest; ja

e) rentniku olulisterendilepete üldise kirjelduse, mis peab sisaldama järgmisi andmeid, kuid eipiirdu nendega:

i) tingimuslike rendimaksetekindlaksmääramise alus;

ii) uuendamis- võiostuoptsioonide olemasolu ja tingimused ning hinnamuutmisklauslid; ja

iii) rendiga seatud piirangud,nagu dividende, täiendavaid võlgu ja edasist renti käsitlevad piirangud.

24. Lisaks rakendatakse standarditeIAS 16 “Materiaalne põhivara”, IAS 36 “Varade väärtuse langus”, IAS 38“Immateriaalne vara”, IAS 40 “Kinnisvarainvesteeringud” ja IAS 41“Põllumajandus” avalikustamisnõudeid kapitalirendi alusel renditudvaraobjektide suhtes, mida rentniku raamatupidamises käsitletakse varasoetamisena.

Kasutusrent

25. Kasutusrendi maksedkajastatakse rendiperioodi jooksul kasumiaruandes ühtlaselt kuluna, väljaarvatud juhul, kui mingi muu süstemaatiline alus ei kajasta kasutaja saadudhüvede ajalist jagunemist paremini.2

26. Kasutusrendi puhul kajastatakserendimaksed (v.a teenuste, nagu kindlustus ja hooldus, maksumus) kasumiaruandesühtlaselt kuluna, välja arvatud juhul, kui mingi muu süstemaatiline alus eikajasta kasutaja saadud hüvede ajalist jagunemist paremini, isegi kui makseidei sooritata sellel alusel.

27. Rentnikud peavad lisaksstandardis IAS 32 “Finantsinstrumendid: avalikustamine ja esitamine” nõutudinformatsioonile avalikustama järgmised kasutusrenti käsitlevad andmed:

a) katkestamatutekasutusrendilepingute tulevaste minimaalsete rendimaksete kogusumma igajärgmise perioodi kohta:

i) kuni üks aasta;

ii) üks kuni viis aastat;

iii) rohkem kui viis aastat;

b) tulevaste minimaalseteallrendimaksete kogusumma, mille saamist eeldatakse katkestamatutestallrendilepingutest bilansipäeva seisuga;

c) aruandeperioodil tulunakajastatud rendi- ja allrendimaksed, nii et eraldi esitatakse summadminimaalsete rendimaksete, tingimusliku rendi ja allrendimaksete kohta;

d) rentniku oluliste rendilepeteüldine kirjeldus, mis peab sisaldama järgmisi andmeid, kuid ei ole nendegapiiratud:

i) tingimuslike rendimaksetekindlaksmääramise alus;

ii) uuendamis- või ostuoptsioonideolemasolu ja tingimused ning hinnamuutmisklauslid; ja

iii) rendiga seatud piirangud, nagudividende, täiendavaid võlgu ja edasist renti käsitlevad piirangud.

RENDI KAJASTAMINE RENDILEANDJATEFINANTSARUANNETES

Kapitalirent

28. Rendileandjad peavadkajastama kapitalirendi alusel väljarenditud vara oma bilansis nõudena summas,mis võrdub rendileandja netoinvesteeringuga.

29. Kapitalirendi puhul lähevadsisuliselt kõik juriidilise omandiõigusega seonduvad riskid ja hüvedrendileandjalt üle ning seega käsitleb rendileandja saadaolevaid rendimakseidpõhiosa tagasimaksete ja finantstuluna, mis on hüvitis rendileandjainvesteeringu ja teenuste eest.

30. Finantstulu kajastaminepeab peegeldama rendileandja laekumata netoinvesteeringu püsivat korrapärastrentaablust kapitalirendi suhtes.

31. Rendileandja püüab finantstulujaotada kogu rendiperioodile süstemaatilisel ja ratsionaalsel alusel. See tulujaotamine peab peegeldama rendileandja laekumata netoinvesteeringu püsivatkorrapärast rentaablust kapitalirendi suhtes. Aruandeperioodi rendimakseid,välja arvatud teenustega seotud kulutused, rakendatakse rendileandjabrutoinvesteeringu suhtes, et vähendada nii põhiosa kui ka realiseerimatafinantstulu.

32. Rendileandja brutoinvesteeringuarvutamisel kasutatud garanteerimata lõppväärtuste hinnanguid kontrollitakseperioodiliselt. Kui hinnanguline garanteerimata lõppväärtus on vähenenud,muudetakse tulu jaotumist rendiperioodil ja juba tuluna kajastatud summade mistahes vähenemine kajastatakse kohe kuluna.

33. Läbirääkimistel ja rendilepingukorraldamisel tekib rendileandjal tihti esialgseid otseseid kulutusi, naguvahendustasud ja lõivud. Kapitalirendi puhul on need esialgsed otsesedkulutused seotud finantstulu saamisega ja need kas kajastatakse otsekohe kulunavõi jaotatakse kuludesse rendiperioodi jooksul. Viimast võib saavutada nii, ettekkinud kulutus kajastatakse kuluna ja samal perioodil kajastatakse tulunaesialgsete otseste kulutustega võrdne osa realiseerimata finantstulust.

34. Tootjate või vahendajatenatoimivad rendileandjad peavad müügikasumid või -kahjumid kajastamaaruandeperioodi kasumiaruandes vastavalt ettevõtte poolt otsemüügi korraljärgitavale metoodikale. Kui kasutatakse ebaloomulikult madalaidintressimäärasid, piiratakse müügikasumit summaga, mis kujuneksturuintressimäära kasutades. Esialgseid otseseid kulutusikajastatakse kasumiaruandes kuluna rendilepingu jõustumisel.

35. Tootjad või vahendajad pakuvadoma klientidele tihti valida varaobjekti ostu või rentimise vahel. Kuirendileandjana toimiv tootja või vahendaja annab varaobjekti rendilekapitalirendi tingimustel, tekib tal kaht liiki tulu:

a) kasum või kahjum, mis onsamaväärne selle kasumi või kahjumiga, mis tekiks renditava varaobjektiotsesest müügist tavamüügihinnaga, võttes arvesse võimalikke kohaldatavaidkoguselisi või kaubanduslikke mahahindlusi; ja

b) finantstulu rendiperioodijooksul.

36. Rendileandjana toimiva tootjavõi vahendaja poolt kapitalirendi jõustumisel kajastatud müügitulu onvaraobjekti õiglane väärtus või rendileandjale laekuvate turuintressimääragadiskonteeritud minimaalsete rendimaksete nüüdisväärtus, kui see on madalam.Rendilepingu jõustumisel kajastatav müüdud toodete maksumus on renditava varasoetusmaksumus või sellest erinev bilansiline maksumus, millest on maha arvatudgaranteerimata lõppväärtuse nüüdisväärtus. Müügitulu ja müüdud toodetemaksumuse vaheline erinevus on müügikasum, mida kajastatakse vastavaltettevõtte järgitavale müügimetoodikale.

37. Rendileandjana toimivad tootjadvõi vahendajad kasutavad mõnikord klientide huvi äratamiseks ebaloomulikultmadalaid intressimäärasid. Niisuguste intressimäärade kasutamine viiks selleni,et müügihetkel kajastataks liiga suur osa tehingu kogutulust. Kui kasutatakseebaloomulikult madalaid intressimäärasid, piiratakse müügikasumit summani, midavõiks teenida turuintressimäära kasutades.

38. Esialgseid otseseid kulutusikajastatakse rendilepingu jõustumisel kuluna, sest need on peamiselt seotudtootja või vahendaja müügikasumi teenimisega.

39. Lisaks standardis IAS 32“Finantsinstrumendid: avalikustamine ja esitamine” nõutavale informatsioonilepeavad rendileandjadavalikustama järgmised kapitalirentikäsitlevad andmed:

a) võrdlus rendileandja kogubrutoinvesteeringu ja minimaalsete rendimaksete jäägi nüüdisväärtuse vahel(mõlemad bilansipäeva seisuga).Lisaks peab ettevõte avalikustamarendileandja kogu brutoinvesteeringu ja minimaalsete rendimaksete jääginüüdisväärtuse bilansipäeva seisuga iga järgmise perioodi kohta:

i) kuni üks aasta;

ii) üks kuni viis aastat;

iii) rohkem kui viis aastat;

b) realiseerimata finantstulu;

c) rendileandja kasuks tekkivgaranteerimata lõppväärtus;

d) ebatõenäoliselt laekuvaterendimaksete miinimumsumma nõude akumuleeritud allahindlus;

e) tulus kajastatudtingimuslik rent; ja

f) rendileandja olulisterendilepete üldine kirjeldus.

40. Lisaks on kasvu näitajana sagelikasulik avalikustada brutoinvesteering miinus aruandeperioodil lisandunud uuterendilepingute realiseerimata tulu, millest katkestatud rendilepingute vastavadsummad on maha arvatud.

Kasutusrent

41. Rendileandjad peavadesitama kasutusrendi alla kuuluva vara oma bilansis, lähtudes vara liigist.

42. Kasutusrendist saadavatrenditulu kajastatakse rendiperioodi jooksul tuluna ühtlaselt, kui mingi muusüstemaatiline alus ei kajasta paremini renditava varaobjekti kasutamisestsaadava kasu vähenemise ajalist jaotumist.3

43. Renditulu teenimisel tekkinudkulutused, kaasa arvatud amortisatsioon, kajastatakse kuluna. Renditulu (v.aosutatud teenuste, nagu kindlustuse ja hoolde eest laekunud tulu) kajastatakserendiperioodi jooksul tuluna ühtlaselt isegi juhul, kui laekumine ei toimuühtlaselt, kui mingi muu süstemaatiline alus ei kajasta paremini renditavavaraobjekti kasutamisest saadava kasu vähenemise ajalist jaotumist.

44. Esialgsed otsesed kulutused, mison tehtud spetsiaalselt kasutusrenditulu teenimiseks, kas lükatakse edasi jakajastatakse kasumiaruandes rendiperioodi jooksul proportsionaalselt renditulukajastamisega või kajastatakse kuluna kasumiaruandes sel perioodil, millejooksul nad tekkisid.

45. Amortiseeritava renditavavara amortiseerimine toimub alusel, mis vastab rendileandja tavaliseleamortisatsioonimeetodile analoogilise vara korral, ja amortisatsioonikulu arvutataksestandardites IAS 16 “Materiaalne põhivara” ja IAS 38 “Immateriaalne vara”sätestatud alusel.

46. Et kindlaks määrata, kasrenditava vara väärtus on langenud, st kui sellest varast saadav eeldatavmajanduslik kasu on vara bilansilisest maksumusest väiksem, rakendab ettevõtevarade väärtuse langust käsitlevat rahvusvahelist raamatupidamisstandardit,milles nähakse ette, kuidas ettevõte peab kontrollima oma vara bilansilistmaksumust ja kindlaks määrama varaobjekti kaetavat väärtust ning millal ta peabkajastama või tühistama kahjumi väärtuse langusest.

47. Rendileandjana toimiv tootja võivahendaja ei kajasta müügikasumit kasutusrendilepingust, sest seda ei saavõrrelda müügiga.

48. Rendileandjad peavadlisaks standardis IAS 32 “Finantsinstrumendid: avalikustamine ja esitamine”nõutavale informatsioonileavalikustama järgmised kasutusrentikäsitlevad andmed:

a) katkestamatutekasutusrendilepingute tulevaste minimaalsete rendimaksete kogusumma ja eraldisummad iga järgmise perioodi kohta:

i) kuni üks aasta;

ii) üks kuni viis aastat;

iii) rohkem kui viis aastat;

b) tulus kajastatud kogutingimuslik rent; ja

c) rendileandja olulisterendilepete üldine kirjeldus.

48A. Lisaks rakendataksekasutusrendi alusel renditava vara suhtes standardite IAS 16 “Materiaalnepõhivara”, IAS 36 “Varade väärtuse langus”, IAS 38 “Immateriaalne vara”, IAS 40“Kinnisvarainvesteeringud” ja IAS 41 “Põllumajandus” avalikustamisnõudeid.

MÜÜGI-TAGASIRENDI TEHINGUD

49. Müügi-tagasirendi tehing hõlmabvara müüki müüja poolt ja sama vara tagasirentimist müüjale. Rendimakse jamüügihind on tavaliselt teineteisest sõltuvad, sest läbi räägitakse nende kuiühe terviku üle. Müügi-tagasirendi tehingu raamatupidamiskäsitlus sõltubasjaomase rendilepingu liigist.

50. Kui müügi-tagasirenditehingu tulemus on kapitalirent, ei kajastata bilansilist maksumust ületavatmüügitulu kohe tuluna müüja-rentniku finantsaruannetes. Seelükatakse edasi ja amortiseeritakse rendiperioodi jooksul.

51. Kui tagasirent on kapitalirent,on tehing vahend, mille abil rendileandja rahastab rentnikku, kasutadesvaraobjekti tagatisena. Seetõttu ei ole asjakohane pidada bilansilist maksumustületavat müügitulu tuluks. See lükatakse edasi ja amortiseeritakserendiperioodi jooksul.

52. Kui müügi-tagasirenditehingu tulemus on kasutusrent ja kui on selge, et tehing põhineb õiglaselväärtusel, kajastatakse võimalik kasum või kahjum viivitamatult. Kuimüügihind on õiglasest väärtusest madalam, kajastatakse võimalik kasum võikahjum viivitamatult, välja arvatud juhul, kui kahjum kompenseeritakseturuhinnast madalamate tulevaste rendimaksetega. Sel juhul lükatakse see edasija amortiseeritakse proportsionaalselt rendimaksetega vara eeldatavakasutusperioodi jooksul. Kui müügihind on õiglasest väärtusestkõrgem, lükatakse õiglast väärtust ületav osa edasi ja amortiseeritakse varaeeldatava kasutusperioodi jooksul.

53. Kui tagasirent on kasutusrentning rendimaksed ja müügihind kehtestatakse õiglase väärtuse alusel, ontegelikult tegemist tavalise müügitehinguga ning võimalik kasum või kahjumkajastatakse viivitamatult.

54. Kasutusrendi korral, kuiõiglane väärtus müügi-tagasirendi tehingu hetkel on väiksem kui varabilansiline maksumus, kajastatakse bilansilise maksumuse ja õiglase väärtusevahelise erinevuse summaga võrdne kahjum viivitamatult.

55. Kapitalirendi korral on sellinekorrigeerimine vajalik ainult juhul, kui väärtus on vähenenud. Sel juhulvähendatakse vara bilansilist maksumust kaetava väärtuseni vastavalt varadeväärtuse vähenemist käsitlevale rahvusvahelisele raamatupidamisstandardile.

56. Rentnikke ja rendileandjaidhõlmavaid avalikustamisnõudeid rakendatakse ka müügi-tagasirendi tehingutesuhtes. Nõutav oluliste rendilepingute kirjeldus eeldab ainulaadsete võiebatavaliste lepingutingimuste või müügi-tagasirendi tehingute tingimusteavalikustamist.

57. Müügi-tagasirendi tehingudvõivad vastata standardi IAS 8 “Perioodi puhaskasum või -kahjum, rängad vead jamuutused arvestusmeetodites” paragrahvi 6 kohastele eraldi avalikustamistkäsitlevatele kriteeriumidele.

ÜLEMINEKUSÄTTED

58. Käesoleva standarditagasiulatuv rakendamine on soovitatav, kuid mitte nõutav. Kuistandardit ei rakendata tagasiulatuvalt, eeldatakse, et rendileandja onvõimalike varasemate kapitalirentide saldo nõuetekohaselt kindlaks määranud, jaseda käsitletakse seejärel käesoleva standardi sätete kohaselt.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

59. Käesolev rahvusvahelineraamatupidamisstandard kehtib nende finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1.jaanuaril 1999 või pärast seda algavaid aruandeperioode. Kuiettevõte rakendab käesolevat standardit selliste finantsaruannete suhtes, mishõlmavad enne 1. jaanuari 1999 algavaid aruandeperioode, peab ettevõteavalikustama, et ta on rakendanud käesolevat standardit 1982. aastal kinnitatudstandardi IAS 17 “Rendiarvestus” asemel.

60. Käesoleva standardigaasendatakse 1982. aastal kinnitatud standard IAS 17 “Rendiarvestus”.

1

Vt ka SIC-27: “Juriidiliselt rendilepingutena vormistatudtehingute sisu hindamine”.

2

Vt ka SIC-15: “Kasutusrent – stiimulid”.

3

Vt ka SIC-15: “Kasutusrent – stiimulid”.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700