IAS17 Rent

Käesoleva muudetud rahvusvahelise
raamatupidamisstandardiga asendatakse standard IAS 17 “Rendiarvestus”, mille
ümberkujundatud versiooni kinnitas IASC juhatus 1994. aastal. Muudetud standardit
rakendatakse finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 1999 või pärast
seda algavaid perioode.

Aprillis 2000 muudeti paragrahve 1, 19, 24, 45 ja 48 ja standardiga IAS 40 ”Kinnisvarainvesteeringud” lisati paragrahv 48A. IAS 40 kehtib nende raamatupidamise aastaaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 2001 või pärast seda algavaid perioode.

Jaanuaris 2001 muudeti standardiga IAS 41 “Põllumajandus” paragrahve 1, 24 ja 48A. IAS 41 kehtib nende raamatupidamise aastaaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 2003 või pärast seda algavaid perioode.

Standardiga IAS 17 on seotud järgmised SIC tõlgendused:

– SIC-15: ”Kasutusrent – stiimulid”,

– SIC-27: ”Juriidiliselt rendilepingutena vormistatud tehingute sisu hindamine”.

SISSEJUHATUS

Käesoleva standardiga (“muudetud standard IAS 17”) asendatakse standard IAS 17 “Rendiarvestus” (“esialgne standard IAS 17”). Muudetud standardit IAS 17 rakendatakse 1. jaanuaril 1999 või pärast seda algavate arvestusperioodide suhtes.

Käesolevas standardis sätestatakse parandused, mis tehti selle poolt asendatavasse esialgsesse standardisse IAS 17 kontrolli käigus, mis teostati osalise läbivaatamise raames. Nimetatud läbivaatamisega määrati kindlaks muudatused, mida peeti oluliseks sellise standardite tuumikkogumi koostamisel, mis oleks vastuvõetav piiriüleses finantseerimises ja väärtpaberibörsil noteerimisel. IASC juhatus on kokku leppinud rendi arvestust käsitlevate standardite põhjalikumas reformis.

Suuremad muudatused esialgse standardiga IAS 17 võrreldes on järgmised:

1. Esialgses standardis IAS 17 määratleti renti kui kokkulepet, mille puhul rendileandja annab varaobjekti kasutusõiguse üle rentniku makstava renditasu eest. Muudetud standardis IAS 17 muudetakse seda määratlust, asendades sõna “renditasu” sõnadega “makse või rida makseid”.

2. Nähes ette, et rendi liigitamine peaks põhinema sellel, millisel määral renditava varaobjekti omandiõigusega seonduvad riskid ja hüved lasuvad rendileandjal või rentnikul, ja põhjendades seda põhimõtte “sisu üle vormi” rakendamisega, esitati esialgses standardis IAS 17 näiteid olukordadest, mis näitavad, et rent kujutab endast kapitalirenti. Muudetud standardis IAS 17 on esitatud täiendavad liigitamisnäitajad, et liigitamisprotsessi veelgi lihtsustada.

3. Esialgses standardis IAS 17 kasutati ülalnimetatud näidetes mõistet “kasulik eluiga”, et võrrelda seda liigitamisprotsessis rendiperioodiga. Muudetud standardis IAS 17 kasutatakse mõistet “majanduslik eluiga”, võttes arvesse, et varaobjekt võib olla ühe või mitme kasutaja kasutuses.

4. Esialgne standard IAS 17 nõudis tingimusliku rendi avalikustamist, kuid selles ei mainitud, kas tingimuslikku renti tuleks rendimaksete miinimumsummade arvutamisel arvesse võtta või mitte. Muudetud standard IAS 17 nõuab, et tingimuslikku renti ei võeta rendimaksete miinimumsummade arvutamisel arvesse.

5. Esialgses standardis IAS 17 ei võetud seisukohta rentniku poolt rendilepingute läbirääkimistel ja rendilepingute tagamisel kantavate esialgsete otseste kulutuste raamatupidamiskäsitluse kohta. IAS 17 sisaldab vastavaid juhiseid ja eeldab, et kapitalirendi tagamiseks rentniku sooritatavast tegevusest otseselt tulenevad kulutused lisatakse renditava varaobjekti maksumusse.

6. Esialgses standardis IAS 17 lubati rendileandjal jaotada finantstulu vabalt valitud meetodil, st kajastada tulu sellisel alusel, mis peegeldab püsivat korrapärast rentaablust ja põhineb kas:

a) rendileandja poolt kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu jäägil; või

b) rendileandja poolt kapitalirenti tehtud rahalise netoinvesteeringu jäägil.

Muudetud standard IAS 17 nõuab, et finantstulu kajastamine peegeldaks püsivat korrapärast rentaablust ühe meetodi alusel, st rendileandja kapitalirendi netoinvesteeringu jäägi suhtes.

7. Muudetud standardis IAS 17 viidatakse varade väärtuse langust käsitlevale rahvusvahelisele raamatupidamisstandardile, esitades juhised varade väärtuse võimaliku languse hindamisvajaduse kohta. Esialgses stsandardis IAS 17 seda probleemi ei käsitletud.

8. Muudetud standard IAS 17 sisaldab poolpaksus kirjas täiendavaid nõudeid nii rentnikele kui ka rendileandjatele kasutus- ja kapitalirenti käsitleva ja lisades avalikustatava informatsiooni kohta, võrreldes esialgses standardis IAS 17 nõutud avalikustatava informatsiooniga.

Muudetud standardis IAS 17 nõutav uus, lisades avalikustatav informatsioon hõlmab järgmist:

a) minimaalsete rendimaksete kogusumma, mida on võrreldud rendikohustiste nüüdisväärtustega kolmel ajavahemikul: kuni üks aasta; üks kuni viis aastat; ja üle viie aasta (nõutakse rentnikult);

b) rendileandja kogu brutoinvesteering, mida võrreldakse minimaalsete rendimaksete nõudesummade nüüdisväärtusega kolmel ajavahemikul: kuni üks aasta; üks kuni viis aastat; ja üle viie aasta (nõutakse rendileandjalt);

c) vastavad finantskulud eespoolsetes punktides a ja b;

d) tulevased minimaalsed allrendimaksed, mille saamist eeldatakse bilansipäeval katkestamatutest allrendilepingutest;

e) ebatõenäoliste ja lootusetute rendimaksete miinimumsummade akumuleeritud väärtusvähend; ja

f) rendileandjate poolt tulus kajastatud tingimuslik rent.

9. Esialgses standardis IAS 17 olid lisad 1–3, mis sisaldasid näiteid olukordadest, mille puhul rent liigitataks tavaliselt kapitalirendiks. Muudetud standardist IAS 17 on lisad välja jäetud, sest standard sisaldab täiendavaid kriteeriume rendi liigitamise protsessi põhjalikumaks selgitamiseks.

10. Märgitakse, et müügi-tagasirendi tehingutega seotud sätted ja eeskätt kasutusrendina toimiva tagasirendiga seotud nõuded sisaldavad eeskirju, mis näevad ette erinevaid asjaolusid õiglase väärtuse, bilansilise maksumuse ja müügihinna suhteliste väärtuste alusel. Muudetud standard IAS 17 sisaldab lisa, mis annab täiendavaid juhiseid nõuete tõlgendamise kohta.

SISUKORD

  <_o3a_p />

Paragrahvid <_o3a_p />

Eesmärk <_o3a_p />

  <_o3a_p />

Rakendusala <_o3a_p />

1–2 <_o3a_p />

Mõisted <_o3a_p />

3–4 <_o3a_p />

Rendi liigitamine <_o3a_p />

5–11 <_o3a_p />

Rendi kajastamine rentnike finantsaruannetes <_o3a_p />

12–27 <_o3a_p />

Kapitalirent <_o3a_p />

12–24 <_o3a_p />

Kasutusrent <_o3a_p />

25–27 <_o3a_p />

Rendi kajastamine rendileandjate finantsaruannetes <_o3a_p />

28–48 <_o3a_p />

Kapitalirent <_o3a_p />

28–40 <_o3a_p />

Kasutusrent <_o3a_p />

41–48 <_o3a_p />

Müügi-tagasirendi tehingud <_o3a_p />

49–57 <_o3a_p />

Üleminekusätted <_o3a_p />

58 <_o3a_p />

Jõustumiskuupäev <_o3a_p />

59–60 <_o3a_p />

 

Standardeid, mis on esitatud poolpaksus kursiivkirjas, tuleb lugeda koos käesolevas standardis esitatud taustmaterjali ja rakendusjuhiste ning “Rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite eessõnaga”. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid ei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste objektide suhtes (vt eessõna paragrahv 12).

EESMÄRK

Käesoleva standardi eesmärk on sätestada nii rentnikele kui ka rendileandjatele sobivad arvestusmeetodid ja avalikustatav informatsioon, mida rakendatakse kapitali- ja kasutusrendi suhtes.

RAKENDUSALA

1. Käesolevat standardit rakendatakse kõigi rendilepingute kajastamisel, välja arvatud:

a) rendilepped, mis käsitlevad mineraalainete, nafta, maagaasi ja analoogiliste mittetaastuvate loodusvarade otsimist või kasutamist; ja

b) mängufilmide, videosalvestuste, teatrilavastuste, käsikirjade, patentide ja autoriõiguste litsentsilepingud.

Käesolevat standardit ei rakendata siiski
:

a) kapitalirendi tingimustel renditava kinnisvara rentnike teostatava hindamise suhtes (vt IAS 40 “Kinnisvarainvesteeringud”);

b) kasutusrendi tingimustel väljarenditava kinnisvara rendileandjate teostatava hindamise suhtes (vt IAS 40 “Kinnisvarainvesteeringud”);

c) kapitalirendi hulka kuuluva bioloogilise vara rentnike teostatava hindamise suhtes (vt IAS 41 “Põllumajandus”); või

d) kasutusrendi tingimustel väljarenditava bioloogilise vara rendileandjate teostatava hindamise suhtes (vt IAS 41 “Põllumajandus”).

2. Käesolevat standardit rakendatakse vara kasutusõigust üle andvate lepete suhtes, kuigi rendileandjalt võidakse nõuda sellise vara toimimise või hooldega seotud olulisi teenuseid. Teiselt poolt ei rakendata käesolevat standardit teenuslepingute suhtes, millega ei anta vara kasutusõigust üle ühelt lepinguosaliselt teisele.

MÕISTED

3. Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Rendileping on lepe, mille kohaselt rendileandja annab rentnikule makse või rea maksete eest kokkulepitud ajavahemikuks üle varaobjekti kasutusõiguse
.

Kapitalirent on rent, mille puhul kõik vara omandiõigusega seonduvad riskid ja hüved lähevad olulises osas üle
. Omandiõigus võib, kuid ei pruugi lõppkokkuvõttes üle minna.

Kasutusrent on rent, mis ei ole kapitalirent
.

Katkestamatu rendileping on rendileping, mida saab katkestada ainult
:

a) mingi vähetõenäolise võimaliku sündmuse tekkimisel;

b) rendileandja loal;

c) kui rentnik sõlmib sama või samaväärset varaobjekti käsitleva uue rendilepingu sama rendileandjaga; või

d) rentniku poolt sellise täiendava summa tasumisel, et rendilepingu jätkumine on selle jõustumise hetkel piisavalt kindel.

Rendilepingu jõustumine on varaseim kahest järgnevast: rendilepingu kuupäev või kuupäev, mil lepinguosalised kohustuvad järgima rendilepingu põhitingimusi
.

Rendiperiood on katkestamatu periood, milleks rentnik kokkuleppe kohaselt vara rendib, ning mis tahes lisaperioodid, mille jooksul rentnikul on õigus varaobjekti renti jätkata kas lisamakse eest või ilma, kui rendilepingu jõustumisel on piisavalt kindel, et rentnik kasutab seda õigust
.

Rendimaksete miinimumsumma on rendimaksete summa, mis rentnikul tuleb rendiperioodi jooksul tasuda või mille tasumist võidakse temalt nõuda, välja arvatud tingimuslik rent, teenustega seotud kulutused ja maksud, mida rendileandja maksab ja mis talle hüvitatakse, koos järgmiste maksetega
:

a) rentniku puhul rentniku või temaga seotud osapoole garanteeritud summad; või

b) rendileandja puhul lõppväärtus, mille on rendileandjale garanteerinud kas:

i) rentnik;

ii) rentnikuga seotud osapool; või

iii) sõltumatu, kõnealuse garantii tasumiseks majanduslikult suuteline kolmas osapool.

Kui rentnikul on siiski õigus osta varaobjekt hinnaga, mis eeldatavasti on tunduvalt madalam kui vara õiglane väärtus selle õiguse kasutatavaks muutumise kuupäeval, nii et õiguse kasutamine on rendilepingu jõustumisel piisavalt kindel, koosneb rendimaksete miinimumsumma rendiperioodil makstavatest minimaalsetest rendimaksetest ja kõnealuse õiguse (ostuoptsiooni) teostamiseks nõutavast maksest
.

Õiglane väärtus on summa, mille eest on teadlike, huvitatud ja üksteisega mitteseotud osapoolte vahelises tehingus võimalik vahetada vara või arveldada kohustist
.

Majanduslik eluiga
on kas:

a) periood, mille jooksul varaobjekt eeldatavasti on majanduslikult kasutuskõlblik ühele või mitmele kasutajale; või

b) toodangu- või muude analoogiliste ühikute arv, mida üks või mitu kasutajat eeldatavasti varaobjektist saavad.

Kasulik eluiga on rendiperioodi algusest alates allesjääv hinnanguline, rendiperioodiga piiramata periood, mille jooksul ettevõte eeldatavasti kasutab varaobjektist tulenevat majanduslikku kasu
.

Garanteeritud lõppväärtus on:

a) rentniku puhul see osa lõppväärtusest, mille rentnik või temaga seotud osapool on garanteerinud (garantii summa on suurim võimalik tasumisele kuuluv summa); ja

b) rendileandja puhul see osa lõppväärtusest, mille rentnik või rendileandjaga mitteseotud, garantiikohustuste tasumiseks majanduslikult suuteline kolmas osapool on garanteerinud.

Garanteerimata lõppväärtus on see osa renditud varaobjekti lõppväärtusest, mille realiseerumises rendileandja ei ole kindel või mida garanteerib üksnes rendileandjaga seotud osapool
.

Rendileandja brutoinvesteering on kapitalirendi rendimaksete miinimumsumma rendileandja seisukohast ning rendile antud varaobjekti garanteerimata lõppväärtus
.

Realiseerimata finantstulu on erinevus
:

a) kapitalirendi rendimaksete miinimumsumma rendileandja seisukohast ning rendile antud varaobjekti garanteerimata lõppväärtuse (brutoinvesteeringu kogusumma); ja

b) punkti a nüüdisväärtuse (rendi sisemine intressimäär) vahel.

Rendileandja netoinvesteering on rendileandja brutoinvesteering miinus realiseerimata finantstulu
.

Rendi sisemine intressimäär on diskontomäär, mida kasutades (a) rendimaksete miinimumsumma ja (b) garanteerimata lõppväärtuse summaarne nüüdisväärtus rendi jõustumisel vastab renditud varaobjekti õiglasele väärtusele
.

Rentniku alternatiivne intressimäär on analoogilise rendi puhul rentniku tasutav intressimäär või, kui see ei ole kindlaksmääratav, määr, millega rentnik saaks rendi jõustumisel varaobjekti ostuks vajalikku laenu võtta samasuguseks perioodiks ja samasuguse tagatisega
.

Tingimuslik rent on see osa rendimaksetest, mille summa ei ole kindlaks määratud ja mis põhineb muul mõjuril kui aja möödumisel (nt osatähtsus müügist, kasutusmäär, hinnaindeksid, turuintressimäärad)
.

4. Rendilepingu mõiste hõlmab selliseid varaobjekti rendi lepinguid, mis annavad rentnikule kokkulepitud tingimuste täitmisel vara omandamise õiguse. Selliseid lepinguid tuntakse ka rendi-ostu lepingutena.

RENDI LIIGITAMINE

5. Käesolevas standardis kasutatav rendi liigitamine põhineb sellel, millisel määral renditava varaobjekti omandiõigusega seonduvad riskid ja hüved lasuvad rendileandjal või rentnikul. Riskid on ka võimalikud kahjud, mis tulenevad liigsest tootmisvõimsusest, vananenud tehnoloogiast või majandusolude muutumisest tingitud rentaabluse muutustest. Hüved võivad olla eeldatavalt tulutoov tegevus varaobjekti majandusliku eluea jooksul ja tulu väärtuse suurenemisest või lõppväärtuse realiseerimisest.

6. Rent liigitatakse kapitalirendiks, kui sellega lähevad sisuliselt üle kõik omandiõigusega seonduvad olulised riskid ja hüved. Rent liigitatakse kasutusrendiks, kui sellega ei anta sisuliselt üle kõiki omandiõigusega seonduvaid olulisi riske ja hüvesid.

7. Et rendileandja ja rentniku vaheline tehing põhineb kummalegi osapoolele ühisel rendileppel, on otstarbekas kasutada ühesuguseid mõisteid. Nende mõistete rakendamine osapoolte erinevate olukordade suhtes võib mõnikord viia selleni, et rendileandja ja rentnik liigitavad sama rendilepingut erinevalt.

8. See, kas rent on kapitalirent või kasutusrent, sõltub pigem tehingu sisust kui lepingu vormist.1 Näited olukordadest, mille tulemuseks on tavaliselt rendi liigitamine kapitalirendiks:

a) rendilepinguga läheb varaobjekti omandiõigus rendiperioodi lõpul rentnikule üle;

b) rentnikul on õigus osta varaobjekt hinnaga, mis eeldatavasti on tunduvalt madalam kui vara õiglane väärtus selle õiguse kasutamise kuupäeval, nii et õiguse kasutamine on rendilepingu jõustumisel piisavalt kindel;

c) rendiperiood hõlmab suurema osa varaobjekti majanduslikust elueast isegi sel juhul, kui omandiõigus üle ei lähe;

d) rendilepingu jõustumisel on rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtus peaaegu sama suur kui renditava varaobjekti õiglane väärtus; ja

e) renditav vara on nii spetsiifiline, et ainult rentnik saab seda kasutada ilma seda märkimisväärselt muutmata.

9. Olukorrad, mis kas üksi või kombineeritult võivad samuti viia rendi liigitamiseni kapitalirendiks, on järgmised:

a) kui rentnik saab rendilepingu katkestada, kannab ta rendileandja kahjud, mis on seotud katkestamisega;

b) renditava varaobjekti lõppväärtuse õiglase väärtuse kõikumisest tuleneva tulu või kulu võtab enda kanda rentnik (nt rendihinnavähendina, mis võrdub rendi lõppemisel suurema osaga vara müügitulust); ja

c) rentnikul on võimalus jätkata rentimist rendiperioodile järgneval perioodil turul kehtivatest rendihindadest tunduvalt madalama hinnaga.

10. Rent liigitatakse rendilepingu jõustumisel. Kui rentnik ja rendileandja lepivad hiljem kokku renditingimuste muutmises (mis ei ole lihtsalt rendilepingu pikendamine), nii et muutunud tingimuste kohaselt oleks renti lepingu esialgsel jõustumisel liigitatud paragrahvides 5–9 esitatud kriteeriumide kohaselt teisiti, loetakse muudetud lepet uueks leppeks. Hinnangute muutused (nt renditava vara majandusliku eluea või lõppväärtuse hinnangute muutused) või asjaolude muutused (nt lepinguliste kohustuste täitmatajätmine rentniku poolt) ei põhjusta siiski rendi ümberliigitamist raamatupidamisarvestuses.

11. Maad ja ehitisi käsitlevad rendid liigitatakse kasutus- või kapitalirendiks analoogiliselt muude varaobjektide rendile. Maale on siiski tavaliselt iseloomulik piiramatu majanduslik eluiga ja kui ei eeldata omandiõiguse üleminekut rentnikule rendiperioodi lõpul, ei saa rentnik sisuliselt kõiki omandiõigusega seonduvaid riske ja hüvesid. Sellise rendi eest sooritatud makse on ettemakstud rendimakse, mida amortiseeritakse rendiperioodi jooksul vastavalt saadud kasu jaotumisele.

RENDI KAJASTAMINE RENTNIKE FINANTSARUANNETES

Kapitalirent

12. Rentnikud peavad oma bilansis kapitalirenti kajastama vara ja kohustistena summas, mis võrdub renditava vara õiglase väärtusega rendilepingu jõustumisel, või kui see on madalam, rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses. Rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuse arvutamisel kasutatakse diskontomäärana rendi sisemist intressimäära, kui seda on võimalik kindlaks määrata; kui mitte, kasutatakse rentniku alternatiivset laenuintressimäära.

13. Tehinguid ja muid sündmusi käsitletakse raamatupidamises ja esitatakse sisu ja majandusliku realiteedi ning mitte ainult nende õigusliku vormi kohaselt. Kuigi rendileppe õigusliku vormi kohaselt ei pruugi renditava varaobjekti omandiõigus rentnikule üle minna, saab rentnik endale kapitalirendi puhul sisuliselt renditava vara kasutamisest tulenevad majanduslikud hüved valdava aja jooksul vara majanduslikust elueast, võttes endale ühtlasi kohustuse tasuda varaobjekti õiglasele väärtusele vastavat hinda ja sellega seotud finantskulusid.

14. Kui selliseid renditehinguid rentniku bilansis ei kajastata, näidatakse ettevõtte ressursse ja kohustusi tegelikest väiksematena ja moonutatakse finantssuhtarve. Seetõttu on asjakohane, et kapitalirenti kajastatakse rentniku bilansis nii varaobjekti kui ka tulevaste rendimaksete kohustusena. Rendilepingu jõustumisel kajastatakse bilansis varaobjekti ja tulevaste rendimaksete tasumise kohustust ühesuguses summas.

15. Renditava varaga seotud kohustisi ei ole asjakohane esitada finantsaruannetes mahaarvatisena renditavast varast. Kui bilansis eristatakse lühi- ja pikaajalisi kohustisi, eristatakse analoogiliselt ka rendikohustisi.

16. Teatavate renditoimingutega, nagu läbirääkimised ja rendilepingute tagamine, seoses tekivad sageli esialgsed otsesed kulutused. Kulutused, mida saab otseselt seostada rentniku poolt kapitalirendi lepingute sõlmimiseks sooritatava tegevusega, kajastatakse renditud varaobjekti soetusmaksumuse koosseisus.

17. Rendimaksed jaotatakse finantskuludeks ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile nii, et intressimäär oleks igal osaperioodil kogu rendiperioodi jooksul kohustise jääkväärtuse suhtes sama.

18. Finantskulude jaotamisel rendiperioodi osaperioodidele võib arvutamise lihtsustamiseks kasutada lähendusi.

19. Kapitalirendiga kaasneb igal aruandeperioodil amortiseeritava vara amortisatsiooni- ja finantskulu. Renditavat amortiseeritavat vara amortiseeritakse analoogiliselt enda omandis olevale amortiseeritavale varale ja kajastatav amortisatsioon arvutatakse standardites IAS 16 “Materiaalne põhivara” ja IAS 38 “Immateriaalne vara” sätestatud alusel. Kui puudub põhjendatud kindlus, et rentnik omandab rendiperioodi lõpul varaobjekti omandiõiguse, amortiseeritakse varaobjekt täielikult kas rendiperioodi jooksul või vara kasuliku eluea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem.

20. Renditava varaobjekti amortiseeritav summa jaotatakse vara eeldatava kasutusperioodi jooksul süstemaatiliselt igale aruandeperioodile vastavalt amortisatsioonipõhimõtetele, mida rentnik kasutab enda omandis oleva amortiseeritava vara puhul. Kui on piisavalt kindel, et rentnik omandab rendiperioodi lõpuks varaobjekti omandiõiguse, on varaobjekti eeldatav kasutusperiood vara kasulik eluiga; vastasel juhul amortiseeritakse varaobjekt rendiperioodi või sellest lühema kasuliku eluea jooksul.

21. Vara amortisatsioonikulu ja aruandeperioodi finantskulu summa võrdub harva perioodi jooksul tasutavate rendimaksetega ja seetõttu ei ole põhjendatud rendimaksete kajastamine kuluna kasumiaruandes. Vastavalt ei ole varaobjekt ja sellega seotud kohustis pärast rendilepingu jõustumist tõenäoliselt oma summa poolest võrdsed.

22. Et kindlaks määrata, kas renditava vara väärtus on langenud, st kui eeldatav varaobjektist saadav majanduslik kasu on varaobjekti bilansilisest maksumusest väiksem, rakendab ettevõte varade väärtuse langust käsitlevat rahvusvahelist raamatupidamisstandardit, milles nähakse ette, kuidas ettevõte peab kontrollima oma vara bilansilist maksumust ja kindlaks määrama vara kaetava väärtuse ning millal ta peab kajastama või tühistama kahjumi väärtuse langusest.

23. Rentnikud peavad lisaks standardis IAS 32 “Finantsinstrumendid: avalikustamine ja esitamine” sätestatud informatsioonile avalikustama järgmised kapitalirenti käsitlevad andmed:

a) iga varaliigi osas bilansilise netomaksumuse bilansipäeval;

b) võrdluse bilansipäeva seisuga minimaalsete rendimaksete kogusumma ja nende nüüdisväärtuse vahel.Lisaks peab ettevõte avalikustama bilansipäeva seisuga minimaalsete rendimaksete kogusumma ja nende nüüdisväärtuse iga järgmise perioodi kohta:

i) kuni üks aasta;

ii) üks kuni viis aastat;

iii) rohkem kui viis aastat;

c) perioodi tulus kajastatud tingimusliku rendi;

d) tulevaste minimaalsete allrendimaksete kogusumma, mille saamist bilansipäeva seisuga eeldatakse katkestamatutest allrendilepingutest; ja

e) rentniku oluliste rendilepete üldise kirjelduse, mis peab sisaldama järgmisi andmeid, kuid ei piirdu nendega:

i) tingimuslike rendimaksete kindlaksmääramise alus;

ii) uuendamis- või ostuoptsioonide olemasolu ja tingimused ning hinnamuutmisklauslid; ja

iii) rendiga seatud piirangud, nagu dividende, täiendavaid võlgu ja edasist renti käsitlevad piirangud.

24. Lisaks rakendatakse standardite IAS 16 “Materiaalne põhivara”, IAS 36 “Varade väärtuse langus”, IAS 38 “Immateriaalne vara”, IAS 40 “Kinnisvarainvesteeringud” ja IAS 41 “Põllumajandus” avalikustamisnõudeid kapitalirendi alusel renditud varaobjektide suhtes, mida rentniku raamatupidamises käsitletakse vara soetamisena.

Kasutusrent

25. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul kasumiaruandes ühtlaselt kuluna, välja arvatud juhul, kui mingi muu süstemaatiline alus ei kajasta kasutaja saadud hüvede ajalist jagunemist paremini.2

26. Kasutusrendi puhul kajastatakse rendimaksed (v.a teenuste, nagu kindlustus ja hooldus, maksumus) kasumiaruandes ühtlaselt kuluna, välja arvatud juhul, kui mingi muu süstemaatiline alus ei kajasta kasutaja saadud hüvede ajalist jagunemist paremini, isegi kui makseid ei sooritata sellel alusel.

27. Rentnikud peavad lisaks standardis IAS 32 “Finantsinstrumendid: avalikustamine ja esitamine” nõutud informatsioonile avalikustama järgmised kasutusrenti käsitlevad andmed:

a) katkestamatute kasutusrendilepingute tulevaste minimaalsete rendimaksete kogusumma iga järgmise perioodi kohta:

i) kuni üks aasta;

ii) üks kuni viis aastat;

iii) rohkem kui viis aastat;

b) tulevaste minimaalsete allrendimaksete kogusumma, mille saamist eeldatakse katkestamatutest allrendilepingutest bilansipäeva seisuga;

c) aruandeperioodil tuluna kajastatud rendi- ja allrendimaksed, nii et eraldi esitatakse summad minimaalsete rendimaksete, tingimusliku rendi ja allrendimaksete kohta;

d) rentniku oluliste rendilepete üldine kirjeldus, mis peab sisaldama järgmisi andmeid, kuid ei ole nendega piiratud:

i) tingimuslike rendimaksete kindlaksmääramise alus;

ii) uuendamis- või ostuoptsioonide olemasolu ja tingimused ning hinnamuutmisklauslid; ja

iii) rendiga seatud piirangud, nagu dividende, täiendavaid võlgu ja edasist renti käsitlevad piirangud.

RENDI KAJASTAMINE RENDILEANDJATE FINANTSARUANNETES

Kapitalirent

28. Rendileandjad peavad kajastama kapitalirendi alusel väljarenditud vara oma bilansis nõudena summas, mis võrdub rendileandja netoinvesteeringuga.

29. Kapitalirendi puhul lähevad sisuliselt kõik juriidilise omandiõigusega seonduvad riskid ja hüved rendileandjalt üle ning seega käsitleb rendileandja saadaolevaid rendimakseid põhiosa tagasimaksete ja finantstuluna, mis on hüvitis rendileandja investeeringu ja teenuste eest.

30. Finantstulu kajastamine peab peegeldama rendileandja laekumata netoinvesteeringu püsivat korrapärast rentaablust kapitalirendi suhtes.

31. Rendileandja püüab finantstulu jaotada kogu rendiperioodile süstemaatilisel ja ratsionaalsel alusel. See tulu jaotamine peab peegeldama rendileandja laekumata netoinvesteeringu püsivat korrapärast rentaablust kapitalirendi suhtes. Aruandeperioodi rendimakseid, välja arvatud teenustega seotud kulutused, rakendatakse rendileandja brutoinvesteeringu suhtes, et vähendada nii põhiosa kui ka realiseerimata finantstulu.

32. Rendileandja brutoinvesteeringu arvutamisel kasutatud garanteerimata lõppväärtuste hinnanguid kontrollitakse perioodiliselt. Kui hinnanguline garanteerimata lõppväärtus on vähenenud, muudetakse tulu jaotumist rendiperioodil ja juba tuluna kajastatud summade mis tahes vähenemine kajastatakse kohe kuluna.

33. Läbirääkimistel ja rendilepingu korraldamisel tekib rendileandjal tihti esialgseid otseseid kulutusi, nagu vahendustasud ja lõivud. Kapitalirendi puhul on need esialgsed otsesed kulutused seotud finantstulu saamisega ja need kas kajastatakse otsekohe kuluna või jaotatakse kuludesse rendiperioodi jooksul. Viimast võib saavutada nii, et tekkinud kulutus kajastatakse kuluna ja samal perioodil kajastatakse tuluna esialgsete otseste kulutustega võrdne osa realiseerimata finantstulust.

34. Tootjate või vahendajatena toimivad rendileandjad peavad müügikasumid või -kahjumid kajastama aruandeperioodi kasumiaruandes vastavalt ettevõtte poolt otsemüügi korral järgitavale metoodikale. Kui kasutatakse ebaloomulikult madalaid intressimäärasid, piiratakse müügikasumit summaga, mis kujuneks turuintressimäära kasutades. Esialgseid otseseid kulutusi kajastatakse kasumiaruandes kuluna rendilepingu jõustumisel.

35. Tootjad või vahendajad pakuvad oma klientidele tihti valida varaobjekti ostu või rentimise vahel. Kui rendileandjana toimiv tootja või vahendaja annab varaobjekti rendile kapitalirendi tingimustel, tekib tal kaht liiki tulu:

a) kasum või kahjum, mis on samaväärne selle kasumi või kahjumiga, mis tekiks renditava varaobjekti otsesest müügist tavamüügihinnaga, võttes arvesse võimalikke kohaldatavaid koguselisi või kaubanduslikke mahahindlusi; ja

b) finantstulu rendiperioodi jooksul.

36. Rendileandjana toimiva tootja või vahendaja poolt kapitalirendi jõustumisel kajastatud müügitulu on varaobjekti õiglane väärtus või rendileandjale laekuvate turuintressimääraga diskonteeritud minimaalsete rendimaksete nüüdisväärtus, kui see on madalam. Rendilepingu jõustumisel kajastatav müüdud toodete maksumus on renditava vara soetusmaksumus või sellest erinev bilansiline maksumus, millest on maha arvatud garanteerimata lõppväärtuse nüüdisväärtus. Müügitulu ja müüdud toodete maksumuse vaheline erinevus on müügikasum, mida kajastatakse vastavalt ettevõtte järgitavale müügimetoodikale.

37. Rendileandjana toimivad tootjad või vahendajad kasutavad mõnikord klientide huvi äratamiseks ebaloomulikult madalaid intressimäärasid. Niisuguste intressimäärade kasutamine viiks selleni, et müügihetkel kajastataks liiga suur osa tehingu kogutulust. Kui kasutatakse ebaloomulikult madalaid intressimäärasid, piiratakse müügikasumit summani, mida võiks teenida turuintressimäära kasutades.

38. Esialgseid otseseid kulutusi kajastatakse rendilepingu jõustumisel kuluna, sest need on peamiselt seotud tootja või vahendaja müügikasumi teenimisega.

39. Lisaks standardis IAS 32 “Finantsinstrumendid: avalikustamine ja esitamine” nõutavale informatsioonile peavad rendileandjadavalikustama järgmised kapitalirenti käsitlevad andmed:

a) võrdlus rendileandja kogu brutoinvesteeringu ja minimaalsete rendimaksete jäägi nüüdisväärtuse vahel (mõlemad bilansipäeva seisuga).Lisaks peab ettevõte avalikustama rendileandja kogu brutoinvesteeringu ja minimaalsete rendimaksete jäägi nüüdisväärtuse bilansipäeva seisuga iga järgmise perioodi kohta:

i) kuni üks aasta;

ii) üks kuni viis aastat;

iii) rohkem kui viis aastat;

b) realiseerimata finantstulu;

c) rendileandja kasuks tekkiv garanteerimata lõppväärtus;

d) ebatõenäoliselt laekuvate rendimaksete miinimumsumma nõude akumuleeritud allahindlus;

e) tulus kajastatud tingimuslik rent; ja

f) rendileandja oluliste rendilepete üldine kirjeldus.

40. Lisaks on kasvu näitajana sageli kasulik avalikustada brutoinvesteering miinus aruandeperioodil lisandunud uute rendilepingute realiseerimata tulu, millest katkestatud rendilepingute vastavad summad on maha arvatud.

Kasutusrent

41. Rendileandjad peavad esitama kasutusrendi alla kuuluva vara oma bilansis, lähtudes vara liigist.

42. Kasutusrendist saadavat renditulu kajastatakse rendiperioodi jooksul tuluna ühtlaselt, kui mingi muu süstemaatiline alus ei kajasta paremini renditava varaobjekti kasutamisest saadava kasu vähenemise ajalist jaotumist.3

43. Renditulu teenimisel tekkinud kulutused, kaasa arvatud amortisatsioon, kajastatakse kuluna. Renditulu (v.a osutatud teenuste, nagu kindlustuse ja hoolde eest laekunud tulu) kajastatakse rendiperioodi jooksul tuluna ühtlaselt isegi juhul, kui laekumine ei toimu ühtlaselt, kui mingi muu süstemaatiline alus ei kajasta paremini renditava varaobjekti kasutamisest saadava kasu vähenemise ajalist jaotumist.

44. Esialgsed otsesed kulutused, mis on tehtud spetsiaalselt kasutusrenditulu teenimiseks, kas lükatakse edasi ja kajastatakse kasumiaruandes rendiperioodi jooksul proportsionaalselt renditulu kajastamisega või kajastatakse kuluna kasumiaruandes sel perioodil, mille jooksul nad tekkisid.

45. Amortiseeritava renditava vara amortiseerimine toimub alusel, mis vastab rendileandja tavalisele amortisatsioonimeetodile analoogilise vara korral, ja amortisatsioonikulu arvutatakse standardites IAS 16 “Materiaalne põhivara” ja IAS 38 “Immateriaalne vara” sätestatud alusel.

46. Et kindlaks määrata, kas renditava vara väärtus on langenud, st kui sellest varast saadav eeldatav majanduslik kasu on vara bilansilisest maksumusest väiksem, rakendab ettevõte varade väärtuse langust käsitlevat rahvusvahelist raamatupidamisstandardit, milles nähakse ette, kuidas ettevõte peab kontrollima oma vara bilansilist maksumust ja kindlaks määrama varaobjekti kaetavat väärtust ning millal ta peab kajastama või tühistama kahjumi väärtuse langusest.

47. Rendileandjana toimiv tootja või vahendaja ei kajasta müügikasumit kasutusrendilepingust, sest seda ei saa võrrelda müügiga.

48. Rendileandjad peavad lisaks standardis IAS 32 “Finantsinstrumendid: avalikustamine ja esitamine” nõutavale informatsioonileavalikustama järgmised kasutusrenti käsitlevad andmed:

a) katkestamatute kasutusrendilepingute tulevaste minimaalsete rendimaksete kogusumma ja eraldi summad iga järgmise perioodi kohta:

i) kuni üks aasta;

ii) üks kuni viis aastat;

iii) rohkem kui viis aastat;

b) tulus kajastatud kogu tingimuslik rent; ja

c) rendileandja oluliste rendilepete üldine kirjeldus.

48A. Lisaks rakendatakse kasutusrendi alusel renditava vara suhtes standardite IAS 16 “Materiaalne põhivara”, IAS 36 “Varade väärtuse langus”, IAS 38 “Immateriaalne vara”, IAS 40 “Kinnisvarainvesteeringud” ja IAS 41 “Põllumajandus” avalikustamisnõudeid.

MÜÜGI-TAGASIRENDI TEHINGUD

49. Müügi-tagasirendi tehing hõlmab vara müüki müüja poolt ja sama vara tagasirentimist müüjale. Rendimakse ja müügihind on tavaliselt teineteisest sõltuvad, sest läbi räägitakse nende kui ühe terviku üle. Müügi-tagasirendi tehingu raamatupidamiskäsitlus sõltub asjaomase rendilepingu liigist.

50. Kui müügi-tagasirendi tehingu tulemus on kapitalirent, ei kajastata bilansilist maksumust ületavat müügitulu kohe tuluna müüja-rentniku finantsaruannetes. See lükatakse edasi ja amortiseeritakse rendiperioodi jooksul.

51. Kui tagasirent on kapitalirent, on tehing vahend, mille abil rendileandja rahastab rentnikku, kasutades varaobjekti tagatisena. Seetõttu ei ole asjakohane pidada bilansilist maksumust ületavat müügitulu tuluks. See lükatakse edasi ja amortiseeritakse rendiperioodi jooksul.

52. Kui müügi-tagasirendi tehingu tulemus on kasutusrent ja kui on selge, et tehing põhineb õiglasel väärtusel, kajastatakse võimalik kasum või kahjum viivitamatult. Kui müügihind on õiglasest väärtusest madalam, kajastatakse võimalik kasum või kahjum viivitamatult, välja arvatud juhul, kui kahjum kompenseeritakse turuhinnast madalamate tulevaste rendimaksetega. Sel juhul lükatakse see edasi ja amortiseeritakse proportsionaalselt rendimaksetega vara eeldatava kasutusperioodi jooksul. Kui müügihind on õiglasest väärtusest kõrgem, lükatakse õiglast väärtust ületav osa edasi ja amortiseeritakse vara eeldatava kasutusperioodi jooksul.

53. Kui tagasirent on kasutusrent ning rendimaksed ja müügihind kehtestatakse õiglase väärtuse alusel, on tegelikult tegemist tavalise müügitehinguga ning võimalik kasum või kahjum kajastatakse viivitamatult.

54. Kasutusrendi korral, kui õiglane väärtus müügi-tagasirendi tehingu hetkel on väiksem kui vara bilansiline maksumus, kajastatakse bilansilise maksumuse ja õiglase väärtuse vahelise erinevuse summaga võrdne kahjum viivitamatult.

55. Kapitalirendi korral on selline korrigeerimine vajalik ainult juhul, kui väärtus on vähenenud. Sel juhul vähendatakse vara bilansilist maksumust kaetava väärtuseni vastavalt varade väärtuse vähenemist käsitlevale rahvusvahelisele raamatupidamisstandardile.

56. Rentnikke ja rendileandjaid hõlmavaid avalikustamisnõudeid rakendatakse ka müügi-tagasirendi tehingute suhtes. Nõutav oluliste rendilepingute kirjeldus eeldab ainulaadsete või ebatavaliste lepingutingimuste või müügi-tagasirendi tehingute tingimuste avalikustamist.

57. Müügi-tagasirendi tehingud võivad vastata standardi IAS 8 “Perioodi puhaskasum või -kahjum, rängad vead ja muutused arvestusmeetodites” paragrahvi 6 kohastele eraldi avalikustamist käsitlevatele kriteeriumidele.

ÜLEMINEKUSÄTTED

58. Käesoleva standardi tagasiulatuv rakendamine on soovitatav, kuid mitte nõutav. Kui standardit ei rakendata tagasiulatuvalt, eeldatakse, et rendileandja on võimalike varasemate kapitalirentide saldo nõuetekohaselt kindlaks määranud, ja seda käsitletakse seejärel käesoleva standardi sätete kohaselt.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

59. Käesolev rahvusvaheline raamatupidamisstandard kehtib nende finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 1999 või pärast seda algavaid aruandeperioode. Kui ettevõte rakendab käesolevat standardit selliste finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad enne 1. jaanuari 1999 algavaid aruandeperioode, peab ettevõte avalikustama, et ta on rakendanud käesolevat standardit 1982. aastal kinnitatud standardi IAS 17 “Rendiarvestus” asemel.

60. Käesoleva standardiga asendatakse 1982. aastal kinnitatud standard IAS 17 “Rendiarvestus”.

1
Vt ka SIC-27: “Juriidiliselt rendilepingutena vormistatud tehingute sisu hindamine”.

2
Vt ka SIC-15: “Kasutusrent – stiimulid”.

3
Vt ka SIC-15: “Kasutusrent – stiimulid”.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Valdkonna tööpakkumised

LIDL is looking for SENIOR PAYROLL CONSULTANT

Fontes PMP OÜ

31. mai 2018

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

30. mai 2018

AIANDUSKESKUS HANSAPLANT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Hansaplant Hulgi OÜ

31. mai 2018

Uudised

Tööriistad