IAS16 Materiaalne põhivara

Standard IAS 16 “Materiaalse
põhivara arvestus” kinnitati 1982. aasta märtsis.

1993. aasta detsembris muudeti standardit IAS 16 osana finantsaruannete võrreldavuse ja parendamise projektist. Sellest sai standard IAS 16 “Materiaalne põhivara” (IAS 16 (muudetud 1993)).

Seoses standardi IAS 1 “Finantsaruannete esitamine” vastuvõtmisega muudeti 1997. aasta juulis standardi IAS 16 (muudetud 1993) paragrahvi 66(e) (käesolevas standardis paragrahv 60(e)).

1998. aasta aprillis ja juulis muudeti  standardi IAS 16 (muudetud 1993) mitme paragrahvi sõnastust, et viia need kooskõlla standarditega IAS 22 ”
ä
riühendused” (muudetud 1998), IAS 36 “Varade väärtuse langus” ja IAS 37 “
E
raldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad”. Muudetud standardit IAS 16 (muudetud 1998) rakendatakse finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. juulil 1999 või pärast seda algavaid aruandeperioode.

2000. aasta aprillis muudeti paragrahvi 4 standardiga IAS 40 “Kinnisvarainvesteeringud”. Standardit IAS 40 rakendatakse nende raamatupidamise aastaaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 2001 või pärast seda algavaid perioode.

2001. aasta jaanuaris muudeti paragrahvi 2 standardiga IAS 41 “Põllumajandus”. Standardit IAS 41 rakendatakse nende raamatupidamise aastaaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 2003 või pärast seda algavaid perioode.

Standardiga IAS 16 on seotud järgmised SIC tõlgendused:

– SIC-14: "Materiaalne põhivara – objektide väärtuse langusest või kadudest tingitud kahju kompenseerimine";

– SIC-23: "Materiaalne põhivara – põhjaliku ülevaatuse või remondi kulud".

SISUKORD

  <_o3a_p />

Paragrahvid <_o3a_p />

Eesmärk <_o3a_p />

  <_o3a_p />

Rakendusala <_o3a_p />

1-5 <_o3a_p />

Mõisted <_o3a_p />

6 <_o3a_p />

Materiaalse põhivara kajastamine <_o3a_p />

7-13 <_o3a_p />

Materiaalse põhivara esmane mõõtmine <_o3a_p />

14-22 <_o3a_p />

Soetusmaksumuse koostisosad <_o3a_p />

15-20 <_o3a_p />

Varaobjektide vahetus <_o3a_p />

21-22 <_o3a_p />

Hilisemad väljaminekud <_o3a_p />

23-27 <_o3a_p />

Esmasele arvelevõtmisele järgnev mõõtmine <_o3a_p />

28-52 <_o3a_p />

Põhikäsitlus <_o3a_p />

28 <_o3a_p />

Lubatud alternatiivkäsitlus <_o3a_p />

29-40 <_o3a_p />

Ümberhindlused <_o3a_p />

30-40 <_o3a_p />

Amortisatsioon <_o3a_p />

41-52 <_o3a_p />

Kasuliku eluea kontroll <_o3a_p />

49-51 <_o3a_p />

Amortisatsioonimeetodi kontroll <_o3a_p />

52 <_o3a_p />

Bilansilise maksumuse kaetavus – kahjum väärtuse langusest <_o3a_p />

53-54 <_o3a_p />

Kasutuselt kõrvaldamine ja võõrandamine <_o3a_p />

55-59 <_o3a_p />

Avalikustatav informatsioon <_o3a_p />

60-66 <_o3a_p />

Jõustumiskuupäev <_o3a_p />

67-68 <_o3a_p />

 

Standardeid, mis on esitatud poolpaksus kursiivkirjas, tuleb lugeda koos käesolevas standardis esitatud taustmaterjali ja rakendusjuhiste ning “Rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite eessõnaga”. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid ei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste objektide suhtes (vt eessõna paragrahv 12).

EESMÄRK

Käesoleva standardi eesmärk on kehtestada materiaalse põhivara raamatupidamiskäsitlus. Materiaalse põhivara raamatupidamiskäsitluse põhiküsimusteks on varaobjektide arvelevõtmise ajastus, nende bilansilise maksumuse määramine ja nendega seotud amortisatsioonikulude kajastamine.

Käesoleva standardiga nähakse ette materiaalse põhivara objekti kajastamine varana, kui see vastab finantsaruannete koostamise ja esitamise raampõhimõtetes esitatud varaobjekti mõistele ja kajastamise kriteeriumidele.

RAKENDUSALA

1. Käesolevat standardit rakendatakse materiaalse põhivara arvestamisel, välja arvatud juhul, kui mõni teine rahvusvaheline raamatupidamisstandard nõuab või lubab sellest erineva raamatupidamiskäsitluse kasutamist.

2. Käesolevat standardit ei rakendata:

(a) põllumajandustegevusega seotud bioloogiliste varaobjektide suhtes (vt IAS 41 “Põllumajandus”) ja

(b) mineraalide kaevandamisõiguse, nafta, maagaasi ja samalaadsete taastumatute maavarade uurimise ja kaevandamise suhtes.

Käesolevat standardit kohaldatakse materiaalse põhivara suhtes, mida kasutatakse punktides a ja b esitatud tegevuste või varade arendamiseks või jätkamiseks, kuid mis on nimetatud tegevustest ja varadest eristatavad.

3. Teatud asjaoludel lubavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid määrata materiaalsete põhivaraobjektide bilansilise maksumuse nende esmasel arvelevõtmisel käesolevas standardis sätestatust erineva lähenemisviisi alusel. Näiteks nõutakse standardis IAS 22 “
ä
riühendused” (muudetud 1998) äriühenduses omandatud materiaalse põhivara esmast mõõtmist selle õiglases väärtuses, isegi kui viimane ületab soetusmaksumust. Sel juhul määratletakse kõik muud selliste varaobjektide raamatupidamiskäsitluse aspektid, sealhulgas amortisatsioon, käesoleva standardi nõuete kohaselt.

4. Ettevõte rakendab kinnisvarainvesteeringute suhtes käesoleva standardi asemel standardit IAS 40 “Kinnisvarainvesteeringud”. Käesolevat standardit rakendab ettevõte objektide suhtes, mida rajatakse või arendatakse, et kasutada neid tulevikus kinnisvarana. Kui rajatis või kinnisvara arendusprojekt on valmis, rakendab ettevõte standardit IAS 40. Standardit IAS 40 rakendatakse ka olemasoleva kinnisvara suhtes, mis kujundatakse ümber selliselt, et tulevikus jätkub selle kasutamine kinnisvarana.

5. Käesolev standard ei käsitle muutuvate hindade mõjusid arvestava põhjaliku süsteemi rakendamise teatavaid aspekte (vt standardit IAS 15 “Informatsioon muutuvate hindade mõju kohta” ja standardit IAS 29 “Finantsaruandlus hüperinflatiivsetes majanduskeskkondades”). Nimetatud süsteemi kasutavad ettevõtted peavad aga järgima kõiki käesoleva standardi punkte, v.a neid punkte, mis käsitlevad materiaalse põhivara mõõtmist pärast esmast arvelevõtmist.

MÕISTED

6. Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida:

(a) ettevõte omab kaupade tootmiseks või teenuste osutamiseks, rendileandmiseks või halduseesmärkidel ja

(b) mida eeldatavasti kasutatakse rohkem kui ühe perioodi jooksul.

Amortisatsioon on vara amortiseeritava osa süstemaatiline jaotamine vara kasulikule elueale.

Amortiseeritav osa on vara soetusmaksumus või muu summa, millest lõppväärtus on maha arvatud.

Kasulik eluiga on:

(a) periood, mille jooksul ettevõte eeldatavalt vara kasutab või

(b) tooteühikute või muude analoogiliste üksuste summa, mida ettevõte eeldatavasti varaobjekti kasutamisest saab.

Soetusmaksumus on vara omandamiseks makstud raha või raha ekvivalentide summa või mitterahalise tasu õiglane väärtus vara soetamise või valmimise ajal.

Lõppväärtus on netosumma, mida ettevõte eeldatavasti saab vara eest pärast selle kasuliku eluea lõppu, millest on maha arvatud eeldatavad võõrandamisega seotud kulud.

Õiglane väärtus on summa, mille eest on teadlike, huvitatud ja omavahel mitteseotud poolte vahelises tehingus võimalik vahetada vara.

Kahjum väärtuse langusest on summa, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle vara kaetava väärtuse.

Bilansiline maksumus on summa, milles varaobjekt kajastub bilansis pärast akumuleeritud kulumi ja varaobjekti väärtuse langusest põhjustatud akumuleeritud kahjumi mahaarvamist.

MATERIAALSE PÕHIVARA KAJASTAMINE

7. Materiaalse põhivara üksus kajastatakse varaobjektina, kui:

(a) on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning

(b) vara soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta.

8. Materiaalne põhivara moodustab tihti suurema osa ettevõtte varadest ja on seetõttu ettevõtte finantsseisundi esitamisel olulise tähtsusega. Lisaks sellele võib otsus selle kohta, kas väljaminek loetakse varaks või kuluks, avaldada olulist mõju ettevõtte tegevustulemustele.

9. Määratledes, kas objekt vastab  kajastamise esimesele kriteeriumile, tuleb hinnata esmase arvelevõtmise ajal kättesaadavate tõendite põhjal, kui kindel saab olla, et ettevõte saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu. Piisav kindlus, et ettevõtte tulevane majanduslik kasu suureneb, eeldab veendumust, et ettevõttele jäävad varaobjektiga seotud hüved ja ta võtab endale varaobjektiga seotud riskid. Selline veendumus on tavaliselt olemas ainult juhul, kui hüved ja riskid on ettevõttele üle antud. Enne seda on varaobjekti soetamise tehingut võimalik tavaliselt ilma oluliste sanktsioonideta katkestada ja seega varaobjekti enne ei kajastata.

10. Kajastamise
t
eist  kriteeriumi on tavaliselt lihtne täita, sest vara ostutehing määratleb soetusmaksumuse. Omavalmistatud varaobjekti puhul saab soetusmaksumust usaldusväärselt mõõta materjali, tööjõukulude ja  ehitusprotsessi muude sisendite alusel, mis on omandatud ettevõttevälistelt isikutelt varaobjekti tekitamise käigus.

11. Määratledes, mis moodustab  materiaalse põhivara eraldi ühiku, tuleb hinnata, kas käesoleva standardi mõistete osas esitatud kriteeriume saab konkreetsetel asjaoludel või selle ettevõtte eripärasid arvestades rakendada. Ebaoluliste objektide (näiteks vormid, tööriistad ja stantsid) puhul, võib olla otstarbekas need summeerida ja rakendada vastavaid kriteeriume liitväärtuse suhtes. Enamik varuosasid ja hooldusseadmeid kajastatakse varudena ja kantakse kasutamisel kuluks. Olulisemaid varuosi ja paigaldamata seadmeid võib käsitada materiaalse põhivarana, kui ettevõte eeldab nende kasutamist rohkem kui ühe aruandeperioodi jooksul. Kui varuosi ja hooldusseadmeid saab kasutada seoses ühe kindla materiaalse põhivara objektiga ja nende kasutamine on tõenäoliselt korrapäratu, loetakse neid samuti materiaalseks põhivaraks ja amortiseeritakse perioodi jooksul, mis ei ületa nimetatud varaobjekti kasulikku eluiga.

12. Teatavatel asjaoludel on otstarbekas jaotada varaobjekti soetamiseks tehtud kulud koostisosadeks ja pidada arvestust iga koostisosa kohta eraldi. Selline olukord tekib juhul, kui koostisosade kasulik eluiga on erinev või kui nende toodud kasu ettevõttele jaotatakse eri viisil, mis nõuab erinevate amortisatsioonimäärade ja -meetodite kasutamist. Näiteks kui lennukil ja selle mootoritel on erineva pikkusega eluiga, tuleb neid käsitada eraldi amortiseeritavate varaobjektidena.

13. Materiaalset põhivara võib soetada turvalisuse või keskkonnakaitsega seotud eesmärkidel. Kuigi sellise materiaalse põhivara soetamine ettevõtte tulevast majanduslikku kasu muult olemasolevalt materiaalselt põhivaralt otseselt ei suurenda, võib see olla ettevõttele vajalik teistelt varaobjektidelt tulevase majandusliku kasu saamiseks. Sellisel juhul käsitatakse soetatud objekte materiaalse põhivarana, sest need võimaldavad ettevõttel vastavatest varaobjektidest tulenevalt suurendada tulevast majanduslikku kasu, võrreldes selle kasuga, mida ettevõte oleks saanud ilma neid soetamata. Need varaobjektid kajastatakse siiski ainult sellises ulatuses, et sellise varaobjekti ja sellega seotud varaobjektide bilansiline maksumus ei ületaks sellesama varaobjekti ja sellega seotud varaobjektide kaetavat väärtust. Näiteks võib tekkida olukord, kus keemiaettevõtte peab rakendama uusi kemikaalide töötlemise protsesse, et ohtlike kemikaalide tootmisel ja ladustamisel täita keskkonnanõudeid; sellega seotud tehase uuendustööd kajastatakse varaobjektina ulatuses, milles need on kaetud, kuna nendeta ei saa ettevõte kemikaale toota ja müüa.

MATERIAALSE PÕHIVARA ESMANE MÕÕTMINE

14. Materiaalse põhivara objekt, mis vastab varana kajastamise nõuetele, kajastatakse esmalt selle soetusmaksumuses.

Soetusmaksumuse koostisosad

15. Materiaalse põhivara objekti soetusmaksumus koosneb ostuhinnast, mille hulka kuuluvad kõik impordi tollimaksud ja soetamisel tasutud tagastamatud maksud, ning kõikidest otsestest kulutustest, mis on tehtud varaobjekti ettenähtud kasutuseks töökorda seadmiseks; ostuhinna määratlemisel lahutatakse kõik allahindlused ja hinnavähendid. Otsesed kulutused on näiteks:

(a) asukoha ettevalmistamise kulud;

(b) esialgsed tarne- ja käitlemiskulutused;

(c) paigalduskulutused;

(d) teenustasud (näiteks arhitektidele ja inseneridele) ja

e) varaobjekti demonteerimise ja teisaldamise hinnangulised kulutused ning asukoha ennistamise kulutused ulatuses, mis kajastatakse eraldisena vastavalt standardile IAS 37 “Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad”.

16. Kui materiaalse põhivaraobjekti eest tasumine on tavalisest tasumisajast kaugemale lükkunud, on selle soetusmaksumuseks sularahas tasutava  summa nüüdisväärtus; selle summa ja maksete kogusumma vahet kajastatakse võlgnevusperioodi jooksul intressikuluna, kui seda ei kapitaliseerita standardis IAS 23 “Laenukasutuse kulutused” lubatud alternatiivkäsitluse kohaselt.

17. Haldus- ja muud üldkulud ei ole materiaalse põhivara soetusmaksumuse koostisosad, kui need ei ole otseselt seotud varaobjekti omandamise või töökorda seadmisega. Samuti ei ole asutamiskulutused ja muud tootmisele eelnevad kulutused soetusmaksumuse komponendid, kui need ei ole varaobjekti töökorda seadmiseks vajalikud. Esialgne ärikahjum, mis tekib enne, kui varaobjekt on saavutanud kavandatud tootlikkuse, kajastatakse kuluna.

18. Omavalmistatud varaobjekti maksumus (omahind) määratakse samade põhimõtete alusel, mida kasutatakse soetatud varaobjekti soetusmaksumuse määramisel. Kui ettevõte toodab oma tavapärase tegevuse käigus niisuguseid varaobjekte müügi eesmärgil, ühtib sellise varaobjekti omahind tavaliselt nende varaobjektide müügiks tootmise omahinnaga (vt IAS 2 “Varud”). Seega tuleb nimetatud omahinna leidmiseks elimineerida kõik sisemised kasumid. Samuti ei lülitata varaobjekti omahinda omavalmistatud varaobjekti tootmiseks kasutatud materjali, tööjõu ja muude ressursside ebaharilikult suuri kadusid. Standard IAS 23 kehtestab kriteeriumid, mis peavad olema täidetud, et intressikulusid võiks kajastada materiaalse põhivara soetusmaksumuse koostisosana.

19. Kapitalirendi tingimustel rentniku kasutuses oleva varaobjekti soetusmaksumus määratakse  standardis IAS 17 “Rent” sätestatud põhimõtete  alusel.

20. Materiaalse põhivara bilansilist maksumust võib vastavalt standardile IAS 20 “Sihtfinantseerimise arvestamine ja valitsusepoolse abi avalikustamine” vastava valitsuselt saadud sihtfinantseerimise võrra vähendada.

Varaobjektide vahetus

21. Materiaalse põhivaraobjekti võib soetada vahetusena või osalise vahetusena teistlaadse materiaalse põhivaraobjekti või muu varaobjekti vastu. Sellise objekti soetusmaksumuseks loetakse saadud varaobjekti õiglast väärtust, mis on võrdne loovutatud varaobjekti õiglase väärtusega mida on korrigeeritud ülekantud raha või raha ekvivalentide summaga.

22. Materiaalse põhivaraobjekti võib soetada vahetusena samalaadse varaobjekti vastu, millel on sarnases ärivaldkonnas samasugune otstarve ja samasugune õiglane väärtus. Materiaalse põhivaraobjekti võib  ka müüa, nii, et vastu saadakse osalusõigus samalaadses varaobjektis. Kummalgi juhul ei kajastata tehingu kasumit või kahjumit, sest tulusaamise protsess ei ole lõppenud. Uue varaobjekti soetusmaksumus on loovutatud varaobjekti bilansiline maksumus. Samas võib saadud varaobjekti õiglane väärtus viidata loovutatud varaobjekti väärtuse langusele. Sellisel juhul hinnatakse loovutatud varaobjekt alla ja tekkinud allahinnatud väärtus omistatakse uuele varaobjektile. Sarnaste varaobjektide vahetamise näited on lennukite, hotellide, tanklate ja muu kinnisvara vahetamised. Kui vahetustehingu osana kasutatakse ka muid varaobjekte, näiteks raha, võib see tähendada, et vahetatud varaobjektide väärtused ei ole ühesugused.

HILISEMAD VÄLJAMINEKUD

23. Varem kajastatud materiaalse põhivaraobjektiga seotud hilisem väljaminek lisatakse selle varaobjekti bilansilisele maksumusele, kui on tõenäoline, et ettevõte saab tulevast majanduslikku kasu rohkem kui varaobjekti algselt hinnatud tootlikkuse puhul. Kõik muud hilisemad väljaminekud kajastatakse kuludena nende tekkimise aruandeperioodis.

24. Hilisemad väljaminekud kajastatakse varaobjektina ainult juhul, kui see parendab varaobjekti  esialgselt hinnatud seisukorda. Tulevast majanduslikku kasu suurendavad näiteks järgmised parendused:

(a) tootmisobjekti muutmine selle kasuliku tööea pikendamiseks, kaasa arvatud tootmisvõimsuse suurendamine;

(b) masinaosade täiustamine toodangu kvaliteedi oluliseks parendamiseks ja

(c) uute tootmisprotsesside kasutuselevõtmine, mis aitab oluliselt eelnevalt hinnatud põhitegevuskulusid vähendada.

25. Materiaalse põhivara remondi- ja hoolduskulutused tehakse selle tulevase majandusliku kasu taastamiseks või säilitamiseks, mida ettevõte võib  varaobjekti esialgselt hinnatud tootlikkusele vastavast tootlusest eeldada. Niisugused kulutused kajastatakse tavaliselt kuludena nende tegemise ajal. Näiteks on masinate ja seadmete teenindus- ja remondikulutused tavaliselt kulu, sest need tavaliselt taastavad esialgselt hinnatud tootlustaseme, mitte ei suurenda seda.

26. Materiaalse põhivara soetamisjärgsete kulutuste asjakohane raamatupidamiskäsitlus sõltub konkreetse materiaalse põhivaraobjekti mõõtmisel ja kajastamisel arvestatud asjaoludest ja sellest, kas need hilisemad kulutused on kaetavad. Näiteks kui materiaalse põhivaraobjekti bilansilises maksumuses on juba arvestatud majandusliku kasu vähenemisega, kapitaliseeritakse järgnevad kulutused, mis tehakse sellest varaobjektist eeldatava tulevase majandusliku kasu taastamiseks, kui bilansiline maksumus ei ületa varaobjekti kaetavat summat. Sama kehtib ka juhul, kui varaobjekti ostuhind juba kajastab ettevõtte kohustust teha kulutusi, mis on tulevikus vajalikud vara töökorda seadmiseks. Näiteks võib tuua renoveerimist vajava hoone soetamise. Sellisel juhul lisatakse hilisemad kulutused varaobjekti bilansilisele maksumusele ulatuses, mis on varaobjekti tulevase kasutamise arvelt kaetavad.

27. Mõne materiaalse põhivaraobjekti põhikoostisosi tuleb korrapäraste ajavahemike tagant asendada. Näiteks tuleb sulatusahjule panna uus vooder pärast teatavat töötundide arvu või uuendada lennuki sisustust (näiteks välja vahetada istmed ja köögiblokk) mitu korda lennukikere eluea jooksul. Selliseid koostisosi arvestatakse eraldi varaobjektidena, kuna neil on sellest varast, millega nad seotud on, erinev kasulik eluiga. Seega, kui punktis 7 esitatud kajastamise kriteeriumid on täidetud, käsitatakse ja arvestatakse selliste koostisosade asendamise või uuendamise kulutusi eraldi varaobjekti omandamisena ja asendatud varaobjekt kantakse maha.

ESMASELE ARVELEVÕTMISELE JÄRGNEV mõõtmine

Põhikäsitlus

28. Materiaalne põhivaraobjekt kajastatakse pärast esmast arvelevõtmist soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja väärtuse langusest tingitud akumuleeritud kahjum.

Lubatud alternatiivkäsitlus

29. Materiaalne põhivaraobjekt kajastatakse pärast esmast varaobjektina arvelevõtmist ümberhinnatud summas, mis on selle õiglane väärtus ümberhindamise kuupäeval , millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja väärtuse langusest tingitud akumuleeritud kahjum. Ümberhindlusi tehakse piisava regulaarsusega, nii et bilansiline maksumus ei erineks oluliselt väärtusest, mis saadakse, kui selle  määratlemiseks kasutatakse bilansipäeva õiglast väärtust.

Ümberhindlused

30. Maa ja hoonete õiglane väärtus on tavaliselt nende turuväärtus. See väärtus määratletakse tavaliselt pädevate hindajate poolt.

31. Masinate ja seadmete õiglane väärtus on tavaliselt nende hindamise alusel määratud turuväärtus. Kui masinate ja seadmete turuväärtuse kohta ei ole tõendeid nende erilaadsuse tõttu ja selle tõttu, et neid müüakse turul harva muu kui pideva äritegevuse osana, hinnatakse neid varaobjekte amortiseeritud asendusmaksumuses.

32.
ü
mberhindluste sagedus sõltub ümberhinnatavate materiaalsete põhivaraobjektide õiglase väärtuse muutustest. Kui ümberhinnatud varaobjekti õiglane väärtus erineb oluliselt selle bilansilisest maksumusest, tuleb teha täiendav ümberhindamine. Mõnede materiaalsete põhivaraobjektide õiglased väärtused võivad muutuda oluliselt ja juhuslikult, mis tingib nende iga-aastase ümberhindamise. Sagedased ümberhindlused ei ole vajalikud põhivaraobjektide puhul, mille õiglane väärtus muutub ebaoluliselt. Selle asemel võib iga kolme või viie aasta järel toimuv ümberhindamine olla piisav.

33. Kui materiaalne põhivaraobjekt hinnatakse ümber, siis ümberhindamise kuupäevaks akumuleerunud amortisatsioon  kas:

(a) arvestatakse ümber proportsionaalselt vara bilansilise brutomaksumuse muutusega, nii et varaobjekti bilansiline maksumus võrduks pärast ümberhindamist selle ümberhinnatud summaga. Seda meetodit kasutatakse tihti juhul, kui varaobjekti ümberhindamisel kasutatakse koefitsienti selle amortiseeritud asendusmaksumusest; või

(b) elimineeritakse varaobjekti bilansilisest üldmaksumusest ja netosumma arvestatakse ümber varaobjekti ümberhinnatud summaks. Seda meetodit kasutatakse näiteks hoonete ümberhindamisel turuväärtusesse.

Akumuleeritud amortisatsiooni ümberarvestamisel või elimineerimisel tekkiv korrigeerimissumma moodustab osa bilansilise maksumuse suurenemisest või vähenemisest, mida käsitletakse punktide 37 ja 38 kohaselt.

34. Materiaalse põhivaraobjekti ümberhindamisel hinnatakse ümber kogu materiaalse põhivara rühm, kuhu see varaobjekt kuulub.

35. Materiaalse põhivara rühm on ettevõtte tegevuses kasutatavate laadilt ja kasutuselt sarnaste varaobjektide grupp. Selliste rühmade näited on:

(a) maa;

(b) maa ja ehitised;

(c) masinad;

(d) laevad;

e) lennukid;

f) mootorsõidukid;

g) mööbel ja

h) kontoritehnika.

36. Materiaalse põhivara ühe rühma objektid hinnatakse ümber üheaegselt, et vältida vara valikulist ümberhindamist ja ära hoida finantsaruannetes eri kuupäevadel ja erinevatel alustel mõõdetud soetusmaksumuste ja väärtuste segunemist. Vara rühma võib ka jooksvalt ümber hinnata, kui see on kiiresti teostatav ja ümberhindluste andmed ajakohastatakse.

37. Kui varaobjekti bilansiline maksumus ümberhindamise tagajärjel suureneb, tuleb see kajastada materiaalse põhivara ümberhindlusena otse omakapitalis. Samas peab bilansilise maksumuse suurenemine ümberhindluse tagajärjel kajastuma tuluna sel määral, mil see kattub sama varaobjekti bilansilise maksumuse vähenemisega, mis on eelnevalt kuluna kajastatud.

38. Kui varaobjekti bilansiline maksumus ümberhindamise tagajärjel väheneb, tuleb see kajastada kuluna. Ümberhindlusest tulenev vähenemine kajastatakse siiski otse ümberhindluse reservis sellises ulatuses, et vähendamine ei ületaks sama varaobjekti varasemast ümberhindamisest tulenevat reservi saldot.

39. Omakapitalis kajastatud ümberhindluse reservi võib selle realiseerimisel kanda otse jaotamata kasumisse. Kogu reservi võib realiseerida varaobjekti kasutuselt kõrvaldamise ja võõrandamisega. Osa reservist võib siiski realiseerida, kui ettevõte varaobjekti alles kasutab; sel juhul on realiseeritud reservi summa võrdne varaobjektiümberhinnatud bilansilisel maksumusel põhineva amortisatsiooni ja vara esialgsel soetusmaksumusel põhineva amortisatsiooni vahega. Ümberhindlusreservi kandmine jaotamata kasumisse kasumiaruandes ei kajastu.

40. Materiaalse põhivara ümberhindamise tagajärjel tekkinud tulult makstavate maksude võimalikke mõjusid käsitletakse standardis IAS 12 “Tulumaks”.

AMORTISATSIOON

41. Materiaalse põhivaraobjekti amortiseeritav summa jaotatakse korrapäraselt objekti kasulikule elueale. Kasutatav amortisatsioonimeetod peab peegeldama, kuidas ettevõte varaobjektist tulenevat majanduslikku kasu tarbib. Iga perioodi amortisatsioonisumma tuleb kajastada kuluna, välja arvatud juhul, kui see lisatakse mõne teise varaobjekti bilansilisele maksumusele.

42. Kuna ettevõte tarbib varast tulenevat majanduslikku kasu, vähendatakse selle tarbimise kajastamiseks vara bilansilist maksumust tavaliselt amortisatsioonikulude mahaarvamise teel. Amortisatsiooni arvestatakse ka juhul, kui varaobjekti väärtus ületab selle bilansilise maksumuse.

43. Materiaalsest põhivaraobjektist tulenevat majanduslikku kasu tarbib ettevõte tavaliselt varaobjekti kasutamisel. Samas vähendavad aga varaobjektist tulenevat eeldatavat majanduslikku kasu ka teised asjaolud nagu tehniline iganemine või kulumine seisuajal. Seega peab varaobjekti kasuliku eluea määramiseks arvestama kõiki järgmisi asjaolusid:

(a) varaobjekti eeldatav kasutamine ettevõte poolt. Kasutamist hinnatakse varaobjekti eeldatava võimsuse või  toodangu füüsilise mahu järgi;

(b) eeldatav füüsiline kulumine, mis sõltub näiteks sellest, mitmes vahetuses varaobjekti kasutatakse, milline on ettevõtte remondi- ja hooldustööde kava ning kuidas varaobjekti hoitakse ja hooldatakse seisuperioodidel;

(c) tehniline iganemine, mis on tingitud tootmisprotsessi muutustest või parendamistest või turunõudluse muutumisest selle toote või teenuse järele, mis on varaobjekti väljundiks, ja

(d) juriidilised või muud analoogilised piirangud varobjekti kasutamisel (näit rendilepingu lõppemine).

44. Varaobjekti kasulikku tööiga defineeritakse selle eeldatava kasulikkuse läbi ettevõttele. Ettevõtte varajuhtimise poliitika võib sisaldada varade võõrandamist pärast teatud perioodi möödumist või pärast varaobjektist tuleneva majandusliku kasu teatud osa tarbimist. Seega võib varaobjekti kasulik eluiga olla lühem kui selle majanduslik eluiga. Materiaalse põhivara objekti kasuliku eluea määramine on hinnangute küsimus, mis põhineb ettevõte kogemusel muu sarnase varaga.

45. Maa ja ehitised on eraldiseisvad objektid ja seega käsitletakse neid finantsarvestuses eraldi, isegi kui need on soetatud koos. Maa eluiga on tavaliselt piiramatu ja maad seega ei amortiseerita. Ehitiste eluiga on piiratud ja seega on need amortiseeritavad varaobjektid. Maa väärtuse suurenemine, millel hoone paikneb, ei mõjuta selle hoone kasuliku eluea pikkust.

46. Varaobjekti amortiseeritav summa määratakse pärast selle lõppväärtuse lahutamist. Praktikas on varaobjekti lõppväärtus tavaliselt väga väike ja seega amortiseeritava summa arvutamisel ebaoluline. Kui rakendada põhikäsitlust ja eeldatav lõplik jääkmaksumus on olulise suurusega, määratakse lõppväärtus omandamise kuupäeval ja hiljem seda seoses hinnatõusudega ei muudeta. Kui kasutatakse lubatud alternatiivset käsitlust, antakse igal järgneval varaobjekti ümberhindamispäeval uus hinnang. See hinnang põhineb hindamispäeval valitseval analoogilise vara lõppväärtusel, mille kasulik eluiga hakkab lõppema ja mis on töötanud niisugustes tingimustes nagu need, milles varaobjekti kasutama hakatakse.

47. Vara amortiseeritava summa süstemaatiliseks jaotamiseks kasulikule tööeale võib kasutada mitmesuguseid amortisatsioonimeetodeid. Nendeks meetoditeks on amortisatsiooniarvestuse lineaarne meetod, alaneva jäägi meetod ja tegevuspõhine amortisatsioonimeetod. Lineaarne amortisatsioon tähendab varaobjekti ühtlast amortiseerimist kasuliku eluea vältel. Alaneva jäägi meetod tähendab varaobjekti vähenevat amortiseerimist kasuliku eluea vältel. Tegevuspõhine amortisatsioon tähendab amortiseerimist varaobjekti eeldatava kasutuse või toodangu alusel. Ettevõtte valib amortisatsioonimeetodi vastavalt varaobjektist tuleneva eeldatava majandusliku kasu ajalistele eripäradele ja seda kasutatakse järjepidevalt kõikidel perioodidel, välja arvatud juhul, kui sellest varaobjektist tuleneva eeldatava majandusliku kasu ajaline eripära muutub.

48. Perioodi amortisatsioon kajastatakse tavaliselt kuluna. Samas kasutab ettevõte mõnikord varaobjektist tulenevat majanduslikku kasu pigem muu vara tootmiseks kui kulu tekitamiseks. Sellisel juhul moodustab amortisatsioonisumma osa teise varaobjekti soetusmaksumusest ja kajastub selle bilansilises maksumuses. Näiteks kajastatakse tootmisseadmete amortisatsioon varude valmistamiskuludes (vt IAS 2 “Varud”). Samuti võib arendustegevuses kasutatud materiaalse põhivara amortisatsiooni kajastada vastavalt standardile IAS 38 “Immateriaalne põhivara” kajastatud immateriaalse varaobjekti soetusmaksumusega.

Kasuliku eluea kontroll

49. Materiaalse põhivaraobjekti kasulikku eluiga kontrollitakse regulaarselt ja kui prognoosid on eelnevatest hinnangutest oluliselt erinevad,  tuleb aruandeperioodi ja tulevaste perioodide amortisatsioonisummasid korrigeerida.

50. Varaobjekti eluea jooksul võib ilmneda, et kasuliku eluea esialgne hinnang ei ole asjakohane. Näiteks võivad kasulikku eluiga pikendada hilisemad väljaminekud, mis muudavad vara seisukorra paremaks kui vara esialgselt hinnatud tootlikkus näitas. Samas võivad tehnoloogilised muutused või muutused tooteturul varaobjekti kasulikku eluiga vähendada. Sellistel juhtudel korrigeeritakse aruandeperioodil ja tulevastel perioodidel kasutatavat kasulikku eluiga ning sellest tulenevalt ka amortisatsioonimäära.

51. Ettevõtte remondi- ja hoolduspõhimõtted võivad samuti mõjutada varaobjekti kasulikku eluiga. Selle tulemusel võib varaobjekti kasulik eluiga pikeneda või varaobjekti lõppväärtus suureneda. Mainitud  põhimõtete rakendamine ei vabasta aga ettevõtet  amortisatsiooni arvestamisest.

Amortisatsioonimeetodi kontroll

52. Materiaalse põhivara amortisatsioonimeetodit kontrollitakse regulaarselt ja kui  materiaalsetest varaobjektidest tuleneva majandusliku kasu ajastus on oluliselt muutunud, muudetakse selle muutuse kajastamiseks amortisatsioonimeetodit. Kui amortisatsioonimeetodi muutmine osutub vajalikuks, arvestatakse seda raamatupidamisliku hinnangu muutusena ning korrigeeritakse aruandeperioodi ja tulevaste perioodide amortisatsioonisummasid.

BILANSILISE MAKSUMUSE KAETAVUS – KAHJUM VÄÄRTUSE LANGUSEST

53. Et määratleda, kas materiaalse põhivaraobjekti väärtus on langenud, rakendab ettevõte standardit IAS 36 “Varade väärtuse langus”. Nimetatud standardis selgitatakse, kuidas ettevõte kontrollib vara bilansilist maksumust, kuidas määrab varaobjekti kaetava summa ning millal kajastab või tühistab kahjumit väärtuse langusest.1

54. Standardis IAS 22 “Äriühendused” selgitatakse, kuidas käsitleda väärtuse langust, mis on kajastatud äriühenduse käigus soetatud vara osas enne äriühenduse toimumise perioodile järgnenud esimese majandusaasta lõppu.

KASUTUSELT KÕRVALDAMINE JA VÕÕRANDAMINE

55. Materiaalne põhivaraobjekt tuleb bilansist elimineerida, kui see võõrandatakse või kasutamine täielikult lõpetatakse ning selle võõrandamisest tulevast majandusliku kasu ei eeldata.

56. Materiaalse põhivaraobjekti kasutuselt kõrvaldamisest või võõrandamisest tulenev kasum ja kahjum on varaobjekti võõrandamisest saadava hinnangulise netosissetuleku ja bilansilise maksumuse vahe ja see kajastatakse kasumiaruandes tulu või kuluna.

57. Kui materiaalne põhivaraobjekt vahetatakse analoogilise varaobjekti vastu paragrahvis 22 kirjeldatud tingimustel, on omandatud varaobjekti soetusmaksumus võrdne vahetatud varaobjekti bilansilise maksumusega ja tehing ei tekita kasumit ega kahjumit.

58. Müügi-tagasirendi tehinguid arvestatakse vastavalt standardile IAS 17 “Rent”.

59. Aktiivsest kasutusest kõrvaldatud materiaalne põhivaraobjekt, mida hoitakse võõrandamise eesmärgil, jäetakse sel kuupäeval, mil varaobjekt aktiivsest kasutusest kõrvaldatakse, arvele bilansilise maksumusega. Vähemalt iga majandusaasta lõpus teeb ettevõte firmaväärtuse languse testi vastavalt standardile IAS 36 "Varade väärtuse langus" ja arvestab vajadusel vastavalt kahjumi väärtuse langusest.

AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON

60. Finantsaruannetes avalikustatakse materiaalse põhivara iga kategooria kohta:

(a) bilansilise brutomaksumuse mõõtmisel rakendatud arvestusprintsiip. Kui on kasutatud enam kui ühte printsiipi, avalikustatakse iga printsiibi alusel arvestatud bilansilised brutomaksumused kõikides kategooriates;

(b) kasutatud amortisatsioonimeetodid;

(c) kasulikud eluead või kasutatud amortisatsioonimäärad;

(d) perioodi alguse ja perioodi lõpu soetusmaksumuse ja akumuleeritud kulumi (koos väärtuse langusest tingitud akumuleeritud kahjumitega);

e) bilansilise maksumuse võrdlus perioodi alguses ja lõpus, milles näidatakse järgmist:

(i) lisandumised;

ii) võõrandamised;

iii) omandamised äriühenduste kaudu;

iv) suurenemised või vähenemised perioodi jooksul, mis tulenevad paragrahvide 29, 37 ja 38 kohastest ümberhindlustest ja standardi IAS 36 “Varade väärtuse langus” kohaselt otse omakapitalis kajastatud või sealt tühistatud võimalikust kahjumist väärtuse langusest;

v) vara väärtuse langusest tingitud võimalike kahjumite kajastamine kasumiaruandes perioodi jooksul standardi IAS 36 kohaselt;

vi) võimalike vara väärtuse langusest tingitud kahjumite tühistamine kasumiaruandes perioodi jooksul standardi IAS 36 kohaselt;

vii) amortisatsioon;

viii) välismaiste majandusüksuste finantsaruannete konsolideerimisest tulenevad valuutakursside netovahed ja

ix) muud liikumised.

Punkti e alusel avalikustatava informatsiooni osas ei nõuta võrdlusandmete avalikustamist.

61. Finantsaruannetes avalikustatakse ka:

(a) omandiõiguse piirangute ja kohustiste katteks panditud materiaalse põhivara olemasolu ja summad;

(b) materiaalsete põhivaraobjektide asukohtade taastamise hinnangulise maksumuse arvestuspõhimõtted;

(c) materiaalse põhivara valmistamise maksumus ja

(d) materiaalsete põhivaraobjektide soetamiseks võetud kohustuste summa.

62. Amortisatsiooniarvestuse meetodi valimine ja vara kasuliku eluea hindamine on hinnangulised küsimused. Seega annab kasutatud meetodite ja eeldatavate eluigade või amortisatsioonimäärade avalikustamine finantsaruannete tarbijatele informatsiooni, mille alusel need võivad juhtkonna poolt valitud põhimõtted üle vaadata ja andmeid teiste ettevõtetega võrrelda. Samadel põhjustel on vaja avalikustada perioodi jooksul arvestatud amortisatsioon ja akumuleeritud amortisatsiooni suurus selle perioodi lõpus.

63. Ettevõte avalikustab kõikide raamatupidamislike hinnangute, millel on aruandeperioodile oluline mõju või millel eeldatakse olevat oluline mõju tulevastele perioodidele, muutuste iseloomu ja mõju vastavalt standardile IAS 8 “Perioodi puhaskasum või -kahjum, rängad vead ja muutused arvestusmeetodites“. Sellise informatsiooni avalikustamine võib osutuda vajalikuks järgmiste muutuste osas:

(a) lõppväärtused;

(b) kulutused materiaalsete põhivaraobjektide demonteerimiseks ja eemaldamiseks ning sihtkoha taastamiseks;

(c) kasulikud eluead ja

(d) amortisatsiooniarvestuse meetod.

64. Kui materiaalse põhivara objektid kajastuvad ümberhinnatud väärtustes, avalikustatakse:

(a) varade ümberhindamise alus;

(b) ümberhindluse jõustumiskuupäev;

(c) kas hindamisel osales sõltumatu ekspert;

(d) kõigi asendusmaksumuse arvutamiseks kasutatud näitarvude laad;

e) materiaalsete põhivaraobjektide iga kategooria bilansiline maksumus, mis oleks finantsaruannetes kajastunud, kui oleks kasutatud pragrahvis 28 esitatud põhikäsitlust, ning

f) ümberhindluse reserv, näidates perioodi liikumisi ja kõiki reservi arvelt omanikele väljamaksete tegemisel kehtivaid piiranguid.

65. Lisaks paragrahvi 60(e) alapunktides iv–vi nõutud informatsioonile avalikustab ettevõte standardi IAS 36 “Varade väärtuse langus” alusel kajastatud materiaalse põhivara väärtuse languse informatsiooni.

66. Finantsaruannete tarbijatele on kasulik ka:

(a) ajutiselt üleliigse materiaalse põhivara bilansiline maksumus;

(b) kõigi täielikult amortiseerunud, kuid endiselt kasutuses olevate materiaalsete põhivaraobjektide bilansiline kogumaksumus;

(c) kasutusest kõrvaldatud ja võõrandamise eesmärgil hoitava materiaalse põhivara bilansiline maksumus ning

(d) põhikäsitluse puhul materiaalse põhivara õiglane väärtus, kui see oluliselt erineb bilansilisest maksumusest.

Sellega seoses soovitatakse ettevõtetel need summad avalikustada.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

67. Käesolevat rahvusvahelist raamatupidamisstandardit rakendatakse nende raamatupidamise aastaaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. juulil 1999 või pärast seda algavaid aruandeperioode. Varasem kohaldamine on soovitatav. Kui ettevõte rakendab käesolevat standardit raamatupidamise aastaaruannete suhtes, mis hõlmavad enne 1. juulit 1999 alanud perioode, peab ettevõte:

(a) selle asjaolu avalikustama ja

(b) võtma samaaegselt kasutusele standardid IAS 22 “
ä
riühendused” (muudetud 1998), IAS 36 “Varade väärtuse langus” ja IAS 37 “Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad”.

68. Käesoleva standardiga asendatakse 1993. aastal kinnitatud standard IAS 16 “Materiaalne põhivara”.

 

1
Vt ka SIC-14 "Materiaalne põhivara – objektide väärtuse langusest või kadudest tingitud kahju kompenseerimine".

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Valdkonna tööpakkumised

AIANDUSKESKUS HANSAPLANT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Hansaplant Hulgi OÜ

31. mai 2018

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

30. mai 2018

BonBon Lingerie otsib RAAMATUPIDAJAT

BonBon Lingerie OÜ

26. mai 2018

Uudised

Tööriistad