IAS15 Informatsioon muutuvate hindade mõju kohta

Käesoleva ümberkujundatud
rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga asendatakse standard, mille IASC
juhatus kinnitas algselt 1981. aasta juunis. See on esitatud muudetud vormis,
mida on rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites kasutatud alates aastast
1991. Algselt kinnitatud tekstis ei ole tehtud sisulisi muudatusi. Muudetud on
mõningaid termineid, et need vastaksid IASC praegustele tavadele.

SISUKORD

  <_o3a_p />

Paragrahvid <_o3a_p />

Juhatuse avaldus, oktoober 1989 <_o3a_p />

  <_o3a_p />

Rakendusala <_o3a_p />

1-5 <_o3a_p />

Selgitus <_o3a_p />

6-7 <_o3a_p />

Muutuvate hindade arvessevõtmine <_o3a_p />

8-18 <_o3a_p />

Üldise ostujõu meetod <_o3a_p />

11 <_o3a_p />

Hetkemaksumuse meetod <_o3a_p />

12-18 <_o3a_p />

Praegune olukord <_o3a_p />

19-20 <_o3a_p />

Minimaalne avalikustatav informatsioon <_o3a_p />

21-25 <_o3a_p />

Muu avalikustatav informatsioon <_o3a_p />

26 <_o3a_p />

Jõustumiskuupäev <_o3a_p />

27 <_o3a_p />

 

JUHATUSE AVALDUS, OKTOOBER 1989

Koosolekul 1989. aasta oktoobris kinnitas IASC juhatus järgmise avalduse, mis lisatakse standardile IAS 15 "Informatsioon muutuvate hindade mõju kohta":

“Rahvusvahelist üksmeelt muutuvate hindade mõju kohta avalikustatava informatsiooni osas, mida standardi IAS 15 väljaandmisel oodati, ei ole saavutatud. Sellest tulenevalt on IASC juhatus otsustanud, et ettevõtted ei pea oma finantsaruannete vastavuse tagamiseks rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega avalikustama standardiga IAS 15 nõutavat informatsiooni. Juhatus kutsub siiski ettevõtteid üles kõnealust informatsiooni esitama ning soovitab neil, kes seda teevad, avalikustada standardiga IAS 15 ettenähtud kirjed.”

Standardeid, mis on esitatud poolpaksus kursiivkirjas, tuleb lugeda koos käesolevas standardis esitatud taustmaterjali ja rakendusjuhiste ning “Rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite eessõnaga”. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid ei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste objektide suhtes (vt eessõna paragrahv 12).

RAKENDUSALA

1. Käesolevat standardit rakendatakse muutuvate hindade mõju kajastamiseks ettevõtte tegevustulemuse ja finantsseisundi kindlaksmääramisel kasutatud hindamisalustele.

2. Käesoleva rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga asendatakse standard IAS 6 "Muutuvatele hindade arvessevõtmine raamatupidamises).

3. Käesolevat standardit kohaldatakse ettevõtete suhtes, mille müügitulu, kasum, varad või töötajate arv on majanduskeskkonnas, kus nad tegutsevad, märkimisväärne. Kui esitatakse nii emaettevõtte kui ka konsolideeritud finantsaruanded, tuleb käesolevas standardis sätestatud informatsioon esitada üksnes konsolideeritud andmete alusel.

4. Käesolevas standardis sätestatud informatsiooni ei nõuta tütarettevõttelt, mis tegutseb emaettevõtte asukohamaal, kui emaettevõte esitab nimetatud alusel konsolideeritud andmed. Väljaspool emaettevõtte asukohamaad tegutsevate tütarettevõtete puhul nõutakse käesolevas standardis sätestatud informatsiooni vaid juhul, kui on väljakujunenud tava, et majanduslikult olulised ettevõtted esitavad selles riigis sarnast informatsiooni.

5. Muutuvate hindade mõjuga seotud informatsiooni soovitatakse esitada ka teistel ettevõtetel, et edendada informatiivsemat finantsaruandlust.

SELGITUS

6. Hinnad muutuvad aja jooksul, tulenevalt erinevatest konkreetsetest või üldistest majanduslikest ja sotsiaalsetest teguritest. Konkreetsed tegurid, nagu pakkumise ja nõudluse muutumine ning tehnoloogia muutumine võivad põhjustada üksikute hindade märkimisväärset teineteisest sõltumatut tõusu või langust. Lisaks võivad üldised tegurid tuua kaasa üldise hinnataseme ning seega raha üldise ostujõu muutumise.

7. Enamikus riikides koostatakse finantsaruanded soetusmaksumuse meetodil, võtmata arvesse üldise hinnataseme muutumist või konkreetsete varade hindade muutumist, välja arvatud juhtudel, kus materiaalne põhivara on ümber hinnatud või varude või muu käibevara hinda alandatud neto realiseerimisväärtuseni. Käesoleva standardiga ettenähtud informatsiooni eesmärk on teavitada ettevõtte finantsaruannete kasutajaid muutuvate hindade mõjust ettevõtte tegevustulemusele. Siiski ei ole finantsaruannete eesmärk peegeldada otseselt ettevõtte kui terviku väärtust, olenemata sellest, kas need on koostatud soetusmaksumuse meetodil või sellise meetodi järgi, milles võetakse arvesse muutuvate hindade mõju.

MUUTUVATE HINDADE ARVESSEVÕTMINE

8. Ettevõtted, mille suhtes käesolevat standardit  rakendatakse, peaksid paragrahvides 21–23 nimetatud kirjete kohta esitama informatsiooni sellist arvestusmeetodit kasutades, mis peegeldab muutuvate hindade mõju.

9. Muutuvate hindade arvessevõtmiseks ette nähtud finantsinformatsioon koostatakse mitmel erineval viisil. Ühel juhul esitatakse finantsinformatsioon üldise ostujõu kontekstis. Teisel juhul näidatakse soetusmaksumuse asemel hetkemaksumust, võttes arvesse teatud varade hindade muutumist. Kolmandal juhul kombineeritakse mõlemale nimetatud meetodile iseloomulikke jooni.

10. Nimetatud meetodite aluseks on kaks peamist tulu kindlakstegemise meetodit. Ühe puhul kajastatakse tulu pärast ettevõtte omakapitali üldise ostujõu säilitamist. Teisel juhul kajastatakse tulu pärast ettevõtte tegevusvõimsuse säilitamist ning üldise hinnatasemega kohandamist võib kasutada või mitte kasutada.

Üldise ostujõu meetod

11. Üldise ostujõu meetod hõlmab finantsaruannete mõningate või kõikide kirjete korrigeerimist vastavalt üldise hinnataseme muutustele. Sellega seotud ettepanekute osas rõhutatakse, et üldise ostujõuga korrigeerimisega muudetakse arvestusühikut, kuid ei muudeta põhilisi kasutatavaid mõõtmisaluseid. Selle meetodi kohaselt kajastab tulu üldjuhul sobivat indeksit kasutades üldise hinnataseme muutumise mõju amortisatsioonile, müüdud toodete kulule ning monetaarsete varade ja kohustiste netosummale ning see esitatakse pärast ettevõtte omakapitali üldise ostujõu säilitamist.

Hetkemaksumuse meetod

12. Hetkemaksumuse meetod sisaldub mitmetes eri meetodites. Üldjuhul kasutatakse neis peamise mõõtmisalusena asendusmaksumust. Kui aga asendusmaksumus ületab nii neto realiseerimisväärtust kui ka nüüdisväärtust, kasutatakse üldjuhul mõõtmisalusena neto realiseerimisväärtusest ja nüüdisväärtusest suurimat.

13. Konkreetse varaobjekti asendusmaksumus tuletatakse üldjuhul sarnase uue või kasutatud vara või võrdse tootmisvõimsuse või teenusepotentsiaaliga vara praegusest soetusmaksumusest  Neto realiseerimisväärtus peegeldab üldjuhul vara hetke müügihinda. Nüüdisväärtus peegeldab hetke hinnangut varaga seostatavate tulevaste netolaekumiste kohta, mis on nõuetekohaselt diskonteeritud.

14. Objektide hetkemaksumuse kindlaksmääramiseks kasutatakse sageli spetsiifilisi hinnaindekseid, eriti kui hiljuti ei ole nende objektidega tehinguid tehtud, hinnakirjad puuduvad või nende kasutamine ei ole praktiline.

15. Hetkemaksumuse meetodite puhul on üldjuhul tarvis kajastada ettevõttespetsiifiliste hindade muutumise mõju amortisatsioonile ja müüdud toodete kulule. Enamiku selliste meetodite puhul on vaja teha ka teatavat liiki korrektsioone, mille ühine tunnus on muutuvate hindade ja ettevõtte finantseerimise vaheliste seoste üldine kajastamine. Nagu märgitakse paragrahvides 16–18, on nende korrektsioonide sobiliku vormi kohta erinevaid arvamusi.

16. Mõnede hetkemaksumuse meetodite puhul on vajalik korrektsioon, mis peegeldab muutuvate hindade mõju kõikide monetaarsete varade ja kohustiste netosummale, sealhulgas pikaajalised kohustised, mille tulemuseks on hindade tõusu puhul monetaarsete varade netosummast tulenev kahjum või monetaarsete kohustiste netosummast tulenev kasum ja vastupidi. Muude meetodite puhul kasutatakse seda korrektsiooni vaid ettevõtte käibekapitali alla kuuluvate monetaarsete varade ja kohustiste suhtes. Mõlemat liiki korrektsioonide puhul tunnustatakse, et ettevõtte tegevusvõimsuse olulisteks osadeks ei ole mitte üksnes mittemonetaarsed, vaid ka monetaarsed varad ja kohustised. Eespool kirjeldatud hetkemaksumuse meetodite tavapärane tunnus on, et nende puhul kajastatakse tulu pärast ettevõtte tegevusvõimsuse säilitamist.

17. Teise lähenemise kohaselt ei ole tarvis kasumiaruandes kajastada varade asendusmaksumuse seda täiendavat osa, mille rahastamiseks võetakse laenu. Sellel käsitlusel põhinevate meetodite puhul esitatakse tulu pärast ettevõtte tegevusvõimsuse selle osa säilitamist, mida rahastavad omanikud. See on saavutatav näiteks amortisatsiooni, müüdud toodete kulu ja, kui meetod seda nõuab, monetaarse käibekapitaliga seotud korrektsiooni vähendamisega võrdeliselt laenuga finantseerimise ning laenu ja omakapitali finantseerimise summa suhtega.

18. Mõningate hetkemaksumuse meetodite puhul kohaldatakse üldise hinnataseme indeksit omanike osaluste suhtes. See näitab, kui suures ulatuses on üldise ostujõu järgi arvestatud ettevõtte omakapitali säilitatud, kui perioodi jooksul toimunud varade asendusmaksumuse kasv on väiksem, kui omanike osaluste ostujõu langus samal perioodil. Mõnikord märgitakse see kalkulatsioon lihtsalt ära, et oleks võimalik võrrelda netovara üldise ostujõu järgi ja netovara hetkemaksumuse järgi. Teiste meetoditega, mille puhul kajastatakse tulu pärast ettevõtte omakapitali üldise ostujõu säilitamist, käsitatakse nende kahe netovarade näitaja vahet omanike kasumi või kahjumina.

Praegune olukord

19. Kuigi finantsinformatsiooni esitamisel kasutatakse mõnikord põhiaruannetes või täiendavates finantsaruannetes erinevaid eespool kirjeldatud muutuvate hindade kajastamise meetodeid, puudub selles küsimuses rahvusvahelisel  tasandil üksmeel. Seepärast usub Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Komitee, et enne, kui hakata arutama võimalust nõuda ettevõtetelt põhiaruannete koostamist vastavalt terviklikule ja ühtsele muutuvate hindade kajastamise süsteemile, on tarvis täiendavaid katsetusi. Samas oleks antud valdkonna arengule abiks, kui ettevõtted, kes esitavad põhiaruandeid soetusmaksumuse alusel, esitaksid ka täiendava informatsiooni muutuvate hindade mõju kohta.

20. On mitmeid ettepanekuid kõnealuse informatsiooni hulka arvatavate kirjete osas, alates mõningatest kasumiaruande kirjetest kuni ulatusliku avalikustamiseni kasumiaruandes ja bilansis. On soovitav, et informatsioon hõlmaks rahvusvaheliselt kehtestatud minimaalset kirjete hulka.

MINIMAALNE AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON

21. Esitada tuleb järgmised kirjed:

(a) materiaalse põhivara amortisatsiooni korrigeerimise ulatus või korrigeeritud summa;

(b) müüdud toodete kulude korrigeerimise ulatus või korrigeeritud summa;

(c) monetaarsete varade ja kohustiste, laenuvõtmise mõju või omakapitali osalusega seotud korrektsioonid, kui neid on vastavalt kasutatavale arvestusmeetodile tulu kindlaksmääramisel arvesse võetud; ja

(d) punktides a ja b ning, kui vaja, punktis c kirjeldatud korrektsioonide üldine mõju tulemusele ning mis tahes muud kirjed, mis peegeldavad kasutatava arvestusmeetodi alusel aruandluses esitatavaid muutuvate hindade mõjusid.

22. Hetkemaksumuse meetodi kasutamise korral tuleb avalikustada materiaalse põhivara ja varude hetkemaksumus.

23. Ettevõtted peaksid kirjeldama meetodeid, mida kasutatakse paragrahvides 21 ja 22 nõutud informatsiooni arvutamiseks, sealhulgas võimalike indeksite olemust.

24. Paragrahvidega 21–23 ette nähtud informatsioon esitatakse täiendavalt, välja arvatud juhul, kui see esitatakse põhiaruannetes.

25. Enamikus riikides täiendab kõnealune teave põhiaruandeid, kuid ei moodusta nende osa. Käesolevat standardit ei rakendata arvestus- ja aruandlusmeetodite suhtes, mille kasutamist ettevõttelt nõutakse põhiaruannete koostamisel, välja arvatud juhul, kui need finantsaruanded esitatakse muutuvate hindade mõju arvesse võtval viisil.

MUU AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON

26. Ettevõtetel soovitatakse avalikustada täiendavat informatsiooni ning eelkõige selgitada kõnealuse informatsiooni olulisust ettevõtte  suhtes. Üldjuhul on kasulik avalikustada tulumaksueraldiste või tulumaksu saldode korrektsioonid, kui neid on.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

27. Käesoleva rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga asendatakse standard IAS 6 "Muutuvatele hindade arvessevõtmine raamatupidamises" ja seda rakendatakse finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 1983 või pärast seda algavaid aruandeperioode.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Valdkonna tööpakkumised

VOLVO ESTONIA OÜ otsib RAAMATUPIDAJAT

M-Partner HR OÜ

29. juuni 2018

Uudised

Tööriistad