IAS14 Segmendiaruandlus

Käesoleva muudetud rahvusvahelise
raamatupidamisstandardiga asendatakse standard IAS 14 “Finantsinformatsiooni
esitamine segmentide lõikes”, mille ümberkujundatud versiooni kinnitas IASC
juhatus 1994. aastal. Muudetud standard kehtib finantsaruannete suhtes, mis
hõlmavad 1. juulil 1998 või pärast seda algavaid perioode.

Standardi IAS 36 “Varade väärtuse langus” paragrahvides 116 ja 117 on sätestatud teatavad avalikustamisnõuded varade väärtuse langusest tuleneva kahjumi esitamiseks segmentide lõikes.

SISSEJUHATUS

Käesoleva standardiga (“muudetud standard IAS 14”) asendatakse standard IAS 14 “Finantsinformatsiooni esitamine segmentide lõikes” (“esialgne standard IAS 14”). Muudetud standard IAS 14 kehtib perioodide suhtes, mis algavad 1. juulil 1998 või pärast seda. Suuremad muudatused esialgse standardiga IAS 14 võrreldes on järgmised:

1. Esialgset standardit IAS 14 rakendati ettevõtete suhtes, mille väärtpaberid on vabalt kaubeldavad ja muude majanduslikult oluliste üksuste suhtes. Muudetud standardit IAS 14 rakendatakse ettevõtete suhtes, mille omakapitali- või võlaväärtpaberid on vabalt kaubeldavad, kaasa arvatud ettevõtted, mille omakapitali- või võlaväärtpaberite emiteerimine vabaturul on käimas, kuid mitte muude majanduslikult oluliste üksuste suhtes.

2. Esialgses standardis IAS 14 nõuti andmete esitamist tegevusalade ja geograafiliste segmentide kohta. Selles sätestati vaid üldised suunised tegevusalade ja geograafiliste segmentide määratlemiseks. Selles öeldi, et avalikustatavate segmentide määratlemise aluseks võivad olla ettevõttesisesed organisatsioonilised rühmitused või tuleb segmendiaruandluseks andmed ümber liigitada. Muudetud standard IAS 14 nõuab informatsiooni esitamist ärisegmentide ja geograafiliste segmentide kohta. Selles sätestatakse üksikasjalikumad suunised ärisegmentide ja geograafiliste segmentide kindlaksmääramiseks kui esialgses standardis IAS 14. Selles nõutakse, et ettevõte peab määratlema need segmendid ettevõttesisese organisatsioonilise struktuuri ja ettevõttesisese aruandlussüsteemi põhjal. Kui ettevõttesisesed segmendid ei põhine sarnastel toodete ja teenuste rühmadel ega geograafilisel jaotusel, peab ettevõte muudetud standardi IAS 14 kohaselt määratlema avalikustatavad segmendid ettevõttesisese segmenteerimise järgmise madalama tasandi põhjal.

3. Esialgne standard IAS 14 nõudis, et nii tegevusalade kui ka geograafiliste segmentide kohta esitatakse ühesugune hulk informatsiooni. Muudetud standard IAS 14 sätestab, et on üks esmane segmenteerimisalus ja teine lisanduv, kusjuures lisanduvate segmentide kohta tuleb avalikustada tunduvalt vähem informatsiooni.

4. Esialgses standardis IAS 14 polnud öeldud, kas segmendiinformatsioon tuleb koostada konsolideeritud finantsaruannete või ettevõtte finantsaruannete arvestusmeetodite alusel. Muudetud standard IAS 14 nõuab, et järgitaks ühesuguseid arvestusmeetodeid.

5. Esialgne IAS 14 lubas erinevusi segmendi tulemi määratlemist erinevates ettevõtetes. Muudetud IAS 14 sätestab esialgsest standardist IAS 14 üksikasjalikumad suunised konkreetsete tulu- ja kuluobjektide kohta, mis tuleb arvata segmendi tulu ja segmendi kulu sisse või segmendi tulust ja segmendi kulust välja. Nii sätestab muudetud standard IAS 14 segmendi tulemi standardiseeritud mõõtmisaluse, aga ainult sellises ulatuses, kuivõrd tulusid ja põhitegevuskulusid on võimalik segmentidele kas otseselt omistada või mõistlikult jaotada.

6. Muudetud standard IAS 14 nõuab “sümmeetriat” objektide arvamisel segmendi tulemi ja segmendi vara hulka. Kui näiteks segmendi tulem peegeldab amortisatsioonikulu, tuleb amortiseeritav varaobjekt arvata segmendi vara hulka. Esialgses standardis IAS 14 ei olnud selle kohta midagi öeldud.

7. Esialgses standardis IAS 14 polnud öeldud, kas segmente, mida peetakse eraldi aruandluseks liiga väikeseks, võiks ühendada teiste segmentidega või arvata välja kõikide avalikustatavate segmentide hulgast. Muudetud standard IAS 14 sätestab, et väikeseid, ettevõttesisese aruandluse alla kuuluvaid segmente, mille kohta ei nõuta eraldi aruandlust, võib omavahel ühendada, kui neil on olemas arvestatav hulk ühiseid tegureid, mis on omased ärisegmendile või geograafilisele segmendile, või kui teatud tingimused on täidetud, ühendada sarnase olulise segmendiga, mille kohta esitatakse informatsiooni ettevõttesiseselt.

8. Esialgses standardis IAS 14 polnud öeldud, kas geograafiliste segmentide aluseks peaks olema ettevõtte vara asukoht (müügi lähtekoht) või selle klientide asukoht (müügi sihtkoht). Muudetud standard IAS 14 nõuab, et sõltumata sellest, kummal alusel ettevõtte geograafilised segmendid põhinevad, tuleb suur osa andmeid esitada teisel alusel, kui see on oluliselt erinev.

9. Esialgne standard IAS 14 nõudis informatsiooni esitamist nelja peamise punkti osas nii tegevusvaldkondade segmentide kui ka geograafiliste segmentide kohta:

(a) müügi- või muu põhitegevustulu, eristades tulu, mida saadi ettevõttevälistelt klientidelt, ja tulu, mida saadi muudest segmentidest;

(b) segmendi tulem;

(c) segmendi kasutuses olev vara, ja

(d) segmentidevahelise hinnakujunduse alused.

Muudetud standard IAS 14 nõuab, et ettevõtte segmendiaruandluse (ärisegmendid ja geograafilised segmendid) esmaseks aluseks on needsamad neli punkti millele lisanduvad:

(a) segmendi kohustised;

(b) arvestusperioodi jooksul soetatud materiaalse põhivara ja immateriaalse vara soetusmaksumus;

(c) amortisatsioonikulud;

(d) muud mitterahalised kulud, välja arvatud amortisatsioonikulud, ja

(e) ettevõtte osa kapitaliosaluse meetodil kajastatud sidusettevõtte, ühisettevõtmise või muu investeeringu puhaskasumist või -kahjumist, juhul kui oluline osa sidusettevõtte tegevusest toimub vaid selle segmendi siseselt, ning seotud investeeringu summa.

Ettevõtte lisanduva segmendiaruandluse osas on muudetud standardist IAS 14 välja jäetud esialgses standardis IAS 14 sätestatud segmendi tulemi esitamise nõue, asendades selle nõudega esitada perioodi jooksul soetatud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetusmaksumus.

10. Esialgses standardis IAS 14 polnud öeldud, kas eelneva perioodi kohta esitatavad segmendi võrdlusandmed tuleks muuta võrreldavaks, kui segmendi arvestusmeetodeid on oluliselt muudetud. Muudetud standard IAS 14 nõuab andmete võrreldavaks muutmist, välja arvatud juhul, kui seda on võimatu teha.

11. Muudetud standard IAS 14 nõuab, et kui kõikide avalikustatavate segmentide summaarne tulu ettevõttevälistelt klientidelt moodustab vähem kui 75% ettevõtte kogutulust, tuleb määratleda täiendavad avalikustatavad segmendid, kuni saavutatakse 75% tase.

12. Esialgne standard IAS 14 lubas segmendi andmetes kasutada tegelikust siirdehinna määramisel kasutatud meetodist erinevat segmentidevahelise siirdehinna määramise meetodit. Muudetud standard IAS 14 nõuab, et segmentidevahelisi siirdeid mõõdetaks samal alusel, mida ettevõte tegelikult kasutas siirdehinna määramiseks.

13. Muudetud standard IAS 14 nõuab tulu avalikustamist iga sellise segmendi kohta, mida ei kajastata eraldi segmendina põhjusel, et see teenib suurema osa oma tulust müügist teistele segmentidele, juhul kui selle segmendi tulu müügist ettevälistele klientidele moodustab 10% või rohkem ettevõtte kogutulust. Esialgses standardis IAS 14 polnud sellega võrreldavat nõuet.

SISUKORD

  <_o3a_p />

Paragrahvid <_o3a_p />

Eesmärk <_o3a_p />

  <_o3a_p />

Rakendusala <_o3a_p />

1–7 <_o3a_p />

Mõisted <_o3a_p />

8–25 <_o3a_p />

Mõisteid muudest rahvusvahelistest raamatupidamisstandarditest <_o3a_p />

8 <_o3a_p />

Ärisegmendi ja geograafilise segmendi mõiste <_o3a_p />

9–15 <_o3a_p />

Segmendi tulu, kulu, tulemi, vara ja kohustiste mõisted <_o3a_p />

16–25 <_o3a_p />

Avalikustatavate segmentide kindlaksmääramine <_o3a_p />

26–43 <_o3a_p />

Segmendiaruandluse põhiformaat ja lisaformaat <_o3a_p />

26–30 <_o3a_p />

Ärisegmendid ja geograafilised segmendid <_o3a_p />

31–33 <_o3a_p />

Avalikustatavad segmendid <_o3a_p />

34–43 <_o3a_p />

Segmentide arvestusmeetodid <_o3a_p />

44–48 <_o3a_p />

Avalikustamine <_o3a_p />

49–83 <_o3a_p />

Põhiformaat <_o3a_p />

50–67 <_o3a_p />

Segmendiinformatsiooni lisaformaat <_o3a_p />

68–72 <_o3a_p />

Segmendiinformatsiooni avalikustamise näited <_o3a_p />

73 <_o3a_p />

Muu avalikustatav informatsioon <_o3a_p />

74–83 <_o3a_p />

Jõustumiskuupäev <_o3a_p />

84 <_o3a_p />

 

Standardeid, mis on esitatud poolpaksus kursiivkirjas, tuleb lugeda koos käesolevas standardis esitatud taustmaterjali ja rakendusjuhiste ning “Rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite eessõnaga”. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid ei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste objektide suhtes (vt eessõna paragrahv 12).

EESMÄRK

Käesoleva standardi eesmärk on sätestada põhimõtted finantsinformatsiooni esitamiseks segmentide kaupa – informatsiooni eri liiki toodete ja teenuste kohta, mida ettevõte pakub, ja erinevate geograafiliste piirkondade kohta, kus ettevõte tegutseb, et aidata finantsaruannete kasutajatel:

(a) paremini mõista ettevõtte varasemat toimimist;

(b) paremini hinnata ettevõtte riske ja rentaablust; ning

(c) anda ettevõtte kui terviku kohta objektiivsemaid hinnanguid.

Paljud ettevõtted pakuvad toodete ja teenuste gruppe või tegutsevad geograafilistes piirkondades, mille puhul kasumlikkuse määrad, kasvuvõimalused, tulevikuväljavaated ja riskid on erinevad. Informatsioon ettevõtte eri liiki toodete ja teenuste ning selle tegevuse kohta eri geograafilistes piirkondades – mida sageli nimetatakse segmendiinformatsiooniks –on asjakohane mitmes eri valdkonnas tegutseva hargmaise ettevõtte riskide ja rentaabluse hindamisel, aga seda ei ole alati võimalik koondandmetest välja lugeda. Seepärast peetakse segmendiinformatsiooni laialdaselt vajalikuks finantsaruannete kasutajate vajaduste rahuldamiseks.

RAKENDUSALA

1. Käesolevat standardit rakendatakse täiskomplektina avaldatavate finantsaruannete suhtes, mis vastavad rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele.

2. Finantsaruande täiskomplekt sisaldab bilanssi, kasumiaruannet, rahavoogude aruannet, omakapitali muutusi näitavat aruannet ja lisasid, nagu on sätestatud standardis IAS 1 “Finantsaruannete esitamine”.

3. Käesolevat standardit rakendatakse ettevõtete suhtes, mille omakapitali- või võlaväärtpaberid on avalikult kaubeldavad, ja ettevõtete suhtes, mille omakapitali- või võlaväärtpaberite emiteerimine vabaturule on pooleli.

4. Kui ettevõte, mille väärtpaberid ei ole vabalt kaubeldavad, koostab finantsaruanded rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele tuginedes, siis sel ettevõttel on soovitatav vabatahtlikult avalikustada finantsinformatsioon segmentide lõikes.

5. Kui ettevõte, mille väärtpaberid ei ole vabalt kaubeldavad, otsustab vabatahtlikult avalikustada segmendiinformatsiooni rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele vastavates finantsaruannetes, siis tuleb sel ettevõttel täita täielikult käesolevas standardis esitatud nõuded.

6. Kui ühekordne finantsaruandestik sisaldab nii sellise ettevõtte konsolideeritud finantsaruandeid, mille väärtpaberid on vabalt kaubeldavad, kui ka emaettevõtte või ühe või mitme tütarettevõtte eraldi finantsaruandeid, tuleb segmendiinformatsiooni esitada ainult konsolideeritud finantsaruannete alusel. Kui tütarettevõte on ise ettevõte, mille väärtpaberid on vabalt kaubeldavad, esitab tütarettevõte segmendiinformatsiooni oma eraldi koostatud finantsaruandestikus.

7. Samuti, kui ühekordne finantsaruandestik sisaldab finantsaruandeid ettevõtte kohta, mille väärtpaberid on vabalt kaubeldavad, ja eraldi finantsaruandeid kapitaliosalusel arvestatud sidusettevõtte või ühisettevõtmise kohta, milles ettevõttel on finantsosalus, siis tuleb segmendiinformatsiooni esitada ainult ettevõtte finantsaruannete alusel. Kui kapitaliosaluse meetodil kajastatav sidusettevõte või ühisettevõtmine on ise ettevõte, mille väärtpaberid on vabalt kaubeldavad, siis esitab see ettevõte segmendiinformatsiooni oma eraldi koostatud finantsaruandestikus.

MÕISTED

Mõisted muudest rahvusvahelistest raamatupidamisstandarditest

8. Käesolevas standardis on kasutatud järgmisi mõisteid, mis on määratletud standardis IAS 7 “Rahavoogude aruanded”, standardis IAS 8 “Perioodi puhaskasum või -kahjum, rängad vead ja muutused arvestusmeetodites” ja standardis IAS 18 “Tulu”.

Põhitegevus on ettevõtte põhiline tulutoov ja muu tegevus, mis ei ole investeerimis- ega finantseerimistegevus.

Arvestusmeetodid on konkreetsed põhimõtted, alused, lepped, eeskirjad ja tavad, mida ettevõte järgib finantsaruannete koostamisel ja esitamisel.

Tavategevustulu on ettevõtte tavategevuse käigus aruandeperioodil tekkiv majanduslik brutokasu perioodi jooksul, kui selle tulemus on ettevõtte omakapitali suurenemine, välja arvatud suurenemine omanike tehtavate sissemaksete arvelt.

Ärisegmendi ja geograafilise segmendi mõisted

9. Käesolevas standardis kasutatakse mõisteid “ärisegment” ja “geograafiline segment” järgmises tähenduses:

Ärisegment on ettevõtte eristatav osis, mis tegeleb konkreetse toote või teenusega või omavahel seotud toodete või teenuste grupiga ning mille riskid ja rentaablus erinevad teiste ärisegmentide riskidest ja renataablusest. Toodete ja teenuste omavahelise seotuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada järgmisi tegureid:

(a) toodete või teenuste laad;

(b) tootmisprotsesside laad;

(c) tooteid või teenuseid tarbiv klienditüüp või -klass;

(d) toodete turustamiseks või teenuste osutamiseks kasutatavad meetodid; ja

(e) vajaduse korral regulatiivse keskkonna iseloom, näiteks panganduse, kindlustuse või avalikke teenuseid pakkuvate ettevõtete puhul.

Geograafiline segment on ettevõtte eristatav osis, mis tegeleb toodete valmistamise või teenuste osutamisega teatud majanduskeskkonnas ning mille riskid ja rentaablus erinevad teistes majanduskeskkondades tegutsevate ettevõtte osiste riskidest ja rentaablust. Geograafiliste segmentide kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta:

(a) majanduslike ja poliitiliste tingimuste sarnasust;

(b) eri geograafilistes piirkondades aset leidvate toimingute seoseid;

(c) toimingute geograafilist lähedust;

(d) eririske, mis on seotud konkreetses piirkonnas tegutsemisega;

(e) valuutatehinguid reglementeerivaid normatiivakte; ja

(f) valuutariske.

Avalikustatav segment on eelnevate mõistete alusel kindlaksmääratud ärisegment või geograafiline segment, mille puhul käesolev standard nõuab segmendiinformatsiooni avalikustamist.

10. Tegurid ärisegmentide ja geograafiliste segmentide kindlaksmääramiseks paragrahvis 9 ei ole loetletud kindlas järjekorras.

11. Üksik ärisegment ei hõlma märkimisväärselt erinevate riskide ja rentaablusega tooteid ja teenuseid. Kuigi ühe või mitme ärisegmendi kindlaksmääramisel võib olulise teguri osas esineda erinevusi, eeldatakse, et suurem osa tegureist on ühte ärisegmenti kuuluvate toodete ja teenuste puhul sarnased.

12. Samuti ei hõlma geograafiline segment toiminguid märkimisväärselt erinevate riskide ja rentaablusega majanduskeskkondades. Geograafiline segment võib olla riik, kahest või enamast riigist koosnev rühm või piirkond riigis.

13. Peamised riskiallikad mõjutavad enamiku ettevõtete organiseerimist ja juhtimist. Seepärast sätestatakse käesoleva standardi paragrahvis 27, et ettevõtte segmentide kindlaksmääramise aluseks on ettevõtte organisatsiooniline struktuur ja ettevõttesisene aruandlussüsteem. Ettevõtte riske ja rentaablust mõjutavad nii ettevõtte tegevuse geograafiline asukoht (kus tooteid valmistatakse või kus on teenuste pakkumise keskus) kui turu asukoht (kus tooteid müüakse või teenuseid pakutakse). Määratluse järgi võivad geograafilised segmendid põhineda kas:

(a) ettevõtte toodangu valmistamise või teeninduskanalite seadmete ja muu vara asukohas või

(b) ettevõtte turgude ja klientide asukohas.

14. Tavaliselt annab ettevõtte organisatsiooniline struktuur ja sisearuandluse struktuur informatsiooni selle kohta, kas ettevõtte peamine geograafiliste riskide allikas tuleneb selle vara asukohast (müügi lähtekoht) või selle klientide asukohast (müügi sihtkoht). Seetõttu otsustab ettevõte oma struktuuri põhjal, kas geograafilised segmendid peaksid põhinema vara asukohal või klientide asukohal.

15. Ärisegmendi ja geograafilise segmendi struktuuri määratlemine on teataval määral hinnanguline. Hinnangu andmisel võtab ettevõtte juhtkond arvesse käesolevas standardis sätestatud eesmärki, mille kohaselt tuleb finantsinformatsiooni aruandlus esitada segmentide kaupa, ja finantsaruannete kvalitatiivseid omadusi, mis on kindlaks määratud Rahvusvahelise Raamatupidamisstandardite Komitee (IASC) “Finantsaruannete koostamise ja esitamise raampõhimõtetes”. Nende kvalitatiivsete omaduste hulka kuuluvad ettevõtte erinevate toodete ja teenuste gruppide ning kindlates geograafilistes piirkondades toimuva tegevuse kohta esitatud finantsinformatsiooni asjakohasus, usaldusväärsus ja võrreldavus periooditi, ja selle informatsiooni kasulikkus ettevõtte kui terviku riskide ja rentaabluse hindamisel.

Segmendi tulu, kulu, tulemi, vara ja kohustiste mõisted

16. Käesolevas standardis kasutatakse lisaks järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Segmendi tulu on ettevõtte kasumiaruandes kajastatud otseselt segmendile omistatav tulu ja oluline osa ettevõtte tulust, mida saab põhjendatud alustel segmendile jaotada ning mis saadakse müügist ettevõttevälistele klientidele või tehingutest sama ettevõtte teiste segmentidega. Segmendi tulu ei sisalda:

(a) erakorralisi tulusid;

(b) intressi- või dividenditulu, sealhulgas teistele segmentidele antud avanssidelt või laenudelt teenitud intresse, välja arvatud juhul, kui segmendi tegevus on peamiselt finantstegevus, või

(c) kasumit investeeringute müügist või kasumit võla tasumisest, välja arvatud juhul, kui segmendi tegevus on peamiselt finantstegevus.

Segmendi tulu sisaldab ettevõtte osa kapitaliosaluse meetodil arvestatud sidusettevõtete, ühisettevõtmise või muude investeeringute kasumist või kahjumist ainult juhul, kui need on arvatud konsolideeritud tulu või ettevõtte kogutulu hulka.

Segmendi tulu sisaldab ühisettevõtmise osaniku osa ühiselt valitsetava majandusüksuse tulus, mida arvestatakse proportsionaalse konsolideerimise meetodil vastavalt standardile IAS 31 “Finantsaruandlus ühisettevõtmistes osalemise kohta”.

Segmendi kulu on segmendi põhitegevusest tulenev otseselt segmendile omistatav kulu ja oluline osa ettevõtte kuludest, mida saab põhjendatud alustel segmendile jaotada, sealhulgas kulud, mis on seotud müügiga ettevõttevälistele klientidele ja kulud, mis on seotud sama ettevõtte teiste segmentidega sooritatud tehingutega. Segmendi kulude hulka ei kuulu:

(a) erakorralised kulud;

(b) intressid, kaasa arvatud teistelt segmentidelt saadud avansside ja võetud laenude intressid, välja arvatud juhul, kui segmendi tegevus on laadilt peamiselt finantstegevus;

(c) kahjumid investeeringute müügist või võla tasumise kahjumid, välja arvatud juhul, kui segmendi tegevus on laadilt peamiselt finantstegevus;

(d) ettevõtte osa sidusettevõtete, ühisettevõtmise või muude investeeringute kahjumitest, mida arvestatakse kapitaliosaluse meetodil;

(e) tulumaksu kulu; või

(f) üld- ja halduskulud, peakontori kulud ning muud kulud, mis tekivad ettevõtte tasandil ja on seotud ettevõtte kui tervikuga. Mõnikord tekitab aga segment ettevõtte tasandil kajastuvaid kulutusi. Sellised kulutused on segmendi kulud, kui need on seotud segmendi põhitegevusega ja neid saab otseselt omistada või põhjendatud alustel segmendile jaotada.

Segmendi kulude hulka kuulub ühisettevõtmise osaniku osa ühiselt valitseva majandusüksuse kuludest, mida arvestatakse proportsionaalse konsolideerimise meetodil vastavalt standardile IAS 31.

Kui segmendi põhitegevus on laadilt peamiselt finantstegevus, võib intressitulu ja intressikulu segmendiaruandluses esitada ühe netosummana ainult juhul, kui need kirjed on tasaarvestatud konsolideeritud finantsaruannetes või ettevõtte finantsaruannetes.

Segmendi tulem on segmendi tulude ja segmendi kulude vahe. Segmendi tulem määratletakse enne mis tahes korrigeerimist vähemusosaga.

Segmendi vara on see kasutusvara, mida segment põhitegevuses rakendab ja mida saab otseselt segmendi omaks pidada või põhjendatud alustel segmendile jaotada.

Kui segmendi tulem sisaldab intressitulu või dividenditulu, kuuluvad segmendi vara hulka nendega seotud nõuded, laenud, investeeringud või muud tulu toovad varaobjektid.

Segmendi vara hulka ei kuulu varana kajastatud tulumaks.

Segmendi vara hulka kuuluvad kapitaliosaluse meetodil arvestatud investeeringud ainult juhul, kui kasum või kahjum sellistelt investeeringutelt on arvatud segmendi tulu sisse. Segmendi vara hulka kuulub ühisettevõtmise osaniku osa sellise ühiselt valitsetava majandusüksuse kasutusvarast, mida standardi IAS 31 kohaselt arvestatakse proportsionaalse konsolideerimise meetodil.

Segmendi vara määratletakse pärast asjaomaste väärtusvähendite mahaarvamist, mida näidatakse ettevõtte bilansis otseste tasaarveldustena.

Segmendi kohustised on sellised tegevuskohustised, mis tulenevad segmendi põhitegevusest ja mida saab otseselt segmendile omistada või mida saab põhjendatud alustel segmendile jaotada.

Kui segmendi tulemi hulka kuulub intressikulu, siis kuuluvad segmendi kohustiste hulka vastavad intressi kandvad kohustised.

Segmendi kohustiste hulka kuulub ühisettevõtmise osaniku osa sellise ühiselt valitsetava majandusüksuse kohustistest, mida standardi IAS 31 kohaselt arvestatakse proportsionaalse konsolideerimise meetodil.

Segmendi kohustiste hulka ei kuulu tulumaksukohustised.

Segmentide arvestusmeetodid on nii kontserni või ettevõtte finantsaruannete koostamisel ja esitamisel kasutatavad meetodid kui ka need arvestusmeetodid, mis on otseselt seotud segmendiaruandlusega.

17. Segmendi tulu, kulu, tulemi, vara ja kohustiste määratlused hõlmavad niisuguste objektide summasid, mida saab otseselt segmendile omaks pidada, ja niisuguste objektide summasid, mida võib põhjendatud alustel segmendile jaotada. Ettevõtte kasutab otseselt segmendile omistatavate või põhjendatud alustel segmendile jaotatavate objektide kindlaksmääramisel lähtepunktina oma sisemise finantsaruandluse süsteemi. See tähendab, et eeldatakse, et summad, mis on sisemises finantsaruandluses segmentidega seotud, on otseselt segmendile omistatavad või neid võib põhjendatud alustel segmentidele jaotada ka segmentide tulude, kulude, vara ja kohustiste määratlemisel.

18. Mõnel juhul võib aga tulu, kulu, vara või kohustis olla ettevõtte juhatusele mõistetaval alusel segmendile jaotatud sisemise finantsaruandluse alusel, mida finantsaruannete ettevõttevälised kasutajad võivad pidada subjektiivseks, tinglikuks või raskesti mõistetavaks. Selline jaotamine ei ole käesolevas standardis esitatud segmendi tulu, kulude, vara ja kohustiste mõistete määratluste kontekstis põhjendatud. Vastupidiselt sellele võib ettevõte otsustada sisemises finantsaruandluses jätta mõne tulu- või kuluartikli, varaobjekti või kohustise segmendile jaotamata, kuigi selleks on põhjendatud alus olemas. Selline objekt jaotatakse vastavalt käesolevas standardis esitatud segmendi tulu, segmendi kulu, segmendi vara ja segmendi kohustiste mõistetele.

19. Segmendi vara on näiteks segmendi põhitegevuses kasutatav käibevara, materiaalne põhivara, kapitalirendi alla kuuluvad varad (IAS 17 “Rent”) ja immateriaalne vara. Kui teatud amortiseerimiskulu arvatakse segmendi kulude hulka, arvatakse ka sellega seotud varaobjekt segmendi vara hulka. Segmendi vara hulka ei kuulu vara, mida kasutatakse ettevõtte üldvajadusteks või peakontori jaoks. Segmendi vara hulka kuulub kasutusvara, mida jagavad kaks või enam segmenti, kui on olemas põhjendatud jaotusalus nende jaotamiseks. Segmendi vara hulka kuulub firmaväärtus, mida saab otseselt segmendile omistada või põhjendatud alustel segmendile jaotada, ja segmendi kulude hulka kuulub vastav firmaväärtuse amortisatsioon.

20. Segmendi kohustised on näiteks tasumata arved ja muud võlad, viitvõlad, avansid klientidelt, toote garantiieraldised ja muud toodete ja teenustega seotud nõuded. Segmendi kohustiste hulka ei kuulu laenud, kapitalirendi (IAS 17) alla kuuluva varaga seotud kohustised ja muud kohustised, mis on tekkinud pigem finantstegevuse eesmärkidel kui põhitegevuses. Kui intressikulud on arvatud segmendi tulemi sisse, arvatakse vastav intressi kandev kohustis segmendi kohustiste hulka. Selliste segmentide, mille tegevus ei ole peamiselt finantstegevus, kohustiste hulka ei loeta laenusid ja muid sarnased kohustisi, sest segmendi tulem väljendab pigem põhitegevuse tulemit kui finantstegevuse tulemusega korrigeeritud puhaskasumit või -kahjumit. Lisaks sellele ei ole sageli võimalik intressi kandvat kohustist otseselt segmendile omistada või põhjendatud alustel segmendile jaotada, kuna sageli võetakse võlg peakontori tasandil kogu ettevõtte jaoks.

21. Segmendi vara ja kohustiste hindamisel võetakse arvesse ostuna käsitletava äriühenduse käigus soetatud ettevõtte kindlaksmääratavate segmendi varaobjektide ja kohustiste korrigeerimist eelneva bilansilise maksumuseni isegi siis, kui need korrigeerimised tehakse vaid konsolideeritud finantsaruannete koostamiseks ja neid ei kajastata emaettevõtte ega tütarettevõtte eraldi finantsaruannetes. Samuti, kui materiaalne põhivara on pärast soetamist ümber hinnatud vastavalt standardis IAS 16 lubatud alternatiivsele raamatupidamiskäsitlusele, siis segmendi varas kajastuvad vastavad ümberhindlused.

22. Mõningaid juhiseid kulude jaotamiseks võib leida teistest rahvusvahelistest raamatupidamisstandarditest. Näiteks standardi IAS 2 “Varud” paragrahvides 8–16 on sätestatud suunised kulude omistamiseks ja jaotamiseks varudele ja standardi IAS 11 “Ehituslepingud” paragrahvides 16–21 on esitatud suunised kulude omistamiseks ja jaotamiseks lepingutele. Need juhised võivad kulude segmentidele omistamisel või jaotamisel kasulikuks osutuda.

23. Standardis IAS 7 “Rahavoogude aruanded” antakse juhised selle kohta, kas arvelduskrediit tuleb esitada raha komponendi või laenuvõtuna.

24. Segmendi tulu, kulud, vara ja kohustised määratakse kindlaks enne, kui kontsernisisesed saldod ja kontsernisisesed tehingud konsolideerimise käigus elimineeritakse, välja arvatud juhul, kui sellised kontsernisisesed saldod ja tehingud on tehtud samasse segmenti kuuluvate kontserni ettevõtete vahel.

25. Kuigi ettevõtte kui terviku finantsaruannete koostamise ja esitamise arvestusmeetodid on ka segmentide peamised arvestusmeetodid, hõlmavad segmentide meetodid lisaks veel konkreetselt segmendiaruandlusega seotud meetodeid, näiteks segmentide kindlaksmääramist, segmentidevaheliste tehingute hinnakujunduse meetodit ning tulude ja kulude segmendile jaotamise aluseid.

AVALIKUSTATAVATE SEGMENTIDE MÄÄRATLEMINE

Segmendiaruandluse põhiformaat ja lisaformaat

26. Ettevõtte riskide ja rentaabluse peamine allikas ja iseloom määrab, kas ettevõtte segmendiaruandluse põhiformaat põhineb ärisegmentidel või geograafilistel segmentidel. Kui ettevõtte riske ja rentaablusmäärasid mõjutavad peamiselt ettevõttes valmistoodete ja osutatavate teenuste erinevused, põhineb selle segmendiaruandluse põhiformaat ärisegmentidel ja lisaformaat koostatakse geograafiliste segmentide põhjal. Samuti,
 
kui ettevõtte riske ja rentaablusmäärasid mõjutab peamiselt asjaolu, et ettevõte tegutseb eri riikides või geograafilistes piirkondades, siis on geograafilised segmendid segmendiaruandluse põhiformaadiks ja lisainformatsiooni esitatakse samal viisil omavahel seotud toodete ja teenuste rühmade alusel.

27. Tavaliselt on ettevõttesisene organisatsiooniline struktuur ja juhtimisstruktuur ning juhatusele ja tegevjuhile suunatud sisemine aruandlussüsteem peamine allikas ettevõtte riskide ja rentaablusmäärade muutumise ja nende laadi kindlaksmääramisel ja seetõttu ka aluseks, et määratleda, kumb aruandluse formaat on põhiformaat ja kumb lisaformaat, välja arvatud punktides a ja b sätestatud juhtudel:

(a) kui ettevõtte riske ja rentaablusmäärasid mõjutavad tugevalt nii ettevõttes valmistatavate toodete ja osutatavate teenuste erinevused kui ka geograafiliste tegevuspiirkondade erinevused, mida tõendab maatrikslähenemine firma juhtimisele ning juhatusele ja tegevjuhile suunatud firma sisearuandluses, siis peaks ettevõte kasutama ärisegmente segmendiaruandluse põhiformaadina ja geograafilisi segmente lisaformaadina, ning

(b) kui ettevõttesisene organisatsiooniline struktuur ja juhtimisstruktuur ning juhatusele ja tegevjuhile suunatud ettevõttesisene aruandlus ei põhine üksikutel toodetel või teenustel ega üksteisega seotud toodete/teenuste rühmadel ega geograafilisel eripäral, otsustavad ettevõtte juhatus ja juhtkond, kas ettevõtte riskid ja rentaablus on rohkem seotud ettevõttes valmistatavate toodete ja osutatavate teenustega või ettevõtte geograafiliste tegevuspiirkondadega ja sellest tulenevalt valivad ettevõtte segmendiaruandluse põhiformaadiks ärisegmendid või geograafilised segmendid, ja teine jääb vastavalt ettevõtte lisaformaadiks.

28. Enamiku ettevõtete puhul määrab peamine riskide ja rentaabluse allikas ettevõtte organiseerimise ja juhtimise viisi. Tavaliselt näitab ettevõtte organisatsiooniline struktuur ja juhtimisstruktuur ning ettevõttesisene aruandlussüsteem kõige paremini, milline on ettevõtte peamine riskide ja rentaabluse allikas segmendiaruandlust silmas pidades. Seepärast esitab ettevõte oma finantsaruannetes segmendiinformatsiooni samadel alustel kui ettevõttesises aruandluses juhtkonnale, välja arvatud harvadel erandjuhtudel. Ettevõtte peamist riskide ja rentaabluse allikat loetakse segmendiaruandluse põhiformaadiks. Ettevõtte teisene riskide ja rentaabluse allikas on segmendiaruandluse lisaformaat.

29. Maatriksesitus, milles esitatakse ärisegmendid ja geograafilised segmendid aruandluse põhiformaadina koos täieliku segmendiinformatsiooni avalikustamisega mõlemal alusel, annab sageli kasulikku informatsiooni, kui ettevõtte riske ja rentaablusmäärasid mõjutavad tugevalt nii erinevused ettevõttes valmistatavates toodetes ja osutatavates teenustes kui ka geograafiliste tegevuspiirkondade erinevused. Käesolevas standardis ei nõuta maatriksesitust, kuid seda ka ei keelata.

30. Mõnel juhul võivad ettevõtte organisatsiooniline struktuur ja sisearuandlus olla kujunenud alustel, mis ei ole seotud ettevõttes valmistatavate toodete ja osutatavate teenuste liikide erinevustega ega ettevõtte geograafiliste tegevuspiirkondadega. Näiteks võib sisearuandlus olla korraldatud juriidiliste isikute lõikes, mille tulemusena ettevõttesisesed segmendid koosnevad omavahel mitteseotud toodete ja teenuste rühmadest. Sellistel ebaharilikel juhtudel ei vasta ettevõttesiseselt esitatud segmendiandmed käesoleva standardi eesmärgile. Seepärast nõutakse paragrahvis 27(b), et ettevõtte juhatus ja juhtkond otsustaks, kas ettevõtte riskid ja rentaablus sõltuvad rohkem toodetest/teenustest või geograafilisest asukohast, ja valiks ettevõtte segmendiaruandluse põhiformaadiks kas ärisegmendid või geograafilised segmendid. Eesmärk on saavutada piisav võrreldavus teiste ettevõtetega, suurendada selle tulemusena saadud informatsiooni arusaadavust ja rahuldada investorite, kreeditoride ja muude isikute tungivat vajadust informatsiooni järele toodete/teenuste ja geograafilise eripäraga seotud riskide ja rentaabluse kohta.

Ärisegmendid ja geograafilised segmendid

31. Ettevõttevälises segmendiaruandluses tuleb kasutada ettevõtte ärisegmentidena ja geograafiliste segmentidena neid organisatsioonilisi üksusi, mille kohta esitatakse informatsiooni juhatusele ja tegevjuhile üksuse varasema tulemuslikkuse hindamiseks ja tulevaste ressursside eraldamisega seotud otsuste tegemiseks, välja arvatud paragrahvis 32 sätestatud juhtudel.

32. Kui ettevõttesisene organisatsiooniline struktuur ja juhtimisstruktuur ning ettevõttesisene juhatusele ja tegevjuhile suunatud sisearuandluse süsteem ei põhine üksikutel toodetel või teenustel, omavahel seotud toodete/teenuste rühmadel ega geograafilisel eripäral, nõutakse paragrahvis 27(b), et ettevõtte juhatus ja juhtkond valiks ettevõtte segmendiaruandluse põhiformaadiks ärisegmendid või geograafilised segmendid, mis põhineb hinnangul selle kohta, kumb väljendab ettevõtte riskide ja rentaabluse peamist allikat, ning teine jääb vastavalt ettevõtte lisaformaadiks. Sellisel juhul tuleb ettevõtte juhatusel ja juhtkonnal ettevõtteväliseks aruandluseks määratleda ettevõtte ärisegmendid ja geograafilised segmendid pigem käesoleva standardi paragrahvis 9 esitatud mõistetes esitatud tegurite põhjal kui juhatusele ja tegevjuhile suunatud ettevõttesisese aruandlussüsteemi põhjal kooskõlas alljärgnevaga:

(a) kui üks või mitu segmenti, mille kohta esitatakse ettevõttesisene aruanne juhatusele ja juhtkonnale, on paragrahvis 9 esitatud mõistetes esitatud tegurite põhjal ärisegment või geograafiline segment, aga teised ei ole, siis kohaldatakse alljärgnevat alalõiku b ainult nende ettevõttesiseste segmentide suhtes, mis ei vasta paragrahvis 9 esitatud mõistetele (see tähendab, et mõistele vastavat segmenti, mida kajastatakse ettevõttesises aruandluses, ei jaotata omakorda segmentideks);

(b) nende segmentide puhul, mille kohta esitatakse ettevõtte juhatusele ja juhtkonnale sisearuanne ja mis ei vasta paragrahvis 9 esitatud mõistetele, peab ettevõtte juhtkond võtma aluseks ettevõttesisese segmenteerimise järgmise madalama tasandi, mille kohta esitatakse informatsiooni toodete ja teenuste või geograafilise eripära kohaselt vastavalt paragrahvis 9 esitatud mõistetele; ning

(c) kui selline madalama tasandi segment, mida kasutatakse ettevõttesiseses aruandluses, vastab paragrahvis 9 esitatud tegurite põhjal ärisegmendi või geograafilise segmendi mõistele, siis kohaldatakse selle segmendi puhul paragrahvides 34 ja 35 esitatud avalikustatavate segmentide kindlaksmääramise kriteeriume.

33. Vastavalt käesolevale standardile määratleb enamik ettevõtteid oma ärisegmente ja geograafilisi segmente organisatsiooniliste üksustena, mille kohta esitatakse informatsiooni juhatusele (eraldi ka juhtidele, kes ei ole juhatuse liikmed) ja tegevjuhile (kõrgeimale jooksvate otsuste langetajale, kelleks võib mõnel juhul olla rühm inimesi) iga üksuse varasema tulemuslikkuse hindamiseks ja tulevaste ressursside eraldamisega seotud otsuste tegemiseks. Ka sel juhul, kui ettevõte peab kohaldama paragrahvi 32, kuna selle sisesed segmendid ei ole määratletud toote/teenuse ega geograafilise eripära järgi, võetakse aluseks ettevõttesisese segmenteerimise järgmine madalam tasand, mille puhul esitatakse informatsiooni toote ja teenuse või geograafilise eripära järgi, mitte ei hakata looma segmente ainult ettevõttevälise aruandluse eesmärgil. Sellist meetodit, mille puhul ettevõtte ärisegmentide ja geograafiliste segmentide kindlakstegemiseks ettevõttevälise aruandluse tarvis võetakse aluseks ettevõtte organisatsiooniline struktuur ja juhtimisstruktuur, nimetatakse mõnikord “haldusmeetodiks” ja organisatsiooni osiseid, mille kohta ettevõttesiseselt informatsiooni esitatakse, nimetatakse mõnikord “tegevussegmentideks”.

Avalikustatavad segmendid

34. Kaht või enamat sisuliselt sarnast ärisegmenti või geograafilist segmenti, mille kohta esitatakse ettevõttesisene aruanne, võib ühendada üheks ärisegmendiks või geograafiliseks segmendiks. Kaks või enam ärisegmenti või geograafilist segmenti on sisuliselt sarnased ainult juhul, kui:

(a) nende majandustulemused on pikaajaliselt sarnased ja

(b) need on sarnased kõigi paragrahvis 9 esitatud vastavate tegurite osas.

35. Ärisegmenti või geograafilist segmenti määratletakse avalikustatava segmendina, kui suurem osa selle tulust on teenitud müügist ettevõttevälistele klientidele ja:

(a) selle tulu müügist ettevõttevälistele klientidele ja tehingutest teiste segmentidega moodustab 10% või rohkem kõikide segmentide välisest ja sisesest kogutulust või

(b) selle segmendi tulem, kas kasum või kahjum, moodustab 10% või rohkem kõikide segmentide kogutulemist kasumis või kõikide segmentide kogutulemist kahjumis, olenevalt sellest, kumma absoluutsumma on suurem, või

(c) selle vara moodustab 10% või rohkem kõikide segmentide varade koguväärtusest.

36. Kui segment, mida kasutatakse ettevõttesises aruandluses, jääb allpoole kõiki paragrahvis 35 loetletud tähtsuskünniseid, siis võib:

(a) seda segmenti nimetada avalikustatavaks segmendiks, hoolimata selle suurusest;

(b) kui seda segmenti ei nimetata avalikustatavaks segmendiks hoolimata selle suurusest, võib selle ühendada ühe või enama sarnase segmendiga, mida kasutatakse ettevõttesiseses aruandluses ja mis samuti jäävad allapoole kõiki paragrahvis 35 loetletud tähtsuskünniseid, eraldi avalikustatavaks segmendiks (kaks või enam ärisegmenti või geograafilist segmenti on sarnased juhul, kui need sarnanevad suurema osa paragrahvis 9 esitatud vastavate tegurite poolest); ja

(c) kui selle segmendi kohta ei esitata eraldi aruannet või kombineeritult mõne teise segmendiga, siis lisatakse see määratlemata võrdleva objektina.

37. Kui avalikustatavatele segmentidele omistatav tulu ettevõttevälistelt klientidelt moodustab vähem kui 75% konsolideeritud kogutulust või ettevõtte kogutulust, siis määratletakse lisaks veel avalikustatavaid segmente, isegi kui need jäävad allapoole paragrahvis 36 esitatud 10% künniseid, kuni avalikustatavad segmendid hõlmavad vähemalt 75% konsolideeritud kogutulust või ettevõtte kogutulust.

38. Käesolevas standardis esitatud 10% künnised ei ole mõeldud juhistena olulisuse kindlaksmääramisel finantsaruandluse ühegi muu aspekti puhul peale avalikustatavate ärisegmentide ja avalikustatavate geograafiliste segmentide kindlaksmääramise.

39. Nimetades avalikustatavateks segmentideks vaid neid segmente, mis teenivad suurema osa oma tulust müügist ettevõttevälistele klientidele, ei nõua käesolev standard vertikaalselt integreeritud põhitegevuse erinevate astmete määratlemist eraldi ärisegmentidena. Siiski on mõnes majandusharus tavaks esitada teatud vertikaalselt integreeritud toiminguid eraldi ärisegmentidena, isegi kui need ei too olulist tulu välismüügist. Näiteks paljud rahvusvahelised naftakompaniid esitavad oma ülespoole suunatud tegevust (uurimine ja tootmine) ja allapoole suunatud tegevust (rafineerimine ja turustamine) eraldi ärisegmentidena, isegi kui suurem osa ülespoole suunatud toodangust või kogu toodang (toornafta) saadetakse ettevõttesiseselt rafineerimiseks edasi.

40. Käesolev standard soovitab, aga ei nõua ettevõtetel esitada vertikaalselt integreeritud tegevust vabatahtlikult eraldi segmentidena koos vastava kirjeldusega, mis sisaldab segmentidevaheliste tehingute hinnakujunduse aluste avalikustamist, nagu on nõutud paragrahvis 75.

41. Kui ettevõttesiseses aruandlussüsteemis käsitletakse vertikaalselt integreeritud tegevust eraldi segmentidena ja ettevõte ei otsusta neid esitada ettevõtteväliselt ärisegmentidena, ühendatakse ettevõtteväliselt avalikustatavate ärisegmentide kindlaksmääramisel müügisegment ostusegmendiga/ostusegmentidega, välja arvatud juhul, kui selleks ei ole mingit põhjendatud alust, millisel juhul esitatakse müügisegment jaotamata võrdleva üksusena.

42. Segment, mis on määratletud avalikustatava segmendina vahetult eelnenud perioodil, kuna see vastas asjaomasele 10% künnisele, jääb avalikustatavaks segmendiks ka jooksval perioodil, kui ettevõtte juhtkond otsustab, et see segment on jätkuvalt oluline, hoolimata sellest, et segmenditulu, tulem ega vara ei ületa enam 10% künnist.

43. Kui segment on määratletud jooksval perioodil avalikustatava segmendina, kuna see vastab asjaomasele 10% künnisele, siis tuleb esitada ka eelneva perioodi võrdlusandmed, et kajastada uut avalikustatavat segmenti eraldi segmendina, isegi kui see segment ei vastanud eelneval perioodil 10% künnistele, välja arvatud juhul, kui võrdlusandmete esitamine on praktiliselt võimatu.

SEGMENTIDE ARVESTUSMEETODID

44. Segmendiinformatsioon koostatakse samade arvestusmeetodite alusel, mida rakendatakse kontserni või ettevõtte finantsaruannete koostamisel ja esitamisel.

45. Eeldatakse, et arvestusmeetodid, mis juhatus ja juhtkond on valinud konsolideeritud või kogu ettevõttepõhiste finantsaruannete koostamiseks, on juhatuse ja juhtkonna hinnangute kohaselt ettevõtteväliseks aruandluseks kõige sobivamad arvestusmeetodid. Kuna segmendiinformatsiooni esitamise eesmärk on aidata aruannete kasutajatel paremini mõista ettevõtet tervikuna ja langetada otsuseid täpsema informatsiooni alusel, siis nõuab käesolev standard, et segmendiinformatsioon esitatakse juhatuse ja juhtkonna poolt valitud samade arvestusmeetodite alusel. See ei tähenda, et avalikustatavate segmentide osas peaks kasutama kontserni või ettevõtte arvestusmeetodeid nii, nagu oleksid need segmendid iseseisvad aruandvad ettevõtted. Põhjendatud vajadusel võib mõne arvestusmeetodi rakendamisel ettevõtte tasandil tehtud üksikasjalikud arvutused jaotada ka vastavatele segmentidele. Näiteks tihti tehakse pensioniarvutusi kogu ettevõtte osas, kuid kogu ettevõtte näitajad võib jaotada segmentidele palkade ja demograafilistele andmete alusel.

46. Käesolev standard ei keela segmentide osas sellise lisainformatsiooni avalikustamist, mis ei ole ette valmistatud ettevõtte konsolideeritud või eraldi finantsaruannete koostamisel kasutatavate arvestusmeetodite alusel, eeldusel et (a) selline informatsioon esitatakse ettevõttesiseselt juhatusele ja tegevjuhile segmendile ressursside jaotamise ja toimimise hindamise eesmärgil ja (b) sellise lisainformatsiooni mõõtmise alused on selgelt kirjeldatud.

47. Kahe või enama segmendi ühiselt kasutatav vara jaotatakse segmentidele üksnes juhul, kui nendele segmentidele on jaotatud ka vastavad tulud ja kulud.

48. Vara, kohustiste, tulude ja kulude jaotamine segmentidele sõltub sellistest asjaoludest nagu nende objektide iseloom, segmendi tegevusvaldkonnad ja segmendi suhteline iseseisvusaste. Ei ole võimalik või sobiv määrata kõigile ettevõtetele ühte kindlat jaotamisalust. Samuti ei ole sobiv jaotada segmendile sellist vara, kohustisi, tulusid ja kulusid, mis hõlmavad rohkem kui üht segmenti ja mille jaotamine sellele segmendile oleks meelevaldne või raskesti mõistetav. Samas on segmendi tulud, kulud, vara ja kohustised omavahel seotud ja nende jaotamine peab põhinema järjepidevalt samadel alustel. Seetõttu jaotatakse ühiskasutuses vara ja kohustised segmendile üksnes juhul, kui sellele segmendile on jaotatud ka vastavad tulud ja kulud. Näiteks on varaobjekt segmendi vara üksnes juhul, kui ka sellega seotud amortisatsioon kuulub segmendi tulemi arvutamisel mahaarvamisele.

AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON

49. Paragrahvides 50–67 on esitatud informatsioon, mille avalikustamine on nõutav segmendiaruandluse põhiformaadi kasutamisel. Paragrahvides 68–72 on esitatud informatsioon, mille avalikustamine on nõutav segmendiaruandluse lisaformaadi kasutamisel. Ettevõtetel soovitatakse esitada iga avalikustatava lisasegmendi osas sama informatsiooni, mida on nõutud paragrahvides 50–67 kindlaksmääratud põhisegmentide osas, olenemata sellest, et paragrahvide 68–72 kohaselt tuleb lisainformatsiooni märkimisväärselt vähem esitada. Paragrahvides 74–83 käsitletakse mitmeid teisi avalikustatavaid segmendiinformatsiooni asjaolusid. B lisas illustreeritakse selliste avalikustamisstandardite rakendamist.

Põhiformaat

50. Paragrahvides 51–67 esitatud avalikustamisnõudeid tuleb rakendada ettevõtte põhiformaadi alusel avalikustatava iga segmendi puhul.

51. Ettevõte avalikustab kõigi avalikustatavate segmentide tulu. Eraldi avalikustatakse segmendi müügitulu ettevõttevälistele klientidele ja segmendi tulu tehingutest teiste segmentidega.

52. Ettevõte peab avalikustama kõigi avalikustatavate segmentide tulemid.

53. Kui peale segmendi tulemi on ilma subjektiivse jaotamiseta võimalik välja arvutada ka segmendi puhaskasum või -kahjum või mõni muu segmendi kasumlikkuse näitaja, siis soovitatakse lisaks segmendi tulemile koos vastavate selgitustega avalikustada ka need summad. Kui need summad on arvutatud teistsuguste arvestusmeetodite alusel kui need, mida ettevõte kasutab konsolideeritud või ettevõttepõhiste finantsaruannete koostamisel, siis esitab ettevõte oma finantsaruannetes kasutatud arvestusmeetodite selge kirjelduse.

54. Segmendi tulemist suurem toimimistulemus on kasumiaruandes näiteks müügi brutokasum. Segmendi tulemist väiksem toimimistulemus kasumiaruandes on näiteks kasum või kahjum tavategevusest (kas enne või pärast maksustamist) ja puhaskasum või -kahjum.

55. Ettevõte peab avalikustama iga avalikustatava segmendi vara bilansilise kogumaksumuse.

56. Ettevõte peab avalikustama iga avalikustatava segmendi kohustised.

57. Ettevõte avalikustab arvestusperioodi ajal soetatud sellise kogumaksumuse segmendivara, mille eeldatav kasutusaeg on pikem kui üks periood (materiaalne põhivara ja immateriaalne põhivara). Kuigi neid nimetatakse mõnikord kapitalijuurdekasvuks või investeeringuteks põhivarasse, peaksid kõik selle meetodi alusel tehtud arvestused olema tekkepõhised, mitte kassapõhised.

58. Ettevõte peab avalikustama iga avalikustatava segmendi tulemis sisalduva segmendivara amortisatsioonikulude kogusumma.

59. Ettevõttel on soovitatav, kuid mitte kohustuslik avalikustada iga avalikustatava segmendi tuludes ja kuludes sisalduvate selliste objektide olemus ja summa, mille suuruse, olemuse või esinemissageduse avalikustamine on ettevõtte aruandeperioodi tulemuse selgitamisel asjakohane.

60. IAS 8 nõuab, et “kui tavategevusest tuleneva kasumi või kahjumi tulu- ja kuluelementidel on selline suurus, olemus või esinemissagedus, et nende avalikustamine on oluline ettevõtte toimimise selgitamisel aruandeperioodil, siis tuleb selliste elementide olemus ja summa eraldi avalikustada“. Standardis IAS 8 on ka mitmeid näiteid, sealhulgas varude ja materiaalse põhivara allahindamine, eraldised ümberstruktureerimiseks, materiaalse põhivara ja pikaajaliste investeeringute võõrandamine, lõpetatud tegevusvaldkonnad, kohtuvaidluse lõpetamisega kaasnevad arveldused ja eraldiste tühistamine. Paragrahvi 59 eesmärk ei ole muuta ühegi tulu- või kuluelemendi liigitamist tavapärasest erakorraliseks (standardis IAS 8 määratletud viisil) ega muuta nende elementide arvestust. Selles paragrahvis soovitatud informatsiooni avalikustamine muudab tasandi, millel elemendi olulisust avalikustamise eesmärkidel hinnatakse, ettevõtte tasandilt segmendi tasandile.

61. Ettevõte peab avalikustama iga avalikustatava segmendi osas oluliste mitterahaliste kulutuste kogusumma, välja arvatud amortisatsioon, mille avalikustamise nõuded on esitatud paragrahvis 58, mis on arvestatud segmendi kulude hulka ja on seetõttu segmendi tulemi määratlemisel sellest maha arvestatud.

62. IAS 7 nõuab, et ettevõtte rahavoogude aruandes tuleb eraldi esitada põhi-, investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevad rahavood. Standardis IAS 7 märgitakse, et ettevõtte üldise finantsseisundi, likviidsuse ja rahavoogude mõistmiseks on oluline kõigi avalikustatavate äri- ja geograafiliste segmentide rahavoogude informatsiooni eraldi avalikustamine. IAS 7 soovitab selle informatsioon avalikustada. Käesolev standard soovitab sarnaselt standardiga IAS 7 avalikustada segmendi rahavood. Lisaks soovitatakse avalikustada ka segmendi tulus sisalduvad ja seega segmendi tulemis kajastuvad olulised mitterahalised tulud.

63. Kui ettevõte avalikustab standardis IAS 7 soovitatud segmendi rahavoogudega seotud informatsiooni, siis ei ole vaja eraldi avalikustada amortisatsioonikulu paragrahvi 58 kohaselt ja mitterahalisi kulusid paragrahvi 61 kohaselt.

64. Ettevõte peab avalikustama iga avalikustatava segmendi osas ettevõtte koondosa kapitaliosaluse meetodil arvestatud sidusettevõtete, ühisettevõtmise või muude investeeringute puhaskasumis või -kahjumis juhul, kui nende äritegevuse põhiosa on selles konkreetses segmendis.

65. Kuigi eelmise paragrahvi kohaselt avalikustatakse üks koondsumma, hinnatakse eraldi iga sidusettevõtet, ühisettevõtmist ja investeeringut, mille suhtes rakendatakse kapitaliosaluse meetodit, et määratleda, kas nende äritegevus toimub peamiselt ühes segmendis.

66. Kui ettevõte avalikustab ettevõtte koondosa kapitaliosaluse meetodil arvestatud sidusettevõtete, ühisettevõtmiste või muude investeeringute puhaskasumis või -kahjumis, siis avalikustatakse selle segmendi kohta, ka nendesse sidusettevõtetesse ja ühisettevõtetesse paigutatud investeeringute koondsumma.

67. Ettevõte peab esitama avalikustatavate segmentide kohta antava informatsiooni ja ettevõtte konsolideeritud või ettevõttepõhistes finantsaruannetes esitatud informatsiooni arvulise võrdluse. Võrdlevalt esitatakse segmendi tulu ja ettevõtte tulu ettevõttevälistelt klientidelt (sealhulgas avalikustatakse ettevõtte tulu ettevõttevälistelt klientidelt, mida ei ole lülitatud ühegi segmendi tuludesse); segmendi tulem ja ettevõtte ärikasum või -kahjum ning ka ettevõtte puhaskasum ja -kahjum; segmendi vara ja ettevõtte vara; ja segmendi kohustised ja ettevõtte kohustised.

Segmendiinformatsiooni lisaformaat

68. Paragrahvides 50–67 on esitatud ettevõtte põhiformaadil põhinevatele avalikustatavatele segmentidele kehtivad avalikustamisnõuded. Paragrahvides 69–72 on esitatud nõuded, mida tuleb rakendada kõikide avalikustatavate segmentide suhtes ettevõtte segmendiaruandluse lisaformaadi alusel:

(a) kui ettevõtte segmendiaruandluse põhiformaadiks on ärisegmendid, on lisaformaadi puhul avalikustatavad andmed esitatud paragrahvis 69;

(b) kui ettevõtte põhiformaadiks on vara asukohal põhinevad geograafilised segmendid (kus paikneb ettevõtte tootmistegevus või teenindamine), on lisaformaadi puhul nõutud avalikustamisnõuded esitatud paragrahvides 70 ja 71;

(c) kui ettevõtte põhiformaadiks on klientide asukohal põhinevad geograafilised segmendid (kus tooteid müüakse või teenuseid osutatakse), siis on lisaformaadis nõutud avalikustatav informatsioon esitatud paragrahvides 70 ja 72.

69. Kui ettevõtte segmendiaruandluse põhiformaadiks on ärisegmendid, avalikustab ettevõte ka järgmise informatsiooni:

(a) kõigi geograafiliste segmentide osas, mille tulu ettevõttevälistelt klientidelt on ettevõtte konsolideeritud tulust ettevõttevälistelt klientidelt 10% või rohkem, segmendi tulud ettevõttevälistelt klientidelt geograafiliste piirkondade lõikes vastavalt klientide geograafilisele asukohale;

(b) kõigi geograafiliste segmentide osas, mille varad moodustavad ettevõtte konsolideeritud varast 10% või rohkem, iga segmendi vara bilansiline kogumaksumus varade geograafilise asukoha lõikes; ja

(c) iga geograafilise segmendi osas, mille varad moodustavad geograafiliste segmentide koguvarast 10% või rohkem, aruandeperioodi jooksul omandatud sellise segmendivara kogumaksumus, mille eeldatav kasutusaeg on pikem kui üks periood (materiaalne põhivara ja immateriaalne põhivara), vara geograafilise asukoha lõikes.

70. Kui ettevõtte segmendiaruandluse põhiformaadiks on geograafilised segmendid (nii vara kui ka klientide asukoha järgi), siis peaks ettevõte avalikustama iga ärisegmendi osas, mille müügitulu ettevõttevälistele klientidele on 10% või rohkem ettevõtte müügitulust kõikidele ettevõttevälistele klientidele või mille vara moodustab ettevõtte koguvarast 10% või rohkem, ka järgmised näitajad:

(a) segmendi tulu ettevõttevälistelt klientidelt;

(b) segmendi vara bilansiline maksumus kokku; ja

(c) arvestusperioodil soetatud sellise segmendivara kogumaksumus, mille eeldatav kasutusaeg on pikem kui üks periood (materiaalne põhivara ja immateriaalne põhivara).

71. Kui ettevõtte segmendiaruandluse põhiformaadiks on geograafilised segmendid, mis põhinevad vara asukohal ja kui klientide asukoht on vara asukohast erinev, siis avalikustab ettevõte ka iga sellise kliendipõhise geograafilise segmenditulu ettevõttevälistelt klientidelt, mille tulu ettevõttevälistelt klientidelt on ettevõtte kogutulust ettevõttevälistele klientidele 10% või rohkem.

72. Kui ettevõtte segmendiaruandluse põhiformaadiks on geograafilised segmendid, mis põhinevad klientide asukohal ja kui vara asukoht on klientide asukohast erinev, siis avalikustab ettevõte ka iga varapõhise geograafilise segmendi kohta, mille tulu ettevõttevälistelt klientidelt või segmendivara on ettevõtte vastavatest konsolideeritud või ettevõtte kogusummadest 10% või rohkem, järgmised andmed:

(a) segmendi vara bilansiline kogumaksumus vara geograafilise asukoha lõikes, ja

(b) arvestusperioodi ajal soetatud sellise segmendivara kogumaksumus vara paiknemise lõikes, mille eeldatav kasutusaeg on pikem kui üks periood (materiaalne põhivara ja immateriaalne põhivara).

Segmendiinformatsiooni avalikustamise näited

73. Käesolevas standardis ettenähtud põhiformaati ja lisaformaati illustreerivad näited on esitatud B lisas.

Muu avalikustatav informatsioon

74. Kui ärisegmendi või geograafilise segmendi osas esitatakse juhatusele ja tegevjuhile aruandeid, kuid tegemist ei ole avalikustatava segmendiga, kuna enamus segmendi tulust saadakse müügist teistele segmentidele, olenemata sellest, et tulu ettevõttevälistelt klientidelt moodustab ettevõtte kogu ettevõttevälistelt klientidelt saadavast tulust 10% või rohkem, peaks ettevõte avalikustama selle asjaolu ja (a) tulu summa ettevõttevälistelt klientidelt ja (b) tulu teistelt segmentidelt.

75. Segmentidevahelise tehingute tulu arvestamisel ja kajastamisel arvestatakse segmentidevahelisi tehinguid tegelikult teostatud hinna alusel. Segmentidevaheliste tehingute hindamise alused ja kõik nende muutused avalikustatakse finantsaruannetes.

76. Segmendiaruandluse arvestusmeetodite muutused, millel on segmendiinformatsioonile oluline mõju, tuleb avalikustada ja eelnevate perioodide võrdlev informatsioon ümber arvestada, välja arvatud juhul, kui see ei ole praktiliselt võimalik. Avalikustatava informatsiooni hulka kuulub muutuse iseloom, muutuse põhjused, asjaolu, et võrdlev informatsioon on ümber arvestatud või seda ei ole praktiliselt võimalik teha ja selle muutuse finantsmõju, kui see on põhjendatult määratletav. Kui ettevõte muudab oma segmentide identifitseerimist ja ei arvesta eelnevate perioodide segmendiinformatsiooni uutel alustel ümber, kuna see ei ole praktiliselt võimalik, siis esitab ettevõte sellel aastal, millal segmentide olemust muudetakse, võrreldavuse eesmärgil segmendiinformatsiooni nii segmenteerimise vanadel kui uutel alustel.

77. Ettevõtte arvestusmeetodite muutusi käsitleb standard IAS 8. IAS 8 nõuab, et arvestusmeetodeid muudetakse ainult siis, kui see on määrustega või standardeid kehtestava asutuse poolt ette nähtud või kui muutus toob kaasa sündmuste või tehingute sobivama esitamise ettevõtte finantsaruannetes.

78. Segmendiinformatsiooni mõjutavaid arvestusmeetodite muutusi ettevõtte tasandil käsitleb IAS 8. Kui mõnes uues rahvusvahelises raamatupidamisstandardis ei ole sätestatud teisiti, siis nõuab IAS 8, et arvestusmeetodite muutusi tuleb rakendada tagasiulatuvalt ja eelnevate perioodide informatsioon tuleks ümber arvestada, välja arvatud juhul, kui see on praktiliselt võimatu (põhikäsitlus) või muutustest tulenevate korrigeerimiste summa kajastub ettevõtte aruandeperioodi puhaskasumi või -kahjumi arvestuses (lubatud alternatiivkäsitlus). Kui kasutatakse põhikäsitlust, siis arvestatakse eelneva perioodi segmendiinformatsioon ümber. Kui kasutatakse alternatiivkäsitlust, siis kajastub ettevõtte puhaskasumi või -kahjumi arvestamises sisalduv korrigeerimiste summa segmendi tulemis ainult siis, kui see on põhitegevusega seotud objekt, mida võib segmendile omistada või sellele põhjendatult jaotada. Viimasel juhul nõuab IAS 8 eraldi avalikustamist, kui selle suurus, olemus või esinemissagedus on ettevõtte aruandeperioodi toimimise selgitamisel olulised.

79. Mõned arvestusmeetodite muutused on otseselt seotud segmendiaruandlusega. Näiteks segmentide määratlemise muutmine ja segmentidele tulude ja kulude jaotamise aluste muutmine. Sellistel muutustel võib olla oluline mõju segmendiinformatsiooni kajastamisel, kuid need ei mõjuta ettevõtte kohta esitatud koondfinantsinformatsiooni. Selleks et aruannete kasutajatel oleks lihtsam muutusi mõista ja suundumusi hinnata, muudetakse eelmise perioodi finantsaruannetes esitatud segmendiinformatsioon võimaluse korral ettevõte uutele arvestusmeetoditele vastavaks.

80. Paragrahv 75 nõuab, et segmendiaruandluses arvestataks segmentidevahelisi tehinguid nendes tegelikult kasutatud hinna alusel. Kui ettevõte muudab segmentidevahelistes tehingutes kasutatud hinnakujundamise meetodit, siis ei ole see arvestusmeetodi muutus, mille kohaselt peab vastavalt paragrahvile 76 eelnevate perioodide segmendiinformatsiooni muutma. Paragrahv 75 nõuab siiski niisuguse muutuse avalikustamist.

81. Ettevõte esitab iga avalikustatud ärisegmendi toodete ja iga geograafilise põhi- ja lisasegmendi koosseisu, kui see ei ole juba finantsaruannetes või finantsaruandestiku muudes osades avalikustatud.

82. Selleks et hinnata, millist mõju avaldavad ärisegmendile sellised asjaolud nagu nõudluse muutus, tootmissisendite või muude tootmisega seotud tegurite hindade muutus, alternatiivtoodete ja -protsesside arendamine, on vaja teada selle segmendi tegevusvaldkondi. Samamoodi on majandusliku ja poliitilise keskkonna muutuste mõju hindamisel geograafilise segmendi riskidele ja rentaablusele oluline teada selle geograafilise segmendi koosseisu.

83. Eelnevate perioodide aruannetes esitatud segmentide kohta, mis enam kvantitatiivseid künniseid ei ületa, eraldi aruandeid ei esitata. Künnise mitteületamise põhjusteks võivad olla näiteks nõudluse langus, juhtimisstrateegia muutus või segmendi põhitegevusega seotud osa müümine või teiste segmentidega ühendamine. Põhjuste selgitamine, mille tõttu eelnevalt avalikustatud segmentide kohta enam aruandeid ei esitata, võib olla kasulik turu languse või ettevõtte strateegia muutustega seotud ootuste kinnitamiseks.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

84. Käesolevat rahvusvahelist raamatupidamisstandardit rakendatakse finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. juulil 1998 või pärast seda algavaid perioode. Varasem rakendamine on soovitatav. Kui ettevõte rakendab enne 1. juulit 1998 algavate aruandeperioodide suhtes esialgse IAS 14 asemel käesolevat standardit, peab ettevõte selle asjaolu avalikustama.Kui finantsaruanded sisaldavad võrdlusandmeid käesoleva standardi jõustumiskuupäevale eelnevate või varasemate arvestusperioodide kohta, või on kasutatud varasemat rakendamist, siis tuleb käesoleva standardi sätete täitmiseks segmendiinformatsioon vastavalt ümber arvestada, välja arvatud juhul, kui seda ei ole praktiliselt võimalik teha, mille puhul peab ettevõte selle asjaolu avalikustama.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Majandustarkvara RAPID

Tarkvaraga RAPID saate korraldada keskmise või väikese ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestuse - laoarvestus, palgaarvestus, teenindus, üüriarvestus, jm. RAPIDi tasuta versiooniga saab töö tehtud üksikettevõtja, alustav ettevõte või mittetulundusühing.

Valdkonna tööpakkumised

PLAYTECH ESTONIA OÜ is hiring a SENIOR ACCOUNTANT in Tartu

Playtech Estonia OÜ

04. jaanuar 2019

Uudised

Tööriistad