IAS8 Perioodi puhaskasum või -kahjum, vead jne.

Standardiga IAS 35 “Lõpetatavad
tegevusvaldkonnad” asendatakse standardi IAS 8 paragrahvid 4 ja 19–22.
Standardiga IAS 35 asendatakse ka standardi IAS 8 paragrahvis 6 esitatud
lõpetatavate tegevusvaldkondade mõiste. IAS 35 kehtib nende finantsaruannete
suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 1999 või pärast seda algavaid
aruandeperioode.

 

IAS 40 “Kinnisvarainvesteeringud” muutis paragrahvi 44, mis on nüüd esitatud poolpaksus kursiivkirjas. IAS 40 kehtib nende finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 2001 või pärast seda algavaid aruandeperioode.

 

Standardiga IAS 8 on seotud üks SIC tõlgendus:

 

– SIC-8: ”IAS esmakordne rakendamine raamatupidamise põhialusena”.

 

SISUKORD

  <_o3a_p />

Paragrahv <_o3a_p />

Eesmärk <_o3a_p />

  <_o3a_p />

Rakendusala <_o3a_p />

1–5 <_o3a_p />

Mõisted <_o3a_p />

6 <_o3a_p />

Perioodi puhaskasum või -kahjum <_o3a_p />

7–30 <_o3a_p />

Erakorralised tulud ja kulud <_o3a_p />

11–15 <_o3a_p />

Kasum või kahjum tavategevusest <_o3a_p />

16–18 <_o3a_p />

(Väljajäetud paragrahvid) <_o3a_p />

19–22 <_o3a_p />

Raamatupidamislike hinnangute muutused <_o3a_p />

23–30 <_o3a_p />

Rängad vead <_o3a_p />

31–40 <_o3a_p />

Põhikäsitlus <_o3a_p />

34–37 <_o3a_p />

Lubatud alternatiivkäsitlus <_o3a_p />

38–40 <_o3a_p />

Muutused arvestusmeetodites <_o3a_p />

41–57 <_o3a_p />

Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi kasutuselevõtt <_o3a_p />

46–48 <_o3a_p />

Muud muutused arvestusmeetodites – põhikäsitlus <_o3a_p />

49–53 <_o3a_p />

Muud muutused arvestusmeetodites – lubatud alternatiivkäsitlus <_o3a_p />

54–57 <_o3a_p />

Jõustumiskuupäev <_o3a_p />

58 <_o3a_p />

 

Standardeid, mis on esitatud poolpaksus kursiivkirjas, tuleb lugeda koos käesolevas standardis esitatud taustmaterjali ja rakendusjuhiste ning “Rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite eessõnaga”. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid ei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste objektide suhtes (vt eessõna paragrahv 12).

EESMÄRK

Käesoleva standardi eesmärk on sätestada reeglid kasumiaruande teatavate objektide liigitamise, avalikustamise ja raamatupidamiskäsitluse kohta, et kõik ettevõtted koostaksid ja esitaksid kasumiaruandeid järjepidevalt samadel alustel. See suurendab võrreldavust nii ettevõtte eelmiste perioodidega kui ka teiste ettevõtete finantsaruannetega. Seetõttu nõuab käesolev standard erakorraliste tulude ja kulude liigitamist ja avalikustamist ning tavategevusest tuleneva kasumi või kahjumi teatavate komponentide avalikustamist. Lisaks sätestab käesolev standard raamatupidamiskäsitluse raamatupidamislike hinnangute ja arvestusmeetodite muutuste ja ränkade vigade parandamise suhtes.

RAKENDUSALA

1. Käesolevat standardit rakendatakse tavategevusest ja erakorralistest tuludest ja kuludest tuleneva kasumi või kahjumi kajastamisel kasumiaruandes ja raamatupidamishinnangute muutuste, ränkade vigade ja arvestusmeetodite muutuste arvestamisel.

2. Käesoleva standardiga asendatakse 1977. aastal kinnitatud standard IAS 8 “Tavapärasest erinevad ja eelnevate perioodide kirjed ja muutused arvestusmeetodites”.

3. Käesolev standard käsitleb muu hulgas aruandeperioodi puhaskasumi või -kahjumi teatavate komponentide avalikustamist. Need avalikustamised toimuvad lisaks muude rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega, kaasa arvatud standardiga IAS 1 “Finantsaruannete esitamine” nõutavatele avalikustamistele.

4. (Välja jäetud)

5. Erakorraliste tulude ja kulude, ränkade vigade ja arvestusmeetodite muutuste mõjusid tulumaksuarvestusele arvestatakse ja avalikustatakse vastavalt standardile IAS 12 “Tulumaks”. Standardi IAS 12 viiteid “ebatavalistele kirjetele” tuleb mõista kui “erakorralisi tulusid ja kulusid”, nagu on määratletud käesolevas standardis.

MÕISTED

6. Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Erakorralised tulud ja kulud
on tulud või kulud, mis tulenevad ettevõtte tavategevusest selgelt eristatavatest sündmustest või tehingutest, mistõttu ei saa eeldada nende sagedast või regulaarset kordumist.

Tavategevus
on mis tahes tegevus ettevõtte äritegevuse raames ja selline seotud tegevus, mida ettevõte teostab nimetatud tegevuse edendamiseks või mis on sellega seotud või sellest tingitud.

Rängad vead
on jooksval perioodil avastatud vead, mis on nii olulised, et ühe või mitme eelneva perioodi finantsaruandeid ei saa nende avaldamise kuupäeva seisuga enam usaldusväärseks pidada.

Arvestusmeetodid on konkreetsed põhimõtted, alused, lepped, eeskirjad ja tavad, mida ettevõte järgib finantsaruannete koostamisel ja esitamisel.

ARUANDEPERIOODI PUHASKASUM VÕI -KAHJUM

7. Kõiki aruandeperioodil kajastatavaid tulu- ja kuluobjekte tuleb arvesse võtta perioodi puhaskasumi või -kahjumi kindlaksmääramisel, kui mõni muu rahvusvaheline raamatupidamisstandard ei nõua ega luba teisiti.

8. Tavaliselt võetakse kõiki aruandeperioodil kajastatavaid tulu- ja kuluobjekte arvesse perioodi puhaskasumi või -kahjumi kindlaksmääramisel, sealhulgas erakorralisi tulusid ja kulusid ning raamatupidamislike hinnangumuutuste mõjusid. Siiski võib esineda asjaolusid, mille puhul võidakse teatavad objektid aruandeperioodi puhaskasumi või –kahjumi arvestamisest välja jätta. Käesolev standard käsitleb kahte sellist asjaolu: ränkade vigade parandamist ja arvestusmeetodite muutuste mõju.

9. Teistes rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites käsitletakse objekte, mis võivad vastata raamistikus esitatud tulu ja kulu mõistele, kuid mis tavaliselt aruandeperioodi puhaskasumi või -kahjumi leidmisel välja jäetakse. Sellised objektid on näiteks vahed põhivara ümberhindlusest (vt IAS 16 “Materiaalne põhivara”) ja välismaise majandusüksuse finantsaruande ümberarvestamisel tekkiv valuutakursi kasum ja kahjum (vt IAS 21 “Valuutakursi muutuste mõju”).

10. Aruandeperioodi puhaskasum või -kahjum koosneb järgmistest kasumiaruandes avalikustatavatest komponentidest:

(a) kasum või kahjum tavategevusest; ja

(b) erakorralised tulud ja kulud.

Erakorralised tulud ja kulud

11. Kõikide erakorraliste tulude ja kulude olemus ja summa avalikustatakse eraldi.

12. Peaaegu kõik aruandeperioodi puhaskasumi või -kahjumi arvutamisel arvesse võetavad tulud ja kulud tekivad ettevõtte tavategevuse käigus. Seetõttu tekitab sündmus või tehing ainult harvadel juhtudel erakorralise tulu või kulu.

13. Selle, kas mingi sündmus või tehing eristub selgelt ettevõtte tavategevusest, määrab pigem sündmuse või tehingu olemus, võrreldes ettevõtte tavapärase äritegevusega, kui selliste sündmuste eeldatav esinemissagedus. Seetõttu võib sündmus või tehing olla erakorraline ühe ettevõtte jaoks, kuid teise jaoks mitte, kuna ettevõtete tavategevus on erinev. Näiteks maavärinast tingitud kahju võib paljude ettevõtete jaoks olla erakorraline kulu. Maavärinast põhjustatud kahjunõuded kindlustusvõtjatelt ei ole siiski erakorraline kulu kindlustusseltsile, mis selliste riskide vastu kindlustab.

14. Näited sündmustest või tehingutest, mis tekitavad enamiku ettevõtete puhul erakorralisi tulusid ja kulusid on:

(a) vara sundvõõrandamine; või

(b) maavärin või muu loodusõnnetus.

15. Kõigi erakorraliste tulude ja kulude olemuse ja summa võib avalikustada kasumiaruandes või kui avalikustamine toimub finantsaruannete lisades, avalikustatakse kasumiaruandes kõigi erakorraliste tulude ja kulude kogusumma.

Kasum või kahjum tavategevusest

16. Kui tavategevusest tuleneva kasumi või kahjumi tulu ja kulu objektidel on selline suurus, olemus või esinemissagedus, et nende avalikustamine on oluline ettevõtte toimimise selgitamisel aruandeperioodil, siis tuleb selliste objektide olemus ja summa eraldi avalikustada.

17. Kuigi paragrahvis 16 kirjeldatud tulu- ja kuluobjektid ei ole erakorralised, võivad nende olemus ja summa olla olulised finantsaruannete kasutajatele ettevõtte finantsseisundi ja toimimise mõistmisel ning prognoosimisel. Selline info avalikustatakse tavaliselt finantsaruannete lisades.

18. Asjaolud, mille puhul võib osutuda vajalikuks tulu- ja kuluobjektide eraldi avalikustamine vastavalt paragrahvile 16, on näiteks:

(a) varude allahindamine neto realiseerimisväärtuseni või materiaalse põhivara allahindamine kaetava väärtuseni ning nende allahindamiste tühistamine;

(b) ettevõtte tegevuse restruktureerimine ja restruktureerimiskulutuste eraldiste tühistamine;

(c) materiaalse põhivara objektide võõrandamine;

(d) pikaajaliste investeeringute võõrandamine;

(e) tegevuse osaline lõpetamine;

(f) kohtuvaidluse lõpetamisega kaasnevad arveldused; ja

(g) muud eraldiste tühistamised.

19–22. (Välja jäetud – vt IAS 35 “Lõpetatavad tegevusvaldkonnad”.)

Raamatupidamislike hinnangute muutused

23. Äritegevusega kaasneva ebakindluse tõttu pole võimalik paljusid finantsaruannetes kajastatavaid objekte täpselt mõõta, neid saab vaid hinnata. Hindamisprotsess kujutab endast otsuste tegemist viimase teadaoleva informatsiooni põhjal. Hinnangud võivad osutuda vajalikuks näiteks ebatõenäolise laekumise, iganenud varude või amortiseeritava vara kasuliku eluea või majanduslike hüvede eeldatava tarbimise arvestamisel. Põhjendatud hinnangute kasutamine on finantsaruannete koostamise loomulik osa ega vähenda nende usaldusväärsust.

24. Hinnangu aluseks olevate asjaolude muutumisel, uue informatsiooni või kogemuste saamisel või hilisemate sündmuste tagajärjel võib osutuda vajalikuks hinnanguid muuta. Hinnangu korrigeerimine ei vasta oma olemuselt erakorralise sündmuse või ränga vea mõistele.

25. Mõnikord on arvestusmeetodite ja raamatupidamisliku hinnangu muutust raske eristada. Sel juhul käsitletakse muutust raamatupidamisliku hinnangu muutusena ja avalikustatakse asjakohased selgitused.

26. Raamatupidamisliku hinnangu muutuse mõju võetakse arvesse puhaskasumi või -kahjumi kindlaksmääramisel:

(a) sellel aruandeperioodil, millal muudatus tehakse, kui muutus mõjutab ainult seda perioodi; või

(b) sellel aruandeperioodil, millal muudatus tehakse, ja tulevastel perioodidel, kui muutus mõjutab mõlemat.

27. Raamatupidamisliku hinnangu muutus võib mõjutada kas ainult aruandeperioodi või nii aruandeperioodi kui ka tulevasi perioode. Näiteks mõjutab ebatõenäolise laekumise hinnangu muutus ainult aruandeperioodi ja kajastatakse seetõttu kohe. Amortiseeritava varaobjektiga seotud eeldatava kasuliku eluea või majanduslike hüvede tarbimise perioodi muutus mõjutab nii jooksva perioodi kui ka varaobjekti järelejäänud kasuliku eluea lõpuni jäänud kõigi perioodide amortisatsioonikulu. Mõlemal juhul kajastatakse aruandeperioodiga seotud muutuse mõju aruandeperioodi tulu või kuluna. Kui mõju avaldub ka tulevastel perioodidel, kajastatakse see tulevastel perioodidel.

28. Raamatupidamisliku hinnangu muutuse mõju kajastatakse kasumiaruande samas osas, kus eelnevalt kajastati vastavat hinnangut.

29. Erinevate perioodide finantsaruannete võrreldavuse tagamiseks kajastatakse eelnevalt tavategevuse kasumi või kahjumi osana arvestatud raamatupidamislike hinnangute muutuste mõju samas puhaskasumi või -kahjumi komponendis. Eelnevalt erakorralise tulu või kuluna kajastatud raamatupidamisliku hinnangu muutuse mõju kajastatakse vastavalt erakorralise tulu või kuluna.

30. Aruandeperioodis olulise mõjuga või eeldatavalt tulevastes perioodides olulise mõjuga raamatupidamisliku hinnangu muutuse olemus ja summa tuleb avalikustada. Kui summa suurust on võimatu määrata, siis tuleb see asjaolu avalikustada.

RÄNGAD VEAD

31. Ühe või mitme eelneva perioodi finantsaruannete koostamisel tehtud vead võivad ilmneda alles aruandeperioodi jooksul. Vead võivad olla tingitud arvutusvigadest, arvestusmeetodite rakendamise vigadest, asjaolude ekslikust tõlgendamisest, pettusest või eksitustest. Selliste vigade parandused võetakse tavaliselt arvesse aruandeperioodi puhaskasumi või -kahjumi kindlaksmääramisel.

32. Harvadel juhtudel on veal ühe või mitme eelneva perioodi finantsaruannetele nii oluline mõju, et neid finantsaruandeid ei saa nende avaldamise kuupäeva seisuga enam usaldusväärseks pidada. Selliseid vigu nimetatakse ränkadeks vigadeks. Ränk viga on näiteks lõpetamata toodangu või nõuete oluliste summade kajastamine eelneva perioodi finantsaruannetes kehtetute lepingute alusel, mida ei ole võimalik jõustada. Eelnevate perioodide ränkade vigade parandamiseks tuleb võrdlusandmeid korrigeerida või esitada pro forma lisainformatsiooni.

33. Ränkade vigade parandamist on võimalik eristada raamatupidamislike hinnangute muutustest. Raamatupidamislikud hinnangud on oma olemuselt lähendid, mida lisainformatsiooni selgumisel võib olla vajalik korrigeerida. Näiteks sellise ebakindla olukorra, mille tulemust eelnevalt ei olnud võimalik usaldusväärselt hinnata, selginemisel kajastatav tulu või kulu ei ole ränga vea parandamine.

Põhikäsitlus

34. Eelnevatest perioodidest tuleneva ränga vea parandussumma võrra korrigeeritakse jaotamata kasumi algsaldot. Võrdlusandmeid korrigeeritakse, välja arvatud juhul, kui seda on võimatu teha.

35. Finantsaruanded, k.a eelnevate perioodide võrdlusandmed, esitatakse nii, nagu oleks ränk viga parandatud selle tekkimise perioodil. Seega võetakse iga esitatud perioodi parandusesumma arvesse selle perioodi puhaskasumis või -kahjumis. Parandussummad, mis on seotud varasemate perioodidega kui need, mille kohta finantsaruannetes esitatakse võrdlusandmeid, kajastatakse kõige varasema esitatud perioodi jaotamata kasumi algsaldo korrigeerimisena. Kogu muu eelnevaid perioode käsitlev informatsioon, nagu eelnevaid perioode käsitlevate finantsandmete kokkuvõtted, korrigeeritakse samuti.

36. Võrdlusandmete korrigeerimine ei põhjusta tingimata omanike poolt heaks kiidetud või reguleerivate asutuste poolt registreeritud või neile esitatud finantsaruannete muutmist. Siseriiklikud õigusaktid võivad samas nõuda selliste finantsaruannete muutmist.

37. Ettevõte peab avalikustama järgmise informatsiooni:

(a) ränga vea olemus;

(b) aruandeperioodi ja aruandes esitatud kõigi eelnevate perioodide parandussummad;

(c) parandussumma, mis on seotud varasemate perioodidega kui need, mille kohta esitatakse võrdlusandmed;ja

(d) asjaolu, et võrdlusandmeid on korrigeeritud või et seda on võimatu teha.

Lubatud alternatiivkäsitlus

38. Ränga vea parandussumma võetakse arvesse aruandeperioodi puhaskasumi või -kahjumi kindlaksmääramisel. Võrdlusandmed tuleb esitada nii, nagu on esitatud eelneva perioodi finantsaruannetes. Lisaks esitatakse paragrahvi 34 kohane pro forma lisainformatsioon, välja arvatud juhul, kui seda on võimatu teha.

39. Ränga vea parandussumma tuleb arvesse võtta aruandeperioodi puhaskasumi või -kahjumi kindlaksmääramisel. Samas esitatakse lisainformatsioon, sageli eraldi veergudes, et näidata milline oleks aruandeperioodi ja kõigi esitatud eelnevate perioodide puhaskasum või -kahjum, kui ränk viga oleks parandatud selle tekkimise perioodil. Niisuguse raamatupidamiskäsitluse rakendamine võib olla vajalik riikides, kus nõutakse, et finantsaruanded sisaldaksid võrdlusandmeid, mis vastavad eelnevatel perioodidel esitatud finantsaruannetele.

40. Ettevõte peab avalikustama järgmise informatsiooni:

(a) ränga vea olemus;

(b) aruandeperioodi puhaskasumis või -kahjumis kajastatud parandussumma;ja

(c) parandussumma iga sellise perioodi osas, mille kohta on esitatud pro forma lisainformatsiooni, ja parandussumma, mis on seotud pro forma informatsiooniga hõlmatud perioodidele eelnevate perioodidega. Kui pro forma informatsiooni on võimatu esitada, tuleb see asjaolu avalikustada.

MUUTUSED ARVESTUSMEETODITES

41. Aruannete kasutajatel peab olema võimalik võrrelda teatava aja jooksul ettevõttes koostatud finantsaruandeid, et kindlaks teha trende ettevõtte finantsseisundis, toimimises või rahavoogudes. Seetõttu rakendatakse kõikidel perioodidel tavaliselt samu arvestusmeetodeid.

42. Arvestusmeetodeid muudetakse ainult siis, kui seda nõuavad õigusaktid või raamatupidamisstandardeid kehtestav organ või kui muutusega kaasneb sündmuste või tehingute asjakohasem esitamine ettevõtte finantsaruannetes.

43. Sündmuste või tehingute asjakohasem esitamine finantsaruannetes leiab aset siis, kui uue arvestusmeetodi rakendamise tulemusena on ettevõtte finantsseisundit, toimimist või rahavoogusid kajastava informatsiooni asjakohasus või usaldusväärsus suurem.

44. Arvestusmeetodite muutusteks ei loeta järgmist:

(a) arvestusmeetodi rakendamine selliste sündmuste või tehingute puhul, mis erinevad sisuliselt varasematest sündmustest või tehingutest;ja

(b) uue arvestusmeetodi rakendamine selliste sündmuste või tehingute puhul, mis ei ole varem aset leidnud või mis olid ebaolulised.

Vara esmakordne kajastamine ümberhinnatud maksumuses vastavalt standardi IAS 16 “Materiaalne põhivara” või IAS 38 “Immateriaalne vara” alternatiivkäsitlusele on arvestusmeetodi muutus, kuid seda käsitletakse ümberhindlusena vastavalt standardile IAS 16 või IAS 38, mitte vastavalt käesolevale standardile. Seetõttu ei rakendata käesoleva standardi paragrahve 49–57 selliste arvestusmeetodite muutuste suhtes.

45. Vastavalt käesoleva standardi nõuetele rakendatakse arvestusmeetodite muutust kas tagasiulatuvalt või edasiulatuvalt. Tagasiulatuva rakendamise korral rakendatakse uut arvestusmeetodit sündmuste ja tehingute kajastamisel nii, nagu oleks uut arvestusmeetodit kogu aeg kasutatud. Seega rakendatakse arvestusmeetodit sündmuste ja tehingute toimumise  kuupäevast. Edasiulatuv rakendamine tähendab, et uut arvestusmeetodit rakendatakse pärast muutuse kuupäeva toimuvate sündmuste ja tehingute suhtes. Eelnevate perioodide osas ei korrigeerita ei jaotamata kasumi algsaldot ega jooksva perioodi puhaskasumit või -kahjumit, sest olemasolevaid saldosid ümber ei arvutata. Uut arvestusmeetodit rakendatakse olemasolevate saldode suhtes siiski alates muutuse kuupäevast. Näiteks võib ettevõte otsustada muuta laenukasutuse kulutuste arvestusmeetodit ja need kulutused kapitaliseerida vastavalt standardis IAS 23 “Laenukasutuse kulutused” lubatud alternatiivkäsitlusele. Edasiulatuva rakendamise korral rakendatakse uut meetodit ainult pärast arvestusmeetodi muutuse kuupäeva tekkinud laenukasutuse kulutuste suhtes.

Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi kasutuselevõtt

46. Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi kasutuselevõtust tulenevat arvestusmeetodi muutust arvestatakse vastavalt antud rahvusvahelises raamatupidamisstandardis sisalduvatele konkreetsetele üleminekusätetele, kui need on olemas. Üleminekusätete puudumise korral rakendatakse arvestusmeetodi muutust vastavalt paragrahvides 49, 52 ja 53 esitatud põhikäsitlusele või paragrahvides 54, 56 ja 57 esitatud lubatud alternatiivkäsitlusele.

47. Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi üleminekusätted võivad nõuda arvestusmeetodi muutuse rakendamist tagasiulatuvalt või edasiulatuvalt.

48. Kui ettevõte ei ole veel rakendanud uut rahvusvahelist raamatupidamisstandardit, mille IASC on avaldanud, kuid mis ei ole veel jõustunud, soovitatakse ettevõttel avalikustada arvestusmeetodi tulevase muutuse olemus ja selle muutuse eeldatav mõju ettevõtte puhaskasumile või -kahjumile ja finantsseisundile.

Muud muutused arvestusmeetodites – põhikäsitlus

49. Arvestusmeetodi muutust tuleb rakendada tagasiulatuvalt, välja arvatud juhul, kui eelnevate perioodidega seotud korrigeerimissummat ei ole võimalik usaldusväärselt kindlaks määrata. Eelmiste perioodide suhtes tehtud korrigeerimine esitatakse jaotamata kasumi algsaldo korrigeerimisena. Võrdlusandmeid tuleb korrigeerida, välja arvatud juhul, kui seda on võimatu teha.1

50. Finantsaruanded, kaasa arvatud eelmiste perioodide võrdlusandmed, esitatakse nii, nagu oleks uut arvestusmeetodit kogu aeg kasutatud. Seega korrigeeritakse võrdlusandmed uuele arvestusmeetodile vastavaks. Finantsaruannetes esitatud perioodidest varasemate perioodidega seotud korrigeerimissummat kajastatakse kõige varasema esitatud perioodi jaotamata kasumi algsaldo korrigeerimisena. Kogu muu eelnevaid perioode käsitlev informatsioon, nagu näiteks eelnevate perioodide finantsandmete kokkuvõtted, korrigeeritakse samuti.

51. Võrdlusandmete korrigeerimine ei põhjusta tingimata omanike poolt heaks kiidetud või reguleerivate asutuste poolt registreeritud või neile esitatud finantsaruannete muutmist. Siseriiklikud õigusaktid võivad samas nõuda selliste finantsaruannete muutmist.

52. Arvestusmeetodi muutust rakendatakse edasiulatuvalt, kui paragrahvis 49 sätestatud jaotamata kasumi algsaldo korrigeerimissummat ei ole võimalik usaldusväärselt kindlaks määrata.

53. Kui arvestusmeetodi muutusel on oluline mõju jooksvale või varasematele esitatud aruandeperioodidele või see võib omada olulist mõju tulevastele perioodidele, peab ettevõte avalikustama järgmise informatsiooni:

(a) muutuse põhjused;

(b) aruandeperioodi ja kõigi esitatud perioodide korrigeerimissummad;

(c) võrdlusandmetes esitatud perioodidest varasemate perioodidega seotud korrigeerimissumma; ja

(d) asjaolu, et võrdlusandmeid on korrigeeritud või et seda on võimatu teha.

Muud muutused arvestusmeetodites – lubatud alternatiivkäsitlus

54. Arvestusmeetodi muutust rakendatakse tagasiulatuvalt, välja arvatud juhul, kui varasemate perioodidega seotud korrigeerimissummat ei ole võimalik usaldusväärselt kindlaks määrata. Korrigeerimisi võetakse arvesse jooksva perioodi puhaskasumi või -kahjumi kindlaksmääramisel. Võrdlusandmed tuleb esitada nii, nagu need on esitatud eelneva perioodi finantsaruannetes. Lisaks esitatakse paragrahvi 49 kohane pro forma lisainformatsioon, välja arvatud juhul, kui seda on võimatu teha.2

55. Arvestusmeetodi muutusest tulenevad korrigeerimised võetakse arvesse perioodi puhaskasumi või -kahjumi kindlaksmääramisel. Samas esitatakse aruandes sageli eraldi veergudes täiendavad võrdlusandmed, aruandeperioodi ja kõigi esitatud eelnevate perioodide puhaskasumi või -kahjumi ja finantsseisundi kohta nii, nagu oleks uut arvestusmeetodit alati kasutatud. Sellise raamatupidamiskäsitluse rakendamine võib olla vajalik riikides, kus nõutakse, et finantsaruanded sisaldaksid võrdlusandmeid, mis on kooskõlas eelnevatel perioodidel esitatud finantsaruannetega.

56. Arvestusmeetodi muutust tuleb rakendada edasiulatuvalt, kui paragrahvi 54 kohaselt aruandeperioodi puhaskasumis või -kahjumis arvesse võetavat summat ei ole võimalik usaldusväärselt kindlaks määrata.

57. Kui arvestusmeetodi muutusel on oluline mõju jooksvale või varasematele esitatud perioodidele või sellel võib olla oluline mõju tulevastele perioodidele, peab ettevõte avalikustama järgmise informatsiooni:

(a) muutuse põhjused;

(b) aruandeperioodi puhaskasumis või -kahjumis kajastatud korrigeerimissumma; ja

(c) iga sellise perioodi korrigeerimissumma, mille kohta on esitatud pro forma lisainformatsioon, ja korrigeerimissumma, mis on seotud finantsaruannetes esitatud perioodidele eelnenud perioodidega. Kui pro forma informatsiooni on võimatu esitada, tuleb see asjaolu avalikustada.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

58. Käesolev rahvusvaheline raamatupidamisstandard kehtib nende finantsaruannete kohta, mis hõlmavad 1. jaanuaril 1995 või pärast seda algavaid aruandeperioode.

 

1
SIC-8: “IAS esmakordne rakendamine raamatupidamise põhialusena”. Selle kohaselt ei tohi siseriiklikelt raamatupidamisnõuetelt IAS-standarditele üleminekust tulenevate muutuste kumulatiivset mõju kasumiaruandes kajastada (st standardi IAS 8.54 kohast alternatiivkäsitlust ei rakendata sel juhul, kui IAS standardeid rakendatakse esimest korda raamatupidamise põhialusena).

2
SIC-8: “IAS esmakordne rakendamine raamatupidamise põhialusena”. Selle kohaselt ei tohi siseriiklikelt raamatupidamisnõuetelt IAS-standarditele üleminekust tulenevate muutuste kumulatiivset mõju kasumiaruandes kajastada (st et standardi IAS 8.54 kohast alternatiivkäsitlust ei rakendata sel juhul, kui IAS standardeid rakendatakse esimest korda raamatupidamise põhialusena).

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad