IAS7 Rahavoogude aruanded

Käesoleva muudetud rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga asendatakse standard IAS 7 “Finantsseisundi muutuste aruanne”, mille IASC juhatus kinnitas 1977. aasta oktoobris. Muudetud standard jõustus finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 1994 või pärast seda algavaid aruandeperioode.

SISUKORD

<_o3a_p />

Paragrahvid <_o3a_p />

Eesmärk <_o3a_p />

<_o3a_p />

Rakendusala <_o3a_p />

1–3 <_o3a_p />

Rahavooge käsitlevast informatsioonist saadav kasu <_o3a_p />

4–5 <_o3a_p />

Mõisted <_o3a_p />

6–9 <_o3a_p />

Raha ja raha ekvivalendid <_o3a_p />

7–9 <_o3a_p />

Rahavoogude aruande esitamine <_o3a_p />

10–17 <_o3a_p />

Põhitegevus <_o3a_p />

13–15 <_o3a_p />

Investeerimistegevus <_o3a_p />

16 <_o3a_p />

Finantseerimistegevus <_o3a_p />

17 <_o3a_p />

Põhitegevuse rahavoogude kajastamine <_o3a_p />

18–20 <_o3a_p />

Investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoogude kajastamine <_o3a_p />

21 <_o3a_p />

Rahavoogude kajastamine netosummana <_o3a_p />

22–24 <_o3a_p />

Välisvaluuta rahavood <_o3a_p />

25–28 <_o3a_p />

Erakorralised kirjed <_o3a_p />

29–30 <_o3a_p />

Intressid ja dividendid <_o3a_p />

31–34 <_o3a_p />

Tulumaks <_o3a_p />

35–36 <_o3a_p />

Investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse ning ühisettevõtmistesse <_o3a_p />

37–38 <_o3a_p />

Tütarettevõtete ja muude äriüksuste omandamine ja võõrandamine <_o3a_p />

39–42 <_o3a_p />

Mitterahalised tehingud <_o3a_p />

43–44 <_o3a_p />

Raha ja raha ekvivalentide komponendid <_o3a_p />

45–47 <_o3a_p />

Muu avalikustatav informatsioon <_o3a_p />

48–52 <_o3a_p />

Jõustumiskuupäev <_o3a_p />

53 <_o3a_p />

Standardeid, mis on esitatud poolpaksus kursiivkirjas, tuleb lugeda koos käesolevas standardis esitatud taustmaterjali ja rakendamisjuhiste ning “Rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite eessõnaga”. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid ei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste objektide suhtes (vt eessõna paragrahv 12).

EESMÄRK

Ettevõtte rahavooge käsitlev informatsioon on kasulik, kuna selle alusel saavad finantsaruannete kasutajad hinnata ettevõtte suutlikkust teenida ja vajadust kasutada raha ja raha ekvivalente. Majandusotsuste langetamiseks peavad kasutajad hindama ettevõtte võimet teenida raha ja raha ekvivalente ning nende teenimise ajastamist ja tõenäosust.

Käesoleva standardi eesmärk on nõuda ettevõtte raha ja raha ekvivalentide muutusi kajastava informatsiooni esitamist rahavoogude aruande näol, milles aruandeperioodi jooksul tekitatud rahavood liigitatakse põhi-, investeerimis- ja finantseerimistegevuse kaupa.

RAKENDUSALA

1. Ettevõte peab koostama käesoleva standardi nõuetele vastava rahavoogude aruande ja esitama selle finantsaruannete lahutamatu osana kõikidel aruandeperioodidel, mille kohta finantsaruanded esitatakse.

2. Käesoleva standardiga asendatakse 1977. aasta juulis kinnitatud standard IAS 7 “Finantsseisundi muutuste aruanne”.

3. Ettevõtte finantsaruannete kasutajad on huvitatud sellest, kuidas ettevõte teenib ning kasutab raha ja raha ekvivalente. Selline huvi eksisteerib sõltumata ettevõtte tegevuse laadist ja asjaolust, et raha võib mõnel juhul, näiteks finantsasutuse puhul, käsitleda ettevõtte toodanguna. Ettevõtted vajavad raha põhimõtteliselt samadel eesmärkidel, olenemata tulutoovate põhitegevusvaldkondade erinevustest. Nad vajavad raha tegutsemiseks, kohustuste tasumiseks ning tulu väljamaksmiseks investoritele. Sellest tulenevalt kohustab käesolev standard kõiki ettevõtteid esitama rahavoogude aruannet.

RAHAVOOGE KÄSITLEVAST INFORMATSIOONIST SAADAV KASU

4. Kui rahavoogude aruannet kasutatakse koos ülejäänud finantsaruannetega, annab see informatsiooni, mis võimaldab kasutajatel hinnata muutusi ettevõtte netovaras, ettevõtte finantsstruktuuri (sh selle likviidsust ja maksevõimet) ning ettevõtte võimet mõjutada rahavoogude mahtu ja ajastust, et kohaneda muutuvate tingimuste ja võimalustega. Rahavooge käsitlev informatsioon on kasulik, et hinnata ettevõtte võimet teenida raha ja selle ekvivalente ning see võimaldab kasutajatel töötada välja eri ettevõtete tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse hindamise ja võrdlemise mudelid. Samuti suurendab see eri ettevõtete tegevustulemuste võrreldavust, kuna kõrvaldatakse ühesuguste tehingute ja toimingute suhtes rakendatavate eri raamatupidamiskäsitluste kasutamise mõju.

5. Rahavoogusid käsitlevat varasemat informatsiooni kasutatakse tihti tulevaste rahavoogude mahu, ajastuse ja tõenäosuse näitajana. Samuti on see kasulik tulevaste rahavoogude varasemate prognooside paikapidavuse kontrollimisel ning kasumlikkuse, raha puhaskäibe ja hinnamuutuste mõju omavahelise suhte uurimisel.

MÕISTED

6. Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Raha hõlmab sularaha ja nõudmiseni hoiuseid.

Raha ekvivalendid on lühiajalised kõrglikviidsed investeeringud, mida saab kergesti konverteerida teadaoleva suurusega rahasummadeks ja mille väärtuse muutumise risk on väike.

Rahavood on raha ja raha ekvivalentide laekumised ja väljamaksed.

Põhitegevus on ettevõtte põhiline tulutoov ja muu tegevus, mis ei ole investeerimis- ega finantseerimistegevus
.

Investeerimistegevus on põhivara ja muude, v.a raha ekvivalentideks mitteloetud investeeringute soetamine ja võõrandamine
.

Finantseerimistegevus on tegevus, mille tulemusena muutub ettevõtte omakapitali ja laenude suurus ja koosseis
.

Raha ja raha ekvivalendid

7. Raha ekvivalente hoitakse lühiajaliste rahaliste kohustuste täitmiseks, mitte investeerimis- või muul eesmärgil. Investeeringut saab käsitleda raha ekvivalendina, kui seda on lihtne konverteerida teadaoleva suurusega rahasummaks ja selle väärtuse muutumise risk on väike. Seetõttu saab investeeringut tavaliselt käsitleda raha ekvivalendina ainult juhul, kui sellel on lühike lõpptähtaeg, näiteks kuni kolm kuud alates omandamiskuupäevast. Omakapitali investeeringuid ei käsitleta raha ekvivalentidena, v.a juhul, kui need on oma olemuselt raha ekvivalendid, näiteks eelisaktsiad, millel on kindlaksmääratud lunastuskuupäev ja mis on omandatud pisut enne lunastustähtpäeva.

8. Pangalaene käsitletakse tavaliselt finantseerimistegevusena. Mõnedes riikides moodustab nõudmisel tagasimakstav arvelduskrediit ettevõtete rahavoogude juhtimise lahutamatu osa. Sel juhul käsitletakse arvelduskrediiti raha ja raha ekvivalentide komponendina. Sellist pangaduskorraldust iseloomustab pangakonto saldo sage kõikumine positiivse jäägi ja limiidiületuse vahel.

9. Rahavood ei hõlma raha või raha ekvivalente moodustavate komponentide vahelisi liikumisi, kuna kõnealused komponendid on pigem ettevõtte rahavoogude juhtimise kui põhi-, investeerimis- või finantseerimistegevuse osa. Rahavoogude juhtimine hõlmab üleliigse raha investeerimist raha ekvivalentidesse.

RAHAVOOGUDE ARUANDE
ESITAMINE

10. Rahavoogude aruanne peab kajastama aruandeperioodi põhi-, investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoogusid.

11. Ettevõte esitab põhi-, investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavood oma äritegevusele kõige asjakohasemal viisil. Tegevuspõhine liigitamine annab informatsiooni, mis võimaldab selle kasutajatel hinnata kõnealuste tegevusliikide mõju ettevõtte finantsseisundile ning selle raha ja raha ekvivalentide hulgale. Seda informatsiooni võib kasutada ka kõnealuste tegevusliikide omavaheliste suhete hindamisel.

12. Mõni tehing võib hõlmata ka rahavoogusid, mis liigituvad erinevalt. Näiteks kui tagasimakstav laenusumma sisaldab nii intressi kui ka laenu põhiosa, võib intressi liigitada põhitegevuse alla ja laenu põhiosa liigitatakse finantseerimistegevuse all.

Põhitegevus

13. Põhitegevusest tulenev rahasumma on põhinäitaja, mis osutab, kas ettevõtte on teeninud piisavalt raha, et maksta tagasi laene, säilitada ettevõtte toimimisvõimsust, maksta dividende ja teha uusi investeeringuid, kasutamata väliseid investeerimisallikaid. Põhitegevuse varasemate rahavoogude komponente käsitlev informatsioon on koos muu informatsiooniga kasulik ka põhitegevuse tulevaste rahavoogude prognoosimisel.

14. Põhitegevuse rahavood tulenevad peamiselt ettevõtte põhilistest tulutoovatest toimingutest. Seetõttu tulenevad need üldjuhul tehingutest ja muudest sündmustest, mis mõjutavad puhaskasumit või -kahjumit. Põhitegevuse rahavood on näiteks:

(a) raha laekumine kaupade müügist ja teenuste osutamisest;

(b) raha laekumine kasutus-, komisjoni- ja muude tasudena ning muu tuluna;

(c) raha maksmine tarnijatele kaupade ja teenuste eest;

(d) raha maksmine töötajatele ja töötajate eest;

(e) raha laekumine kindlustusettevõtetel ja viimaste poolt tehtud väljamaksed seoses kindlustuspreemiate, nõuete, aastamaksete ja muude kindlustushüvitistega;

(f) makstud või tagastatud tulumaks, v.a juhul, kui neid on võimalik konkreetselt seostada investeerimis- või finantseerimistegevusega, ja

(g) raha laekumine või väljamakse, mis on seotud kauplemise eesmärgil hoitavate lepingutega.

Mõnede tehingutega, näiteks põhivahendi müügiga, võib kaasneda tulu või kahjum, mida võetakse arvesse puhaskasumi või -kahjumi kindlaksmääramisel. Siiski liigitatakse tehingutega seotud rahavood investeerimistegevuse rahavoogudeks.

15. Ettevõte võib omada väärtpabereid ja laene kauplemise eesmärgil, mis sel juhul sarnanevad spetsiaalselt edasimüügiks soetatud varudega. Seetõttu liigitatakse kaubeldavate väärtpaberite ostmise ja müügiga seotud rahavood põhitegevuse alla. Samuti liigitatakse põhitegevuse alla finantsasutuste tehtud rahalised ettemaksed ja antud laenud, sest need on seotud kõnealuste ettevõtete peamise tulutoova tegevusega.

Investeerimistegevus

16. Investeerimistegevusega seotud rahavoogude eraldi avalikustamine on oluline, kuna kõnealused rahavood näitavad, kui suuri kulutusi on tehtud tulevaste tulude ja rahavoogude teenimiseks kavandatud ressurssidele. Investeerimistegevusega seotud rahavood on näiteks:

(a) raha maksmine materiaalse põhivara, immateriaalse vara ja muu põhivara soetamiseks. Kõnealused maksed hõlmavad ka kapitaliseeritud arendusväljaminekuid ja ettevõtte enda valmistatud materiaalset põhivara;

(b) raha laekumine materiaalse põhivara, immateriaalse vara ja muu põhivara müügist;

(c) raha väljamaksed teiste ettevõtete omakapitali- või võlainstrumentide ning ühisettevõtmistes osaluse omandamise eesmärgil (v.a raha ekvivalentidena käsitletavate või kauplemise eesmärgil hoitavate instrumentide eest makstud raha);

(d) raha laekumine teiste ettevõtete omakapitali- ja võlainstrumentide ning ühisettevõtmistes osaluse müügist (v.a raha laekumine raha ekvivalentidena käsitletavate ja kauplemise eesmärgil hoitavate instrumentide müügist);

(e) raha ettemaksed ja laenu andmine teistele isikutele (v.a finantsasutuste tehtud ettemaksed ja antud laenud);

(f) teistele isikutele tehtud ettemaksete ja antud laenude laekumine (v.a finantsasutuste ettemaksed ja laenud);

(g) raha väljamakse futuur-, forward-, optsiooni- ja swap-lepingute eest, v.a juhul, kui kõnealused lepingud on soetatud kauplemise eesmärgil või kui maksed liigitatakse finantseerimistegevuse alla, ja

(h) raha laekumine futuur-, forward-, optsiooni- ja swap-lepingute eest, v.a juhul, kui kõnealused lepingud on soetatud kauplemise eesmärgil või kui raha laekumine liigitatakse finantseerimistegevuse alla.

Kui lepingut käsitletakse riskimaandamislepinguna, siis liigitatakse kõnealuse lepinguga seotud rahavoogusid samal viisil nagu maandatava objektiga seotud rahavoogusid.

Finantseerimistegevus

17. Finantseerimistegevusega seotud rahavoogude eraldi avalikustamine on oluline, sest see võimaldab prognoosida ettevõtte rahastajate nõudeid tulevaste rahavoogude kohta. Finantseerimistegevusega seotud rahavood on näiteks:

(a) raha laekumine aktsiate ja muude omakapitaliinstrumentide emiteerimisest;

(b) ettevõtte aktsiate omandamiseks või tagasiostmiseks tehtud väljamaksed omanikele;

(c) raha laekumine võlakohustuste, laenude, vekslite, võlakirjade, hüpoteekide emiteerimisest ja muust lühi- või pikaajalisest laenamisest;

(d) laenatud rahasummade tagasimaksmine ja

(e) rentniku poolt tehtud raha väljamaksed kapitalirendiga seotud tasumata kohustiste vähendamiseks.

PÕHITEGEVUSE RAHAVOOGUDE KAJASTAMINE

18. Ettevõte peab põhitegevuse rahavoogude kajastamisel kasutama kas:

(a) otsemeetodit, mille kohaselt avalikustatakse raha brutolaekumiste ja -väljamaksete põhiliigid,või

(b) kaudmeetodit, mille kohaselt puhaskasumit või -kahjumit korrigeeritakse mitterahaliste tehingute, varasema või tulevase põhitegevusega seotud tekkepõhiselt kajastatud maksete ja -laekumiste ning edasilükatud maksete ja laekumiste ning investeerimis- või finantseerimistegevuse rahavoogudega seotud tulude või kulude mõjuga.

19. Ettevõtetel soovitatakse põhitegevusega seotud rahavoogusid kajastada otsesmeetodil. Otsemeetodi rakendamine annab informatsiooni, mis on kasulik tulevaste rahavoogude prognoosimisel ning mis ei ole kättesaadav kaudmeetodi rakendamisel. Otsemeetodi korral on võimalik saada informatsiooni raha brutolaekumiste ja -väljamaksete põhiliikide kohta kas:

(a) ettevõtte raamatupidamisregistritest või

(b) korrigeerides müügitulu, müüdud toodete ja teenuste maksumust (finantsasutuste puhul intressitulu ja -kulu ning muid sarnaseid tulusid ja kulusid) ning kasumiaruande muid kirjeid:

(i) varude ning põhitegevusega seotud nõuete ja võlgade muutumisega aruandeperioodil;

(ii) muude mitterahaliste kirjetega ja

(iii) muude kirjetega, millega seotud maksed ja laekumised kuuluvad investeerimis- või finantseerimistegevuse rahavoogude alla.

20. Kaudsmeetodi rakendamisel määratakse põhitegevuse rahavoogude netotulem, korrigeerides puhaskasumit või -kahjumit vastavalt järgmistele mõjudele:

(a) varude ning põhitegevusega seotud nõuete ja võlgade muutumisega aruandeperioodil;

(b) mitterahaliste kirjetega, nt amortisatsioon, eraldised, edasilükatud maksud, realiseerimata valuutatulud ja -kulud, sidusettevõtete jaotamata kasum ja vähemusosalus; ja

(c) kõigi muude kirjetega, millega seotud maksed ja laekumised kuuluvad investeerimis- või finantseerimistegevuse rahavoogude alla.

Teise võimalusena võib kaudmeetodit kasutades põhitegevuse rahakäibe netotulemi välja tuua, näidates kasumiaruandes kajastatud tulusid ja kulusid ning aruandeperioodi jooksul varudes ning põhitegevusega seotud nõuetes ja võlgades toimunud muutusi.

INVESTEERIMIS- JA FINANTSEERIMISTEGEVUSE RAHAVOOGUDE KAJASTAMINE

21. Ettevõte peab kajastama eraldi investeerimis- võifinantseerimistegevusega seotud raha brutolaekumiste ja -väljamaksete põhiliike, v.a paragrahvides 22 ja 24 kirjeldatud rahavood, mida kajastatakse netosummana.

RAHAVOOGUDE KAJASTAMINE NETOSUMMANA

22. Netosummana võib kajastada järgmisi põhi-, investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoogusid:

(a) klientide nimel tehtud väljamaksed või raha laekumine, kui rahavood kajastavad pigem klientide kui ettevõtte tegevust, ja

(b) selliste varaobjektide eest laekunud ja makstud raha, mida iseloomustavad kiire käive, suured kogused ja lühikesed lõpptähtajad.

23. Paragrahvi 22(a) osutatud rahalaekumised ja -väljamaksed on näiteks:

(a) nõudmiseni hoiuste vastuvõtmine ja väljamaksmine panga poolt;

(b) investeerimisettevõtte klientide vahendite haldamine ja

(c) rendisummade kogumine kinnisvaraomanike nimel ja maksmine neile.

Paragrahvi 22(b) osutatud rahalaekumised ja -väljamaksed on näiteks need, mis on seotud:

(a) krediitkaardiklientide tasutud põhisummadega;

(b) investeeringute ostmise ja müümisega ja

(c) muude lühiajaliste laenudega, näiteks kuni kolme kuu pikkuse tagastamistähtajaga laenudega.

24. Netosummana võib kajastada finantsasutuse kõigi järgmiste toimingutega seotud rahavoogusid:

(a) fikseeritud tähtpäevaga hoiuste vastuvõtmise ja väljamaksmisega seotud rahalaekumised ja -väljamaksed;

(b) hoiuste paigutamine teistesse finantsasutustesse ja nende väljavõtmine sealtning

(c) klientidele ettemaksete tegemine ja laenude andmine ning kõnealuste ettemaksete ja laenude tagasimaksmine.

VÄLISVALUUTA RAHAVOOD

25. Välisvaluutas toimunud tehingutest tulenevaid rahavooge tuleb kajastada ettevõtte aruandevaluutas, kohaldades välisvaluuta summa suhtes maksepäeval aruande- ja välisvaluuta vahel kehtinud valuutakurssi.

26. Välisriikides asuvate tütarettevõtete rahavood tuleb ümber arvutada vastavalt maksepäeval aruande- ja välisvaluuta vahel kehtinud valuutakursile.

27. Välisvaluutas nomineeritud rahavoogusid kajastatakse kooskõlas standardiga IAS 21 “Valuutakursi muutuste mõju”. See lubab kasutada tegelikule valuutakursile ligilähedast kurssi. Näiteks võib välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel või välisriigis asuva tütarettevõtte rahavoogude ümberarvestamisel kasutada aruandeperioodi kaalutud keskmist vahetuskurssi. Kuid IAS 21 ei luba välisriigis asuva tütarettevõtte rahavoogude ümberarvestamisel kasutada bilansi koostamise päeval kehtivat vahetuskurssi.

28. Välisvaluuta kursimuutustest tulenevad realiseerimata tulud ja kulud ei ole rahavood. Rahavoogude aruandes kajastatakse siiski kursimuutuste mõju välisvaluutas hoitavale või maksmisele kuuluvale rahale ja raha ekvivalentidele, et kooskõlastada raha ja raha ekvivalente aruandeperioodi algul ja lõpul. Kõnealune summa kajastatakse põhi-, investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoogudest eraldi ning see sisaldab (võimalikke) erinevusi, mis oleksid tekkinud juhul, kui nende rahavoogude ümberarvestamisel oleks kasutatud aruandeperioodi lõpul kehtinud valuutakursse.

ERAKORRALISED KIRJED

29. Erakorraliste kirjetega seotud rahavood tuleb liigitada vastavalt vajadusele põhi-, investeerimis- või finantseerimistegevuse rahavoogudeks ning avalikustada eraldi.

30. Erakorraliste kirjetega seotud rahavood avalikustatakse rahavoogude aruandes eraldi, vastavalt sellele, kas need tulenevad põhi-, investeerimis- või finantseerimistegevusest, et võimaldada kasutajatel aru saada nende olemusest ning nende mõjust ettevõtte praegustele ja tulevastele rahavoogudele. Need rahavood avalikustatakse lisaks sellele, et eraldi avalikustatakse standardiga IAS 8 “Perioodi puhaskasum või -kahjum, rängad vead ja muutused arvestusmeetodites” nõutavate erakorraliste kirjete sisu ja summa.

INTRESSID JA DIVIDENDID

31. Laekunud ja väljamakstud intressidest ja dividendidest tulenevad rahavood tuleb avalikustada eraldi.Iga kirje tuleb liigitada järjepidevalt aruandeperioodist aruandeperioodi põhi-, investeerimis- või finantseerimistegevuse alla.

32. Aruandeperioodi jooksul makstud intresside kogusumma avalikustatakse rahavoogude aruandes, olenemata sellest, kas see summa on näidatud kasumiaruandes kuluna või kapitaliseeritud vastavalt standardis IAS 23 “Laenukasutuse kulutused” lubatud alternatiivkäsitlusele.

33. Finantsasutuste puhul liigitatakse makstud intressid ning laekunud intressid ja dividendid tavaliselt põhitegevuse rahavoogudeks. Muude ettevõtete puhul puudub nende rahavoogude liigitamise suhtes üksmeel. Makstud intressid ning laekunud intressid ja dividendid võib liigitada põhitegevuse rahavoogudeks, kuna need mõjutavad puhaskasumit või -kahjumit. Teise võimalusena võib makstud intressid ning laekunud intressid ja dividendid liigitada vastavalt finantseerimistegevuse rahavoogudeks ning investeerimistegevuse rahavoogudeks, kuna need on vastavalt raha saamisega seotud kulutused või investeeringutelt laekunud tulud.

34. Väljamakstud dividendid võib liigitada finantseerimistegevuse rahavooks, kuna need on raha saamisega seotud kulutused. Samuti võib makstud dividendid liigitada põhitegevuse rahavoogude alla, aitamaks infotarbijatel hinnata ettevõtte suutlikkust maksta dividende põhitegevusest teenitud rahast.

TULUMAKS

35. Tulumaksuga seotud rahavood tuleb kajastada eraldi ning liigitada põhitegevuse rahavoogudeks, v.a juhul, kui need on konkreetselt seotud finantseerimis- või investeerimistegevusega.

36. Tulumaks tekib rahavoogude aruandes põhi-, investeerimis- või finantseerimistegevuseks liigitatud rahavooge tekitavate tehingute tulemusena. Kuigi tulumaksukulu võib teatud juhtudel seostada investeerimis- või finantseerimistegevusega, on sellekohaseid tulumaksu rahavoogusid tihti võimatu liigitada ning need võivad tekkida aluseks oleva tehinguga seotud rahavoost erineval perioodil. Seepärast liigitatakse tasutud tulumaks tavaliselt põhitegevuse rahavooks. Juhul kui tulumaksuga seotud rahavooge on otstarbekas seostada ühe kindla tehinguga, millest tulenevad rahavood liigitatakse investeerimis- või finantseerimistegevuseks, liigitatakse ka tulumaksuga seotud rahavood vastavalt vajadusele investeerimis- või finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Kui tulumaksu rahavood hõlmavad rohkem kui üht tegevusliiki, avalikustatakse tasutud maksude kogusumma.

INVESTEERINGUD TÜTAR- JA SIDUSETTEVÕTETESSE NING ÜHISETTEVÕTMISTESSE

37. Kapitaliosaluse- või soetusmaksumuse meetodil kajastatud investeeringute kohta sidus- või tütarettevõtetes esitab investor rahavoogude aruandes ainult enda ja investeeringuobjekti vahelised rahavood, näiteks dividendid ja ettemaksed.

38. Ettevõte, mis kajastab oma osalust ühiselt kontrollitavas majandusüksuses (vt IAS 31 “Finantsaruandlus ühisettevõtmistes osalemise kohta”), kasutades proportsionaalset konsolideerimist, kajastab konsolideeritud rahavoogude aruandes oma proportsionaalset osa ühiselt kontrollitava majandusüksuse rahavoogudest. Ettevõte, mis kajastab kõnealust osalust kapitaliosaluse meetodit kasutades, kajastab rahavoogude aruandes ühiselt kontrollitavasse majandusüksusesse tehtud investeeringutega ja sealt saadud dividendidega ning muude enda ja ühiselt kontrollitava majandusüksuse vaheliste maksete ja laekumistega seotud rahavoogusid.

TÜTARETTEVÕTETE JA MUUDE ÄRIÜKSUSTE OMANDAMINE JA VÕÕRANDAMINE

39. Tütarettevõtete ja muude äriüksuste omandamise ja võõrandamisega seotud rahavoogude koondsummad tuleb kajastada eraldi ning liigitada investeerimistegevuseks.

40. Ettevõte peab avalikustama aruandeperioodi jooksul toimunud tütarettevõtete ja muude äriüksuste omandamise ning võõrandamise kohta summeeritult järgmise informatsiooni:

(a) ostu või võõrandamise kogutasu;

(b) omandamisel või võõrandamisel rahas ja raha ekvivalentides tasutud osa;

(c) raha ja raha ekvivalendid omandatud või võõrandatud tütarettevõttes või muus äriüksusesning

(d) omandatud või võõrandatud tütarettevõtte või äriüksuse vara ja kohustised, v.a raha või raha ekvivalendid, summeerituna põhiliikide kaupa.

41. Tütarettevõtete ja muude äriüksuste omandamise ja võõrandamisega seotud rahavoogude eraldi kajastamine ühe kirjena, koos täiendava informatsiooni avalikustamisega omandatud või võõrandatud vara ja kohustiste summa kohta, aitab eristada neid rahavoogusid muudest põhi-, investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoogudest. Omandamisega seotud rahavoogusid ei korrigeerita võõrandamisega seotud rahavoogude mõjuga.

42. Rahavoogude aruandes esitatakse omandamis- või müügitasuna väljamakstud või laekunud raha koondsumma, millest on maha arvatud omandatud või võõrandatud raha ja raha ekvivalendid.

MITTERAHALISED TEHINGUD

43. Rahavoogude aruandest jäetakse välja need investeerimis- ja finantseerimistegevusega seotud tehingud, mis ei nõua raha ega raha ekvivalentide kasutamist. Kõnealused tehingud avalikustatakse finantsaruannete muudes osades nii, et on esitatud kogu asjakohane informatsioon kõnealuste investeerimis- ja finantseerimistehingute kohta.

44. Paljud investeerimis- ja finantseerimistehingud ei mõjuta otseselt jooksvaid rahavoogusid, kuigi need mõjutavad ettevõtte kapitali- ja varad struktuuri. Mitterahaliste tehingute väljajätmine rahavoogude aruandest on kooskõlas rahavoogude aruande eesmärgiga, kuna aruandeperioodil ei kaasne nendega rahavoogusid. Mitterahalised tehingud on näiteks:

(a) vara omandamine selle varaga otseselt seotud kohustiste võtmise teel või kapitalirendi kaudu;

(b) ettevõtte omandamine aktsiate emiteerimise kaudu ja

(c) võla konverteerimine omakapitaliks.

RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE KOMPONENDID

45. Ettevõte peab avalikustama raha ja raha ekvivalentide komponendid ning näitama rahavoogude aruandes kajastatud summade ja samaväärsete bilansis kajastatud kirjete vahelise sobituse.

46. Arvestades maailmas kasutatavate erinevate rahavoogude juhtimistavade ja panganduskorralduse mitmekesisust ning järgimaks standardi IAS 1 “Finantsaruannete esitamine” nõudeid, avalikustab ettevõte raha ja raha ekvivalentide koosseisu määramise põhimõtted.

47. Raha ja raha ekvivalentide komponentide määramise metoodika muutuste, näiteks varem ettevõtte investeeringute portfelli kuuluvana käsitletud finantsinstrumentide liigitamise muutumise, mõju kajastatakse vastavalt standardile IAS 8 “Perioodi puhaskasum või -kahjum, rängad vead ja muutused arvestusmeetodites”.

MUU AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON

48. Ettevõte peab avalikustama koos juhtkonna kommentaaridega ettevõtte valduses olevad olulised raha ja raha ekvivalentide summad, mida kontsern ei saa kasutada.

49. On mitmeid olukordi, kus kontsern ei saa kasutada ettevõtte valduses olevat raha ja raha ekvivalente. Näiteks võib tuua olukorra, kui raha ja raha ekvivalendid kuuluvad tütarettevõttele, mis tegutseb riigis, kus kohaldatakse valuutavahetuse või muid juriidilisi piiranguid, mistõttu emaettevõttel ega teistel tütarettevõtetel ei ole võimalik kõnealuseid summasid üldiselt kasutada.

50. Täiendav informatsioon võib olla kasutajate jaoks vajalik, aidates mõista ettevõtte finantsseisundit ja likviidsust. Sellise informatsiooni avalikustamine koos juhtkonna kommentaariga on soovitatav ja see võib sisaldada järgmist:

(a) kasutamata laenulimiidid, mis on kasutatavad tulevase põhitegevuse jaoks ja põhivara soetamisest tulenevate siduvate kohustuste täitmiseks, märkides ära kõnealuste laenulimiitide kasutamise võimalikud piirangud;

(b) ühisettevõtmistes osalemisega seotud põhi-, investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoogude koondsummad, kasutades proportsionaalset konsolideerimist;

(c) toimimisvõimsuse suurendamist kajastavate rahavoogude koondsumma, esitatuna eraldi toimimisvõimsuse säilitamiseks vajalikest rahavoogudest, ja

(d) kõigi aruandes esitatud tegevusvaldkondade ja geograafiliste segmentide põhi-, investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoogude summad (vt IAS 14 “Segmendiaruandlus”).

51. Toimimisvõimsuse suurendamist kajastavate rahavoogude avalikustamine eraldi toimimisvõimsuse säilitamiseks vajalikest rahavoogudest aitab kasutajatel otsustada, kas ettevõte investeerib piisavalt oma toimimisvõimsuse säilitamiseks. Ettevõte, milles ei tehta piisavalt investeeringuid oma toimimisvõimsuse säilitamiseks, võib lühiajalise likviidsuse ja omanikele tehtavate väljamaksete nimel halvendada tulevast kasumlikkust.

52. Rahavoogude avalikustamine segmentide lõikes aitab infotarbijatel paremini mõista ettevõtte kui terviku ja selle koosseisu kuuluvate üksuste rahavoogude vahelisi suhteid ning segmentide raha kasutusvõimalusi ja rahavoogude varieeruvust.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

53. Käesolevat rahvusvahelist raamatupidamisstandardit rakendatakse finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 1994 või pärast seda algavaid aruandeperioode.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad